tootmisele ja turustamisele. Need on hinnad, mis on orienteeritud kuludele. Teine hinnakujundamise kontseptsioon: hinna moodustamine lähtudes nõudlusest. Põhiliseks protsessiks siin juures on kauplemine, mis sõltub müüja oskustest. ,,Passiivset" hinnakujundamine, mille puhul tähtsamaks on konkurents ja konkurentide hinnad. Tekkivad hinnaliidrid. 9. Milliseid hinna liike kasutatakse ehituses. Millega erinevad eelarvehinnad ja lepinguhinnad turuhind, mille aluseks on konkurentsiturg, monopoolne turuhind tekkib monopoolsel turul, fikseeritud hinnad - lepinguhinnad, piirhinnad. Peale seda hinnad jaotatakse veel: hulgihinnad (kaupade suurte koguste ja partiide müügil), kokkuostuhinnad (kasutatakse põllumajanduses), jaehinnad, eelarvehinnad, tariifid. Lepinguhind - tööde ja teenuste koguhind, mis tuleb vastavalt lepingule tasuda töövõtjale.
4 4. Finantsinvesteeringute arvestus. Finantsinvesteeringud jaot.: 1) Lühiajalisteks (aktsiad, jm. väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.aasta jooksul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend. FIFO meetodit, üldjuhul kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osalus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset. lähema a. jooksul müüa;
turumehhanismil. Ümberjaotamine toimub maksude ja toetuste kaudu. Pareto-efektiivne ressursside jaotus tekib konkurentsiturul ainult täieliku konkurentsi tingimustes, mis eeldab, et: 1. turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kuid neist ükski ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. turuosalised on kõik hinnavõtjad, kes maksimeerivad oma kasusid (rahulolu) ning igal turul tekib turuhind, mille puhul nõutud kauba kogus võrdub pakutud kauba kogusega. 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid, miski ei takista turule tulemast ega sealt lahkumast 4. kõikidel tarbijatel ja müüjatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon turul toimiva kohta Turutõrked - turumehhanism ei taga Pareto- efektiivset ressursside paigutust: d) konkurentsitõrked - Selleks, et turg toimiks, peab valitsema konkurents. Konkurentsi puudus võib
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumaj...
Kui sellise vahetustehingu tagajärjel ettevõtte varade bilansiline maksumus suureneb, tekib ettevõttel kasum põhivara võõrandamisest, vastasel juhul on tegemist kahjumiga. Bartertehingu puuduseks võib nimetada seda, et ei ole garantiid, ega tõestust, pole millegiga tõestada. Raske on täpselt samaväärtusliku asja vastu vahetada. Tavaliselt kas vahetatud kaup maksab rohkem või siis vähem. NT1: tahan autot müüa, mille turuhind on 3000, aga vahetad mingi teise vastu, siis saad ikka auto ja ei saa seda nagu rahaks teha. NT2: Oleme meister uksi tegema ja järsku tekib kange tahtmine süüa kringlit. Bartertehingu sooritamiseks peaksime nüüd leidma pagari, kellel on parajasti vaja ust. Sellist pagarit leida ei ole kindlasti väga kerge, kui oleme ta siiski leidnud, võib tekkida probleem. Korralik uks on kringlist rohkem väärt ja mitut kringlit aga ei taha,
omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju. Teisisõnu, piirkasulikkus on see, mille määrab antud hüviste hulga puhul kõige madalam rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve. Seega ei määra mingi hüvise väärtust tema tootmiseks kulutatud tööaeg, vaid kõige väikseim kasulikkus, millega teda võib veel ratsionaalselt tarbida. 3. Kuidas kujuneb hind Austria koolkonna arvates? Turuhind kujuneb nõudmise ja pakkumise tagajärjel. Kauba väärtus on subjektiivne kategooria, mis tuleneb kaupa hindavat tarbijast. 4. Kuidas kujuneb kasum? Kasum on oleviku ja tuleviku hüvede erisuguse hinnangu tulemuseks. Olevikuhüvesid hinnatakse kõrgemalt, sest neid saab kohe kasutada. Tööjõud ja tootmisvahendid on tulevikuhüved, mis tootmisprotsessis muutuvad järkjärgult oleviku hüvisteks. Seega ongi võimalik osta odavamat
· Kulud on võimalik positsioneerida vastutusala järgi · Kulud on võimalik positsioneerida ettevõtte põhiprotsesside järgi 3. Eesmärgipärane omahinna kalkuleerimise metoodika ehk sihtkuluarvestus. Sihtkuluarvestus. See on kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Uue toote puhul püütakse kindlaks määrata optimaalne turuhind antud turusituatsioonis. Võrdlusbaasiks on oletatavad uue toote tootmiskulud. Tootmist alustatakse toodete ja protseeide pidevat täiustamist siis, kui eesmärgijärgse kalkulatsiooni kohaselt on toote kulud suudetud viia allapoole müügihinda (saavutatakse erinevate alternatiivide vahel valimisega). Seega: püstitatud eesmärgist lähtudes valitakse erinevate alternatiivide vahel, et jõuda soovitud tulemuseni. Sihtkuluarvestuses keskendutakse sihikulu leidmisele ja selle
ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. 38. Piirkasulikkuse all mõistetakse: muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. 39. Asenduse piirmäär näitab: tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks. 40. Ükskõiksuskõver näitab: kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu. 41. Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 25 €, siis: *Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null tegelt ÕIGE *Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null (moodles õige) 42. EJ tõusu absoluutväärtus on (vaata joonis) *Pc /Pd tegelt ÕIGE *½ (moodles õige) 43. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: *on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem tegelt ÕIGE
Kui sellise vahetustehingu tagajärjel ettevõtte varade bilansiline maksumus suureneb, tekib ettevõttel kasum põhivara võõrandamisest, vastasel juhul on tegemist kahjumiga. Bartertehingu puuduseks võib nimetada seda, et ei ole garantiid, ega tõestust, pole millegiga tõestada. Raske on täpselt samaväärtusliku asja vastu vahetada. Tavaliselt kas vahetatud kaup maksab rohkem või siis vähem. NT1: tahan autot müüa, mille turuhind on 3000, aga vahetad mingi teise vastu, siis saad ikka auto ja ei saa seda nagu rahaks teha. NT2: Oleme meister uksi tegema ja järsku tekib kange tahtmine süüa kringlit. Bartertehingu sooritamiseks peaksime nüüd leidma pagari, kellel on parajasti vaja ust. Sellist pagarit leida ei ole kindlasti väga kerge, kui oleme ta siiski leidnud, võib tekkida probleem. Korralik uks on kringlist rohkem väärt ja mitut kringlit aga ei taha,
(organismid, õhk ja vesi). mullakõdu O huumuskiht A sisseuhtehorisont B lähtekivim C leethorisont E gleikiht G VAATA LISALEHELT!!! 10. Põllumajandust mõjutavad tegurid (erinevad näited) ja põllumajanduse areng. Mis on GMO-d ja nende mõju. Põllumajanduse keskkonnamõjud (kus millised mõjud ja miks just seal). a) Looduslikud mullastik, kliima (vegetatsiooniperiood), pinnamood ehk reljeef. b) Majanduslikud tööjõud, kapital, taristu, turg/nõudlus, turuhind. c) Poliitilised toetused, kaubanduslikud kokkulepped, teadus ja arendus d) Sotsiaalsed pereettevõtted / keegi ei taha enam põllumajanduses töötada / sõda / usk Ajapikku võeti kasutusele mitmesuguseid põlluharimisviise ja võtteid, nagu niisutamine, väetamine. Maaviljelus ja karjakasvatamine võimaldas muutuda paikseks. Tööjõud määrab ära omahinda! Ekstensiivne põllumajandus põllumajandusliku tootmise tüüp, mille puhul suurendatakse toodangu
300 20 60 350 10 70 400 0 80 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 300 eurot? Selgita! Kui hind oleks 300 siis pakutav kogus oleks 60 ja nõutav kogus oleks 20. Tulemuseks on ülejääk turul 40 ühikut. Turul tekib ülejääk siis kui turuhind on kõrgemal tasakaaluhinnast. Selline olukord võib tekkida näiteks siis kui valitsus kehtestab mingile kaubale miinimumhinna nii, et see ületab vabaturu tasakaaluhinda. Sellisel juhul pakkujad sooviksid sellise hinna juures rohkem pakkuda ja tarbijad vähem osta. b) Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus? Missugune oleks tarbija hinnavaru tasakaalu situatsioonis? Mida iseloomustab tarbija hinnavaru? Tasakaalu hind on 200 ja tasakaalu kogus on 40
· loodusjõudude (sh tormituule ja üleujutuse) kahju; · kõrvaliste isikute kuritegelik tegevus (sh murdvargus ja vandalism). Kindlustusleping sõlmitakse vastavalt kindlustusvõtja poolt valitud kindlustusriskidele. Hoonete ja rajatiste kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus või jääkväärtus. Masinate ja seadmete kindlustusväärtus määratakse nende taassoetamise kulutuste alusel. Tooraine ja kaupade kindlustusväärtuse määramise aluseks on nende turuhind. 39. Metsakindlustuslepingud Metsakindlustuse lepingu sõlmijaks võib olla metsa omanik, valdaja, hooldaja või kasutajaks volitatud isik. Metsakindlustus pakub võimaluse kindlustada maakorralduse alusel metsamaaks määratud ja kinnistusraamatusse kantud maal kasvav mets ning sealt saadud metsamaterjal. Kindlustuskohaks on kindlustuslepingus märgitud kasvava metsa ja metsamaterjali asukoht vastavalt metsade majandamise kavale.
muudetakse seda oluliselt. 44.Konkurentsieelis. Eduks on vajalik eristuda, olla unikaalne. Pikaajaline konkurentsieelis on strateegiline vara. 45.Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) Kululiidri strateegia Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud Võimaldab: o madalamad hinnad ja suurem turuosa või o turuhind ja suurem kasum 10 Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomseid hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. N. Säästumarket, Tele2 NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks. Diferentseerimis strateegia Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab
3:1, siis iga vana aktsionär saab ühe vana aktsia asemel kolm uut. Aktsiate splittimine ei muuda firma kapitali üldsummat, omakapitali koosseisu ega ka üksikute aktsionäride aktsiate osakaalu. Suureneb aktsionäride käes olev aktsiate arv, kuid samal ajal langeb nende nimiväärtus ehk nominaalväärtus. (15 lk 181) Aktsiate tagasisplittimise (reverse split) korral aktsiate arv väheneb ning aktsia nominaalhind tõuseb. Aktsiad tükeldatakse tavaliselt põhjusel, et kui aktsia turuhind on kõrge, ei jõua väikeinvestorid aktsiaid osta ja aktsiatega kauplemine muutub passiivseks. Raamatupidamises kajastatakse aktsiatükeldust tavaliselt nii, et proportsionaalselt suurendatakse aktsiate arvu ning vähendatakse aktsia nimiväärtust. Raamatupidamiskannet seejuures ei tehta (seda asendab memokanne), muutub vaid bilansis avalikustav summaarne aktsiate arv ja ühe aktsia nimiväärtus. (1 lk 404)
finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel · Aktsionäride ja võlausaldajate vahel
kujutleda vahetusprotsessi tasakaalustajana. Äriettevõttes on hind toote turunõudluse peamine määraja, millest oleneb nii ettevõtte kogu müügitulu kui kasumi suurus. Äri alustades võib hinnakujunduspoliitika ära määrata ettevõtmise edu või läbipõrumise. Seetõttu peab juba enne tootmise alustamist kalkuleerima oma tootele hinna, et näha, kas seda ongi üldse mõttekas tegema hakata. Kui tulla turule, kus on keegi juba analoogse kaubaga ees, siis on oluline turuhind: see määrab lae, millise hinnaga toodet või teenust ostetakse. Kui ettevõte oma tootega ei erine millegi poolest konkurentidest, siis peab ta turuhinnaga tootmiseks ja võimaliku kasumi saamiseks kärpima oma kulusid. Kui aga toode on konkurentide omast parem, siis ei ole turuhinnal nii suurt tähtsust ja on rohkem võimalusi oma toote hinda ise määrata. Igal juhul peab kliendilt küsitav hind alati olema kõrgem või vähemalt võrdne arvestusliku omahinnaga ehk katma ettevõtte kulud. 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
madalamale ja väärtuse langus on püsiv, tuleb varud alla hinnata [26: 68]. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna [13: 49]. Alljärgnevate asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: · varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; · sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; · teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel [21]. Seega tuleb iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel kriitiliselt üle vaadata varude objektid ja nende maksumus [1: 125]. Juhul, kui varem allahinnatud varude neto realiseerimismaksumus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tuleb varasem allahindlus tühistada, kajastades seda kulude
informatsiooni täielikkus ja sümmeetriline jaotus. Oletatakse, et ostjatel ja müüjatel on täielik ülevaade hüviste hindadest, kvaliteedist ja pakutavast kogusest. Leidub aga hüviseid, mille vahetuse korral on informatsioon jagunenud asümmeetriliselt, s.t müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal. Tüüpnäited on tööjõud, pruugitud autod, korterid, ka meditsiiniteenused. Sellisel juhul ei toimi turg efektiivselt, sest hüvise turuhind ei kajasta õigesti nende kvaliteeti. Õigupoolest ei tunne ostja kunagi päris täpselt kauba kvaliteeti, välja arvatud ehk juhud, kui on tegemist igapäevakaupadega. Täieliku informatsiooni hankimine on kulukas. Tavaliselt ei tea seda päris täpselt ka müüja. Alati on võimalik saada halva kvaliteediga kaupa, kuid täieliku konkurentsi korral eeldatakse see olevat juhuslik. Kindlustuse valdkonnas tuleb esile veel üks hoopis omapärane informatsiooni
EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT) 1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Sõna „entrepreneur“ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab v...
turumahuga võrreldes suuremahuliseks ning mida näeb üksnes tehingutellimuse sisestanud börsi liige. • Seotud hinnatasemega – tehingutellimus, mille hind on kindlaksmääratud viisil seotud väärtpaberi turuhinnaga. Tehingutellimuse hind muutub jooksvalt (automaatselt) sõltuvalt sellest, millise hinnasammudes väljendatud seosega on tehingutellimuse hind seatud sõltuvusse. 42. P/E suhtarv P/E suhtarv ehk ehk aktsia turuhind / kasum aktsia kohta. Näitab mitu korda on aktsia hind suurem teenitud tulust. 43. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus • Likviidsus – kui palju saab osta või müüa ilma turuhinda mõjutamata • Turu sügavus – ostu ja müügi noteeringute arv( vaadeldakse nii arvu kui kogust) • Volatiivsus – väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on volatiivsus. 44. Dividenditootlus
oma teadmisi kauba kohta). Vt. Joonis 6.2 nõudluskõver. Joonise kohta jutt: Hinnavõtja firma ise hinda mõjutada ei saa, võtab turul oleva hinna. Turu nõudluskõver vasakult paremale langev tüüpiine nõudluskõver. TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge, tuleneb tasakaaluhinnast P1 nõudluse D1 korral seega täielikult elastne. Piirtulu (marginal revenue MR): MR= TR/Q, kus TR- kogutulu MR=P, MR ja nõudluskõver kattuvad. Kui turuhind muutub, muutub ka firma nõudlus. Täieliku konkurentsi näide sügisel Keskturg näiteks. 2. Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 2.1 TKF-i kogutulud ja kogukulud Vt. Joonis 6.3 lühiperioodi kasumi maksimeerimine. 2.2 Kasumi maksimeerimise kuldreegel Selle puhul ei lähtuta kogutulu ja kulu vahest, vaid mingisugusest reeglist. Kui vaadata joonist 6.2, siis kuldreegli järgi vaadatakse MR-i ja MC-d (MC piirkulu).
karistuseks määrati orjaks. Et orjad olid reeglina väljast tulnud ja pärisorjad kohalikud orjad, see Rooma õiguses ei kehti. Orja õiguslik seisund pole püsinud muutumatuna Rooma impeeriumi ajal. 12 tahvli seadused u 450 e.Kr., esimesed seadused. Kui keegi murrab orja luu, too see kaasa trahvu, vaba inimene 300 ja ori 150 (võõras ori, mitte enda=. 3. sajandil e.Kr. Lex Aquille orja tapmine/vigastamine, sel juhul kõrgeim turuhind orja kohta maksta. Iga tapmine ei too kaasa trahvi (julius Paulus kuulsaim jurist), nt kui ori tabatakse abielu rikkumiselt. Urbianus arutleb, kas alati on selge, kes on süüdi orja tapmises. Nt kui lapsed mängivad palli ja see lendab vastu habemeajaja kätt ning orja kõri lõigatakse läbi. Broculus arvas et habemeajaja süüdi, Urbianuse arvates rumal ori, kes ronis ohtlikku kohta, kus lapsed/liiklus. Justianus defineerib
määral. Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 20. Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration) Duratsioon näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Kus Ct on rahavoog võlakirjalt aastal t PV(Ct) on võlakirjalt aastal t laekuva rahavoo nüüdisväärtus ΣPV=P0 on võlakirja praegune turuhind n on järelejäänud aastate arv võlakirja kustutustähtajani Modifitseeritud kestus Dmod: Dmod = D/(1+ i/m) Kus m – perioodis teostatavate kupongimaksete arv Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: ΔP/P ≈ -Dmod · Δi Kus ΔP/P -võlakirja hinna muutus (% des); Δi – intressimäära muutus Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha
millise tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida) Võlakirjaga kaasnev intressimäärarisk sõltub kupongimäärast ja võlakirja kestusest kustutustähtajani. Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration) Duratsioon näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Kus Ct on rahavoog võlakirjalt aastal t PV(Ct) on võlakirjalt aastal t laekuva rahavoo nüüdisväärtus PV=P0 on võlakirja praegune turuhind n on järelejäänud aastate arv võlakirja kustutustähtajani Modifitseeritud kestus Dmod: Dmod = D/(1+ i/m) Kus m perioodis teostatavate kupongimaksete arv Võlakirja duratsioon on võlakirjade riskidindlikuse näitaja: P/P -Dmod · i Kus P/P -võlakirja hinna muutus (% des); i intressimäära muutus Duratsioon on omamoodi ka tasuvusajanäitaja, mis võtab arvesse põhivõla ja kupongimaksete suurust ja ajastatust raha Diskontovõlakirja duratsioon võrdub kustutusajaga D=n
Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis näidatud õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. Nõuded Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nimiväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus
Siiski kehtib siin üks raudne reegel leppige enne kulutuste tegemist asja omanikuga kulude hüvitamine kirjalikult kokku nii pole välistatud ka toreduslike kulutuste hüvitamine omaniku poolt. TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kuidas igal konkreetsel juhul turuhind kujuneb või kuidas seda leitakse, on praktika küsimus ja igaüks peab vajadusel (eriti vaidluse korral) turuhinda tõendama. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 66). Spetsiifilise varakogumina kuulub vara võiste alla ka ettevõte (TsÜS § 661). 88 Kasu,&kulutused,&väärtus&ja&vara& Viljad&
cost) kõvera miinumumpunkt tootmiskogust, mida võib minimaalse kuluga toota. Pika perioodi (LAC) keskmise kulu kõver ümbritseb(puutub) lühiperioodi keskmiste kulude (SAC) kõverate tippe(miinimumkohti). LAC- kõverat võib pidada firma tegevuse plaaaniperioodi kõveraks. Täielik konkurents(43-49) Turul tegutseb suur hulk iseseisvaid väikesi firmasid, mis toodavad standardset toodangut. Ükski firma pole suuteline üksi hinda mõjutama. Hinnavõtja firma, või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. TK olemasolu jaoks on neli tingimust: 1. Firmade suur arv, kusjuures iga firma tootmismaht on turumahuga võrreldes väike 2. Homogeense kauba tootmine, st. Kõik kaubad on ühesugused olenemata, milline firma neid toodab, seetõttu on tarbijal ükskõik missuguselt tootjalt ta kaupa hangib. 3
Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid, kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda: head toodet madalama hinnaga paremat toodet, mille eest tarbijad on valmis rohkem maksma Teine kriteerium on sihtgrupi suurus: lai turg kindel niss Kululiidri strateegia Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud Võimaldab: madalamad hinnad ja suurem turuosa või turuhind ja suurem kasum Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomseid hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. Näiteks Säästumarket, Tele2, odavlennufirmad NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks. Diferentseerimisstrateegia Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab Oluline siis kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda Võimaldab:
• Paremat toodet/teenust, mille eest tarbijad on valmis rohkem maksma. Teine kriteerium on sihtgrupi suurus: • Lai turg. • Kindel nišš. Need neli saab panna easyjet-style maatriksisse 47. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad). KULULIIDRI STRATEEGIA: Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks: Madalamad hinnad ja suurem turuosa või Turuhind ja suurem kasum. Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks. DIFERENTSEERIMISSTRATEEGIA Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda. See võimaldab: * küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või,
· Head toodet/teenust madalama hinnaga. · Paremat toodet/teenust, mille eest tarbijad on valmis rohkem maksma. Teine kriteerium on sihtgrupi suurus: · Lai turg. · Kindel niss. 36. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) KULULIIDER: · Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks: o Madalamad hinnad ja suurem turuosa. või o Turuhind ja suurem kasum. · Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. · NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks. DIFERENTSEERIMISSTRATEEGIA · Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. · Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda. · See võimaldab:
Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tas vastuseks ainult arv! Vastus:2 Küsimus 22 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, s Vali üks: oleks nisu kogus suurem kui pakutav kogus tekib nisu puudujääk !!! pakkujad ei suudaks müüa kogu nisukogust tarbijad tahaksid nisu osta rohkem kui praegu pakutakse Küsimus 23 Valmis Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vt juuresolevat joonist ja tee õiged valikud! Puudujääk 160 ühikut tekib siis, kui Vastus 1 hind on 0,5 Tasakaaluhind ja -kogus on Vastus 2
Aktsia hind, mille juures võlakirja saab vahetada põhineb konventeerimis suhtel, mis on suhtarv mis iseloomustab kui palju aktsiaid saab iga võlakirja eest. Kui 1000 eurose võlakirja konverteerimise suhe on näiteks 10, siis kui aktsia väärtus on 100 eurot, saab selle vahetada 10 aktsia vastu. Konventeeritavus ei tähenda seda, et aktsiat ja võlakirja saab tähtaja saabumisel koheselt vahetada. Seda saab teha alles siis, kui aktsia turuhind võrdsustub konventeerimissuhtega määratud tasemega või ületab seda. FJ peaks konventeeritavatele väärtpaberitele piisavalt tähelepanu osutama. Kui firma ei soovi võlakirjal märgitud algsummat rahas tagasi maksta. (likviidsus väheneb). Eriti oluline on kaaluda konventeeritavust firma arengustaadiumis, kui vajatakse rohkem raha. Kasutades konventeeritavaid võlakirju, saab ta võõrkapitali ümber konventeerida omakapitaliks, mis omakorda parandab võla ja omakapitali suhet
Riskiaste ja võlakirja hind on pöördvõrdelises sõltuvuses ja seega riski suurenemine toob kaasa võlakirja hinna languse ja vastupidi. Mida pikem on kustutstähtaeg, seda tundlikum on hind riskikõikumise suhtes, mis tuleneb raha väärtuse muutumisest ajas. Kasuminorm ja võlakirja hind on seotud järgnevalt: 1. Kui tuli intressimäär ehk investeerijate poolt soovitud kasumi norm on võrdne võlakirja kupongi intressimääraga, siis võlakirja turuhind on (P0=M) on võrdne tema nominaal või nimiväärtusega. 2. Kui turu intressimäär on kõrgem võlakirja kupongi intresimäärast siis on vülakirja turu hind madalam tema nominaal väärtusest ja sellisel juhul müüakse võlakiri diskontoga (M-P0=D). Investorid ei soovi maksta täielikku nimiväärtust kuna see võlakiri oleks väiksema tasuvusega võrreldes analoogsete uute emiteeritud võlakirjadega. 3
Riskiaste ja võlakirja hind on pöördvõrdelises sõltuvuses ja seega riski suurenemine toob kaasa võlakirja hinna languse ja vastupidi. Mida pikem on kustutstähtaeg, seda tundlikum on hind riskikõikumise suhtes, mis tuleneb raha väärtuse muutumisest ajas. Kasuminorm ja võlakirja hind on seotud järgnevalt: 1. Kui tuli intressimäär ehk investeerijate poolt soovitud kasumi norm on võrdne võlakirja kupongi intressimääraga, siis võlakirja turuhind on (P0=M) on võrdne tema nominaal või nimiväärtusega. 2. Kui turu intressimäär on kõrgem võlakirja kupongi intresimäärast siis on vülakirja turu hind madalam tema nominaal väärtusest ja sellisel juhul müüakse võlakiri diskontoga (M-P0=D). Investorid ei soovi maksta täielikku nimiväärtust kuna see võlakiri oleks väiksema tasuvusega võrreldes analoogsete uute emiteeritud võlakirjadega. 3
fokuseeritud strateegiad) Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid, kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda: - Head toodet madalama hinnaga - Paremat toodet, mille eest tarbijad on valmis rohkem maksma Teine kriteerium on sihtgupi suurus: - Lai turg - Kindel nišš KULULIIDRI STRATEEGIA: Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks: - Madalamad hinnad ja suurem turuosa või - Turuhind ja suurem kasum Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned, sisseseade, vähe lisateenuseid jne. NB! Ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks! DIFERENTSEERIMISSTRATEEGIA Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda. See võimaldab:
nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. ● Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. ● Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. 4 teooria eeldust: 1. Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest teatavat kasu ehk rahulolu. 2. Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest võimalikult suuremat kasu ehk rahuldust. 3. Mida rohke kauba- ja teenusteühikuid tarbitakse, seda suuremal määral rahuldatakse oma
Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks
Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks
Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE LOENGUKONSPEKT Tartu 2003 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia.............................................................................
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitav oleks, et.. - See on haruldane - Seda pole lihtne imiteerida - Selle asendamine pole kerge. 48. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) Kululiidri strateegia: Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks - Madalamad hinnad ja suurem turuosa, või - Turuhind ja suurem kasum Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülildes: ökonoomsed hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. NB! Ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad oluliseks. Diferentseerimisstrateegia: Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda. See võimaldab:
Vähendab o Kas kauba nõudlus on pr Lepa poolt on elastne, ühikuelastne või mitteelastne? Elastne · IV loeng Tootmine ja kulud, TKT · Iga firma eesmärk on kasumi maksimeerimine o Millest sõltub firma kasum? · Kasum=TR-TC, kus TR on kogutulu, TC on kogukulud · TR=TP*p, kus TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q) ja p on kauba turuhind. · Tootmine on turustatavate hüviste valmistamise protsess. · Tootmisprotsessi sisendid on tootmistegurid (maa, kapital, töö ja ettevõtlikkus) · Tootmisprotsessi väljundiks on koguprodukt (TP, total product) ehk kindla perioodi vältel valmistatud toodang. · Tootmisfunktsioon kujutab seost tootmissisendite hulga ja tootmise väljundite hulga vahel: Q = f (K, L), · kus K on kasutatud kapitali kogus ja L on kasutatud tööjõu kogus
· turu struktuur majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused · turu tasakaal turu seisund, kus nõutud kaubakogus (või tootmistegurite hulk) vastab pakutavale kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale) · turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil konkreetsel hinnatasandil · turu vaba toimimise üldine seaduspärasus turu võime saavutada nõudmise ja pakkumise tasakaal · turuhind rahas väljendatud turuosaliste hinnang konkreetse hüvise kasulikkusele ja tootmiskuludele · turujõud ettevõtte võime mõjutada tasakaaluhinda; suurim turujõud on monopolil, turujõud puudub täielikult konkureerival ettevõttel · turumajandus majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi`
Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid, kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda: head toodet madalama hinnaga paremat toodet, mille eest tarbijad on valmis rohkem maksma Teine kriteerium on sihtgrupi suurus: lai turg kindel niss Kululiidri strateegia Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud Võimaldab: madalamad hinnad ja suurem turuosa või turuhind ja suurem kasum Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomseid hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. Näiteks Säästumarket, Tele2, odavlennufirmad NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks. Diferentseerimisstrateegia Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab Oluline siis kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda Võimaldab:
Vaatleme potentsiaalse tulu temaatikat majanduses, e. uurime kuidas ressursside paigutamine mõjutab majanduslikku võitu võitu. Vaatleme neid eeliseid, mida turu osapooled saavad tänu turul osalemisele. Leiame, et pakkumise ja nõudluse tasakaal turul maksimeerib koguefekti, mida saaksid nii müüjad kui ostjad. Üheks majanduse põhiprintsiibiks on see, et turg on hea võimalus majandusliku aktiivsuse loomiseks. Mis on "õige" turuhind? Hind, mis tasakaalustab pakkumise ja nõudluse ongi parim, kuna ta maksimeerib nii tarbijate kui ka tootjate kasulikkuse!!! 57 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tarbijate tuluefekt e. hinnavaru 1. Oletame, et keegi tahab mobiiltelefone müüa ja selleks, et kõrgemat hinda saada korraldab oksjoni. 2. Registreerubki neli ostjat, kõigil on oma nägemus ülemisest
Kordamisküsimused 2011 Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muu...
Seetõttu nõudlus kauba järele väheneb ja nõudluskõver langeb. Kehtib väheneva piirkasulikkuse seadus, mille kohaselt lisanduva kaubaühiku piirkasulikkus on seda väiksem, mida suuremale hulgale see ühik lisandub. Hind, mida tarbijad on nõus mingi kaubakoguse eest maksma, on võrdeline selle kaubakoguse piirkasulikkusega. Kui piirkasulikkus ületab piirkulu, on kasulik toodangut suurendada, kui piirkasulikkus on madalam kui piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. PKT eeldused: · Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest teatavat kasu ehk rahulolu. · Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest võimalikult suuremat kasu ehk rahuldust. · Mida rohkem kauba- ja teenusteühikuid tarbitakse, seda suuremal määral rahuldatakse oma vajadusi;
tõuseb Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Milline on kauba A tasakaaluhind?Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: 2 Küsimus 22 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst On antud järgmised andmed kauba A (nisu) kohta. Kui turuhind oleks 4, siis... Vali üks: tarbijad tahaksid nisu osta rohkem kui praegu pakutakse oleks nisu kogus suurem kui pakutav kogus tekib nisu puudujääk pakkujad ei suudaks müüa kogu nisukogust Küsimus 23 Valmis Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vt juuresolevat joonist ja tee õiged valikud! Vastus 1 Ülejääk 160 ühikut tekib siis, kui hind on 1,60
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
