1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -18900 Muutuvad kulud -18900 Jääktulu 89100 Püsivad tootmise üldkulud -24500 Püsivad turustuskulud -5000 üldhalduskulud -59600 Püsikulud kokku -89100 Ärikasum 0 2) Mis on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes? Püsikulud ühes kuus on 89 100 krooni. Tasakaalupunkt ühikutes 89100:3300=27 kursuslast Jääktulu määr 3300/4000=0,825 Tasakaalupunkt käibes 89100/0,825= 108 000 kr 3) Kas hind on Teie arvates piisav? Miks jah/ miks ei?
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kas...
· Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 7 Kasumiaruanne skeem 2 · Müügitulu · Müüdud kaupade ja teenuste kulu · Brutokasum (-kahjum) · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Turustuskulud · Üldhalduskulud · Muud äritulud · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) 8 · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressitulud · Intressikulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 9
................................................ 49 Lisa 1. Vinare Logistika kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018-2019 Lisa 2. Vinare Logistika kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 3. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018- 2019 Lisa 4. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 5. Intervjuu küsimused juhtkonnale Lisa 6. Vinare Logistika OÜ käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 Lisa 7. Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (autori koostatud) Lisa 8. Lihtlitsents SUMMARY Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika”. The thesis is presented on 58 pages, containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of literature. The company must have understandable and objective income and expense accounting and the company’s reporting has to be reliable, being in compliance with the
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud M...
6250:300=20,83~ 21 kursuslast Muud otsekulud (muutuvkulu) -2083 Jääktulu määr 300/400=0,75 Muutuvad kulud -2083 Tasakaalupunkt käibes 6250/0,75= Jääktulu 6250 8333 EUR Püsivad tootmise üldkulud -2450 Püsivad turustuskulud -500 2. Milline on ühe kursuslase üldhalduskulud -3300 jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 100 Püsikulud kokku -6250 euro väärtuses kohvipause, Ärikasum siis ühe kursuslase jääktulu on 400-100=300 EUR 3. Kas hind on Teie arvates piisav? Miks jah või miks ei? Ei ole, kuna 21 inimesega saaks kaetud alles kulud, kuid soov on
Kontoritehnika amortisatsioon (lineaarne meetod) 2 000 kr /kuu? tulemuspalk: 100 kr/kummut ((9000kr 4000kr) / 50tk) Arvutada: 1.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit 1.2 konverteerimiskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit; 1.3 piirkulu; 1.4 perioodikulud kui toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit; 1.5 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; 1.6 jätkuvad kulud ja lõplikud kulud, kui toodeti 45 kummutit ja müüdi 40 kummutit. Kõik arvutused esitada kirjalikult! 1.1. Esmaskulud: 800 kr / kummut (materjal 600 kr/kummut + tööliste töötasu 200 kr/kummut) Muutuvad tootmise lisakulud: 343 kr/tk (6650 kr + 8500 kr + 2000 kr) / 50 tk)
600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) = 800kr/tk 2.2 piirkulu(ühe ühiku tootmiseks täiendavad kulud) 3 500kr / 50tk = 70kr/tk 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) + 70kr/tk = 870kr/tk 2.3 perioodikulud, kui kuus toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit Müügipersonali palk 180kr/tk 180kr/tk x 45 = 8100.- 8500kr (rmtp palk) + 6650kr (reklaam) + 8100kr + 2000kr (amort) = 25 250kr 2.4 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; müügipersonali palk 9000.- müügi.per auto amort 2000.- reklaam 6650.- 17 650.- 17 650kr / 20 = 882,5 kr/tööpäev
Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Bilanss, kasumiaruanne 6 Triin Muulmann Skeem 2 1. Realiseerimise netokäive 2. Realiseeritud toodete (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) 3. Turustuskulud 4. Üldhalduskulud 5. Muud äritulud 6. Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) 7. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutustest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 8. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud
Kui ettevõttes valdavalt ajapalk, siis kasvumäär. Käib müügitulu järgi, kui kasvumääradega, siis ettevõtte siseseid ja väliseid tegureid, nt välised tegurid riigi keskmine palk, sisemine tegur ettevõtte võimekust palkasid üldse maksta. Kulum – planeerimine põhivara järgi. Tulumaks – väljamakstavatelt dividendidelt ehk netodividendidelt. Tulumaks kajastatkse dividendide väljakuulutamise hetkel. 23. Mille järgi planeeritakse turustuskulud, üldhalduskulud? Turustuskulud – planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Üldhalduskulud - planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Välistest teguritest arvestada inflatsiooni, sisestest turundusplaani. Kas on soovi ja võimalust vähendada üldhalduskulusid. 24. Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara?
Varude arvestus Iseseisev töö Õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT/11B Juhendaja: Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Varude otstarve 3. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine 4. Varude arvestussüsteem 5. Inventeerimine 6. Varude kajastamine bilansis 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Bilansi tegemisel loetakse varude alla tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Lisaks lähevad sinna alla veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Laiemas mõttes on varud inimressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal. Samuti loetakse varude alla ka alles valminud tooted ja ka pooleli olevad tooted. Varude o...
tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. Müügikogus=(püsivkulud+sihtkasum)/ühiku piirkasum= (31200+9000)/210=191,43 tulumaksustamata=(püsivkulud+sihtkasum)/piirkasumimäär=(31200+9000)/0,31 =129677 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad juhtimiskulud on kuus 3 195 ja müügi ning turustuskulud 28 760 . Koosta 1 kuu jääktulupõhine kasumiaruanne. (10 punkti) Müügitulu aastas=kogus*hind=8000*20=160000; ühes kuus=160000/12=13333 Muutuvkulu=(materjalikulu+teised muutuvkulud)*(kuus müüdud labidate arv) (3,20+6,40)*(8000/12)=umbes 6400 Ärikasum=müügihind*kuus müüdud labidate arvühiku muutuvkulud*kuus müüdud labidate arvpüsivkulud kokku=20*6679,6*667-(3195+28760)=133406403- 31995=-25058
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Rauno Leesi AS Kalev ettevõtte tutvustus Kodutöö nr. 1 Juhendaja : Birgit Maasing Tartu 2011 Ettevõtte tutvustus: AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk. Kalevi sokolaadivabrik toodab maiustusi Harjumaal Jüri lähistel Põrguväljal asuvas kaasaegses tootmishoones, mis valmis 2003. aastal. 26 500 ruutmeetril paikneva tootmiskompleksi maksimaalne koguvõimsus ulatub ca 15 tuhande tonnini aastas. Kalevi kaubamärki kandvad küpsised valmivad ettevõtte tellimusel Jõhvis ja Kiviõlis. Tegevused: · sokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine · sokolaadi-, suhkru- ja jahukondiitritoodete müük. · Lisaks tavasortimendile...
seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; tootmishoonete kommunaalteenuste kulu; väheväärtusliku tootmisvara kulu jne; D. Muud tootmise üldkulud: varade allahindlus; loodusvarade kasutamise maks; transporditeenuste kulu tootmises; tuletõrje-, valve ja muude teenuste kulud; mitmesugused muud tootmise üldkulud MITTETOOTMISKULUD turustuskulud üldhalduskulud arenduskulud finantskulud ETTEVÕTTE ÜLDHALDUSKULUD 1. juhtkonna, raamatupidajate, ökonomistide, andmetöötlejate, sekretäride jt palk, preemiad ja sotsiaalkulud; 2. kontorikulud (kaasa arvatud arvutid, telefonid, faksid, paljundusseadmed jne); 3. kontoriseadmete rent, üür (või)kulum, remont ja hooldus; 4. immateriaalse põhivara kulum; 5. küte, valgustus, vesi; 6
Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele, lähtudes normaalsest tootmiskaost. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujubeb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. ,,Normaalsete üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokaod (v.a kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata materjali, tooraine, kaupade, valmis- ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid lulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenu kasutuse kulusinarvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pike ajaperiood ja tootmist finanseeritakse laenu või muu intressi kandva võõrkapitaliga
tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Aruandes ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. 14.Mille poolest erinevad kasumiaruande skeem 1 ja skeem 2? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne) skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot.
kasvu. · Tuleb leida iga ettevõtte jaoks erinev ja tema spetsiifikast sõltuv optimaalne hinna ja koguse tase. Optimaalse tegevuse tasemel saavutatakse etteantud tingimuste juures maksimaalne eesmärkide täidetus. 3 Kogukulu hinnakujundusmeetod Toote omahinnale lisatakse varem kindlaksmääratud absoluutväärtuses väljendatud kasumilisa + tootmise otsekulud + tootmise üldkulud + üldhalus- ja turustuskulud + kasum = müügihind. Muutuvkulu hinnakujunduse meetod Põhineb tootja ülejäägi põhimõtte kasutamisel. Tootja ülejääk määratakse kui vahe toodangu müügitulu ja selle valmistamise muutuvkulude vahel. Kasumilävi · On punkt, kus tulud ja kulud on tasakaalus. · Müügikoguse suurendamine viib kasumi suurenemisele. · Kasumilävi (naturaalühikus) = püsivkulud (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud). · Kasumilävi (rahas) = püsivkulud /(1-summaarsed
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasu...
Tulumaksustatud müügikäive = (püsivkulud + sihtkasum) / piirkasumimäär / 0,79 = (31 200 + 9000 ) / 0,31 / 0,79 = 164 149 eurot Vastus: Vajalik müügikogus on 191 priimust ja müügikäive koos tulumaksuga 164 149 eurot ning tulumaksuta 129 677 eurot. 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad juhtimiskulud on kuus 3 195 ja müügi ning turustuskulud 28 760 . Koosta 1 kuu jääktulupõhine kasumiaruanne. (10 punkti) Lahenduskäik: Müügitulu = 8000 x 20 = 160 000 eurot aastas; 160 000 / 12 = 13 333 eurot kuus Muutuvkulu = (3,20 + 6,40) x (8000 / 12) = 6399,9 6400 eurot Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 20 x 667 9,6 x 667 (3195 + 28 760) = 13 340 6403 - 31 995 = - 25 058 Piirkasum = ärikasum + püsivkulu Piirkasum = -25 058 + 31 955 = 6897 eurot
b. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest Question 18 Varude soetusmaksumusse ei lisata järgmisi kulusid: a. ostujuhi palk b. administratiivhoone amortisatsioon c. normaalsed tootmiskaod d. tootmisjuhi palk e. müügijuhi palk f. turustuskulud g. normaalsest suuremad tootmiskaod h. valmiskauba ladustamiskulud Question 19 Raha ekvivalendiks on näiteks a. lühiajalised nõuded b. võlakirjad c. paigutused rahaturufondidesse d. aktsiad Question 20 Kasutusväärtus on a. vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude väärtus b. vara soetamisest eeldatavalt genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus c
134. tagama - обеспечивать 135. teadlikkus - сознательность 136. teavitama - уведомлять 137. tekkepõhine - исчисляемый 138. tõendama - доказывать 139. toetama - поддерживать 140. toore 141. tööandja - работодатель 142. tööjõukulud - затраты труда 143. toodang - продукция 144. tooraine - сырьё 145. tulumaks - подоходный налог 146. turustuskulud - маркетинговые расходы 147. töötuskindlustus - страхование по безработице 148. töövõimetusleht - больничный лист 149. usaldusväärsus - надёжность 150. valdkond - сфера деятельности 151. valmistoodang - готовая продукция 152. vara - имущество 153. varu - запас 154. viivis - пени 155
5556 15,000 6,000 1,400 2,300 1,600 8,800 12,000 14,000 82,600 TEGEVUSKULUDE PROGNOOS Kogusumma (Eurot) 1. aasta 2.aasta 3.aasta Turustuse ja üldjuhtimisega seotud kulud: 2,014 2,015 2,016 Turustuskulud Reklaamikulud Turustamisega seotud transp.teenused 1,500 1,500 1,500 Turustamisega seotud autokütus Hoonete/ruumide majandamiskulud Küte 4,000 4,000 4,000 Elekter 3,000 3,000 3,000 Rent 2,000 2,300 2,400 Valveteenused
( ) , , , , . , . , , , - , , , . , ( ). , , , , 21 / , ( , ). , , . , . , . , . . , RT , , . . , : Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu Turustuskulud Üldhalduskulud Tööjõukulud Muud ärikulud Finantstulud ja kulud . , . , , , , , . 22 , . . 23 5 , : , §2 3 3 , - , : , , , , , .
ammendumise või kohustuste suurenemisest tuleneva omakapitali vähenemise vormis (kasumina) va omakapitali jaotusmaksed aktsionäridele. Tootmiskulud · tootmise otsekulud materjal, elekter, töötasu jne · tootmise üldkulu kasutatud abivahendid, meistrite, inseneride palgad, tootmisruumide ja seadmete amortisatsioon jne Perioodikulud · üldhalduskulud kõik administratiivsed kulud, ruumide, seadmete amortisatsioon, täiendõpe jne · turustuskulud kalkuleeritav, kõik turustusega seotud kulud, müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid:
3) söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais). Põllukultuuride tasuvuse hindamine: - realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind. Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud); - püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud, kindlustused, intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise
( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr. 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes( näiteks: müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud jne.) See skeem annab aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kuludest. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ( kasutamise koht ,- nt. üldhaldus, turustus jne). Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkondades reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2013 aastat, 2013.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % Seadmete amortisatsiooninorm % Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik vajalikud andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevus on toimunud enne 2016 aastat, 2015.a. andmed palun täita vastavalt jooksvale majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ...
Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. ( 2 ) Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokulud (v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % Hoonete amortisatsiooninorm % 20 20 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % 35 35 Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näit...
Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Kasumiaruanne skeem 2 Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded
nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a. juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse viimine vastavusse neto realiseerimismaksumusega vastab arvestusprintsiibile, mille kohaselt vara ei tohi olla arvel kõrgema väärtusega, kui loodetakse saada tulu selle müügist. Hea raamatupidamistava kohaselt peaks allahindlus toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes.
29.01 Kulude arvestus Viimane loeng 12.03 kontrolltöö Brutokasum- põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode) Turustuskulud-reklaam; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on ...
Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Sobilik väikeettevõtetele kellel puudub vajadus kulude funktsioonide kaupa liigendamiseks. Aga sobib ka suurematele ettevõtetele majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt. Müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid, nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2
12___ 31.12___ KASUMIARUANNE SKEEM2 ОТЧЕТ О ПРИБЫЛИ 1. Müügitulu Доход от продажи 2. Müüdud toodangu(kaupade, Расходы на проданный товар teenuste) kulu 3. Bruttokasum(-kahjum) Брутто прибыль (убыток) 4. Turustuskulud Сбытовые расходы 5. Üldhaalduskulud Управленческие расходы 6. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 7. Muud ärikulud Прочие коммерческие расходы
müügihinnast arvestatud käibemaksu (kui käive on maksustatav) kohta koostatakse lausend: D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K käibemaks 2. liitlausendiga D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K müügitulu 49 K käibemaks Müügiga seotud väljaminekud, mis tuleb kanda müüjal kantakse konto turustuskulud deebetisse, krediteerides samal ajal kontosid: • võlg tarnijatele, kui näiteks esitati arve seoses toodangu reklaamiga või transpordiga, käibemaksu lausend sel juhul: D käibemaks K võlg tarnijatele; • võlg palga osas, kui arvestatakse palka müügiosakonna töötajatele; • võlg sotsiaalmaksu osas, kui arvestatakse sotsiaalmaksu müügiosakonna töötajate palgasummade järgi;
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 1 1 Hoonete amortisatsiooninorm % 1 1 Seadmete amortisatsiooninorm % 20 20 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik vajalikud rohelise taustaga lahtrid! näitlikud ja neid saab muuta! majandustegevusele; 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese majandusaasta kohta. Kuude nimetusi ja aastaid muuta ei saa. Kui teie projekt algab näiteks 2013.a. oktoober, siis alustage...
teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised,torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu) - Seadusandlike aktide ja kohaliku täitevvõimu korralduste täitmisest tulenevad kulud (kuludohutustehnika nõuete täitmisele, ohtlike jäätmete hävitamisele ja väljaveole, õhu- ja vee puhastusseadmetele 2) Perioodikulud Halduskulud - Turustuskulud - Intressid - Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid)
ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9). Järgnevaid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse, vaid need kajastatakse perioodikuluna (SME IFRS 13.13): normaalsest suuremad tootmiskaod; laokulud, välja arvatud juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; turustuskulud. Juhul kui ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitu toodet ning ei ole võimalik täpselt eristada iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi, peab ettevõte töötama välja metoodika tehtud kulutuste põhjendatud ja järjepidevaks jagamiseks toodetele ning järgima seda metoodikat aastast aastasse. Selliseks kulutuste jagamise aluseks võib olla näiteks tootmisprotsessi käigus valmivate toodete müügiväärtuste suhe. (SME IFRS 13.10).
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed pro...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon.................................................................................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus........
K 111 Swedbank 2.2 Üldhalduskulud Kontod 560 on halduskulude kontod – siia kuuluvad halduskulud, mis ei ole seotud turunduse ja tootmisega (k.a liikmemaksud ja riigilõivud ning remondikulud halduses). Kontod 520 on amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Halduskolude all kajastatakse vaid sõiduautode amortisatsioon. Kontoks on 5207 - sõiduautode amortisatsioon. 2.3 Turustuskulud Kontod 550 on turunduskulude kontod – siia kuuluvad turunduses eraldi arvestust peetavad kulutused, eraldi kontodena, k.a nt hinnavahede kontod klientide lõikes, reklaamkulud ja logistikakulud. Kontod 603 on mahakandmise kulu kontod– siia kuuluvad mahakantud kaup ja kahjum ebatõenäoliselt laekuvatelt arvetelt, mida kajastatakse turustuskuluna. 2.4 Muud ärikulud Kontod 604 on ärikulu kontod – siia kuuluvad kahjum tehingutest põhivaraga,
Tõõjõukulud: Kui ettevõttes on tukipalk siis parameeter, kui tunnipalk siis kasvumaar. Parameetriliselt planeerime kaib muugitulu jargi. Kasvumaaradega planeerimisel tuleb arvestada ettevõtte siseste ja valiste teguritega (nt. valine - riigi keskmine palk ja sisene - ettevõtte võimekus palku uldse maksta.) Kulum: Parameetriline ning planeeritakse põhivara jargi. Tulumaks: Planeeritakse valja makstavatelt dividendidelt. 23. Mille jargi planeeritakse turustuskulud, uldhalduskulud? Turustuskulud: planeeritakse kasvumaarade meetodil ehk tuleb arvesse võtta ettevõtte siseseid ja valiseid tegureid. Valised- inflatsioon, sisesed turundusplaan nng kas on soovi ja võimalus hoida kokku uldhalduskulusid. 24. Mille jargi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto saab rahavoo eelarvest. Nõuded ja varud planeeritakse muugitulu jargi, meetod on parameetriline, seostades nad proportsionaalselt muugikaibega.
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese teg...
uusi võimalusi. Ohtusid saab edukalt maandada ja otsida lahendusteid. Ohud ei hõlma äriideele suurt ohtu, vähemalt mitte käivitusfaasis. 15 2.3 Finantsplaan ja finantsprognoosid Selles osas kirjeldatakse, kui suur on ettevõtte käivitamise kulu ja millistest allikatest planeeritakse katta käivituskulud ja investeeringud: • omavahenditest finantseeritakse esialgsed turustuskulud, palgakulud ja muud jooksvad ärikulud; • toetuse eest finantseeritakse mõningate seadmete nt. pesumasin, arvuti, õueala sisutus; • laenu abil finantseeritakse ettevõtte käivituskulud. Eraldi tuuakse välja järgnevad prognoosid: müügiprognoos, kasumi prognoos, rahavoogude prognoos ja bilansi prognoos. Finantsriskiks tuleb lugeda laenuvõtmist ja selle tagasimaksmisega seonduv. Maandada saab seda riski osanike firma muudest tegevustest.
Käibe kogurentaablus on tõusnud ja Eesti keskmisest näitajast on ta parem. Nii brutokasum kui ka netokäive on aasta aastalt kasvanud. 95 aasta näitaja on nõrgem teistega võrreldes selle pärast, et netokäive ei kasvanud piisavalt kiiresti võrreldes realiseeritud toodete kuluga. Käibe ärirentaablus oli 94 aastal 0,098 , 95 aastal oli see ka 0.098 ja 96 aastal oli selle väärtus 0,11. Eesti keskmistest näitajatest on need arvud paremad. Kui 94 aastal puudusid üldse turustuskulud ja 95 aastal olid need suhteliselt väikesed siis 96 aastal olid need jõudsalt kasvanud ulatudes üle 9 miljoni krooni. Üldhalduskulud on igal aastal kasvanud umbes ühe miljoni krooni võrra olles 96 aastal natukene suuremad kui turustuskulud. Ärirentaabluse tõus näitab, et turustuskulud pole olnud asjatud. Turunduskulude tõus on ilmselt tingitud konkurentsi tugevnemisest ja näitab, et ettevõte peab turundust oluliseks valdkonnaks.
Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
