juhtimiskonsultatsioone, turu-uuringute tegemist ja avaliku arvamuse küsitluste korraldamist, tööjõuvahendusteenuste osutamist jmt 2. Side- ja kommunikatsiooniteenused on ilmselt enim muutunud, rahvusvahelistunud ja ühtlasi nii mahtude kui ka olulisuse poolest kasvanud teenusliik. 3. Ehitusteenused 4. Kaubandus ja logistika 5. Haridusteenused 6. Keskonnateenused 7. Rahandus- ehk finantsteenused ja kindlustus 8. Ravi- ja sotsiaalteenused 9. Turism ja hotellindus, sh. toitlustus, reisiteensued 10.Puhke- ja kultuuriteenused (sh.turism), sport, raamatukogud, muuseumid 11.Veondus 12. Muud ja isikuteenused on ehk enim vastavad traditsioonilisele arusaamale teenustest: kui teenuse pakkuja tegeleb otseselt meiega, on see siis juuksur või koristaja 1. Eelteenused (upstream) nagu tasuvusuuringud, riskikapital, disain, turu-uuringud jms. on vajalikudenne tootmise käivitamist. 2
.........................................................................47 Loodusõpe MTÜ. (2007). http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_list&filter=1&klass=4&selts=20&sugukond=&pg=6................................47 Läänemaa Linnuklubi (LLK). (1993). http://www.llk.ee/..............................................................47 Margus Ots. (2012). http://www.linnuvaatleja.ee/..........................................................................47 MTÜ Läänemaa Turism. http://www.visithaapsalu.com/puhkajale/looduspuhkus........................47 Tallinna Linnuklubi (TLK). (2001). http://www.tallinna-linnuklubi.ee/?page_id=7.....................47 Veljo Runnel. (2015). http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/eesti-linnuvaatlejate-andmed-j %C3%B5udsid-maailma-elurikkuse-portaali.................................................................................47 Wikipedia. (2015). https://et.wikipedia.org/wiki/Linnud.................................................
10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond (Vaata Lisa 5, foto 10) Majandus: Itaalia majandus moodustab maailma majandusest 3-4%. 2005 aasta andmete kohaselt oli itaalia sisemajanduse(SKT) näitajatega maailmas 7.kohal. Turism on Itaalias kõige tulusam sektor. SKT jaotus sektorite kaupa on: põllumajandus 2.3%, tööstus 28.8% ja teenustesektor 68.9%. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor, samuti side- ja 10 transpordisektor üldiselt (näit. kiirteede ehitamine). Ka naiste osakaal majandustegevuses on pidevalt suurenenud ja moodustab hetkel üle 40%. Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland
Emotsioonid ja tervis. Hiina meditsiin jaotab haigusi esilekutsuvad põhjused välisteks (tuul, külm, kuumus, niiskus ja leitsak) ning sisemisteks (liigsed emotsioonid, vale toitumine, ülepingutus ja liikumisvaegus). Välised tegurid kahjustavad keha siis, kui nad on väga tugevad (paha ilm) või kui organismi kaitseenergia on nõrk. Seesmised tegurid on need, millega me ise oma tervist kahjustame. Hiina traditsioonilises meditsiinis on siseorganid (zhang-fu) vastavuses viie muutuva riigiga ehk viie liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses. Seetõttu saab rääkida siseorganite psüühilistest korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, e...
Kuuba konverteeritav peeso ehk CUC on umbes 0,74 EUR, 1 EUR = umbes 13 CUC (kevad 2008). 1 peeso = 100 sentaabot. Väidetakse, et Kuubal on kõrvuti kaks raha kohalik peeso CUP ja konverteeritav turistidele mõeldud peeso CUC. Näiliselt see nii ongi. Oma raha kutsuvadki nad peesoks aga turisti raha dollariks. Tegelikus elus ei taha turistilt aga kohalikku peesot keegi. Poodides, kus midagi on müüa, saab osta ainult CUCiga. Turism Varadero on Kuuba üks suuremaid ja kuulsamaid kuurorte, kus hotellide tase on suhteliselt hea. Kõige populaarsem on Kuubal majutus ,,kõik hinnas", kus hotelli saabudes praktiliselt rohkem raha ei kulugi. Varaderos on loodud kõik võimalused aktiivseks puhkuseks. Väga head võimalused sukeldumiseks, snorgeldamiseks, kalastamiseks, matkamiseks. Harrastada saab langevarjuhüppeid ja mitmesuguseid veespordialasid. Eesti kodanikele on vajalik Kuuba Turistikaart turismireisi puhul
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
riis, maniokk (tapiokk), oad, banaanid, pähklid ja loomakasvatussaadused. Vanillal on olnud ajalooliselt eriline tähtsus. Ning kui aastal 1985 Coca-cola hakkas tootma uut Colat mis sisaldas vähem vanillat, siis Madagaskari majanduses toimus langus, mis lõppes ja tõusis tagasi endisele tasemele kui turule tuli tagasi Coke Classic. Impordib, aga naftat, tarbekaupu ja toitu. SKT - $20.76 billionit USD (2008) seega elaniku kohta teeb see 1035,8 USD per face Peamised majandusharud on turism, tekstiil, kergtööstus ja kaevandus. 21. sajandil võime näha reaalset alepõllundust, mida looduse õnnetuseks tingib saareelanike primitiivne ja vähetõhus põllundustehnika. Energiatarbimine 750GWh (1998) (energiat toodetakse fossiilkütustest 33,33%,hüdroenergiat 66,67%,tuumaenergia 0% ja muu ka 0%. Paljudes kohtades ei ole elektrit ainult suurtes linnades. Peamine transport käib mööda raudteid mida on kokku 875km (kaks eraldi süsteemi) ja maanteid mida on kokku 49 837km.
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta (rahvaarv,pindala rahaühik jne ,28. jaanuaril) · Flags Of The World http://flagspot.net/flags/ leidsin riigi lipu ja vapi http://www.ngw.nl (28 jaanuar) Riigi are...
aastas). Peamised kaubanduspartnerid on Suurbritannia ja SFV. Sissevedu ületab väljaveo kaks korda, välja veetakse põllumaade saadusi ja maavarasid, sisse tööstuskaupu. Rahvas ja kultuur Küprose umbes 770 000 elanikus on 80% kreeka ja 11% türgi päritolu. Ülejäänud üheksa protsenti moodustavad välismaalased. Ametlikud keeled on kreeka ja türgi keel, kuid lisaks nendele kõneleb suur osa saarerahvast ka inglise keelt. Küprose väga oluline sissetulekuallikas on turism. Paljud külad ja linnad on rakendanud just selliseks teeninduseks. Mõnes teises riigis võivad poepidajad mööduva turisti lausa eemale peletada, kui pakuvad liiga pealetungivalt üht või teist kaupa. Küprosel midagi niisugust ei kohta õhkkond on rahulik; mõnikord kutsuvad poodnikud koguni möödakõndivaid turisti hetkeks sisse, pakkuvad kohvi, teed ja õdusat vestlust. Nad armastavad kasutada inglise keelt ja veedavad kogu päeva külastajate seltsis.
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH1 ÖKOTURISM Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ökoturism on aina suuremat populaarsust koguv turimisviis maailmas, mille on tinginud vajadus hoida loodus- ja kultuuripärandit ning samaaegselt ka toetada kohalike elanike heaolu. Antud referaat keskendub ökoturismi ja -turisti olemuse selgitamisele. Uurimise alla tuleb ökomärgistus ja selle eesmärk. Referaadiga püütakse leida ökoturismi positiivsed jooned ja tugevused ning analüüsida ka kitsaskohti. Samuti püütakse leida viise, kuidas saaks turunduse abil muuta ökoturismi populaarsemaks ning mis on selle erinevad võimalused. Uurimisülesanded, millele antud referaadis keskendutakse: · selgitada ökotursimi o...
koostöö nimel''. Lõppdokument koosnes kolmest osast: Esimeseks oli Euroopa julgeoleku ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust. Teine oli pühendatud majandus-,teadus-,tehnika- ja keskkonnaalasele koostööle. Kolmas oli koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas. Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ehk OSCE Pingelõdvenduse tulemused:*tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel turism, tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine*õõnestas idablokki seest poolt ebaotstarbekad laenud viisid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.
_Rannikujärved _Rannikualad: rannad, laiud, rannaniidud, sooniidud, roostikud _Siseveekogud: jõed, järved, veehoidlad, luhad _Sood: sooniidud, allikasood, madalsood, siirdesood, rabad Märgalade funktsioonid: _ Veekontroll _ Põhjavee tagavara _ Rannajoone kindlustamine ja tormi kaitse _ Setete ja toitainete kinnipidamine ja eksport _ Kliimamuutuste leevendamine _ Vee puhastamine _ Loodusliku mitmekesisuse allikas, reservuaar _ Märgalade saadused _ Virgestus ja turism _ Kultuuriline väärtus _ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad. _Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.Matsalu RP juba teine KKK (2006-2016). EESTI RAMSARI ALAD _ Matsalu RP 1994 (1976) _ Vilsandi RP - 1997 _ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA
määramine ja raskmetallid. Peamised muldade kahjustajad: Erosioon- mullaoskaeste ärakanne tuule või veega. Esineb 3 kraadistel kallakutel. Eestis om vee-erosiooniohtilk 40 000 ha maad, millest 41% on kasutusel põllumaana. Deflatsioon- mullaosakeste ärakanne tuule tõttu. Eestis on üle 104 000 ha maad tuuleerosiooniohtlikud, millest 17 põllumassiivid. Erosiooni põhjused: valed mullaharimisviisid, ekstreemsport, ehitus- ja kaevetääd, turism, karjatamaine, mulla tallamine, üleujutused ja maalihked jne ---ühesõnaga taimestiku hävitamine. Liigid: pinnaline, süva, vihmapiisamõju, lumesulmaisest tingitud, kaldaerosioon, harimiserosioon ja tuuleerosioon. Kindlaks tegemise võimalused? Püsitaimestik hävinenud, nõlvakalle üle 3 kraadi, vaod mullal ja vee voolujäljed Tõkestamine? Kontuurkünd, vahekultuuride kasv ja järelkultuuride kasv, põllukaitseribad, otsekülv e künnita harimine, mitmeaastaste kultuuride kasvatamine,
või kaitsvate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Sageli on LK alad väikepindalalised ja rekreatsioon limiteeritud või keelatud. Maastikukaitsealad- haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuur- või puhke-eesmärgil. Turism ja rekreatsioon on olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil. KOV alusel kaitstavad alad- ohustatud piirkonnad, mis riiklikul tasandil tähtsust ei oma, on võimalik kaitse alla võtta kohalikul tasandil. 34. Kaitsealade vööndid, sobivus rekreatsiooniks – Loodusreservaat- otsesest inimetegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena
http://www.immi.gov.au/e_visa/visitors.htm kaudu. Registreerimine peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul viibida Austraalia Ühenduse territooriumil kuni 3 kuud. Üksikasjalik info elektroonilise reisi registreerimise tingimuste kohta on kättesaadav http://www.immi.gov.au/visitors/tourist/evisitor/index.htm Pikemate viibimiste kui 3 kuud ning muudel eesmärkidel kui turism ja ärireisid puhul tuleb taotleda vastav viisa http://www.immi.gov.au/visitors/index.htm TÖÖTAMISÕIGUSEGA TURISMIVIISAD Kuni 12-kuulise kehtivusega töötamisõigusega turismiviisasid võivad taotleda 18-30-aastased Eesti kodanikud. Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise peaeesmärgile, milleks on Austraalias puhkamine ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama tööandja juures kauem kui kuus kuud.
isolatsioonis 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks. 1951a. üldstreik Barcelonas 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a. üliõpilasrahutused riigis 1969a. Franco kuulutab oma järglaseks prints Juan Carlose. 1973a. 8 juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast 1973a.sai peaministriks L.Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt (ETA) 1973a.peaministriks valiti C.Arias Navarro 1975a. 20 november suri kindral F
põhjalikult. Individuaalne toode peab vastama kõikidele tingimustele (parim praktika ja suutlikkus), et talle määrataks Euroopa ökomärgis. Tootegruppidele kehtestatakse tingimused tavaliselt kolmeks aastaks. Mitmeid tootegruppe ja teenuseid on märgistatud Euroopa Lill märgisega: puhastusvahendid, tööriistad, paberitooted, kodu- ja aiatooted, riided, määrdeained, turism, jne. 5 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised LUIK - on ametlik Põhjamaade ökomärgis Luige missioon on kaasa aidata tarbimise poolt tekitatava kahjuliku keskkonnamõju vähendamisele. Samuti on ökomärgis kasutuses selleks, et osutada tarbijate tähelepanu "roheliste"
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
37 nr 1/2, lk 132 3 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 4 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 133 toimib kapitalistlik majandus, kus avalik sektor moodustab 40% sisemajanduse kogutoodangust ning kus sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on umbes kaks kolmandikku teiste eurotsooni riikide omast. Turism on riigis väga olulisel kohal, tuues sisse 15% SKT'st. Immigrandid moodustavad viiendiku tööjõulisest elanikkonnast ning tötavad enamasti põllumajanduses. 3,3% SKT'st tuleb Euroopa Liidu toetusest. Kreeka majandus kasvas ligi 4% aastal 2003-2007, osaliselt Ateena olümpiamängude infrastruktuurile tehtud kulutuste tõttu ning osaliselt laenude kättesaadavuse suurenemise tõttu, mis tõi tarbijate seas kaasa rekordilise 5 kulutamise.
Samuti on Kõrvemaal lubatud jahipidamine ning kalapüük, võimalik on liigelda ujuvvahenditega. Kõrvemaa matka- ja suusakeskus pakub spordihuvlistele aastaringselt mitmeid sportimisvõimalusi. Piirkonnas korraldatakse vastavalt aastaajale palju ratta-, jooksu- ja suusamaratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi. Kõrvemaa Terviserada ühendab endas erinevaid puhkekeskusi Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus; Aegviidu Puhkebaas, Nelijärve Puhkekeskus; Jäneda Turism koos Musta Täku talliga ning Valgehobuse suusa- ja puhkekeskus. Kõrvemaa on rikas ka loodusvarade poolest, kuid kuna see on kaitstud Kõrvemaa maastikukaitsealaga (kogupindalaga 20 390 ha), mis jaguneb omakorda mitmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks, on inimtegevus ja loodusvarade ammutamine antud piirkonnas üsna piiratud. Osa Kõrvemaast kaitseb ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, mis on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas (pindalaga 13 086 ha). Kuusalu
Pangad teenivad kasumit kuna veebis tegutsemine ja seal pakutavad teenused ei kasvata nende üldkulusid, aga võimaldavad paralleelselt samas valdkonnas lisa teenida. Millistes sektorites on Long Taili mõju täna avaldumas? Üha enam on tunda Long Tail-i mõju digiteenuste pakkujate puhul, siinkohal silmas pidades nt Telia, Starman. Luuakse teemaaknaid lastele, filmiriiulid, raadiokanalid, videolaenutust. See kõik liigub tarbijasõbralikkuse suunas. Samuti turism, kus reisisihtkohta valides saad paika panna kõik kriteeriumid, mis vähegi pähe tulevad ja neid arvesse võttes antakse sulle ette arvestatav valik. Millised võivad jääda puutumata Long Tail-i mõjust? Long Taili mõjust võib ilmselt jääda puutumata toitlustustööstus. Söögikohta sisse astudes oled esmase valiku teinud selle osas, millise köögi maitseid just sellel hetkel nautida soovid, kuid menüü on siiski kokku pandud asutuse kokkade poolt. Selles osas jäävad
sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. Ettevõtja võib olla ka investeerija, kes investeerib raha ärisse, et saada tulu. Ettevõtja on peamine mootor turumajanduses. 1 Maaettevõtlus - vorm, vaadeldakse maapiirkonnast tegutsevaid ettevõtteid milleks võib olla traditsiooniline põllumajandus, mahepõllumajandus, metsandus, alternatiivtegevused, mitmekesistamine ja maaelu arendus, sh. turism ja kohalik algatus. 2 7. Ettevõtete klassifikatsioon (mikroettevõtted, väikeettevõtted, suurettevõtted) nende eripärasused? Mikroettevõte - ettevõte, milles on 0-9 töötajat ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit eurot. 92% ettevõtteid on mikroettevõtted. Väikeettevõtted - ettevõte, milles on 10-49 töötajat ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit eurot. Juhtimine toimub omanike poolt
C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark
Sisseastumistingimuseks on põhihariduse omandamist tõendav diplom või samaväärne õppimiskogemus. Tavaliselt registreerivad õpilased end kutseõppesse läbi riikliku taotlussüsteemi. Kutseõppe tegutseb kaheksas valdkonnas: 1) humanitaarained ja haridus 2) kultuur 3) sotsiaalteadused, äri ning administratsioon 4) loodusteadused 5) tehnoloogia, kommunikatsioon ja transport 6) loodusvarad ja keskkond 7) sotsiaalteenused, tervis ja sport 8) turism, toitlustus ning majapidamisteenused Kokku on 53 kutsekvalifikatsiooni ning need sisaldavad 119 õppeprogrammi. Kvalifikatsiooni annavad õpilastele laia valiku baasteadmisi ning rohkem spetsiaalseid oskuseid teatud aladel. Peale kutseõppe omandamist on võimalik minna edasi õppima kõrgkoolidesse või teistesse kutseõppeasutustesse. Kõrgharidus
Kuigi järvistu tekke järel on paranenud nii mullastiku niiskus, kui ka klimaatilised tingimused põllumajandusega tegelemiseks ei ole selle majandusharu kasvu piirkonnas märgata, pigem on see langenud toimetulekupiiril virelemiseni. Põhjuseks on inimeste psühholoogiline ebakindlus. Nad mäletavad väga selgelt aega, mil vesi pühkis minema nende kodud, põllud ja viljapuuaiad ning lõikas küla muust maailmast ära. Vastukaaluks põllumajanduse vähenemisele on piirkonnas turism ja kalandus tõusvas joones arenenud. Järv meelitab aastas ligi tuhandeid turiste, mis mõjutab külaelanike sissetulekut ning sotsiaalset suhtlemist. Turismihooajal turistidega töötades on kohalikud omaks võtma hakanud välismaiseid riietumisstiile, haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Naised leiavad, et nende elu on muutunud kergemaks kuna raske põllutöö asendus tunduvalt kergema teenindusega. Samas on läänelik elustiil vastuolus kohalike traditsioonide ja uskumustega
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas ...
Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50% Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Kreeka peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. 3 mnos eis tin Eleftherían Tuntuimad tänapäeva Riigihümn (Hümn vabadusele) kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Pealinn Ateena Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis.
Kõige kiiremini on Eestist võimalik Jaapanisse jõuda lennuki abil. Otselende Eestist Jaapanisse ei korraldata ning kõige paremaks võimaluseks on algul sõita Tallinnast Helsingisse ning sealt juba lennata Osakasse. Kokku kulub lennuks aega umbes 9 tundi. Samuti on võimalik jõuda Jaapanisse rongiga, aga sellisele reisile kuluks mitu korda rohkem aega ning see toimuks mitmete ümberistumistega ja kujuneks väga tülikaks. Turismi iseloomustus Jaapan on tuntud turismimaa. Turism Jaapanis koosneb elavast riigigsisest sektorist ja kaheksast miljonist välismaalaste sisenemisest riiki. Turismi arengueelduseks on teistest riikidest väga erinev ja omapärane kultuur ning rikkalik vaatamisväärsuste valik. Kõige enam külastatakse Jaapanis pealinna Tokyot, Fuji mäge, Kyoto linna ja Itsukushima saart. Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki. Näiteks pakutakse Jaapani ringreise ja eksootikareise.
13. Mis soodustab turismi arengut teatud piirkonnas (turismi arengu eeldused)? ● vaatamisväärsused, meelelahutus, aktiivne puhkus ● kliima/looduslikud olud ● majanduslik olukord: infostruktuuri olemasolu ja tase (head transpordivõimalused) ● riigi turismipoliitika: valitsuse toetus, koostöö, reklaam jne. ● turvalisus ● majutus-ja toitlustusvõimalused 14. Iseloomusta turismi mõju maailma majandusele. 15. Millist kasu ja millist kahju võib turism endaga sihtkohas kaasa tuua? PLUSSID: ● toob piirkonda raha sisse ● väärtushinnagute muutumine kohalike seas ● kaitsealade säilimine/moodustamine ● areneb infostruktuur (teed lähevad paremaks) MIINUSED: ● keskkonnareostus (prügi jms.) ● negatiivne mõju osadele ohustatud liikidele ● tallamine ● ülerahvastus
tehnoloogiliste edusammude tulemusena, selle all mõeldakse riikide majandus omavahelist lõimumist, vahel on ka selle all mõeldud ka inimeste (tööjõud) ja teatmiste (tehnoloogia) liikumist üle riikide piiride. Kultuuriline globariseerumine. · Kasvanud rahvusvaheline kultuuriline vaheldus. · Kultuuride segumine sammuti parem juurdepääs erinevate kultuuride poolt pakutavate ning ühtlustavad nähtused. · Kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism. · Maailmamuusika levik · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude ülemaailmne levik · võistlus spordialade ülemaailmne levik · globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiat nagu internet, telefonid, sidesateliidid · kultuuritasandil on mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemise maailmas. Poliitiline globaliseerumine · Üleilmsete reeglite teke nt: autorikaitse seaded ja patendid
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
moodustas kaupade ekspordist umbes 63%. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Muud suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinadja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Suurbritannia on esikohal tänu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40% Norra nende kaupade koguekspordist. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007
üksteisele suhteliselt ligidal. Kõige lihtsam viis Eestist Suurbritanniasse minemiseks on õhutransport, millega saab kõige kiiremini, samas on võimalik mööda teid autoga minna ja siis veel laevaga, need küll on odavamad variandid, kuid nõuavad rohkem aega. Siiski näeb siis teisi riike ja saab oma silmaringi avardada ning näha vaatamisväärsusi. Turism Suurbritannia tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas on turism. Oma kunstigaleriide, teatrite ja ajalooliste ehitiste tõttu on endiselt peamine turismisiht London. Paljud külastajad jätavad pealinna kõrvale ja suunduvad otse Bathi, et imetleda roomlaste kadunud hiilgust, või Strattford-upon-Avonisse, vaatama Shakespeare'i teatrit, või keskaegsesse Yorki või Soti mägismaale. Suurbritannia peamised külastajad on ameeriklased, kuigi 1990. aastate terrorismioht ja USA majanduse langus on sundinud nii mõnegi reisist loobuma. Eesti reisifirmad
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
kulunud ressursi - looduse, kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja taastamiseks. Tavapärane turismikorraldus ei pööra sellele eriti tähelepanu. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Arvatakse, et neid väärtusi peaksid säilitama ja uuendama kohalikud omavalitsused ja teised ametivõimud. Ometigi võib turism kui äärmiselt dünaamiline majandusharu ammendada nimetatud väärtused ja ressursid enne, kui ametivõimud suudavad reageerida. Ökoreiside korraldaja võtmesõnaks on koostöö kõigi huvirühmadega, kes arendavad turismi: ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka kohaliku omavalitsuse alalt; turismifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud organisatsioonid, kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning mitmesugused fondid ja
Pingelõdvenduspoliitika tulemused: NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast) ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille sihiks oli Iisraeli ,,merrepühkimine" ja selle asemel Palestiina riigi loomine. 1967 alustasid Süüria ja Egiptus + Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid
merevoorimees riik veab maailmamerel teiste riikide kaupasid (Taani Norra, Kreeka), teenust kasutavad laevastikuta riigid (Austraalia, Jaapan) ÕP.LK 135 tulpdiagramm Suurima laevastikuga riigid · Panama · Libeeria · Malta · Bahama · Küpros Suurimad konteinersadamad · HongKong · Singapur · Pusan · Kaohsiung · Rotterdam 6. TURISM Üks enesetaastamise ja vaba aja veetmise viise. Seotud inimese reisimisega ja viibimisega väljaspool elukohta. ÕP.LK 146 turismi arengu eeldused Turismi arengu eeldused · Majanduslikud infrastruktuuri olemasolu ja tase · Looduslikud olud kliima, veekogud, loodusmaastike iseärasused · Riigi turismipoliitika valitsuse toetus, koostöö, reklaam, info levik, tutvustus, koolitus jms · Vaatamisväärsused Turismi kiiret arengut on põhjustanud: Transpordi areng
7. Eestimaiste toodete maine parendamine, traditsioonilise toidu propageerimine, suurem suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust) 8. Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine 9. Idaturul positsiooni taastamine 10. Allhanke ja oma "toote" suhte optimeerimine, arvestades majanduslikku tasuvust. 8 Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 20022005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega
miseks. Kolmandaks osapooleks on ettevõttest eraldiseisev organisatsioon, agentuur, amet, kes teostab ka tootjate ja teenuste pakkujate üle järelvalvet. Ökomärke saab jagada kahte gruppi: üldised ökomärgid ja spetsiifilised ökomärgid. Üldiste märkide puhul antakse sama märk paljudele erinevat liiki toodetele ja teenus- tele, alates pesupulbrist kuni majateenuseni. Spetsiifilised märgid seevastu hindavad ainult ühte valdkonda, selleks on turism, hotelli- ja majutusteenused. Ökomärgi eesmärk on: 1) edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju kesk- konnale, võrreldes sama tooterühma muude toodetega; 2) aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele; 3) tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine; 4) mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Toodetele, teenustele antakse ka ökomärkidega sarnaseid märke milleks võivad olla
Sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud. Tallinn, 1999, lk.29-33. Ilmumisaasta puudumisel asendatakse see sõltuvalt keelest lühendiga i.a. (ilma aastata), n.d. (no date) või muu sarnasega. 1.7.2. Perioodika Ajakirjade puhul kirjutatakse kasutatud kirjanduse loetelus välja järgmised andmed: autor, pealkiri, väljaande nimetus, ilmumisaasta, number, leheküljed. 10 Näide Hinsberg, A. Eesti turism ja Eesti riik- kes neid suudaks ühenda. Ärielu, 2000 , nr.4, lk.142-143. Ajaleheartikli kasutamisel tuuakse ära artikli autor, artikli pealkiri, ajalehe nimi, ilmumiskuupäev ja aasta, lehekülje number.. Näide Ruus, J. Eelista eestimaist. Eesti Ekspress, 17.juuni 1994, lk. 26 1.7.3. Elektroonsed allikad Elektroonsed allikad jagunevad interaktiivseteks e interneti allikateks (online sources) ja muudeks elektroonseteks allikateks. Viimastest on tänapäeval kasutusel põhiliselt
toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis muutub. Mingit reisisihtkohta reklaamides, mis võib olla nii kodumaine kui ka välismaine sihtkoht(mida näidatakse näiteks teles, ajakirjanduses-lehtedes, internetis, välisreklaamides või kus iganes) kasutatakse näiteks selle koha rahvariideid, rahvalaule ja vanasõnu. Kohapeal müüakse kohalike motiividega ehteid, igasuguseid esemeid. Nii muutub folkloor kommertslikuks. Siin lähevad kokku kõik kolm ehk turism, reklaam ja meedia. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11.saj), Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" (12.saj), Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika" (13.saj). Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12
c. Kaardi tundmine 9. a. Turismi areng. Turismi roll riigi majanduses ja mõju keskkonnale. Turismide arv kasvab väga kiiresti. Suurem osa turiste külastab Euroopat ja Põhja-Ameerikat aga on ka tõusnud Aasia riikide külastus. Euroopa edu rahvusvahelise turismis on aidanud tagada stabiilne poliitiline olukord, rikkalik ajaloo-ja kultuuripärand, heal tasemel teenindus, ühisraha euro ning mitmekesised turismiatraksioonid. Mõju keskkonnale: Liialt intensiivne turism hakkab avaldama survet piirkonna ressurssidele nagu vesi, kütus, toormaterjalid ja toit, kuna need kuluvad külastajate tarbeks. Üks turist võib keskmiselt päeva jooksul kulutada samasuguse koguse vett, mis arengumaa talupojal piisaks 100 päeva jooksul riisi kasvatamiseks. Reisijate transport pika maa taha paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. Turistide avaldatav koormus võib lõpuks kahjustada turismi
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret ....................................................................................................................9 2.7 E-sigaret ....................................................................................................
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
· tihedalt seostatud abinõude süsteemid linnakeskkonna oluliseks parandamiseks; 11 · rahva tervise ja inimeste turvalisuse edendamine, rõhuasetusega tööstusriskide hindamisele ja juhtimisele, tuumaohutusele ja kiirguskaitsele. Programm valis viis olulisimat sektorit. Neil on suur tähtsus kogu EL-le nii oma keskkonnamõju kui ka suurema tootlikkuse, säästvuse ja tasakaalustatuse osas. Need sektorid on tööstus, energeetika, transport, põllumajandus ja turism. 3.1 Euroopa Ülemkogu võttis 2001. aastal Göteborgis vastu Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Johannesburgis (2002) toimunud säästva arengu ülemaailmset tippkohtumist silmas pidades täiendati seda 2002. aastal Barcelonas kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Peamiseks väljakutseks on järk-järgult muuta meie praeguseid säästva arenguga kokkusobimatuid tarbimis- ja tootmisviise ning killustatud lähenemist poliitika kujundamisele. Euroopa Ülemkogu tulenevalt 2004
puurindest pärinev materjal - hakkab moodustuma hästi lagunenud puuturvas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena võib kujuneda selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused Soode kasutamine: turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö Soodega seotud huvigrupid: turba varujad ja kasutajad metsakasvatajad põllumehed marjakasvatajad marjulised, seenelised, jahimehed organiseeritud turistid puhkajad, üksinduse otsijad soodes elavad ja kasvavd liigid puhta õhu kasutajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
