Pringel tunneb end koduselt kaldalähedastes ning madalates merepiirkondades. Toitu hankides sukeldub ta tavaliselt 2060 meetri sügavusele, kuid on võimeline sukelduma ka kuni 200 meetri sügavusele. Paljunemine ja toit: Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis ning emane kannab poega 1011 kuud. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk, angerjas ja lest. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Eluolu: Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda. Ta elab kas üksi või väikestes, 210 isendist koosnevais rühmades. Samas võivad nad rännakuteks või headesse toitumispiirkondadesse sattudes koguneda vahel isegi mõnesajalisteks parvedeks. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast
Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening Vitamiinid ja mineraalained
lahja linnulihavorst (väikeses koguses) linnuliha Kala ja kalatooted Rasvased ja kolesteroolirikkad kalad, nagu Heeringas (leotatult), makrell, tursk, skumbria, tuunikala, forell ja teised sardiinid, stauriid; kalamaks, kalamari, krevetid, mageveekalad kalakonservid 8 vere suurenenud kolesteroolisisaldus
„unustatud“ püünised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Suurimad probleemid/ohud Läänemere keskkonnale ja ökosüsteemile ÜLEPÜÜK EUTROFEEUMINE REOSTUS (!?) MERETRANSPORT (!?) KAEVETÕÕD (??) Kalandus Läänemerel • Läänemere kalavarud on ülekasutatud ning ohus • Alates 1960-st on püük pidevalt kasvanud • 90% püütud kaladest on räim ja kilu, varem ka tursk • Tursa varud vähenesid järsult peale 1985. aastat eelkõige Läänemere hüdrofüüsikaliste olude kuid ka ülepüügi tõttu. • Kõige ohustatum on seni Läänemeres olnud lõhe, mis vajab kudemiseks puhtaid jõgesid. • Viimasel aastakümnel on ohtu sattunud ka emakala. • Vähenenud on kalade mõõtmed (väljapüügi mõju). 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kalandus Läänemerel Kalavarusid ohustavad veel inimtegevusest ja
võrkudega püüdvaid laevu. Suurte traallaevade tegelik saak aastal 2004 (saagi indeksid: tursa kogused korrutatud teguriga 10, teised jäetud samaks), olemasoleva laevastiku maksimaalne saak ja tehniliselt efektiivse laevastiku maksimaalne võimalik saak. Püügivõime analüüsi jaoks kasutatakse sisendina mootorivõimsust ja püügipäevi ning väljundiks on summaarsed saagid. Samas ei ole räime, kilu ja tursa saakide lihtsal kokkuliitmisel mõtet, sest tursk on märksa kallim kala, kelle puhul mingi kindla koguse püüdmine on üldiselt keerukam. Samas on kõrgema hinna tõttu iga kaaluühiku tursa püüdmine märksa tulusam kui sama kaaluühiku räime või kilu püüdmine. Seetõttu anti läbiviidud analüüsis tursa kogustele kümme korda suurem osakaal, mis vastab ligilähedaselt esmakokkuostuhindade erinevusele.
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid...
· haavade aeglane paranemine. · C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades. Põhilisteks allikateks on mustad sõstrad, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikas, magus pipar, petersell, till, valge peakapsas, aedmaasikad, apelsinimahl. Vitamiin D Allikad · päikesevalgus · vitaminiseeritud piimatooted · kalamaksaõli · kala - tursk, lest, sardiin, heeringas, lõhe · munad · või · piim · maks Seda on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti,
Karnivoorid (ämblikud) Troofiline tasand Organismi troofiline tasand on astmete arv, mis teda eraldab primaarsetest produtsentidest, millised asuvad esimesel troofilisel tasandil. Kui kaks organismi asuvad ühekaugusel produtsentidest, on nad samal troofilisel tasandil. Trophic level the position that an organism occupies in a food chain. -- , . Madalaveeline ökosüsteem troofiliste tasanditega Neljas tursk troofiline tiir tasand Kolmas troofiline kilu mudakrabi hoburaudkrabi tasand Teine zooplankton troofiline krevetid austrid tasand pindmised vetikad ja detriit Esimene diatoomid veepiiril troofiline tasand (produtsendid) Kümne protsendi seadus Termodünaamika II seaduse kohaselt kaasneb iga
esinevate kalaliikide suhtumist soolsustingimustesse. Läänemeres elab kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgetest, ning ka kalaliike mis pärinevad Atlandi ookeanist. Mitmed Atlandi ookeani kalaliigid ei ole suutelised Läänemeres järglasis saama. Põhjuseks on see, et nende mari, mis soolases Atlandi vees hõljub ülemistest veekohtidest, vajub magedamas vees põhja ja hukkuda. Läänemeres on palju kalu. Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak
(Struthers 2008: 123) Kollased toidud suurendavad vaimseid võimeid , parandavad keskendumisvõimet, mõtteprotsessi ja kalduvust muretseda. Kollased omadused on ka kõikidel päikese käes kasvanud toiduainetel. Kollased toiduained on näiteks sibul, kartul, mais, banaan, pirn, sidrun, ananass, riis, pasta, kaer, seesamiseemned, päevalilleseemned, India pähklid, mandlid, linnuliha, mesi, või, juust, tursk, suitsuheeringas, safran, köömned ja kollased sinepiseemned. (Struthers 2008: 124) Rohelised toidud on rahustava ja tasakaalustava toimega. Need aitavad alandada vererõhku, tugevdada südant ja vähendada stressi. Rohelist tasub süüa igal toidukorral, sest see tasakaalustab teiste toiduainete energiat. Rohelised toiduained on näiteks salat, spinat, kapsas, seller, kurk, avokaado, hernes, uba, aniis, roheline sibul, roheline oliiv, laim, kiivi, tikker,
ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel kümne, Soome lahes kuue ja Liivi lahes kolmenelja meetrini. Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene. Vee soolsus ei ole sobiv ei magevee- ega ookeaniliikidele. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Läänemere ökoloogiline seisund Läänemeri on kümmekond tuhat aastat vana. Inimasustuse ajalugu siin kallastel ei saa merest vanem olla, kuid inimpõlvega võrreldes on meil auväärselt pikk ühine minevik. Aastatuhandeid oli meri rannikul elavate rahvaste ühendaja ja lahutaja, kaubatee ja kalalett. Merega kõrvu elamine just kerge ei olnud vetevallale maksti andide eest laevades, meremeestes ja uputatud linnades maksu. Merele ei läinud meie
viinamarjakasvatusele, wolframi, piriiti, uraani hankimisele, metsakeemiale, korgipuu- ja toidutööstusele (peamiselt masliinide, veini tootmisele), tekstiilitööstusele. [16] 3.4. Import ja eksport Portugali peamised väliskaubanduspartnerid on EL riigid, moodustades ligi ¾ kaubavahetusest. Oluliseimaks partneriks on Brasiilia, kuhu eksporditakse rohkem, kui 44%. Peamisteks artikliteks olid oliivõli (Joon.9) ja tursk. Portugal peab väga oluliseks arendada suhteid Mercosul riikidega, eelkõige Brasiiliaga.[10] Portugali sisse importeeritakse toidukaubast rohkem leiba, liha, tsitruseid, mune, juustu, kana ja kohvi.[10] 21 Üldine Portugali eksport ja import 2011. aastal oli järgmine: Eksport. Portugali peamised ekspordipartnerid: Hispaania 25,2%; Saksamaa 13,8%; Prantsusmaa 12,24%;
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
- Tumedam nahatoon tumedamanahaliste organismil kulub D-vitamiini tootmiseks rohkem aega - Õhu saastatus või pilves ilmad, mis takistavad ultraviolettkiirtel maapinnani jõudmast - Teatud piirkondades on aastaringselt vähem päikesevalgust - Kultuurilised erinevused õues veedetakse vähe aega või käiakse pidevalt pikkades riietes - Sellistel juhtudel soovitatakse D-vitamiini lisaks võtta D-vitamiini sisaldavad toiduained: - Kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli - Kala- ja kanamaks - Vitaminiseeritud piimatooted - Munakollane - Või - Juust - Pärm - Seened 23 Vitamiin E Vitamiin E on rasvlahustuv vitamiin. Ta on antioksüdant. Kui seedetraktis esineb vitamiin E, on B-kompleksi vitamiinid ja askorbiinhape kaitstud oksüdatsiooni eest. Rasvad ja õlid, mis sisaldavad vitamiini E, on vähem vastuvõtlikud rääsumisele, kui need, milles teda ei sisaldu.
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
php?p=home ) 12.2 AS Paljassaare kalatööstus AS Paljassaare Kalatööstus alustas tootmist 1990 aastal kui Soome-Eesti ühisettevõte. Tootmisliinid on pärit Euroopa, USA ja Jaapani parimatelt selle valdkonna masinate tootjatelt (Koppens, Baader, Kliklok, AEW, Ilapack, Ishida, Neinstedt, Econocorp jt.) Toorainena kasutatakse peamiselt valgelihalisi ja väherasvaseid ookeanikalu Peruust, Norrast, Venemaalt, Islandilt, Uus-Meremaalt, Tsiilist ja USA'st (Mintai, Putassuu, Heik, Hoki, Tursk, Saida, aga ka Lõhe). Kogu tooraine pärineb Euroopas tunnustatud püügi- ja tootmisettevõtetel. Kogu tooraine kontrollitakse ettevõte kvaliteedi laboratooriumis.Abiained nagu paneering ja maitseained, ostetakse Saksamaalt, Inglismaalt ja Soomest. 95% AS Paljassaare Kalatööstuse toodangust eksporditakse. Ekspordi regioonid: Balti riigid, Skandinaavia, Lääne-Euroopa, Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa ja Lähis-Ida (Liibanon, Türgi). Alates 2001
· monopolistlik konkurents - hinnamääraja; · oligopol - hinnamääraja; · monopol - hinnamääraja. TÄIELIK KONKURENTS · Palju müüjaid. · Puudub kontroll hinna üle (N ja P). · Ühesugused tooted. · Turule on kerge pääseda. See on konkurentsi ideaalmudel. Kalandusel, põllumajandusel ja börsil on mitmeid täieliku konkurentsi tunnuseid (nisu, rukis, looma- liha, tursk, aktsiad, võlakirjad...). MONOPOLISTLIK KONKURENTS · Palju müüjaid. · Mõningane kontroll hinna üle. · Tooted on väikeste erinevustega. · Turule on kerge pääseda. Monopolistliku konkurentsi head näited on õmblustööstus ja toitlustus. OLIGOPOL · Üksikud suurfirmad. · Kontroll hinna üle on suur
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
kohtadel Läänemeres suurenenud. Teiseks põhjuseks võib arvata peituvat jõgedes, mis tõid varem merre rohkelt orgaanilisi setteid. Suur osa merepõhjas settinud ühenditest sai meres olevale elustikule toiduks, kuid pärast hüdroelektrijaamade rajamist satub orgaanilist ainet merre üha vähem. Merre lisandunud toitained kogused on muutnud halvemaks adruvööndis kudeva räime elutingimusi ning tursapopulatsioon on langenud ohtliku piirini. Kuna tursk koeb hõljumina vette, peab olema marjaterade arenemiseks vesi vähemalt 10 promilli ja hapnikusisaldus vähemalt 2 ml/l vee kohta. Sügavamal võib aga hapnikku olla liiga vähe või on hoopiski asendunud väävelvesinikuga, mille tõttu kaob mereelustik. (Wirdheim 1992: 37- 38) Lisaks kalade elutegevuse mõjutamisele on reostunud vesi probleemiks ka adru liikide kasvamisele. Kui 1940. aastatel leidus tähtsaimat adruliiki – põisadru Öregrundi lähistel veel
Lõhe arvukus on oluliselt langenud ning regulaarselt võib teda kudemas näha Vasalemma, Keila, Pirita ja Rutja jões (vähem Loobu ja Kunda jões). Meriforell on vee suhtes vähem nõudlik ning teda võib kudemas näha pea kõigis Põhja-Eesti jõgedes. (Põhja-Eesti rannikumadalik 2009) Kaitsealustest selgrootutest tuleb esile tõsta ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera). Olulisemad merekalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub viigerhüljest ja hallhüljest. (Linkrus 1998) 8 2. ANALÜÜS 2.1. Piirkonna arengueeldused ja -pidurid Nagu eelnevalt välja toodud, domineerib Soome lahe rannikumadalikul maakasutuse poolest metsamaa. Põuakartlike liivmuldade madala viljakuse ning kivisuse tõttu on põllumajandusliku maa osakaal pigem väike ning seetõttu on ka põllumajanduslik tegevus
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44. Ogalik, Gasterosteus aculeatus L. 45. Luukarits, Pungitius pungitius pungitius (L.) 46. Raudkiisk, Spinachia spinachia (L.) 15. sugukond: Merinõellased, Syngnathidae 47. Madunõel, Nerophis ophidion (L.) 48. Merinõel, Syngnathus typhle (L.) XI selts: AHVENALISED, PERCIFORMES 16
-Kalapüük Looduslikud tingimused kalapüügiks keskajal soodsamad kui hiljem. Kala osatähtsus leivakõrvases arvatavasti suur. Katoliku kiriku pikkadel paastuaegadel pidi kala asendama liha. Pärast vallutust hakkasid maahärrad kalapüüki käsitama oma regaalina. Läänil olevast veekogust oli kalasamisõigus ainult lääniomanikul. Maa uued peremehed hakkasid kalasaagilt kümnist võtma. Kalasaagis esikohal räim. Teised püütavad merekalad olid lest, kilu, tursk, koha, angerjas, haug. -Maakäsitöö Saksa-Taani vallutuse järgselt kujunes Eestis välja profesionaalne linnakäsitöö. Esialgu oli selle mõju maakäsitööle väga tagasihoidlik. Maakäsitöö rajanes endiselt eestlaste käsitööoskustel ja rahuldas maaharija tööriistade ja tarbevara vajadused. Taluperet kui talumajapidamisel rajanevat leibkonda ei tohi pidada samaseks talupidaja perekonnaga, sest peresse kuulus veel muid inimesi: kaugemaid sugulasi, teenijaid
· toidu aminohappeline koostis tähtis ka energeetikas · igapäevane valguvajadus on 0,8 1,0 g/kg kohta, kuid sportlastel on kõrgemad normid Vastupidavusalad 1,2 1,5 g/kg Kiirusjõualad 1,5 1,7 g/kg Jõualad 1,5 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
Viljastumise käigus spermid ja munarakutuumad ühinevad. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Kromosoomistik taastub. Embrüogeneesi käigus areneb loode. Kehaväline viljastumine kalad, kahepaiksed. Sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuslik, lisaks sellele hävivad sugurakud vees suhteliselt kiiresti ja võivad sattuda mõne vee-elaniku toiduks. Et viljastumine siiski toimuks heidavad nii emas- kui ka isasloomad vette väga palju sugurakke (angerjas koeb pool miljonit munarakku, tursk üle viie miljoni) Kehasisene viljastumine roomajad, linnud, inimesed Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus on suurem, kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumine inimesel: Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabudes kõrge vanuseni. Sperm on viljastumisvõimeline 48 tundi. Naise sugurakud küpsevad tsükliliselt alates puberteedieast 45- 55 eluaastani. Seejärel saabub naisel menopaus ja ovulatsioon lakkab. Et munarakkude
mändvetikas. -pruunvetikad – sageli ainsad taimed sügavamatel aladel – Eesti vetes kuni 30m sügavusel. Kividele kinnituv keelvetikas kasvab kuni 10m sügavuses. -punavetikad Rannas ja saartel kasvavad taimed. Merikapsas- kasvab veepiiri lähedal nii, et juured ulatuvad merevette. liiv-vareskaer – pikad kitsad lehed, 3. Läänemere loomastik. Zooplankton- ripsloomad, meririst, meriseen Põhjaloomastik- okasnahksed, merituped kalastik- lest, räim, tursk, tuulehaug linnustik- kajakalised imetajad- viigerhüljes, hallhüljes Merelised, riimvee- ja mageveekalad. Video: Upton, N. 2004. „Läänemeri - üllatuste meri” Läänemeri – üllatuste meri 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained, koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja
Norra majandusareng (1814-1914): kalandus, laevandus ja metsatööstus 19.sajandil Norrast arenes ,,odava hinnaklassi" merenduse suurriik. Oluline arengutegur: elanike arv peaaegu kahekordistus (1815-1870), jõukamad emigreerusid USA´sse ja vaesemate ränne kalastajateks Põhja-Norrasse. Ka linnade ja saekaatriteasulate kiire kasv. 1870 15% elas linnas, 1910 29% . Rändamise tulemuseks ühiskonna radikaliseerumine. A) Kalastus Norras Kõikjal rannikualadel - heeringas (põhjas) ja tursk. Viiendik Norra eksporttuludest: soolaheeringa eksport Läänemere regiooni, kuivatatud tursk Vehemere piirkonda, kesk-Euroopasse, Rootsi, värske lõhe ja makrell SB´sse (jää sees). Tursa maksast kalamaksaõli eksport, kalakonservitehased 19.sajandi II poolel B)Metsatööstus Norra sisemaal Saeveskite jaoks ideaalne loodus: 18.sajandil palju ja eksport SB´sse , aga taandareng 1800-45. SB vabakaubandusest sai Norra väliskaubanduse ja rahvamajanduse jaoks oluline arengutegur (1849---)
Ühel söögikorral sööge mitte enam kui 240g. Täispiimast valmistatud kõva juust, sellised nagu Sveitsi või Menster, vajab seedumiseks 4-5 tundi. Ühel toidukorral maksimum 60-120g. Märkus: suure rasva- ja proteiinisisalduse tõttu seeduvad kõvad juustud kauem kui kõik teised toiduained. Loomset päritolu proteiinid: munakollase seedimiseks kulub 30 minutit, kogu muna seedimiseks 45 min. Maksimumkogus on 1-2 muna päevas. Kala sellised nagu tavaline ja väike tursk, kammeljas, samuti paltuse filee, seeduvad poole tunniga. Maksimum mitte üle 180g, omavahel võib segada kaks liiki. Lõhe, forell, tuunikala, heeringas (rasvasem kala), seedub maos 45-60 min. Norm sama mis eelmises punktis. Kanatibu (ilma nahata) poolteist kuni kaks tundi. Maksimum 120g. 8 Kalkun (ilma nahata) kaks kuni kaks ja veerand tundi. Ühe korraga sööge mitte enam kui 120g.
ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: *Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk. *Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ojasilm. *Liigid kelle levikut jõe veerikkus ja vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell.
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
Keedetud kartulid, kartulipüree, keedetud ja hautatud,pratud köögiviljad, sõmer riis,keedetud makaronitooted, hollandi kastmed, bearnooskastmed, heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed, maitserohelist, maitsetaimede ürte, sidrun, toorsalatid, kooreta keedetud munad, munahüübed, külmi võisid, praetud seeni, seenepüreesid, kreveti-, krabipüreesid. 13. Kuidas valmistatakse kalahakkmassi? Kasutatakse vähe peenluid sisaldavaid, mitte väga hinnalisi kalu, nagu tursk, luts, haug jt. Nahata kalafileed aetakse läbi hakkmasina koos piimas, vees või koores leotatud saiaga. Võib lisada kala siserasva, massile lisatakse munad, sulatatud rasvaine ja maitseained ning segatakse hästi läbi. (1kg kalafileed, sai 300g, vedelik 400g, muna 200g, või v. Maragriin 100g, sool 30g, valge pipar 2g) 14. Millised pooltooteid valmistatakse kalahakkmassist? Kalakotlet, kalafrikadellid, kalapallid, kalapikkpoisid, kalarulaade. 15
Sgk tuulekalalased lõuad peenikesed ja pikalt välja veninud N. tuulehaug Sgk lendkalalased lühema kehaga, lõuad lühikesed, suured rinnauimed (kasutatakse liuglemisel) N. lendkala, pääsukala 16.3.4.4.6. Selts tursalised Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. Sgk tursklased N. tursk, luts 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub.
valgeamuur ja eesti vetest on kõige taimtoidulisem roosärg, kes peamiselt sööb vetikaid ja veetaimi LOOMTOIDULISED LOOMAD Loomtoiduline on loom, kes toitub - üllatus-üllatus - teistest loomadest. Sellised on näiteks kõik kiskjalised ja röövlinnud. Loomtoiduline loom võib olla omakorda saakloomaks mõnele teisele röövloomale. Meie vete röövtoidulised kalad, kes toituvad peamiselt teistest kaladest on nt haug, tursk ,ahven ja koha. Kahepaiksed on peamiselt loomtoidulised, nät järvekonn(lemmiksöök: väiksemad kalad), kärnkonn (lemmiksöök: nälkjas, putukas, vihmauss). Roomajad: enamik on loomtoidulised. Ei ole väga valivad, neelavad alla kõik, mida kätte saavad. Krokodilliliste toiduks on näiteks linnud, kalad, imetajad- Nastikule maitseb hiir, konn, sisalik ja kui hästi läheb siis ka linnupoeg. Loomtoiduliste puhul ei tähenda see seda, et nad söövad ainult liha
...................................................................................... Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal 5-lüliline toiduahel. .................................................................................................................................................... 9.10. Leidke toiduahelatest kolm viga ja põhjendage oma otsuseid. 3 punkti a) männiokas ¨ metsakuklane ¨ roherähn b) rohutirts ¨ rohukonn ¨ valge-toonekurg ¨ kobras c) kirpvähk ¨ räim ¨ tursk ¨ viigerhüljes 1) ............................................................................................................................................. 2) ............................................................................................................................................. 3) .............................................................................................................................................. 9.11
.................... Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal 5-lüliline toiduahel. ..................................................................................................................................................... 9.10. Leidke toiduahelatest kolm viga ja põhjendage oma otsuseid. 3 punkti a) männiokas metsakuklane roherähn b) rohutirts rohukonn valge-toonekurg kobras c) kirpvähk räim tursk viigerhüljes 1) .............................................................................................................................................. 2) .............................................................................................................................................. 3) ............................................................................................................................................... 9.11
2)Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure kalade suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina. Eestis on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad
kõrgendikega. Rannik on lainete kujundatud ja nende mõju all olev kitsas vöönd mere ja maismaa vahel. Merevee omadused Merevesi on soolane (keskmine soolasus on 35) Suurte jõgede suudmealadel on vesi peaaegu mage. Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks. Elutingimused Vee soolsus on erinev. Tugev tuul. Õhk mere läheduses on niiske. Kliima on keskmisel soojem. Loomad läänemeres Kalad: räim, kilu, lest, tursk jne Siirdekalad: angerjas, lõhe, meriforell. Karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp. Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. Linnud: kajakad, tiirud, kühmnokk-luik jne. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismidevaheline suhe, kus üks organism (parasiit) kasutab teist organism (peremeesorganismi) oma elutegevuseks,
ookeani ja Põhjamere liikide jaoks on soolsus liiga madal, mageveeliikide jaoks aga liiga kõrge. Sellegipoolest võib siit leida kõrvuti elamas mere- ja mageveeliike, kes on riimveetingimustega kohanenud. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp , liiva-uurikkarp. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
· Kalapihvid kahe räime vahele asetatakse maitsevõid, maitserohelist, võidakse raputada ka riivitud juustu. Puistatakse soola, pipart. Praetakse mõlemalt poolt kuldpruuniks, võib ka enne küpsetamist paneerida. · Kalakotlet- ümara kujuga, 1cm paksune toode, mida valmistatakse 2-3 tk portsjonis, paneeritakse jahus või riivsaias ning praetakse. Hakkmass : kasutatakse kalu kellel on vähe luid, mitte hinnalisi kalu, tursk, luts haug jt. nahata filee ajatakse läbi hakkliha masina koos piimas, vees, koores leotatud piimaga. Hakkmassile võib lisada ka kala siserasva. Massile lisatakse munad, sulatatud rasvaine, ja maitseained ning sehatakse hästi läbi. · Toorsoolatud kala- toorsoolamiseks kasutatakse suuremate kalade nahaga fileesid. Puhastatud ja kuivatatud kalafileed maitsestatakse soolaga, suhkruga
ekstraktiivaineid. On põhiliselt mageveekalad. Sugukonda kuuluvad jõeahven, koha ja kiisk. Tursklaste sugukonna tunnuseks on piklik keha, üks kuni kolm seljauime, mis katavad kogu seljaosa ning suur pea. Nahk on pehme, liha lahja ja erilise maitsega. Luud on suured ja kergesti eraldatavad, mis kergendab kasutamist. Maks on rikas A- ja D- vitamiinide poolest. Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa. Lestlaste tunnuseks on ovaalne ja lame keha. Seljauim on pikk. Keha ülemine, silmadega pool on tume, alumine on heleda värvusega. Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus). Hauglasi iseloomustab pikk keha ja suur pea. Seljauim asub sabauime lähedal. Liha
LV on Darwini termin ja seega palju varasem, kui enamus sellest, mida tänapäeval ET all silmas peetakse. Samas, LV teooria (vt. eraldi pt.) on (suhteliselt) range kvantitatiivne aparaat LV seletamiseks. Siinkohal käsitleme LV’d selle üldisemas tähenduses ja eelkõige muidugi vaadeldes LV mõju populatsioonides esinevatele variatsioonidele. On üleüldine seaduspärasus, et populatsiooni abstraktne võime anda järglasi ületab suurelt (väga suurelt) tegelike järglaste arvu. Suur emane tursk võib ühel hooajal produtseerida 5 000 000 marjatera, kuid pole raske taibata, et enam- vähem konstantse tursapopulatsiooni juures ühe põlvkonna jooksul saab keskmiselt tal olla vaid kaks järeltulijat. Kui tursk aga suudaks realiseerida oma "potensiaali", siis oleks maailmameri õige pea turski täis - nagu silke tünnis. Sama kehtib tegelikult kõikide liikide puhul. Kõige aeglasemalt paljunevate suurete imetajate - näiteks elevantide puhul on
ISA ravi ei tunta. Bakteriaalsed haigused Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure kalade suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina. Eestis on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes kalamajandites.Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad
serotoniini tase ei seondu ainult sellega, kas on kurjategija või mitte, vaid kui kõrgele ta tõusta saab sõltub ka indiviidi genotüübist. Serotoniini tase on ka pärilikkusega seotud. Serotoniini ei saa sisse süstida ning muud moodi midagi teha. Ainukene, mida me saame teha, et serotoniin saaks paremini tekkida, saame aidata, et organismis oleks sees komponent, mida läheb ajul vaja serotoniini tekitamiseks Trüptofaan (tryptophan). Seda aitavad toota krevetid, tursk, meriahven, kalkun, spinat jne. Narkootikumid: Hakati vaatama seda, millega nad töötavad. Erinevad narkootikumid töötavad erinevalt. Üks hoiab dopamiini üleval, teine serotoniini. Millest tekib kaifi tunne ning miks narkootikum aitab seda tekitada? Narkootikum ei lase serotoniinil või dopamiinil presünaptilisse tagasihaardesse jääda ning suudab tagasi. Saame ühe hea tunde ja seejärel teise kaifi. Narkootikumid toimivad selle peal, et saame heaolu järjest juurde
Portsjonitükid (snitsel, liharull, antrekoot). 12. KALA JA KALATOOTED. Maailmas tarvitatakse toiduks väga palju kala. Vanasti püüti merest peamiselt räime ja kilu, nüüdseks on kalade valik palju suurem. Kala on väärtuslik toiduaine, mille liha on õrn ja kiiresti seeditav, sisaldades palju vajalikke toitaineid, seal hulgas ka väga olulist Omega rasvhapet. Kala sisaldab ka seleeni, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest. Söögiks kasutatakse merekalu (heeringas, tursk, räim, lest, makrell ehk skumbria, meriahven, lõhe) ja mageveekalu (angerjas, haug, forell, koha, ahven, rääbis, särg, lõhe). Kalad liigitatakse töötlemisviisi järgi: eluskala, jahtunud kala, jahutatud kala, külmutatud kala, soolatud kala,erioolamine,vürtsisoolamine, suitsuatud kala, vinutatud kala, kuivatatud kala ja balõkk. Kalast kulinaaria tooted on pooltooted, mis on läbi teinud kulinaarse kuumtöötlemise
meie vete i. tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala j. Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. k
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
tööstuslik kalapüük Fütoplankton ja zooplankton · Sinivetikad · Viburvetikad · Rohevetikad · Mändvetikad · Ripsloomad · Vesikirbulised · Aerjalalised · Mantelloomad Läänemere taimestik Rohevetikad ca 1 m sügavusel, üheaastased, olulised veeloomadele. Mändvetikad moodustavad veealuseid aasu, olulised kalade jt. veeloomade elupaigad. Pruunvetikad kuni 30 m sügavusel. Veel sügavamal punavetikad. Läänemere loomastik · Kalad: räim ehk heeringa kääbus-alaliik, kilu, tursk, lest, emakala, merihärg, mudilad, merivarblane, tuulehaug jne. 14 · Siirdekalad: meriforell, lõhi, angerjas · Linnud: merelindudest hahk, kivirullija, alk. Teised linnud võivad mujal pesitseda ka väljaspool rannikuid: merisk, naaskelnokk, merikajakas, randtiir, liivatüll jt. Palju mageveelinde ka rannikuil. · Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. NÕMMED JA LIIVIKUD. VÄIKEELUPAIGAD NÕMMED JA LIIVIKUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
