56) Mitmesuguste omandivormide osakaal töökohtade pakkumisel Eestis a. Hõivatud eraettevõtetes 59% b. Hõivatud avalikus sektoris 29% c. Füüsiliselt isikust ettevõtjad 12% 57) Majandussüsteemid: a. Tavamajandus ehk naturaalmajandus · toodetakse lihtsate tööriistadega · kõik eluks vajalik toodetakse enda jaoks ise · raha praktiliselt ei kasutata · väike kaubavahetus välismaailmaga b. Turumajandus · Määrab vaba konkurents · Hinna kujundab turg · Kaupade ja teenuste valik on lai · Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest · Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid c. Plaanimajandus ehk käsumajandus · Määrab riigi kehtestatud plaan · Hinnad kehtestab valitsus · Kaupade või teenuste valik on väike või puudub
kaupade ja teenuste valik on lai ning mitmekesine, tarbimine oleneb rahalistest ressurssidest, on mitmesuguseid omandi-ja ettevõtlusvorme. Turul on kindlad koostisosad ja toimimise loogika. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudlus, pakkumine, hind ja konkurents. Pakkuja jaoks on oluline kauba hind ehk omahind (palju kulust tootmisele) ja müügihind e turuhind, mis on tavaliselt kõrgem omahinnast, et saada ka kasumit. Turumajandus on tänaseks mitusada aastat vana. Algul usuti, et see on üdini täiuslik majandussüsteem. Tänapäeval tunnistavad ka turumajanduse pooldajad, et turg ei tule kõigega toime. Kuigi kõik arenenud maad on turumajanduslikud, on ka riik tavaliselt majanduslikult aktiivne. Valitsus ja parlament töötavad välja majanduspoliitika, riigile kuulub ettevõtteid või koguni majandusharusid (tavaliselt transport, raadio, televisioon, energeetika)
1. Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel. Sellise süsteemi korral toodab iga majandusüksus endale vaja mineva põhilisel ise. Töö spetsialiseerumine on väga madal – naaber aitab naabrit jne. 2. Plaanimajandus ehk käsumajandus. Otsused ressursside jaotuse kohta võetakse vastu keskvõimu poolt ja ressursside omanikuks on tavaliselt riik. Selline majandus on iseloomulik tolitaarse reziimiga riikidele. 3. Turumajandus, kus ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Ettevõtted teevad otsuseid turult saadud hinnasignaalide põhjal, et mida toota jne. Klassikaline turumajandus eeldab täieliku valikuvabadust ja eraomandit. 4. Segamajandus, kui me puutume kokku reaalse maailmaga, siis näeme, et kuskil maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme ning enamasti saab rääkida segamajandusest. Turg ei võimalda alati
Norra on ka pikkade meresõidutraditsioonidega riik, kes omab maailma suuruselt neljandat kaubalaevastikku. Rahvusliku rikkuse jagamise meetodina on kasutusel aktiivne sotsiaalse jaotamise poliitika. See on viinud üleüldise sissetulekute võrdsustamiseni hoolimata asukohast, soost, vanusest või elualast, ning on aidanud luua varanduslikult ja sotsiaalselt ühtlase ühiskonna. 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega. Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor. Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all. Riigiomand ja erasektori reguleerimine teevadki Norra majandusest turu- ja plaanimajanduse segu. Riigi valitsemine väljendub maksudes, aktsiisides ja toetustes, samuti on seda näha litsentside andmisel ja erinevate valdkondade regulatsioonis, nagu töökeskkond,
I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekon...
Kohtute tegevust kontrollib riigikontroll(haldus tegevuse osas). Majandussüsteemi põhitüübid. 1. Käsumajandus: on süsteem kus kõrgemal seisvad majanduseplaneerijad töötavad välja strateegia mille järgi juhitakse kogu majandus tegevust. Need planeerijad otsustavad milliseid kaupu toota kuidas neid toota ja kellele realiseerida.Koguvõim koondub riigikätte ja see ei ole ainult omatahte pealesurumine vaid ka infovaldamine ja tarbiaeelistuste mõjutamine. 2. Turumajandus: ehk vabaturu konkurents on süsteem kus inimesed vabatahtlikult astuvad lepingulistesse suhetesse ja kogumajandus protsessi määrab turg ja kõige tähtsam on efektiivsus. 3. Tavamajandus: tegeleb peamiselt põllumajandusega,jahindusega ja kalandusega ning inimesed elavad maa piirkondades. Tavamajandus toimub kõige vaesemates(Afrika) ja tööstuslikult vähearenenud piirkondades. Toodetakse vastavalt väljakujunenud tavadele ja selliseid tooteid
Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui
maa või ruumide kasutamise eest või võtavad riigilõivu kauplemislubade väljastamise eest. 16 Ka on vastupidiselt lõbustusmaksu kehtestamisest kodanikele kirjutatud meedia arvamuskülgedel. Kohalikud omavalitsused võiksid sellele taas mõtlema hakata ning maksustada kõik need elanikud, kes elavad lauluväljakute, staadionide või teiste sarnaste kohtade läheduses, kus sellised suurüritused toimuvad. Meil on ikkagi turumajandus ja miks peaksid mõned saama tasuta seda (pluss kodused mugavused), mille eest teised ränka raha maksavad.17 Selline on seisukoht Tartu elanikul Mari Mäel, aga laiemat kõla ei ole see saanud. 15 Lõbustusmaks (KoMS §14) 16 Lõbustusmaks (www.stud.sisekaitse.ee) 17 Tuleks kehtestada lõbustusmaks, ’’Prügikasti-lapsed’’ kõlbab Amerikasse, Tavakodanik elust-olust, Ärgem ajagem kahte võimumees tülli!, Aidakem politseid! www.arvamus.postimees.ee)
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 7 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Küsimuse tekst Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 58 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets'i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 59 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 60 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
SIIN TULEB NÜÜD MINGISUGUNE TABEL, KUS EI OLE PEALKIRJA Kas ma tahann, kas Tuleb enesele selgeks teha, kas ollakse õppimisvõimeline ja millised ma oskan on õppimise võimalused. Enesele tuleb selgeks teha: 1)Kas ma tahan? 2)Kas ma oskan? 3)Kas olen valmis õppima? Ratsionaalsus Meie töö on väheviljakas sellepärast, et me ei oska ratsionaalselt eelkõige tööd teha. Turumajandus praagib välja need tööd, mille tulemust ei saa müüa Õppida tööd tegema Õppida ratsionaalselt tööd tegema tuleb talunikul kui ettevõtjal, kõigil, kes majapidamises tööd teevad. Kas me tahame ja oskame lehmi nii pidada, et see ära tasuks ? Tööjõud ja tööaeg Tasub mõelda, milline on tööressurss ja kui palju inimesi võib majapidamisest palka saada
Kes saavad ühineda? Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui ta jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohustuse neid edendada. Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid: •poliitilised – stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimise; •majanduslikud – toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu sisese konkurentsi ja turujõududega; •õiguslikud – ELi õigusaktide ja tavade vastuvõtmine, eelkõige peamiste poliitiliste, majanduslike ja rahaliiduga seotud eesmärkide täitmine. Kes võivad järgmisena ühineda? Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustkaheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia ja Horvaatia, kes on juba ELi liikmed).
Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a. Inglismaa pidi loobuma kolooniatest. Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv. Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma? Ebaefektiivne ülemereturg, leiboristide sotsiaalprogrammid,etevõtete doteerimine SAKSAMAA 31. Adenaueri Lääne-Saksamaa: majandusime, , arenes väkja Euroopa Liit, NATO liige kujunes välja 1960 sõjavägi,SDV ei tunnustatud,protestid sõja vastu,1969 liidukantsleriks W.Brandt, võimule tulid kommunistid Saksa DVs, põgeneti läände. 32
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
Ressursside kasutamisel eristatakse järgmiseid mõisteid: -Efektiivsus (20. Saj keskpaigas) kuidas toota? Tootmisprotsessi ehitada? -Optimaalsus Ettevõtte turuväärtus Finantskapiltal ja Intellektuaalne kapital( Inimkapital-teadmised, oskused, motivatsioon; struktuurikapital juhtimine, innovatsioon). 9.2 Majandussüsteemid -Tavamajandus kõige vanim süsteem, agraarühiskond, naturaalmajandus -Segamajandus Tavaliselt on kasutusel segamajandus Turumajandus Käsumajandus -Määrab konkurents -Määrab plaan -Hinna kujundab turg -Hinna kehtestab valitsus -Kaupade ja teenuste valik on lai -Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -Tarbimisvõime oleneb rahalistest -Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest ressurssidest positsioonist
seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine riigikaitse Avaliku korra tagamine riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine riigi kodanikkonna määratlemine Riigitöötajate osakaal võib olla 20-25% (1/3) Teine ehk ERASEKTOR Tulundussektor ehk ärisektor ettevõtted, kelle eesmärgiks on teenida kasumit ja omada eraomandit (OÜ,AS) Erasektori tunnused- erakapital (kapital ei jää tingimata meie riiki, vaid kandub välja, oma ettevõtte kodumaale nt) , konkurents, ettevõtlusvabadus, turumajandus Eestis on erasektoris umbes 2/3 palgatöölistest, arenenud riikides on erasektoris hõivatud umbes 4/5 kogu tööjõust (Saksamaa,Prantsusmaa jne) Erasektori ja riigi suhted Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid Erasektor peab arvestama riigi ettekirjutistega maksude, tegevuslubade, kauplemise jms suhtes Mittetulundussektor ehk KODANIKUÜHISKOND- inimeste tegevuse eesmärk ei ole valitseda või TEENIDA KASUMIT (nt. MTÜ,sihtasutused,seltsingud)
6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948- 1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna
Hertsegoviinas ja Kosovos. ELi liikmelisuse kriteeriumid on kindlaks määratud Euroopa Liidu lepingus. ELiga võib liituda iga Euroopa riik tingimusel, et see vastab kindlatele majanduslike ja poliitiliste tingimuste kriteeriumidele. Nendes lepiti ELi juhtide poolt kokku 1993. aastal Kopenhaagenis. Liikmesriigiks saamiseks peab riik tagama demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitse. Samuti peab sellel olema toimiv turumajandus, mis on suuteline ELi siseturu osana tulema toime teiste riikide konkurentsiga. Iga huvitatud riigi 6 valitsusel on võimalik taotleda ELi liikmelisust. ELi poolelt vajab iga liikmelisuse suunas liikumise etapp kõikide liikmesriikide üksmeelset heakskiitu. Kui kõik liikmesriigid on üksmeelsed, antakse taotluse esitanud riigile ,,kandidaadi staatus".
Nõukogude Liit ja sotsialismileer varisevad kokku ning sellega kaasnevad rohkearvulised kohalikud etnilised konfliktid. Postsovetlike maade ja rahvaste saatus on üheks põletavamaks küsimuseks. Tulevikumaailm : on see ühtne, ühepooluseline, mitmepooluseline? Optimism ja pessimism 21. sajandi künnisel. 2. Inimkonna edusammud 20. sajandil ( lk 8-13) Euroopa tsivilisatsioon, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomad ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi ning kui kogu inimkonna tuleviku. Igasugune Euroopa omast erinev ühiskondlik ja poliitiline kord tundus olevat mittetsiviliseeritud ja elust maha jäänud. Euroopa kultuuri ja teadvuse vorme, mille aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine, austati kui ainuõigeid ja teaduslikke. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku tootmise ja materiaalse heaolu kasv,
Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: _ sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. *tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. *majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine
riigist välja üle Euroopa. Ning vaid 30% nimetatutest läks tagasi Türki elama. Nende väljarändamise tõttu nõrgenes tugevalt põllumajandus, kuna nad olid selles osavad. Uue türklaste väljarände põhjustasid maade erastamised, mis jätsid paljud türklased maata. Mustlasvähemik on kaitseta ja kannatab kõigil tasanditel tagakiusamist. Kirjaoskajaid on bulgaarias 98%. 4. Majandus Bulgaaria on majanduslikult kiiresti arenev riik. Kehtib vaba turumajandus, kus on suurema osa moodustab erasektor, kuid toimib ka väike kuid tugev avalik sektor. Maailma panga andmetel on Bulgaaria oma SKT poolest industrialiseeritud keskmise sissetulekuga riik. Majanduskriisi ajal 2007 2010 aastatel langes majandus riigis 5,5 protsenti. Kuid see saavutas oma positiivse kasvu (0.2%) juba aastaks 2010, erinevalt teistest Balkanimaadest. Vaatamata eelnevalt mainitule on riigis siiski suur probleem töötuse ning madala elukvaliteediga.
Kaasaegne läänelik ühiskond rajaneb tööstuslikul masstootmisel ja üha hoogustuval tarbimisel. Majandusteoreetiliselt püütakse näidata meie argise heaolu suurenemist sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT kasvuga ning elukvaliteedi vähenemist väljendada inflatsiooniga ehk ostujõu langusega. Iga ettevõtte edukust peavad kinnitama tema tootmismahu, käibe ja kasumi pidev 4-5% suurune tõus. Isiklik tarbimine põhineb vajaduste rahuldamisel, kuid moodne turumajandus on ammu mõistnud, et elementaarsete vajaduste piisava toidu, kehakatte, eluaseme, turvalisuse rahuldamine ei taga soovitud kasvumudelit. Seepärast on tehtud panus psühholoogiale, mille kaudu püüab turundussüsteem käivitada potentsiaalsetes tarbijates edevuse ning ahnuse. Kõnealuse edevus- ja ahnusvajaduse leevendajaks pakutaksegi heameeletunnet loovat ostmist. Reklaamimeedia ülesanne on valdavalt täita oma tööandja, s
tegutsevad avalikkuse huvides; Ø vabatahtlik tegevus, kus kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel elu viiakse. Riigi roll majanduses Turumajanduse tingimustes ei tegutse ettevõtted alati ühiskondlikke eesmärke silmas pidades ja seetõttu peab valitsus suuremal või vähemal määral sekkuma majandusellu. Valitsuse majandusellu sekkumise peamisteks põhjusteks on: ● korraldada selliste kaupade ja teenuste pakkumist, mida turumajandus ei saa või ei soovi pakkuda (näiteks riigikaitse, seadus, kord) ja leida finantsvahendeid selliste kaupade pakkumiseks; ● reguleerida turumajandusega kaasnevaid protsesse (vaesus, töötus, atmosfääri kaitsmine jne); ● tagada vaba konkurents turul ja kontrollida monopoli tegevust. Valitsuse majandusellu sekkumise võimalusi on mitmeid: ● maksude kehtestamine, ● soodustuste andmine, ● järelvalve teostamine, ●
Jagab ühiskonna töölisteks ja kapitalistideks, kellel on erinev sissetuleku tarbimise kalduvus. SISSETULEKUTE- KULUTUSTE MUDEL Kulutused= sissetulek *Enamikes ringlusvoogude mudelites eeldatakse, et majandus koosneb üksnes majapidamistest ja firmadest. Töötajatele makstakse vastavalt tööpanusele, mis on nende sissetulek Q. Firmad toodavad tarbekaupu C. Kui kogu sissetulek kulutatakse E, siis Q=C=E. *Say seadusega seotud varureguleerimisprotsess seletab, kuidas turumajandus võib suunduda madalamale tasemele kui täieliku tööhõive tasakaal, kuigi kogu toodang ostetakse. *Sissetulekud kasutatakse kas tarbekaupade ostmiseks või säästetakse S, seega Q=C+S. *Turul tekib tarbekaupade üleküllus. *Firmad võivad toota kahte liiki kaupu: tarbekaupu ja investeerimiskaupu I, siis Q=C+I, sellest ka kaht liiki kulutused E=C+I *Investeeringud jagunevad I=Ip+Iu *Kui firmad müüvad oodatust vähem Iu > 0; kui müük on oodatust suurem Iu < 0 a) plaanitud Ip
jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. 1.1. Üldandmed India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta.
Varem julgustas ühine põllumajanduspoliitika põllumajandustootjaid tootma rohkem, kui tegelikult vajasime. Tulemuseks oli ülejääk (või, teravili, veiseliha ja vein), mille säilitamine ja realiseerimine oli kulukas. Pakkumise viimine vastavusse nõudlusega on muutumas lihtsamaks. Toetused ei ole enam seotud tootmisega ning põllumajandustootjad on konkurentsivõimelisemad. Nüüd saavad nad toota seda, mida turg ja tarbijad tegelikult vajavad. Vaba turumajandus on andnud meile ikkagi palju juurde, kuigi nii väikses riigis nagu Eesti on alati oht, et tekivad monopolid. 12 Kokkuvõte Toiduainete defitsiit on reaalne probleem, mis leiab aset nii tänasel päeval kui ka suure tõenäosusega tulevikus. Vajalik on tehnoloogia jõudne areng, organiseeritus, inimeste teadlikkuse tõstmine (defitsiidist ja toiduainete tegelikust
1. Taastatakse parteide tegevus 1. Demilitariseerimine, 1. Võim koondub kommunistliku demokratiserimine, partei kätte denatsifitreerimine, demonteerimine. 2. Riikliku omandi vähendamine 2. Liitlaste nõukogu 2. Eraomandi kaotamine 3. Turumajandus 3. Plaanimajandus 4. Kuulutati väkja GERi liitvabariik 1949. Oldi nõus, et Lääne-Berliin ei 4. GERi demokraatlik vabariik (mis (SLV) kuulu kellelegi oli tegelikkuses kommunistlik ja vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON
kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rah- vuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutun- nistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi
valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3 Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid
tsepeliin õhusõiduk Tööerakond Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Uus idapoliitika SLV poliitika 60ndad, koostöö NSVL ja SDV VabaEuroopa raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945praeguseni Vabamajandus vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Vabariik kõrgeim võim riigis kuulub rahvale http://www.abiks.pri.ee Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu Varsailles' rahu rahu, mis lõpetas I maaimasõja Watergate afäär pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Weimari Vabariik Saksamaa kahe maailmasõja vahel
Eitav suhtumine ning üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurilises ühiskonnas taanduma. Vähemusrahvused ei kujuta meile ohtu ega ole probleemne nähtus, vaid hoopiski suur potentsiaal meie riigi arengus. Suurem osa vähemusrahvuste esindajatest kuulub areneva Eesti täieõiguslike kodanike hulka. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samal ajal on vaja vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja edutus karjääriredeli oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kulmineerumise allikaks. Seega tuleks sotsiaal-majanduslikus sfääris demokraatlikku mitmekultuurilisust luues keskenduda küsimusele, kuivõrd on rahvuslikud erinevused ühiskonnas eristavad või
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19. sajandi keskpaigani oli ta veel majanduslikult juhtiv riik kõikidel mittepõllumajanduslikel aladel, kuid sarnaselt teistele riikidele tabas Suurbritanniat 19. sajandi lõpul majanduskriis. Sellest väljumine ei olnud aga Suurbritannia jaoks niivõrd lihtne kui noortele kapitalistlikele riikidele USA-le ja Saksamaale ning kuigi enamikus tööstusharudes oli tegelikult ki...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
See asi lõpetati, sest majandust valitses kaos, inimesed olid näljas ja puhkes epideemia. Asemele tuli NEP. NEP uus majanduspoliitika Sellega korraldati ümber majandussüsteem ja poliitiline elu. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada. Toimus turusuhete igakülgne arenemine rahvamajanduses ja täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes. Kasutusele võeti turumajandus, taastati eraomandus välja arvatud pangandus, suurtööstus ja väliskaupandus. Teostati rahareform, millega lasti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Väliskapitali kaasati ettevõtetes. Samas säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. Stalini võimuletulek Peale Lenini surma kerkis esile Stalin. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmere üle, tagades selle juhitavates organites endale meelepärase enamuse. Tänu tema alahindamise tõttu sai tal
HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus- Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas)
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
4) uus troonipärimise kord valitsejaks võis saada ka naisterahvas 5) uus pealinn Sankt-Peterburg(1703) 6) uus elulaad ja kombed euroopalikud rõivad, tubakas... 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile 9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine · Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljaspool oma piire. Emamaast väljapoole jäänud alasid nimetatakse kolooniateks · Monopol on majanduslik seisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda
Islandil ja Norral samad vastavalt 0,967 ja 0,968) Majandus Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti
teatud hinnatasemel võrdustunud 74. Bränd – tänapäevamõistes oluliselt keerukam nähtus kaasates nii selle materiaalse, objektiivse poole, kui ka selle, mis asub vaid meie teadvuses; toote või organisatsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või organisatsioonile identiteedi ja eritab selle teiste toodete või oragnisatsioonide indentiteetidest 75. Turumajandus – arenenud riikides valitsev majandussüsteem, MIDA iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning HINNA kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. majanduse toimimise korraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad omavahel kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paihutajaks on „nähtamatu käsi“ (isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse
revolutsiooni (1789), nad olid liberaalid. Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad. Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid?
Brändi klassikaline näide on Coca-Cola erikujuline pudel. *Bränd on „nimi, termin, disain, sümbol või mingi funktsioon, mis eristab ühe müüja kauba või teenuse teiste müüjate omast“. Brändil on kolm olulist osa: brändi nimi, logo ja slogan. Brändi nimi peab olema teistest eristuv, kergesti meeldejääv ning kirjeldama toote kuuluvust. Brändi nime toetab logo, mis on nime visuaalne lahendus. Logo pidev näitamine aitab tarbijal brändi ära tunda. Slogan on tunnuslause. 75. Turumajandus Turumajanduseks nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus resursside paigutajaks on “Nähtamatu käsi”. “Nähtamatu käsi” tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusresursse kõige efektiivsemal moel ning sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi on seega konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel paigutab ressursse ühiskonnas. 76
soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult. 2. Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954. 3. Demokraatia levik maailmas. Impeeriumi kooshoidmiseks peale sõda enam jõudu polnud. Endised koloniaalriigid leiavad, et ainult Euroopa ei vääri iseseisvumist. 4. Demokraatlik valitsemiskord ja turumajandus plus USA laen Euroopale aitas mitmel pool oma riigi majanduse kiirelt taastama. 5. . PT 27 1. Lähis-Idas oli Iisraeli probleem usa toetas Iisraeli ja NL oli Araablaste toetaja; Lõuna-Korea poolt oli USA ja Põhja-Korea poolt oli NL; Ida-Euroopa ei soovinud NL ülemvõimu ja USA toetas selle vastupanu. 2. Kõik ülestõusud suruti NL'u poolt maha, näiteks Ungari ülestõus, mis lõppes
vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Peep Reimer 4 1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine
kuivaks Üks Küprosele iseloomulik röövlind on haugaskotkas. Seda liiki kohtab ka Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. Teinekord võib näha ka raisakotkast Muflon Majandus Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli see nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss-miinus 15%. Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik. 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid,
suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse- Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. (1;4) 1.1. Üldandmed Ametlik nimi India Vabariik Pindala 3 287 263 km² ( sellest Jammu ja Kash- miri osariigis 78 114 km² Pakistani ning 42 735 km² Hiina kontrolli all) Maa 2,973,190 km² Vesi 314,400 km² Rahvaarv (juuli 2009 est.) - 1,166,079,217 (maailmas 2. kohal) Pealinn New Delhi (hindi Nai Dilli, 321 900
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Euroopa liit 1951 - (1957) eksisteeris Söe ja Teraseühendus (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg) 1957 (1967) Euroopa Majandusühendus 1957 (1967) Euroopa Aatomiagentuur 1967 (1993) Euroopa Ühendus 1993 - ... Euroopa liit Hetkel on liidus liikmesriike 27 ja kodanikke peaaegu 500 miljonit. Euroliitu astumiseks peavad olema täidetud kolm elementaarset tingimust: * Demokraatlik riigikord * Euroopa liidus konkurentsivõimeline turumajandus * Seadustiku põhimõtted peavad vastama Euroopa liidu seadustikule. Eesti astus liitu 2004, siis astusid liitu veel Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Euroopa kaart: Euroopa liidu institutsioonid (7) Euroopa parlament Euroopa liidu kodanike esindusorgan (736 liiget), valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poole, mandaadid jaotatakse vastavalt rahvaarvule, tööd
*pinged toetajatega Ameerika *vabariik *maailmamajanduses nr.1 *madal profiil Ühendriigid *kaheparteisüsteem (sõdasid vähe, vaba *ei sõlminud liite Euroopa (vabariiklased, demokraadid) turumajandus, tehnika areng, riikidega odav tööjõud) *1898 sõda Hispaaniaga *huvi Aasia turgude vastu *vastaseis Jaapaniga (laevastik) Itaalia *kuningriik *ebaühtlane areng (Põhi *aktiivne koloniaalpoliitika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
