Turgu tasakaalustav hind V peatükk · Kuidas tasakaalustavad pakkumine ja nõudlus kogust, mida ostjad soovivad osta, kogusega, mida müüjad soovivad müüa? · Mis on vaegus (defitsiit) ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? · Kuidas normivad turgu tasakaalustavad hinnad kaupu ja teenuseid? · Mil viisil motiveerivad turgu tasakaalustavad hinnad inimesi tooteid ja teenuseid tootma? · Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turgu tasakaalustavates hindades? · Kuidas annavad turgu tasakaalustavad hinnad informatsiooni ja motiive nii tarbijatele kui ka tootjatele? Nõudluse ja Kui kõrgem hind paneb müüjaid soovima müüa pakkumise mõju rohkem tooteid, siis ta paneb ostjaid soovima osta vähem. Turgu tasakaalustav Turgu tasakaalustav hind on hind, mis tasak...
Sissejuhatus majandusse III & IV osa Nõudlus, pakkumine ja turuhind Viimsi Kool 10ml 2018 Nõudlus ja pakkumine Nõudlus https://www.youtube.com/watch?v=QRA5H3_zssU Pakkumine https://www.youtube.com/watch?v=qkOAv7I00tI Nõudlus ja pakkumine Leiame vastused küsimustele: · Mis on nõudlus? · Mis on nõudluselastsus? · Mis põhjustab nõudluse muutust? · Mis on pakkumine? · Mis on pakkumiselastsus? · Mis põhjustab pakkumise muutust? · Kuidas kujuneb välja turuhind? · Milline on hindade roll turumajanduses?
2. Mida iseloomustab rahandus? Milleks seda kasutatakse? kõrge risk ja määramatus, suur kreatiivsus ja innovaatilisus. Ettevõtte rahandus tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja suunamisega. Ettevõtte rahanduse eesmärk on maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse kasvule.Ettevõtte rahanduse eesmärk maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukusele.Omanike jõukus tuleb aktsia turuhinna tõusust, kuid kasu ja aktsia turuhind ei pea olema võrdelises sõltuvuses. Aktsia turuhind sõltub lisaväärtusest, mida ettevõtte loob. Sõltub potentsiaalsest puhtast rahavoost 3. Millised on ettevõtlusega alustamise probleemid? Kohanemine muutuste ja ebakindlusega, valmisoleks riskide võtmiseks, mitmekesiste oskuste vajadus, läbikukkumise, pankroti võimalus, suurem töökoormus, pinge, stress, vähem aega pere, sõprade hobide jaoks, administratiivse töö suur koormus, bürokraatia. 4
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 2.Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? 1.Raha kulutus on väiksem. 2.Madalama hinnaga saab rohkem, kui kõrgema hinnaga. 3.Kui midagi maksab liiga palju, siis läheb inimene sinna kust on võimalik odavamatl osta. 4.Ja kui raha on vähe, siis ostad odavama toote. 3.Kuidas kujuneb turuhind? Turuhind on nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind. Turuhind kujuneb vastavalt sellele, kui palju inimesed mingit kindlat toodet nõuavad.. 4.Kuidas mõjutab nõudlus hindade suurust? 1. Kui soovime osta jäätist, siis avaldame ka hinna, kui palju soovime selle ostuks kulutada. 2. Kui varem oli mingi toode odavam, siis hetkel on see kallim. 3. Kui asenduskaupu on rohkem, siis on nõudlus ka tavaliselt elastsem. 5
SISSETULEKUTE MUUTUS ASENDUSKAUPADE KÄTTESAADAVUS JA HINNAD ILMA-VÕI HOOAJA MUUTUS MUUTUSED MOES, MAITSES, HARJUMUSTES OOTUSTE MUUTUS PAKKUMINE Pakkumine on kaupade ja teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. JOONISTA PAKKUMISE GRAAFIK Turupakkumine on kõigi müüjate pakkumised liidetult ehk koondsumma. Pakkumise muutus: MUUTUSED TOOTMISE PIIRKULUS MUUTUSED MÜÜJATE VÕI TOOTJETE ARVUS OOTUSTE MUUTUS TURU TASAKAAL JA TURUHIND Turuhind ehk tasakaaluhind on hind, mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega. Defitsiit on olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise. Ülejääk on olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga müügiks pakuvad. 20 saj. tuntuim majandusteadlane Alfred Marshall, kirjutas ,,Majanduse põhimõtted". Marshall tõi majandusanalüüsi sisse matemaatika. Marshall defineeris majandust kui ,, uurimust inimestest tavalises elutegevuses"
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib ...
2. Turumajandus: Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudluse. Pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad võivad küsida kõrgemat hinda, kui miski läheb moodi ning nõudjad ehk ostjad üritavad seda endale hankida. Hind on kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind peab olema omahinnast kõrgem, sest muidu ei saa kasumit. Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Turumajanduse plussid Turumajanduse miinused Tootmisressursse kasutatakse Täielikku konkurentsi esineb efektiivselt (toodetakse mida vaja tegelikkuses harva. ning ökonoomselt). Vabadus ja konkurents väldivad Vajadus toota kõrgeima kasuga paneb võimu koondumist. loobuma vähem sissetoovatest kuid
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
Ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on võõrkapitali maksujärgne hind selles ettevõttes? tulumäär 0,12 tulumaksumäär 0,26 võõrkapitali maksujärgne hind ? võõrkapitalihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus ki= 0,089 uruväärtus ettevõttel on emiteeritud 1000-kroonise nimiväärtusega võlakirjad, mille tähtajani on jäänud 10 aastat ja mille turuhind on praegu 920 krooni. Võlakirjade kupongimäär on 9,5% ja ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on ettevõtte võõrkapitali maksujärgne hind, kui selle hankimiseks emiteerib ta ka tulevikus samade näitajatega võlakirju? vülakirjad 1000 turuhind 920 võõrkapitalihind = aastane intressisu kupongimäär 0,095 tulumaksumäär 0,26
muutuvkulude TVC näitajad on eelmiste küsimustega vastatud, saame majanduskasumi suuruseks ristküliku pindala, mille otsapunktid on BAHG; NB! lõigu BA või HG pikkus näitab kasumit ühe toote kohta ehk teisisõnu keskmist kasumit AT; 13.b; kuna täieliku konkurentsi turul puuduvad turukaitsetõkked, siis majanduskasumid meelitavad turule uusi konkurente; et aga uute ettevõtete juurdetulekul pakkumine S suureneb (pakkumiskõver nihkub alla paremale), siis turuhind alaneb ning firmade kogutulud TR ja seega ka kasumid vähenevad; 14.c; majanduskasumit teenib firma siis, kui hind P on suurem kui keskmine kogukulu ATC (kasumiläveks on hinnatase P=ATC); 15. 1. ei, sest MC>P, peaks aga olema MC=MR=P; 2. vähem, sest MC>p; 16. 1.d; kuna hinnatase 12 krooni on madalam kui sulgemishind (sulgemishind P=AVCmin=MC), siis toodangukogus on 0 ühikut ja firma kahjumi moodustavad lühiperioodil püsikulud TFC; kui keskmine
Kardin OÜ on jaotatud kaheks tootmisüksuseks: Kangas ja Õmblemine. Kangas toodab väga kõrge kvaliteediga kardinakangast, mida kasutatakse kardinate õmblemiseks Õmblemise üksuses. Eelavestatud kulud ühe ruutmeetri kanga kohta on järgmised: Muutuvad kulud Tööjõud 4 eur Materjal 7 eur Kokku muutuvad kulud 11 eur Püsivad kulud Üldkulud 13 eur Kokku kulud 24 eur Eelarvestatud toodangu maht osakonnale Kangas on 300 000m2 aastas ja selle kanga turuhind on 30 eur ruutmeetri kohta. Üksus Õmblemine kasutab 1,1 m2 kangast et valmistada 1m2 kardinat. Ettevõtte OÜ Kardin juhtkond on öelnud, et Kangas peab Õmblemisele valmistama ja müüma nii palju materjali kui neile on vaja ning kui toodetakse rohkem, siis selle osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 kardinaid. Õmblemine müüb oma
Diskonteeritud dividendidel põhinev 2. Diskonteeritud hälbelisel tulul põhinev 3. Diskonteeritud rahavoo analüüsil põhinev • Prognoosiv analüüs annab firma omakapitalile väärtuse. Väärtpaberite analüüs Fundamentaalne analüüs • Ettevõtte majandusaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potentsiaali uurimine ning prognoosimine eesmärgiga leida turu poolt alahinnatud või ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid • Efektiivse turu teooria: ettevõtte turuhind kajastab juba kogu olemasolevat informatsiooni ning turu keskmisest parema tootluse saavutamine ei ole pikemas perspektiivis mingi analüüsimeetodiga võimalik Väärtpaberite analüüs Fundamentaalne analüüs • Tuleb eeldada, et ettevõtte turuhind võib erineda tema õiglasest väärtusest ning et pikemas perspektiivis turg siiski oma vea parandab ning ettevõtte turuhind liigub õiglase väärtuse suunas • Sobib eelkõige pikaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks
Lõikepunkt on turutasakaalu punkt. Selles punktis oleks turg tasakaalus. (T) T=15[(tasakaalu kogus- Q null ) ; 3 (tasakaalu hind-H null ) ] Ideaalne seisund, kus ettevõtted tulevad omakaupa müüma ja kõik saab müüdud. Tasakaaluhind on hind, mille puhul müüjate poolt pakutav ja ostjate poolt nõutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukoguseks nimetatakse tasakaaluhinnale vastavat kaubakogust. Selline seisund turul on väga haruldane, tavaliselt on turu hind kas kõrgem või madalam. Kui turuhind on kõrgem kui tasakaaluhind, siis on pakutav kogus suurem kui nõutav kogus ja seega tekib turule ülejääk Selline olukord on iseloomulik turu- ja segamajandusele. .....-Kauba ülejääk. Kui turuhind on madalam kui tasakaaluhind, siis on pakutav kogus väiksem kui nõutav kogus ja seega tekib turul puudujääk. Selline olukord on iseloomulik plaanimajandusele ehk käsumajandus süsteemile. .. ...-Kauba puudujääk.
turule müügiks pakkuma. Kui hind on madal, siis järelikult toodet ei vajata ja tootmist tuleb vähendada. Võimalus saada kasumit, paneb tootjad valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Konkurents surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja võimalikult säästlikult kasutada ressursse. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad kasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad midagi uut välja mõtlema. Konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad. Pärnumaa Kutsehariduskeskus
4) Alternatiivsete kaupade(mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse) hinnad. 5) Maksud ja subsiidiumid – maksude tõttu väheneb pakkumine, subsiidiumide suurenemine toob kaasa pakkumise kasvu. 6) Tootjate ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes – hinna tõusu ootuses hakkab tootja ette valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba kogust ja hoiab kaupa hinnatõusuni laos. Võttes arvesse nii nõudlust kui ka pakkumist, siis nende abil tekibki turuhind, mis tähendab hinda, mille eest müüjad soovivad müüa just nii palju, kui ostjad osta soovivad. See on hind, mille juures kohtuvad nõudlus- ja pakkumiskõverad. See ongi hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. Hindadel on turumajanduses ka kindlad rollid. Esiteks normivad nad piiratud ressurside kasutamist – mida vähem on mingisugust kaupa, seda kõrgem on tema hind ja vähem tarbijaid ning vastupidi.
TURU TASAKLAAL JA -HIND 1.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine. Turukonkurents sunnib ettevõtjaid turustama oma kauoa tarbijale vastuvõetava hinnaga või lisama tootele/teenusele lisa hüvesid, et meelitada tarbijat oma pakutavat kaupa ostma. 3.Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turuhindades? Nõudluse kasvades tõuseb (reeglina) toote/teenuse hind kasvades kahaneb ka hind: seega võib järelda...
aastal 14,8 protsenti elektri kogutarbimisest. Linnamäe hüdroelektrijaam Uudised Eleringist Leedustimporditud gaas moodustas märtsis 18 protsenti gaasi koguimpordist. (http://elering.ee/leedust-imporditud-gaas- moodustas-martsis-18-protsenti-gaasi-koguimpordist/) Gaasi süsteemihalduri ärinimeks saab Elering Gaas AS. (http://elering.ee/gaasi-susteemihalduri-arinimeks-saab-elering-gaas-as/&article_searchword=&from=&to=) Elektri turuhind langes märtsis üheksa protsenti. (http://elering.ee/elektri-turuhind-langes-martsis-uheksa-protsenti/&article_searchword=&from=&to=) Tähtajatute elektrilepingute arv jätkas kasvu. (http://elering.ee/tahtajatute-elektrilepingute-arv-jatkas-kasvu/&article_searchword=&from=&to=) Kasutatud materjalid http://elering.ee http://www.brainyquote.com/quotes/keywo rds/electricity.html https://www.google.ee/search?q=ele ctricity+quotes&biw=1280&bih=675&s
Püsikulu 100 100 100 100 100 100 Piirkulu 100 80 120 140 160 180 Tükikulu 200 140 133,3 135 140 146,7 Keskmine 100 90 100 110 120 156 muutuvkulu Olgu toote turuhind 140. Kui suur on ettevõtte optimaalne tootmismaht ja kui suur kasum? Optimaalne tootmismaht leitakse tingimusest p=MC, seega on see 4 ühikut (piirkulu neljanda ühiku tootmiseks võrdub hinnaga). Piirkulu viienda ühiku tootmiseks on suurem kui toote müügihind, seega pole rohkem mõtet toota. Kasum on müügitulu ja tootmiskulu vahe 4 140 540 560 540 20 . Võiks arvutada ka nii: 4 (140 135) 20
sõltuvuse tekkimise 5. konkurentsi tingimustes võidab eelkõige tarbija Hind: hinna kolm põhilist ülesannet. 1. Nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine. Kõrge hind ahvatleb tootma, madal hind vähendab tootmist. 2. Tootjate ja tarbijate suunamine. Kasum motiveerib tootjaid, konkurents surub hindu alla, kasumi suurendamiseks toodetakse säästlikult. 3. Tulude jaotus. Efektiivsemad ettevõtted teenivad kasumit, kui kulud on suuremad kui turuhind tuleb midagi uut välja mõelda. Nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal: Kuidas kujuneb turuhind? Sufitsiit ja defitsiit. 1. Turu tasakaal on olukord, kus nõutavate ja pukatavate toodete või teenuste kogused on teatud hinna juures võrdsed. 2. Defitsiit on olukord, kus nõudlus on pakkumisest suurem. 3. Sufitsiit on olukord, kus pakkumine on suurem kui nõudlus. 4. Ettevõtja peab hinna määramisel arvestama: omahinda
võimalik üheaegselt saavutada tarbijate, tootjate hüviste ostmiseks, mida esialgu ei olnud kavas ja kogu ühiskonna eesmärgid tarbida Mida väiksem on monopolettevõtte toodang, seda Positiivse mastaabiefektiga tootmistehnoloogia kõrgem on toote turuhind korral tootmismahu suurenedes tükikulu kahaneb Inferioorse hüvise nõudlus väheneb selle hinna Ratsionaalselt käituv tarbija valib eelarve piires langedes ja suureneb tarbimiseelarve kasvades maksimaalse piirkasulikkusega hüvistekomplekti
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh,
klassis õppiv tütar, kes soovib edasist kooliteed jätkata ülikoolis, kuid paraku on suurem osa ülikooliharidusest juba tasuline. Eelnevat arvestades on Ilona Krobenil nii vajadus, kui võimalus alustada tegevust eraettevõtjana. IV Tootmine Vajaliku istanduse loomine. Põllukultuuride arvelt (2 ha) rajatakse 0,5-1 ha maasikaistandus, mille minimaalsed rajamiskulutused on vähemalt 11930 krooni. Omafinantseeringuna on olemas 3000 maasikataime, mille turuhind on 12 000 kr (3000tk*4kr). Võsudest istutatakse esimese aasta - - 3 lõpuks juurde 9000 taime, turuhinnas 36 000. Istanduse esimese aasta lõppeesmärgiks on 12 000 taimeline istandus. Istandusmaa ettevalmistamiseks on vajalik koheselt osta kile ning vajalikud väetised ja mürgid (vt ka Tabel 1). Kogu istanduse (12 000 taime) maa valmistatakse ette korraga, et
Turumajandus Toomas Rüütel 9.a klass 2014 Mõned mõisted... Konkurents- Turg- Omahind- Turuhind- Turutasakaal- Monopol- Turutõrked- Mis on turumajandus? Turumajandus on majandussüsteem, mis kasutab turge kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Turumajandust nimetatakse ka kapitalismiks ja vaba ettevõtluseks. Turumajandust iseloomustab... Majandusvabadus Konkurents Hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. Millega reguleeritakse turgu? Peamiselt reguleeritakse turgu seaduste ja määrustega. Äritegevuse litsentsimine Lisaks peab riik lahendama ka turutõrkeid. Ühishüvis ja erahüvis Ühishüvis on sotsiaalset väärtust omav kaupvõi teeus, mida jaotatakse tasuta ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Erahüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse turu...
sõltuvalt nõutavusest. Omahind – tootja kulutused, mis on suunatud toodangu tootmiseks. Hind – kauba väärtus, mis sisaldab omahinda, makse, transportilisi kulusid, kaubanduslike kulusid ja tootmise kasumi. Riigieelarve – riiklik tulude ja kulude plaan. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. Turuhind – nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind.
1.Tavamajandus-toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega.Enamiku toodangust tarbib erimaks mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.Tollimaks- kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu.Tänapäeval levib tavamajandus kogub riiki sisse ja vaäljaveetavalt kaubalt.) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, mille...
bilansilisest jääkmaksumusest c. juhul, kui varaobjekti bilansiline väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest d. nende kasutusväärtusele, juhul, kui varaobjekti kasutusväärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest Question 19 Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: a. varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud b. teatud varuobjektide turuhind on tõusnud c. teatud varuobjekte ei ole võimalik müüa d. varude füüsiline inventuur on tuvastanud et nende füüsiline seisund on halvenenud e. sarnaste varuobjektide turuhind on langenud Question 20 Amortisatsioon on a. vara soetusmaksumuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul b. vara lõppväärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul c. vara kaetava väärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul d
vahendusel ning ostja ja müüja vahel pole kolmandat määravat isikut. Demokraatlik riik loob majandussüsteemi toimivana, kuid esineb ka turutõrkeid. Majanduse muudavad edukamaks riigi tootmisressursid ning nende rakendamisoskused. Tänapäeval on tähtsal kohal raha, millele ka majandus igati tugineb. Turumajanduse puhul ei otsusta ükski riigiministeerium, kui palju, miks, milleks ja kuidas tuleks toota, riigi sekkumine on piiratud, seega säilib majanduse vabadus. Tootel on oma turuhind, mõnel tootel riiklikult reguleeritav hind ehk hind, mille kehtestab valitsus monopolile. Monopol on firma mille toodet rahvas peab ostma. Turumajanduse puhul otsustavad kõik ise, mida, kuidas ja kas toota või müüa. Kasumi teenimiseks peab müüa omahinna müügihinnast madalamal hoidma. Ostja ja müüja vabadus teeb võimalikuks turutasakaalu tekke. tootjad ja müüjad peavad arvestama turunõudlusega, sest
Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Turunõudlus kõik, kus turult midagi ostavad moodustavad turunõudluse Asenduskaup. kaup, mida saad vahetada millegi muu vastu Turutõrked turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada Kaup toode, mida müüakse Konkurents võistlus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Monopol ainuõigus Tootmisressursid kapital, tööjõud, loodusvarad, maa. Pakkumine kaubakogus , mid pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Nõudmine kauba kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma selle hinna eest. Turg paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed Kaubandus majandustegevus, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandatele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks. Täiendkaup ...
Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75)/560 000 = 12,05 Keskmine raha laekumise välde päevades(debitoorse võlgnevuse käibevälde) = 360 / 12,05 ~ 30 päeva 2)Käibekordaja = 360 / 20 =18 Debioorne võlgnevus = (9 000 000 * 0,75) / 18 = 375 000 eurot 3)Varude käibekordaja = müügitulu / varud => Varud = müügitulu / varude käibekordaja = 9 000 000 / 6 = 1 500 000 eurot Ülesanne 3: Aktsiaseltsi Q aktsia turuhind on 200 eurot, mis annab P/E suhte väärtuseks 0,2. Milline on varade puhasrentaablus selles ettevõttes, kui ettevõttel on 100 lihtaktsiat, omakapitali (puhas)rentaablus on 20% ja omakapitali osakaal bilansis on 40%? Lahendus: P/E suhte väärtus e. Aktsia hinnasiduvuse suhtarv (aktsia turuhind/kasum aktsia kohta): 0,2 0,2 = 200/Kasum aktsia kohta => Kasum aktsia kohta = 200/0,2 = 1000 Kasum aktsia kohta(EPS) = puhaskasum/aktsiate arv =>Puhaskasum = kasum aktsia kohta *
ajahetkel. Hind on rahasumma, mille eest saab toodet või teenust osta või müüa. Hinnad annavad informatsiooni tarbijate käitumise kohta, ressursside kasutamise loobumiskulude kohta, ressursside väärtuste kohta ja tootmiskulude kohta. 5 2.2 Hinnasüsteem Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed, nimetatakse ka turuhinnaks. Turuhind kujuneb nõudjate ja pakkujate üldteadmised suhtlemisel ja korrastab nende tegevuse. See tasakaalustab nõudmise ja pakkumise ning suunab ja juhib tootjate otsuseid. Turuhind informeerib tarbijat tootjate kuludest ja toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Hinnasüsteem annab selleks informatsiooni ja loob motivatsiooni. Peamiseks motivatsiooni saajateks on nii ettevõtjad, tarbijad kui ka ressursiturud. Raha on mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav
· MC p tootmismahu vähendamine kasulik. Ettevõtte pakkumiskõver Ettevõtte pakkumisfunktsioon kirjeldab toodetava koguse sõltuvust turuhindadest. Pakkumiskõver kirjeldab toodetava koguse sõltu-vust toote hinnast fikseeritud tegurihindade p MC korral. Kuna pakutakse kasumit maksimeerivat kogust, (q ). siis seose võrrand: Pakkumiskõver langeb kokku piirkulukõveraga, kui turuhind katab: ( AVC p MC ), · lühiperioodil keskmise muutuvkulu ( AC p MC ). · pikal perioodil tükikulu Turu pakkumiskõver Turupakkumine on hüvise kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav kogus teadaoleva turuhinna korral. Turupakkumiskõver kirjeldab kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutava koguse sõltuvust toote turuhinnast ceteris paribus.
Ideaal olukord- tegelikkuses ei ole väga ei existeeri TKF ja tema nõudluskõver · Hinnavõtjafirma- võtab turul kujuneneud hinna · Turu nõudluskõver vasakult paremale langev · TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudlus D1 korral. Seega täielikult elastne · Piirtulu( marginal revenue, MR) · MR=TR muutus/Q muutus, kus TR- kogutulu · MR=P, MR ja nõudlusküver kattuvad. · Kui turuhind muutub, muutub firma nõudlus · Kõige kasumlikum toota kogust, kus Mc=MR · Selgitus: turuhind tõuseb ja · Kui P=P2e ja firma toodaks Q2 asemel Q2, kasum suureneks, sest · TR muutus /Q muutus>TC muutus/Qmuutus ehk P >MC · Kui P=p2 ja firma toodaks Q2 asemel Q3 oleks TC muutus> TR muutus ja kasum suureneks kui tootmismaht väheneks , sest TC väheneks siis kiiremini kui väheneks TR, · TR muutus/Q muutus < Tc MUUTUS/ Q muutus ehk · P< mc
võrrand p = 2 + 0,2*q. Leia: a) kauba W tasakaaluhind ja kogus Tasakaalukogus 10 0,2*q = 2 + 0,2*q, 0,4q = 8, q = 20 Tasakaaluhind p = 10 0,2*20 = 6. Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra? Vastus: e = DQ/DP siit, DP % = DQ% / e ja DP =1% / 0,5 = 2% SEMINAR 4 KONKURENTS Täieliku konkurentsi turg : Nõudlus = piirtulu= keskmine tulu= turuhind Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? Vastus: AR = D = MR = turuhind Täielikult konkureeriva firma piirtulu: MR = AR = p = D Kui MC > MR , siis firma ei maksimeeri oma kasumit Kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogukuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit kui aga p > ATC, siis ka majanduslikku kasumit. Monopolil: a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver
Majanduse mõisted Toote eristamine Toote eristamine on toodete ainulaatseks muutmise protsess. Teisisõnu on toote eristamine toote isikupärasemaks muutmine, et teistest erineda. Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest. Autoriõigus Autoriõigus on ainuõigus oma teost igal moel ise kasutada, lubada ja keelata teistel isikutel oma teose samaviisilist kasutamist ning saada sellest tulu. Teisisõnu on autoriõigus õigus, mis on ainult sellel inimesel, kes on loonud omapärase teose. Seetõttu ei või teised isikud autori teost kasutada ilma autori nõusolekuta. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatel...
õige 49. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama; b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit;õige c) ei kata oma kaudseid kulusid. • katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid. 50. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis: a) firmad lahkuvad antud alalt; b) harru tuleb uusi firmasid; õige • firmadel pole mingit motiivi tootmise laiendamiseks; • toodangu hind ületab piirkulu. 51. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis a) toodab firma kasumit maksimeerivat kogust; b) saab firma ainult normaalkasumit; c) saab firma normaalkasumist suuremat kasumit;õige d) pikal perioodil lahkub firma antud harust. 52. Vasta joonise baasil ja tegemist on täieliku konkurentsi turuga: EEK A B C 0 q
Nõudlus, pakkumine ja hind 1.Miks võib pidada hinda tulude ümberjaotajaks ühiskonnas? Sest ettevõtja saab paremat tulu kui palgatööline, turuhind tasakaalustab nõudlust ja pakkumist. 2.Kumma toote või teenuse nõudlus on elastsem? a) pudel coca-colat vs käikudega jalgratas käikudega jalgratas b)juustuburger vs maja küte talvekuudel - juustuburger, kütet peab ostma nii või teisiti c)väljas einestamine vs leib-sai väljas einestamine, sest leiba-saia tarbime pidevalt d)küttepuud selleks talveks vs küttepuud järgmiseks talveks küttepuud järgmiseks talveks Elastne nõudlus on see kui hinna muutudes muutub ka nõudlus.
4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine - vt. ülenõudmine asendusefekt - suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup - hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit - tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teat...
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tege...
bürokraatia, propaganda, Stahhanov, Lunin, Hrustsov 7. Rahanduse põhimõisted. Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. Bretton Woods (1944) pandi alus rahvusvahelisele valuutasüsteemile, dollar seoti kullaga ning teised süsteemiga ühinenud valuutad dollariga dollar hakkas dikteerima, süsteem lagunes 60.-ndatel aastatel, kui kulla turuhind tõusis liiga kõrgeks. BW-s loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. RAHAREFORMID??? 8. Milton Friedman. tema arendatud on tänapäevane arusaam inflatsiooni ja rahapoliitika sõltumatust valitsusest, argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu. Temanimeline auhind antakse välja vabaduse edendamist eest. ,,Kapitalism ja vabadus". 9. J Keynes. Peetakse tänapäevase makroökonoomia rajajaks. 1936 ,,Tööhõive, intressimäära ja raha üldteooria"
perioodi kulutusteks. Varusid kajastatakse bilansis madalamas maksumuses, kas: soetusmaksumuses neutraliseerimismaksumuses (müügi hind miinus turustuskulud) Iga perioodi lõpul tuleb varude nimekiri üle vaadata ja kindlaks teha objektid, mille hind on langenud madalamale soetusmaksumusest. Sellistel asjaolude tõttu tuleks varude hindasid alandada: Riknenud või kahjustada saanud varud Varuobjektide turuhind on langenud Kui teatud varusid ei suudeta müüa ega kasutada mõistliku aja vältel (vähelikviidsed varud) Varude arvestussüsteem Varude arvestuse all mõistetakse kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu arvestus. Kogu ressurss kas kasutatakse ära perioodi jooksul või jääb perioodi lõpuks varude jääk. Varud mida ära ei kasutata kajastatakse bilansis varadena ja varud mis on perioodi ajal müüdud on majandusüksuse jaoks kulud.
levik, suur välismaalaste sisseränne välisriikitesse, taime- ja loomaliikide levitamine võõrriikidesse, + info levik, rahvusvahelise reisimise ja turismi kasv, mõjutanud meie kultuure, arendanud tehniliselt ka vaesemaid riike, Arenguetapid: 1492- kaubateede väljakujunemine, koloniseerimine. 1836- tööstusrevolutsioon, tootmine. 1970- IT Turumajanduse töötlemis põhimõtted- nõudlus, pakkumine, konkurents. Hinna kujunemine turumajanduses- omahind, müügihind, turuhind, riiklikult reguleeriv hind ( nt elekrtihind). Riigi sekkumine majandusse- Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ( aitab kaasa turu tõhusamale toimimisele nt suurendada konkurentsi / monopolide kontrollimine )ja sotsiaalsetel motiividel ( pehmendab turu toimet (nt hoolitsema keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest/ kehtestab tevishoiu ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitminst).Võimalused : õigusaktid,maksu ja hinnapoliitika Miks :
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
rahuld. invest. ke - eelisaktsia hind nõut. tulun. riskitas. juures Riskiv. tulun. - riskivabade I norm C + (B N - B0 )/n YTM = , kus n - aastate arv tähtajani (B N + B0 )/2 YTM - obligats. ligilähed. tulu tähtajani WACC =1/3* YTM*(1-T) + 2/3E, kus 1 BN ja B0 - nominaal- ja jooksev turuhind E - omakapit. hind C - kupongisumma (nimiv./0,12) n CF n CFt n CF NPV = ( t =1 1 + k ) t - IO , PI = t =1
Vara isiklik tarbimine tähendab vara kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Vara isiklik tarbimine tekib, kui isik ise kasutab ettevõtluses kasutatud vara muul otstarbel või on vara antud kasutada kellelegi teisele. Isiklikku tarbimisse võtmine võib toimuda nii ettevõtlusega tegelemise kui ka peatamise ajal või selle lõpetamisel. Kui vara on võetud isiklikku tarbimisse, siis tuleb ettevõtlustulule lisada selle vara turuhind, mitte soetusmaksumus. Turuhind lisatakse ettevõtlustulule sellel maksustamisperioodil, millal vara isiklikku tarbimisse võeti. [11] FIE ja raamatupidamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti
Käsumajanduse näiteks on need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigiomanduses. Turumajanduses otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel. Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele (ka üksikisikutele). See tähendab vaba konkurentsi turgudel ja valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides. Majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind. Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitali-, jne.) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist. (Avo konspektist) Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse. Turuga on tegemist alati ja igal pool, kui kohtuvad nõudjad ja pakkujad (ostjad ja müüjad) ja toimub vahetustegevus. Segamajandus ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni. Ressursside ja
Turumajanduse teeb ebatäiuslikuks ressursside virtuaalne kultiveerimine, mis inimelus tähendab laenamist, tuleviku arvel elamist. Puhtinimlikul tasandil vaadates pole laenamises midagi halba miks mitte osta teenust järelmaksuga, kui seda pakutakse. Turumajanduse puhul mitte ükski riigiministeerium ei otsusta kui palju, mis tegumoega või mis värvi särke ja pluuse tuleks toota, riik võib sekkuda majanduse arengusse piiratult ning sellega säilib majanduse vabadus. Igal tootel on oma turuhind, on ka tooteid millel on riiklikult reguleeritav hind ehk see on hind, mille kehtestab valitsus produktidele, mida pakub monopol. Monopol on firma või asutus, mis pakub toodet mida rahvas on kohustatud ostma. Turumajanduse puhul on kõigil - üksikisikul või ettevõttel, võimalus ise otsustada, kas üldse hakata särke ja pluuse tootma ning müüma. Väga oluline on kauba pakkujale see, et milline on toote omahind ning millise müügihinna saab ta müüjana sellele tootele panna.
Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Majandusteadus hõlmab väga erinevaid uurimisvaldkondi. Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Mikroökonoomika tegeleb majandusagentide otsustusprotsessiga piiratud ressursside tingimustes. Makroökonoomika keskendub peamiselt makrotasandi nähtustele, s.o nähtustele, mis tekivad üksikagentide tegevuse liitumisel. Siia kuuluvad näiteks mõisted nagu turuhind, s.o. hind, mille juures agentide poolt müüa soovitav kogus võrdub osta soovitava kogusega, või inflatsioon, mille määrab valitsuse soov raha emiteerida ning majandusagentide otsused hinnataseme kohta. Makroökonoomika tegeleb tüüpiliselt majandust kui tervikut puudutavate nähtustega ja tugineb selles mikroökonoomilistele otsustusteooriatele. Majandusteaduse alla liigitatakse tavapäraselt ka ökonomeetria, rakendusstatistika haru, mis
KASU JA KULUTUSED Kasu (TsüS § 62) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (ehk kasutuseelised). § 63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku võiosalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. § 64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. § 65. Eseme väärtus Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Päraldiste ja kasu ning kulutuste hüvitamise küsimus on oluline n...
ja huvid. Kui miski asi läheb moodi, tekib kõrgendatud nõudlus. ! Too näide, milline kaup on hetkel moes. PAKKUJA • Pakkuja on kauba tootjad ja müüjad. • Kui nõudjate soov tõuseb, soovivad pakkujad kõrgemat hinda. HIND • Hind on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. • Hind mõjutab oluliselt nõudmist ja pakkumist. • Igal tootel on OMAHIND ehk hind, mis kulutatakse kauba tootmiseks. • MÜÜGIHIND ehk TURUHIND on hind, millega kaupa müüakse. See peab alati olema kõrgem, sest vastasel juhul ei anna tootmine kasumit. Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast. RIIKLIKULT REGULEEERITAV HIND- valitsuse kehtestatud hind kaubale, nt elektrile. • Mida kasulikum ja vajalikum toode on, seda rohkem on inimene nõud selle eest maksma. • Kui üks toode on kallis, on võimalik see asendada teise kaubaga. Sel juhul tegemist ASENDUSKAUBAGA. Nt ostad vorsti asemel juustu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
