osalevad Erinevad majandussüsteemid • Tavamajandus • Käsumajandus • Turumajandus • Segamajandus Turumajanduses otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel • Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. See tähendab, et – Turgudel on vaba konkurents – Valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja selle huvides • Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord ja vabalt kujunev turuhind • Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitaliturg jt) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist • Riik rahva üldistes huvides realiseerib majandusotsused ainult kaudselt läbi seadusandluse Vasta küsimusele • Missugune punkt on majandusele kättesaamatu? • Missugune punkt osutab et majanduses ei kasutata kõiki ressursse efektiivselt? • Mis kajastaks joonisel majanduskasvu? Vasta küsimusele
D Bioloogilised varad (istikud) käibevarana (bilanss) K Pangakonto (bilanss) Taastootmisprotsessi tulemusena saadud bioloogiline vara ja koristuse tulemusena saadud põllumajanduslik toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses, millest on lahutatud eeldatavad müügikulud, siis on õiglaseks väärtuseks hind, millega sõltumatu osapool oleks valmis seda vara ostma (turuhind) (Vooro, 2011, lk 18). Näiteks Aasta jooksul sündis 20 lehma. Ühe lehmvasika turuhind on 50 €. Turuväärtus seega lehmvasikatel 20 x 50= 1000 €. Raamatupidamiskanne vasikate arvelevõtmisel oli: D Bioloogilised varad (lehmvasikad) põhivara (bilanss) K Kasum bioloogilise põhivara väärtuse kasvust (kasumiaruanne) Koristatud põllumajandustoodang võetakse arvele varuna ning edaspidisel kajastamisel rakendatakse sellele juba varude arvestuse põhimõtteid (Vooro, 2014, lk 6).
kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27. Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust. 28. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. · Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. Pakkumine võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa; erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Tasakaaluhind ehk turuhind hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. Tasakaalukogus (tasakaaluhind) tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Nõudluse hinnaelastsus tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele; hinnamõju mõõt, näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. E= nõutava kauba koguse %-ne muutus / kauba hinna %-ne muutus (jagamistehe). Defitsiit NÕUDLUS > PAKKUMINE
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut PÄIKESEPANEELID ELEKTRI TOOTMISEKS EESTI TINGIMUSTES? Rühmatöö õppeaines "Loodushoidlik energeetika" TE.0350 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................... 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS...............................................................................................
tähelepanu. Kas auto kasutada andmine Markole OÜ Hunt poolt isiklikeks sõitudeks on kvalifitseeritav kuidagi maksustatava asjana? Oma olemuselt on auto kasutada andmine isiklikeks sõitudeks erisoodustus. Kui on tegemist erisoodustusega. Mis maksudega erisoodustus maksustatakse? Tulumaks ja Sots maks. Kuidas määratakse üldiselt erisoodustuse maksustatavat väärtust, millelt tuleb neid tulu ja sots makse maksta – üldreeglina TURUHIND. Nüüd on kehtestatud üks erireegel sõiduautode kohta. Sõiduautode kohta on §48 kus öeldakse, kui erisoodustuseks on tööandja sõidu auto kasutamine töötaja poolt isiklikult otstarbel, on erisoodustuse maksimaalseks määraks 256€ ilma arvestuse pidamiseta, ja samas viitab see § erisoodustusehinna määramise korrale, mis ütleb seda, et kui tööandja peab arvestust isiklike sõitude kohta siis võib maksustada kilomeetri hindamist sõltuvalt auto vanusest hinnast
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poo...
ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohast vaja oleks. 4.2 Turumajandus Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Nõudjad on kõik need, kes turult miodag ostavad. Nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Omahind on hind, mis väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind on oma hinnast kõrgem ning kannab kasumit. Müügihind sõltub nõudmisest ja pakkumisesr, konkurentsi tugevusest ja ostujõust. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult ostetakse ja müüakse. Teist tüüpi hind on riiklikult reguleeritav hind. Selle kehtestab valitsus, pakub monopol ja tarbimisest inimene loobuda ei saa (elekter). Asenduskaup asendame apelsiinid õuntega. Täienduskaup vorstivõileib võita. Ostujõu nõudlis on nõudlus mis on rahaga tagatud. Ühe teguri mõju vähenedes tõuseb teise oma. Turutasakaal on olukord, kus nüudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustatud
Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis".
Pos. kõrvalmõju 2. Praaga (134 000-201 000 t/a) põletamisest tulenev sääst CO2 kvootide arvelt. Elektri ja soojuse tootmine praagast võimaldab vältida kulutusi kvootidele, sest bioloogilist päritolu tooraine põletamisel arvestuslikult CO2 emissioon puudub. Pos. kõrvalmõju 3 On võimalik bioetanooli tootmise korral pakkuda viljakasvatajatele saagi eest põllumeeste endi hinnangul õiglast hinda mida praegune turuolukord ei luba (nt 2009.a sügisel oli turuhind ca 1 300 kr/t ja riiklik kokkuostuhind ca 1 500 kr/t). Peamised takistused ja miinused Takistus 1 Puudub ligipääs eri osapoolte kompetentsidele ja ressurssidele. Koostöö on tulemuseni jõudmiseks seega hädavajalik. Takistus 2 Puudub sujuv infovahetus. Bioetanooli tehase töö eeldab logistilise keerukuse tõttu sujuvat osapooltevahelist infovahetust. Takistus 3 Puudub võimalus kujundada seadusandlust nii Eestis kui ka Euroopas. Takistus 4
vabaharidusliku koolituse kulude katmine v.a. töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, ... ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine, tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu. ERISOODUSTUSE HINNA MÄÄRAMINE: Kulude katmine = kulude katmiseks makstud summa; sõiduauto kasutamine = kehtestatud kord, piirmäär kuus; muu vara= turuhind v turuhind - soodushind; muu vara = tegelikud kulutused v tegelikud kulutused - soodushind, kaup (realiseeritav vara), teenus = müügihind v vahe, muu käibevara= turuhind v bilansiline maksumus v vaha; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse vahetamisel = turuhind - arvestuslik väärtus v turuhindade vahe; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse ost turuhinnast kõrgemalt = turuhind - ostuhind; laenu hind = kehtestatud laenuintressi alammäära alusel intressisumma -
5 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria Loomuliku hinna moodustavad Adam Smithi käsitluse kohaselt rent, kapitalikasum ja töötasu. Materiaalseid kulutusi ta tootmiskulude osistena ette ei näinud. (Adam Smith: „Tööväärtusteooriast" ) Smith väitis, et kaasaegses ühiskonnas (s.t Smithi ajal) ei saa väärtusseadus toimida nii nagu eelkapitalistlikus ühiskonnas (Krinal, 1998, 106). Turuhind on tavaliselt kas kõrgem või madalam kui loomulik hind. Seejuures osutas Smith asjaolule, et turuhindu reguleeritakse loomulike hindadega. Smith määratles kaupade loomuliku hinna tööga, mis on tehtud kauba valmistamiseks. Kuna turumajanduses midagi tasuta ei jaotata, siis sõnastas ta efektiivse nõudluse. Nõudlus on efektiivne siis, kui tarbijad on suutelised tasuma ostetavate kaupade eest nende tootmiskuludele vastavat loomulikku hinda. (Adam Smith: “Tööväärtusteooriast" )
kasvama; maksud ja subsiidiumid; Nõudmine ja pakkumine toimivad turul üheaegselt ja ühes süsteemis. Joonisel on antud turuhinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena; Iga hinnataseme juures nõuavad tarbijad mingit kindlat kogust kaupa ja tootjad on nõus pakkuma mingit kindlat kogust kaupa; Tarbija ja tootja eesmärkidesse on programmeeritud vastuolu ning koostööks tuleb leida mingi kompromiss. Selleks on turutasakaalu saavutamine. Oletame, et turuhind on 8. Sellisel juhul tarbijad soovivad osta seda kaupa 8 ühikut, tootjad aga pakuvad 16 ühikut. Turul on ülejääk 8 ühikut (16-8=8). Sellises olukorras need tootjad, kes ei saa oma kaubast lahti lasevad hinda madalamaks, näiteks 6 peale. Sellises olukorras tuleb tarbijaid juurde. Soovitakse kaupa osta 10 ühikut, pakutakse aga 14 ühikut, ülejääk turul on 4 ühikut. Tootjad on sunnitud veel hinda langetama ja samal ajal vähendavad nad ka tootmist
Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woods süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Nii sai USA dollar maailmarahaks. Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis".
TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 45 40 35 40 50 60 70 80 100 140 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida ∏= 2000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 92 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib maksimeerida kasumit Q= 160 sest P=MR on suurem MC-st kuni 160 tonnini (92>80) Ülesanne 2 8 punkti Tabelis on toodud kanaliha tootva monopoolse ettevõtte Koivake tulud ja kulud
SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Näiteks kui mingis riigis on toodetud 10 ühikut ühte kaupa ja selle turuhind on 5 krooni, siis SKP väärtus on 50 krooni. Miks arvutatakse SKP rahas (50 kr) ja mitte näiteks kogustes (10 saiapätsi)? Esiteks võimaldab see kokku liita erinevaid tooteid (ei saa ju liita kokku kolm saiapätsi ja kümme raamatut). Teiseks, tuletades meelde tarbija valiku teooriat, siis kauba hind väljendab seda, kui palju viimase ühiku eest tarbija kasulikkust saab. Seega hind väljendab täiendavat rahulolu,
kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27. Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust. 28. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
(A.Teearu, E.Krumm;2005; 142) 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel Finantsinvesteeringu tulusust investori jaoks saab mõõta mitmete indeksitega. Üks selline on Holding Period Rate of Return (HPR). Selle idee on ära määrata investeeringu nn. hoidmisaeg (nt. Üks aasta) ja siis oletada, et kogu saadav tulu reinvesteeritakse. Investeeringu väärus perioodi alguses (siia ei ole sisse arvestatud tehingukulusid) on lihtsalt väärtpaberi turuhind. Investeeringu väärtus perioodi lõpus on väärtpaberi turuhind, millele on juurde liidetud väärtpaberilt saadud dividendid. Kui tegemist on pikema perioodiga kui üks aasta, siis kasutatakse valemit: , kus kogu perioodi holding period rate of return holding period rate of return perioodil i perioodide arv 3 RISK
ÄS § 314 reguleerib juhatuse liikmetele tasu määramist. Nõukogu liikmetele määrab üldkoosolek, juhatuse tasu määrab nõukogu, töötajate tasustamise juhatus. Hea ühingujuhtimise tava! soovituslik normikogum, kehtib börsiettevõtetele. ÄS § 307 lg 3-eesmärk on pöörata erilist tähelepanu nendele tehingutele, kus võib huvide konflikt tekkida, lojaalsuskohustuse kontroll. TSÜS § 65 lause 2 1) igapäevane majandustegevus 2) turuhind Juhatus ei tohi seda soodustust kasutada, kuna nõukogu otsust ei ole. VI Aktsiakapital 11. Kas järgmised tehingud rikuvad laenukeeldu? - Aktsiaselts annab laenu enamusaktsionäri endisele abikaasale. Laenukeeldu reguleerib ÄS § 281. Ei ole vastuolus seaduses sätestatud laenukeeluga, reaalsuses tuleb vaadata, mis tehingu taga on. Kui aktsionär ise on kuidagi asjasse segatud ja see leiab tõendamist, siis on laenukeeldu rikutud.
tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei
Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4 , kus juhitakse arustunud kloor süsinikuga üle hõõgpunastele mineraalidele. Peale seda TiCl4 kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil, see on destillatsioonimeetod, kus kuumutatakse keemistemperatuuriga elementi, et lahutada vedelik ja kondensatsioon. Reduktsiooni teel saadakse tavaliseda titaani sulamid. Titaani sulameid tehakse tavaliselt vanaadiumi, vase, raua, mangaani, alumiiniumi ja teistegi metallidega. Titaani turuhind on keskmiselt 13/kg, mis on suhteliselt kõrge võrreldes teiste metallidega, kuna tema tootmiseks kasutatakse magneesiumi, mis on ka päris kallis. 7 5. TITAANI KASUTUSALAD Titaani kasutatakse väga erinevatel erialadel. Enamik toodetud titaani leiab kasutust titaanoksiidi kooseisus. Kuna titaan on hea süsiniku neelaja, siis kasutatakse seda mõndade teraste sulamite
- mõisted: tsiviilasi, kriminaalasi, hageja, kostja, hagi, advokaat, prokurör, rahvakohtunik. - Tsiviilasjade ja kriminaalasjade lahendamise erisused - Korrakohase kohtupidamise üldpõhimõtted, põhimõtted enne istungit, istungi ajal ja pärast istungit 6. Riik ja majandus 1) Turumajandus (õpik lk 119-123, TV ül 104) - mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked. - Turumajanduse üldpõhimõtted - Konkurentsi liigid 2) Konkurents ja riigi roll majanduses (õpik lk 115-118, 124-125; TV ül 99-103, 105-106) - mõisted: tootmisressurss, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, subsiidium, välismõju, erahüvis, ühishüvis.
rohkem või vähem majandusellu. Konkurentsivormid Monopol – ainuvalitseja Oligopol – turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents – ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents – ettevõtjad müüvad eristatavat toodangut Turu tasakaal Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi. Tasakaaluhind on turuhind, millise korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Tasakaalukogus on kogus, mida pakutakse ja tarbitakse tasakaaluhinna korral. Üle- ja puudujääk Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat ja turul tekib ülejääk. Pikal perioodil on turg iseregulatsiooni tõttu alati tasakaalus (va turuhäirete esinemise korral). Turu häired
(SME IFRS 13.3). Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. (SME IFRS 13.19, 27.2) Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud; sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Materjale ja lõpetamata toodangut hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimisväärtust. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna
ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad lühiajalised kohustused 21. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine -E earnings per share (puhaskasum aktsia kohta), P aktsia turuhind, B- bilansiline väärtus Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Aktsia turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. 22. Mis on suhtarvdel ja ettevõtte raamatupidamisaruannetel põhineva finantsanalüüsi peamised puudused? Tuginevad minevikul.
o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) · TURUNISS: tootjate poolt rahuldamata · TURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment 21. Kõrgema hinna kujundamise ja säilitamise võimalused Hinnakujundamise põhialused, millest lähtutakse on toote omahind ja tarbijakäitumise tulemusel välja kujunenud turuhind. Erinevatel turunduslikel eesmärkides kasutatakse ka mitmeid hinnasoodustusi: Hooajahinnaalandus Kogusehinnaalandus 22. Hinnakujundus turukompleksis Hinnakujundamise põhialused, millest lähtutakse on toote omahind ja tarbijakäitumise tulemusel välja kujunenud turuhind. Erinevatel turunduslikel eesmärkides kasutatakse ka mitmeid hinnasoodustusi: Hooajahinnaalandus, Kogusehinnaalandus, Skonto soodustus arve
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Tehinguhind ehk täitmishind ehk rakendushind Optsiooni kirjutama Optsiooni kirjutaja- tehingu osapool, kellel on kohustus talitada vastavalt optsiooni ostja nõudmistele. Optsiooni kirjutaja on osapool, kes müüs optsiooni ostjale õiguse sooritada mingi tehing. Rahas ja rahast väljas optsioon- Ostuoptsioon on rahas siis alusvara turuhind ületab aegumisel tehinguhinda ja vastupidi. Müügioptsioon on rahas siis kui alusvara turuhind on optsiooni aegumisel madalam kui tehinguhind ja vastupidi. Rahast väljas ja raha peal optsiooni sisemine väärtus on null. Optsiooni preemia ehk hind on summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel Euroopa tüüpi optsioon ostja saab oma õigusi kasutada
riski. Teatud juhtudel on finantsasutustel rämpsvõlakirjadesse investeerimine rangelt piiratud, kuid suurema riskiga kaasneb tihti suurem tulusus, mis teeb see riskijulgemale investorile atraktiivseks. Intressimäära riski korral tekib oht, et üldine intressimäärade muutumine finantsturul võib mõjutada võlakirja turuhinda. Reeglina üldiste intressimäärade tõustes fikseeritud tulususega võlakirjade turuhind langeb ning intressimäärade langedes fikseeritud tulususega võlakirjade hind tõuseb. Põhjuseks võlakirja hind ja tulususe liikumine vastupidistes suundades. Toodud riskid ei kajasta kõiki võlakirjade kauplemisega kaasnevvaid riske ja olulisi momente. Nimekaimad reitinguagentuurid on Standard&Poors (S&P) ja Moody’s Investor Service (Moody’s). Moody`s S&P Hinn Selgitus Hinne Selgitus e
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
· Nõudluse(6)ja pakkumise mõjurid (5) Täielikult konkureeriva ettevõtte kasumi maksimeerimine lühiperioodil · Tabelist näeme, et tootes madalal tootmistasemel teenib ettevõte kahjumit, tootes 12 ühikut, on ettevõtte kasum maksimaalne ning piirtulu ületab piirkulu ehk piirkasum on positiivne ning 12 ühikut sobib optimaalseks tootmismahuks. · Oma hind on kogukulu ühe ühiku kohta. Kahjumi minimeerimine lühiperioodil · Seni eeldasime, et turuhind on kõrgem omahinnast ehk keskmisest kogukulust. Tabelist näeme, et mitte ükski tootmismaht ei võimalda ettevõttel kasumi teenimist. Siis on ettevõttel kaks võimalust. 1) tootmine peatada(kasvõi ajutiselt) 2) tootmine lõpetada · Ettevõtte peab oma tegevusega katma nii muutuv- kui püsikulud. Kahjumi saamise tingimustes tuleb leida nullist erinev tootmismaht mille korral on kaetud kõik muutuvkulud ja
b) on tõenäoline, et ettevõte saab vara kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja c) vara õiglane väärtus või soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega. Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte igale bioloogilise vara klassile: · õiglane väärtus, kui see on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega; kui see nii ei ole, siis · soetusmaksumuse meetod. Õiglane väärtus = turuhind. (Soodsaim hind, mida müüja võiks saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel.) Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara või käibevara rühmas.
Keskmine püsikulu Keskmine muutuvkulu Piirkulu täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu. Kapatsiteet ehk tootmisvõimsus tootmiskogus, mille juures keskmine kogukulu on minimaalne. Pikk periood: Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel, et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. 5. Täielik konkurents Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Täieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- a väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Pikk periood:
pooltooted, mis on mõeldud järgmise kauba kokkupanemiseks. + eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import ------------------------------------------ = sisemajanduse kogutoodang Spread (spread) - Ostu- ja müügihinna vahe. Stop order - Order, mis muutub kehtivaks, kui aktsiahind läheb läbi kindlaks määratud stop-hinna. Seega ostusoovi puhul, kui hind langeb allapoole mingist kindlaks määratud hinnast ning müügisoovi puhul, kui turuhind tõuseb üle stophinna. Surnud kassi põrge - Kui surnud kass kõrgelt alla visata, siis põrkab kass maapinnalt küll tagasi, kuid jooksu ometi ei pista. Võrdluse surnud kassiga kannatab välja ka järsk aktsiahindade langus: aktsiahinnad hüppavad pärast järsku langust mõnevõrra üles. Mõnikord käsitletakse "surnud kassi põrget" ekslikult tõusva turu signaalina, kuid nagu surnud kass pärast põrget jääb ikka surnult lamama, nii ei hakka ka aktsiahinnad pärast üleshüpet tõusma
· Tegutseva ettevõtte väärtus · Õiglane väärtus 51) Turuväärtuse definitsioon Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõudele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. 52) Mille poolest erinevad teineteisest turuhind ja turuväärtus? Vt. Küsimus 54 53) Selgita eriväärtuse mõistet Eriväärtus on termin, mis on seotud mingi eriväärtuse elemendiga, mis ületab turuväärtust. Eriväärtus võib tuleneda näiteks vara füüsilistest funktsionaalsetest või majanduslikest seostest mingi teise varaga, nagu näiteks kõrvalasetsev vara. Eriväärtus võib olla seotud tegutseva ettevõtte väärtusega. 54) Selgita hariliku väärtuse mõistet.
tulenevad hinnakohustused - Maksumusarvutustes süstematiseeritakse kulutused nende tegemise eesmärgi järgi Ehitusmaksumus/ehituskulud - Ehitise püstitamisega seotud kulutused ehitise kavandamisest kuni täieliku valmimiseni - Koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks, vajalikele kaupadele, tööle, teenustele ja maksudele - Ehitusprojekti elluviimisega seonduvad kulud (laiem käsitlus) 1.3. Hinna liigid - Turuhind - aluseks on konkurentsiturg - Monopoolne turuhind – tekib monopoolsel turul - Fikseeritud hind - Piirhind Peale seda jaotatakse hinnad veel: - Hulgihinnad (kaupade suurte koguste ja partiide müügil) - Kokkuostuhinnad (kasutatakse põllumajanduses) - Jaehinnad - Eelarvehinnad - Tariifid 6 1.4. Projekt ja ehitusprojekt Projekt on tegevuste kompleks selleks, et ellu viia midagi uut ja unikaalset
KULU-TULU ANALÜÜS Enamasti ei ole võimalik teha kõike soovitut, sest ressursid on piiratud ja seega tuleb teha valik: kuna enamik otsuseid seisneb valikute tegemises nappuse tingimustes, võib neid käsitleda majandusotsustena (rakendada majandusanalüüsi). Teha tuleks asju, mille puhul ühiskonnale tekkiv kasu ületab tekkivad kulud. Majanduses hinnatakse kasusid ja kulusid inimkonna vaatepunktist. Probleemiks väärtuse hindamine, kui ressursil puudub turuhind tuleb kasutada spetsiaalseid meetodeid. Keeruline, kuna hinnang tuleb anda tulevikus tekkivatele (mitte olemasolevatele) tuludele ja kuludele ebakindlus Lisaks sellele sõltub ühiskonnas tehtav ressursside jaotamise alane valik alati ka sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest (eri tegurite olulisus sõltub tehtavast otsusest). TULU-KULU ANALÜÜS- analüüsitehnika, mille puhul arvutatakse välja mingi poliitikaalternatiiviga (nt keskkonnaalase regulatsiooni muudatus, mis toob kaasa
Pole olemas puhast, täiuslikult vaba, üksnes olelusvõitlusele tuginevat majandussüsteemi (ka üksikisikutele). “Nähtamatu käsi” (invisible hand) on konkurents, mis Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja paigutab ressursse ühiskonnas hinnainformatsiooni alusel pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev Sobilikumad näited: Singapur ja Hongkong, ka USA turuhind. majandussüsteem Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitaliturg Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus jne) toimivad omavahel seostatult ning turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja tasakaalustavad üksteist. teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid toota, turu vahendusel
HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus. Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on hoonestusõiguse osa. Miks seatakse hoonestusõigust? hoonestusõigust saab kinnisasja müümise või ostmise asemel kasutada juhul, kui omanik soovib küll kinnisasjalt pikaajalist tulu teenida ja vabaneda kinnisasjaga kaasnevatest kuludest, kuid ei soovi kinnisasja omandist lõplikult loobuda. Hoonestajale on ehitise püstitamine hoonestusõiguse alusel kasulik selle tõttu, et hoonestusõigus on o...
Kolm liikmesriiki Suurbritannia, Taani ja Rootsi ei ole eurot kasutusele võtnud. 11 liikmesriiki Küpros, Malta, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria - on eurole ülemineku eri etappidel ning loodavad eurotsooniga liituda lähima kümne aasta jooksul. Teise maailmasõja järel oli enamus tööstusriikide valuutasid tihedalt seotud dollariga vastavalt Bretton Woodsi süsteemile. Süsteem lõi aga kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt ning see pani Euroopa poliitikuid otsima tasakaalu ning majanduslikku ühtsust. Esimesed plaanid Euroopa ühisrahast said alguse 1969. aastal Barre raportiga, mis anti välja Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community, EEC) kuue tollase liikmesriigi poolt. Sellele järgnes samal aastal Haagis valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine, kus arutati plaani luua majandus- ja rahaliit
igem tõus, mis võib olla tingitud tulevaste perioodide kasumiprognoosist. Kuna m oli negatiivne, siis suhtarvul puudub majanduslik sisu. htarv olla vähemalt 1, sest siis maksaks aktsia täpselt samapalju, kui on kohta. Kui ettevõttel on kasvupotentsiaal, võiks see suhtarv olla ühest suurem. Et arv alla ühe, viitab see võimalikule kasvupotensiaalile ja näitab, et ettevõttel on kohta rohkem, kui on aktsia turuhind, erinevalt Tallinna Kaubamajast (kus kohta jääb alla aktsia turuväärtusele), mis võib viidata aktsia ülehinnatusele. näitab see suurt käivet aktsia kohta ja vastupidi, mida suurem on antud suhtarv, he aktsia kohta. AS Viisnurga puhul on see suhtarv küllaltki madal, ehk siis võib õib anda alust aktsia väärtustamisele ka turu poolt. Ka Tallinna Kaubamaja puhul sarnaselt, samas on mõlema ettevõtte käibes võrreldes aktsiahinnaga toimunud d on tõusnud vaatamata käibelangusele
optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
Tururegulatsioonide puudumine tekitab kaupade ülejäägi ja defitsiidi Eelnevast tulenevalt tarbimine on piiratud Turumajandus: otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel enamik ressurssidest kuulub eraomanikele vaba konkurentsi turgudel ja valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitali-, jne) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse Segamajandus: ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni ressursside ja hüviste (toodete/teenuste) jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid 10. Tarbimine ja tarbijaturg. Tarbijaostukäitumise protsess Tarbimine:
c. juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega d. juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali vale b. vähendab töönädalat 38le tunnile c. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele d. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid Täielikult konkureeriv firma palkab täiendavaid ressursiühikuid seni, kuni ressursi turuhind võrdub a. mitte ühegagi nimetatust b. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Täiendkaupade nõudluse ristelastsus on: a. E >1 b. E = 0 c. E > 0 d. 0 <E <1 e. E < 0 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: a. tulu võrdub hinnaga b. kogutulu võrdub kogukuluga c
müügihinna, käibe ning muutuv-ja püsikulude optimaalne kombinatsioon (CVP- analysis) kulude-tulude analüüs, tasuvusanalüüs, rentaablusanalüüs analüüs, millega tehakse kindlaks, kas ja kui palju tulud ületavad kulusid ning üritatakse määrata kindlaks nende optimaalne vahekord (cost-benefit analysis) lisandväärtus 1. Väärtusahela lülides lisanduv väärtus, mis peegeldub hinna kasvus ja katab väärtuse kasvamisega seotud kulud; 2.kauba turuhind miinus teistelt hangitud ja kauba(teenuse) valmistamiseks kasutatud materjalide ja teenuste maksumus (EVA*, value added) lüngaanalüüs - tabelmeetodil sooritatav analüüs vabade turusektorite avastamiseks (gap analysis) majandusanalüüs 1.majandusteooria loomise eesmärgil toimuv maj. faktikirjelduste süstematiseerimine, tõlgendamine ja üldistamine; 2.majandustegevuse tulemuste süvauurimine eesmärgiga kujundada hinnanguid ja leida võimalusi tulemuste parandamiseks; 3
12. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300’000 krooni ja tarbimiskulutused 210’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused. Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. Ei saa vastata kuna infot on vähe 13. Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks a. raha pakkuja kalkuleeritud soov b. kaupade keskmine turuhind c. reaalne intressi määr d. kliendi tahe, kuna “klient on kuningas” 14. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 15. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust SKP väikese muutuse korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d
· muujate poolt pakutava hüvise omapära · uute müüjate võimalused turule sisenemisek · müüjate võime mõjutada hinda Täielik konkurentsTäieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused). · Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine. · Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Juhul kui hüvise ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur. Kasumi maksimeerimine firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p. Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Monopol Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid.
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
d. On kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbja rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on ühesugune 31. Asendamise piirmäär: a. Võib antud ÜKK piires muutuda sõltuvalt sellest, kumb efekt (asendus- või sissetulekuefekt) domineerib b. Väheneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda c. Suureneb, kui antud ÜKK-l allapoole liikuda d. On konstante kõigis ÜKK punktides 32. Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 25eur, siis: a. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbja hinnavaru on null b. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbja hinnavaru on null c. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbja hinnavaru on 25eur d. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbja hinnavaru on 25eur 33. Tarbja ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbja maksimeerida: a. Kogukasulikkust b. Piirkasulikkust c. Erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
