Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus suudab egoistlikke ja erahuve tasakaalustada. Inimesed peavad kasu suurendamiseks osutama teenuseid, ostma, müüma kaupa või tööjõudu. Turumajandus toimib kõigi hüvanguks. Karl Marx Kapitalism – tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass – töölised ehk proletariaat on vaba õiguslikult, mitte majanduslikult
o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus Turumajandus o Adam Smith: kui kuskil on huvi, ilmub ka pakkuja o Inimese tegevust juhib turumajandus e ,,nähtamatu käsi" o Heaolu ei sõltu asjaosaliste headusest o Monopol ainupakkuja valitseb turgu Käsumajandus e plaanimajandus o Otsustab riik, mitte turg (hinnad ja vajadused) o Riik kontrollib ressursse o Tekib defitsiit, kuna turgu ei kontrolli mitte vajadus vaid plaan o Nomenklatuur partei eliit 1.3
Question 6 Punktid: 1/1 Milton Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M. Keynes, et ka valitsus võib läbi kukkuda Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 7 Punktid: 1/1 Heaolumajanduse teooria arvestab lisaks paretoefektiivsuse kriteeriumile ka ressursside paigutusega seonduvat tulude jaotust ühiskonnas Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1/1 Kuznets'i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 9 Punktid: 1/1 A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 10 Punktid: /1 Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad Vastus: Õige Vale
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introducti...
Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks, äride avamiseks, luksuse tagamiseks. 2. Lõpeta laused. 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) üleliigne laenamine ( halvad laenud) b) ületootmine c) aktsiatega spekuleerimine Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest USA majandus oli seotud Euroopaga. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) oli meeletu tööpuudus b) turumajandus ei suutnud riike kriisist välja viia. Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) kehtestati diktaktuur -> totalitaarne reziim b) majanduse riiklik reguleerimine 3. Vaata pilte lk 22 ja 24. Miks pole töötute hulgas ühtegi naist? Sest naised ei töötanud tehastes. 4. Vaata pilti lk 21. Kuidas võis konveiermeetodi kasutuselevõtt muuta tööliste töötingimusi? Ma arvan, et töötajatel oli lihtsam, sest kasutati standartseid detaile aga nad pidid kiiremini
Ühiskonna majandamine Kairi Järve Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Ühiskonnas alati ressursid piiratud, seega tuleb majanduslikke otsuseid alati kaaluda. Tootmisressursid ehk tootmistegurid: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, vesi 2) Inimressurss: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kombineerida. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele majanduse põhiküsimusele: 1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades Kõik eluks vajaliku valmistavad ühiskonnaliikmed ise Toodetakse kaupu, mida toodetud juba palju aastaid (vastavalt tavale) Toodetakse algeliste tööriistadeg...
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
demokraatia sotsialismiga. 4. Mis määras 20. sajandi algul mandrite ja riikide arengu iseärasused? Euroopa oli maailmas juhtival positsioonil ja peale Euroopa olid maailmas veel 2 iseseisvat suurriiki- USA ja Jaapan. USAs elasid eurooplased ja Jaapan hakkas ruttu läänelikke valitsemisviise üle võtma. Aasia ja Aafrika olid jagatud kolooniateks. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimestevõrdsus, eraomand ja turumajandus ning demokraatia loeti ainuõigeks valitsemise viisiks. 5. Iseloomustage mõne riigi arengu iseärasusi 20. sajandi algul. Inglismaa- tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis
4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse, teenuste ja toodete pakkumisse riigi sekkumine vähene või puudub üldse. Heaolu, sekkuva või segamajandusel põhineval kapitalismis mängivad turud domineerivat rolli, kuid on mõningal määral valitsuse poolt reguleeritud, eesmärgiga korrigeerida turutõrkeid või soodustada sotsiaalset heaolu. 5.Mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus klassikalisest turumajandusest? Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral. Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või suunab tegevust riik ja on seetõttu klassifitseeritud segamajanduseks. Sotsiaalne turumajandus on poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma
toimimist 1. Millest sõltuvad sinu igapäevased valikud tarbijana? Igapäevased valikud tarbijana sõltuvad vajadustest, näiteks nälg, uni, janu, tahe suhelda, jne. Vajaduste põhjal teeb inimene valikuid, kus, mis, kuidas ja mis moodi. Ka erialane amet sõltub vajadustest, näiteks inimene, kellele meeldib rohkem liikuda, otsib ka liikumist sisaldava töö. 2. Selgitada nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust. Turumajandus sõltubki nõudlusest, pakkumised tehakse nõudluse alusel. Näiteks kui sokipaaride järgi on suurem nõudlus kui sukkade, toodetakse sokke rohkem ja ka nende hind võib olla kõrgem kuna neid ostetakse niikuinii. Kui nõudlus ja pakkumised on tasakaalus on ka turumajandus, sest inimesed jaksavad osta ja ka toota. 3. Nimetada Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse. Otsesed maksud võetakse maha kohe inimese palgast : tulumaks, sotsiaalmaks
hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. Turg ja majandus MAJANDUSAGENDID: Majandusagendid on majandusesosalejad – majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. (Kui tegutsevad kaks esimest, siis on tegemist suletud majadusega.) Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühised finantsotsuseid. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust).
tööjõu kvaliteeti ja töö motivatsiooni, kontrollib kapitali liikumist (vajadusel tekitab soodsad tingimused kapitali sissevooluks näit. Eestis madalate maksude kaudu) Tänapäeval eristatakse ka neljandat ressurssi- ettevõtlikkust. See on omaduste kompleks, mis esineb arvatavalt ~10 % elanikkonnast: oskus kiiresti reageerida turumuutustele ja neid ette näha, riskivalmidus, suutlikkus taluda ja ületada kriise nii psühholoogilises kui rahalises mõttes. Ilma ettevõtlikkuseta ei saaks turumajandus toimida. Tööturg. Tööle hakkab inimene tingituna majanduslikust sunnist s.t. vajadus ennast elatada ja eneseteostuse vajadusest (soovitud sotsiaalse seisundi saavutamine, kuulsusejanu vmt.) ja ka missioonitundest. Palk: tasu tehtud töö eest. 1 Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk)- makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest
Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast Marshalli plaan ja Trumani doktriin ning kuidas need aitasid kaasa Euroopa lõhenemisele? Trumani doktriin – 1947, USA seadis eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest - kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan - Ameerika Ühendriikide programm, mille
Nõukogude majandus ei arvestanud absoluutselt riigi erinevate osade omapäraga. Kogu maa pidi külvama ja kündma samal ajal, sõltumata sellest, kas maa on selleks valmis või kas varustust om piisavalt. Ka tööstus oli riigistatud ning täitis Moskva käske ning soov vallutada maailmarevolutsiooni teel kogu maailm, pani kiirust juurde rasketööstuse arengule. Kergetööstus jäi unarusse. Selline majandus hakkas riiki kurnama ja viis ta tasakaalust välja. Lääneriikides valitses turumajandus ning rahval oli lihtsam. Kõik majandusharud olid võrdsed ning valitses konkurents. Tugev kontroll ja kitsa majanduse juhtimine oli see mis ühest küljest tegi NSV Liidust võimsa riigi, kuid pikema aja jooksul see ainult väsitas Nõukogude Liitu ning lõppude lõpuks suretas majanduse üldse välja, mis viis viimaks Nõukogude Liidu lagunemiseni.
HIINA RAHVA- VABARIIK Getter Anett Arro 9A Ajalugu Üldist · 1912. aastani oli Hiina keiserriik, edasi vabariik. · Hiina kohalikuskeeles- - "Taevaalune" · Lipp Vapp- Riigist : Riigihümniks- YìyngjnJ ìnxíngq Pealinnaks Peking Pindala- 9640821 km2 Riigikeeleks hiinakeel Rahvaarv - 1339724000 President- HuJ intao Peaminister - WenJ iabao I seseisvus- 1. oktoober 1949 1945-1990 · 3 Hiina kodusõda (19451949) Kolmandas sõjas sõdisid omavahel Goumindoni valitsus(Rahvapartei) Pekingis ja Hiina kommunistlik partei. sõda lõppes kommunistide võimuga 1.okt. 1949kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Partei juhiks :Mao Zedong õpetus "mauism" (Mao punane raamat) · Suurretk : LõunastPõhja 80 000 läkskohale jõudis 8000. Hiina Rahvavabariik · 1. Suur Hüpe 1958.aasta Eesmärgiks jõuda maailma esimeste riikide järele ning minna mööda . NT : Varblas...
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogiate roll: võivad ühiskonna arengut pidurdada või kiirendada. Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist...
Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka
(oma rahva hulgas), arengumaade tooraine odav müük ja keskkonna saastumine, uusim tehnoloogia on kallis st, et vaesemad riigid ei suuda ajaga kaasas käia. 10.Arengumaad iseloomustab madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid, inimeste madal keskmine eluiga, madalad sotsiaalne ja majanduslik näitajad, madal tööstus, väike riigi pindala ja rahvaarv, tööpuudus. Arenenud riiki iseloomustab kõrge arengutase, arenenud turumajandus, kõrge elatustase, väike tööpuudus, stabiilne majanduskeskkond, riiklik sotsiaalhooldussüsteem.
Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 6
RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEM. … on väljakujunenud, et midagi toota või teenuseid pakkuda. 1. Naturaalmajandus e. tavamajandus – toodetakse endale , ise. Arengumaadele, vähesäilinud. 2. Käsumajandus e. plaanimaja. – riik määrab palju toodetakse ja mida. Ise. Venemaa , Kuuba, Põhja –Koera. 3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised Tegevusvaldkonna alusel....
Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia Teadmusühiskond Hariduse kasv- info tarbimise suurenemine Internet, mobiiltel.-id, satelliittelevisioon www- worldwide web Infoühiskond Rõhk arendamisel Teadus, uurimisasutused, avastuste, leiutiste rakendamine Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule
riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühelhetkel muutus laenukoormus üleliia suureks. 1929.a. alanud majanduskriis tõi esile mitmeid probleeme: 1) uued tootmisviisid võimaldasid küll kaupade hulgitootmise, kuid tarbijaskond ei olnud piisav, 2) kriis põhjustas enneolematutööpuuduse, millega kaasnesid ulatuslikud sotsiaalprobleemid. 3) kriis kestis kaua 5 aastat,mis tähendas, et turumajandus sisesed mehhanismid ei viinud majandust kriisist välja, vaid majandust tuli riiklikult reguleerida. Ameerika majanduskriis mõjutas ka Euroopa riike. 1932.aastanovembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus vitjaks osutus Fr.D.Roosevelt. Uus president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli ennenägematult laialdane majanduse riiklik reguleerimine. Selleks koostati suur, mitme aasta peale jagatud reformide kava. Uus kurss pidi ergutama tööstust, looma uusi töökohti
kujund, mis ulatub eestlaste mäluloolisesse kaugusesse minevikku. Märk on uudselt visualiseeritud ühe katkematu joonena, et sümboliseerida meie erakonna rahvuslik- konservatiivse missiooni aegumatust. Jõuline võitluslik kujund, mis väljendab Isamaaliidu rahvuslust ja kasutab Res Publica endise logo “päikesemärgi” tähendust. Keskerakond Asustatud: 1991 Esimees: Edgar Savisaar Ideoloogia : tsentrism, sotsiaalne turumajandus Liikmete arv: 14 298 (19.juuni.2015) Eesmärk: Tugeva keskklassi moodustamine Eestis Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asustatud: 1990 Esimees: Jevgeni Ossinovski Ideoloogia: Sotsiaaldemokraatia Liikmete arv: 6232 (10.09.2014) Põhiväärtused: Tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. SDE sümboolika Meie logo punane roos osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale
Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Raha on- arvestusühik,vahetusvahend,maksevahend,hoiustamise ja laenamise vahend,kaup. Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest
· Loodus-, inim-, kapitaal-, ettevõtlus Majandussüsteemid · Naturaal-Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, vahetuskaubandus · Turu-nõudluse ja pakkumise suhe, riik sekkub seadusandluse kaudu · Käsu- riik otsustab mida, kuidas ja kellele toota, eraomandus puudub või on piiratud Turumajanduses sekkub riik vähe, käsumajanduses palju. Käsumajanduses pole üksikisikul võimalust aktiivselt sekkuda, turus on. Eestis on turumajandus. SKP-sisemajanduse koguprodukt, aasta jooksul konkreetse territooriumi toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhinnast. RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või ettevõtete kogumaksumus.
ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Turg ja konkurents - 3. Majandussüsteemid. Tuntakse kolme peamist majandussüsteemi: naturaal- turu- ja käsumajandus. Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, mida pole võimalik ise toota saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on vähetähtis. Teadmisi ja oskuseid pärandatakse põlvest põlve. Turumajandus ressursside kasutamise otsustav valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majadusse seadusandlikkuse kaudu, valavates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Vaba konkurents! Käsumajandus mida ja kuidas toota otsutab riik. Tootmisressursid ja turunduskanalid on riigi valduses. Eraomandus puudub või on piiratud. Lähtutakse ühe isiku või institutsiooni ideoloogilistest eesmärkidest. Riigi osa majanduses
Äriühing - omanikule või omanikele kuuluv majandusüksus, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine 3 põhiküsimust mida toota (teenus, kaup); kuidas toota (ressursid, tööjõud, materjal jne); kellele toota (sihtgrupp) nt eraisikud vs ettevõtjad Kaup - objekt või ese, mida ettevõte toodab müügiks Teenus - ettevõtluse korras hüve osutamine tellijale Kasum - ettevõtte positiivne tulem Turumajandus - vaba ettevõtlus iseloomulik: turg, nõudlus, ostjad, müüjad, hinnasüsteem, spetsialiseerumine, eraomand, konkurents turg-koht, kus saavad kokku toodete müüjad ja ostjad
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoü...
(Majanduslikud) (Kultuurilised) Õigus tööle ja puhkusele. Õigus Õigus haridusele ja kultuurile. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Õigus teabele. Õigus rahvuskultuuri ja keele tervise kaitsele ja arstiabile. säilitamisele. Inimeste vabadused Inimeste kohustused - - - - - - Turumajandus Riigi ülesanded majanduses Arenenud riikides valitsev Turumajanduses peab riik suurendama majandussüsteem, mida iseloomustab konkurentsi, arendama ettevõtlust, majandusvabadus, konkurents ning hinna tasakaalustama nõudmist ja pakkumist, kujunemine nõudmise pakkumise suhte leevendama tööpuudust, hoolitsema tulemusena. puhtuse ja targa tarbimise eest, peab
katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid). rahvastik Suuremad linnad: · Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku) · Limassol (Lemesós) (144 500) · Larnaca (Lárnaka) (48 900) · Paphos (Páfos) (31 700) · Aradíppou (12 000) · Paralímni (11 600) majandus · Rahaühik on euro · Enne eurot oli rahaühikuks nael · Küprosel on poliitiliselt suhteliselt suured probleemid aga vaatamata sellele on teinud turumajandus alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. · Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. · 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.
leiutisele orienteeritud uuring ning alusuuringule orienteeritud rakendusuuring 1) uurimine universumi vanuse kohta peaks kuuluma puhtasse alusuurigusse. 2) uurimine , kuidas täiustada vesiniku baasil töötavat sisepõlemismootorit peaks kuuluma toodete või leiutistele orienteeritud uuringusse. 5. Autori arvates ei ole tingimata halb kui majandus mõjutab teadust. Teadus peaks olema neutraalne ja kui turumajandus hakkab mõjutama teaduse järeldusi, siis ta muudab teaduse subjektiivseks ja see oleks halb. Teaduses ei tohiks olla võimul isiklikud motiivid, mis rahuldaksid ainult majanduse vajadusi ja huve. 6. Teadus ei ole demokraatlik, kuna seal ei võimutse enamuste arvamus, vaid selline, mille määravad meetod ja kinnitus. Kui tulemus ei ühti enamuse teadlaste arvamusega ,siis nende arvamus ei jää peale nagu demokraatias vaid katse tulemused võidavad.
d Klass 11.b Tõlkige õisted vene ja inglise keelde.Viige vastavuisse mõiste ja määratlus Tähistage vastava tähega. Kokku 3 * 13 = 39 punkti Mõiste Vastu s Määratlus 1 Käsumajandus - D Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. command economy - 2 Turumajandus - E B Ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik market economy - 3 Turg - A C Võistlus (rivaliteet) ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja market - müümise pärast 4 Tööjaotus - F D Majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele, mida toota, kuidas toota, kes
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijate...
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
Sõjakogemus aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta. Riigivalitsemine ja erakondlik süsteem muutus stabiilsemaks. Võimule tulid konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Näiteks Kreekas üritasid kommunistid relva jõul võimu haarata, kuid said kodusõjas lüüa. Suurenes massiliikumine ning ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid silmapaistvat edu. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitasid riikidel taastata oma majandust. Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda, kus inimeste elu on sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toel kindlustatud. Eesmärgiks on võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Majanduse kiire areng ning elutaseme tõus tugevdasid Ühendriikide positsiooni maailmas veelgi. Ühendriikide sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai kommunismi leviku pidurdamine
Kauplused Agulid räpased Elekter Epideemia/haiguste levik Tänavavalgustus kuritegevus WC ja vannituba meelelahutus 18. Kiire linnastumise põhjused. Vabrikud vajasid suurt hulka töökäsi. 19. Selgita: pärisorjus, sunnismaisus, tööstuslik pööre, manufaktuur, vabrik, kapital, kapitalist, proletariaat, aktisa, börs, aktsiaselts, monopol, kapitalism, turumajandus, industrialiseerimine, industriaalühiskond, kerge- ja rasketööstus, linnastumine. Pärisorjus- Talupoja sõltuvus mõisnikust, mis tähendas, et talupoeg pidi töötama mõisniku põllul (teotöö) ja maksma makse, ta oli sunnismaine. Sunnismaisus- Keeld talupojal kodukohast lahkuda. tööstuslik pööre-Üleminek käsitöölt masinatööle, mis tähendas, et manufaktuurid ja käsitööliste töökohad asendati vabrikutega.
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...
majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, võidurelvastumine uute ja võimsamate relvade väljatöötamine, et ära hoida vastaste võimalikku rünnakut, ABC-relvad (aatom-, bioloogiline- ja keemilinerelv)massihävitusrelvad nagu tuuma- ja vesinikupomm, IMF rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (Maailma pank), makartism kommunismi leviku pidurdamine, sotsiaalne turumajandus Erhardi ,,Saksa majandusime", mille kohaselt riik ei pea majandust vahetult reguleerima, vaid kehtestama ettevõtjatele reeglid; vaba konkurents, avatud turg, eraomand ja stabiilne raha, mille tulemusel hakkas Saksa majandus kiirelt arenema, GULAG vangilaagrite võrgustik, mida Stalin vajas Nõukogude majanduse käigushoidmiseks, metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
c)ettevõtjate vaba konkurents d)eraomand e)raha stabiilsus Nii sotsiaalne turumajandus kui ka thatcherism olid vabaturu majanduse pooldajad. Keerulised olid suhted IdaEuroopaga. Üheks pingeallikaks oli IdaSaksamaa. Umbes 15 aasta jooksul lähtus LääneSaksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Alates 1961. aastast meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust kurikuulus Berliini müür. 1960. aastate
Elu ja kultuur 20. sajandi algul. Teadus ja tehnika. 20. sajandi algul valitseb maailma täielikult Euroopa, sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ning peale Euroopa riikide oln maailmas veel vaid kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan. Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, seda tsivilisatsioonivormi käsitletakse kui ainuvõimaliku nii praegu kui ka tulevikus. Vaatamata sellele, et Euroopas pole selline liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad kõik riigid selle poole. 20. sajandile ja eelkõige Euroopa koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism, millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused. Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda ...
toimub riigi majanduse edendamine. Selleks, et arengud riigi tasandil jätkuksid, peab arendama kaubandusteaduseid, looma üheselt mõistetavaid kaubandusteooriaid, tegelema antud valdkonna seadusloomega. Juba üle aasta on Eestis olnud päevakorral majandusõiguse kodifitseerimine ehk majandustegevuse seaduse muutused. Kõige paremini sobivad kaubanduse seadusloomega tegelema inimesed, kes on omandanud majandushariduse sh kaubandusökonoomika. Eesti Vabariigis valitseb turumajandus, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine vastavalt nõudmisele pakkumisele. Turumajanduse üks osa on ettevõtlus, mis omab majanduses suurt tähtsust. Ettevõtlus võib toimida kõige erinevamatel viisidel ja kujul. Majanduskriisi perioodil on paljud ettevõtted vähendanud tegevust või sootuks likvideeritud. See on kaasa toonud tööhõive vähenemise, töötasude vähenemise, elanikkonna elatustaseme languse. Kõik eelnev on võimendanud ettevõtluse arengu
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus. Antud töös on vaatluse all just viimane – käsumajandus. Käsumajanduse kontseptsioon pärineb Viini majandusteadlaselt Otto Neurath’ilt. Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse. (Ericson, R. E
Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva
istusid vasakul pool ja vana korra pooldajad paremal. 1) Vastuvõtt uuendustele sotsialism, liberalism, kommunism (S L K) 2) Riigi osatähtsus sotsialism, kommunism, liberalism (S K L) Konservatism - conservare säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19. sajandi II poolel töölisklassi ideoloogiana. Põhiväärtused: võrdsus, hüvede jagunemine kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi abil, riigi suur roll majanduselus. Sotsiaalpoliitika: heaoluühiskond, tugev sotsiaalhoolekanne. Ühiskonna jagunemine I
2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. kuidas saada liikmeks? pärast seda kui komm blokk kukkus, ja teised riigid hakkasid huvi tundma liitumisega ELi ja NATOsse. et üks org toimiks, on vaja kriteeriumeid. riigid küsisid et mida nad peavad tegema. suht mõtetud aga samas peavad oleams olema. 1. poliitiline kriteerium, peab toimima stabiilne riigiaparaat ja (DEMOKRAATIA) 2. austama inimõigusi 3. vähemuste kaitse. toimiv turumajandus. riik peab toimetulema riigisisese turukonkurentsiga. administratiivne suutlikus, et struktuurid toimiksid ka liikmesriigis. Kuidas saada liikmeks? Söeühendust lõid need riigid kes kohal olid, kui kesk ja ida riigid huvitusid liitumisest EL ja NATOga. Kriteeriumid: poliitiline kriteerium: peab toimima riigiaparaat stabiilselt ja demokraatlikult, peab austama inimõigusi, vähemuste kaitse Majanduslik krit: toimiv turumajandus, riik peab olema võimeline toime tulema konkurentsiga
Kuidas saaksid ettevõtjana, mõistes Maslow vajaduste püramiidi, seda oma toote/teenuse müümisel kasutada? Too kolm näidet! Majandusringluse parem mõistmine seoses valitsusega Kirjelda olukorda, kui Eestis ei oleks enam valitsust. Kas Eestis on ettevõtlus seadustega reguleeritud? Kui jah, siis mis seadustikus? (Õpetaja võiks õpilastele näidata www.riigiteataja.ee kodulehekülge) Majandusringluse parem mõistmine seoses turumajandusega Kas Eestis on vaba turumajandus? (Arutelu huvides võib õpetaja õpilastele näidata ETV2-st www.etv2.ee arhiivist saadet “Vita brevis” turumajandusest.) Kas turumajandus on kõige parem võimalus Eesti jaoks? Milliseid majandussüsteeme veel tunned? Milline võiks olla ideaalne majandussüsteem? Kirjelda! Majandusringluse parem mõistmine seoses rahaga Kirjelda olukorda, kui maailmas ei oleks enam raha. Kas sularaha võib käibelt kaduda? Miks? Kui jah, siis mitme aasta jooksul?
on otsuse vastuvõtmiseks piisav, kui esinduskogu kohal olevaist liikmeteist hääletab poolt rohkem kui vastu Maakond regionaalne haldusüksus Eestis Maavalitsus regionaalne ametkond Eestis; teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus, käsu- ehk plaani- ning turumajandus Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [le...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
