Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"turism" - 1078 õppematerjali

turism on seotud paljude majandustegevustega • Turismimajandus on tihedalt seotud paljude majandusharudega nagu : – transport, – majutus, – toitlustus, – meedia, transpordifirmad – meelelahutustööstus jms. • Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt.

Õppeained

Turism -Kutsekool
Turismigeograafia -Kutsekool
Turism -Gümnaasium
Turismi -ja hotelli ettevõtlus -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Turismimajandus -Tallinna Tehnikaülikool
Turism -Tartu Ülikool
Turismimajanduse alused -Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
Turismiettevõtlus -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Turism -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Turismindus alused -Kutsekool
Turismi planeerimine -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Turismitoote disain ja arendus -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Turismiturundus -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Turismiettevõtte juhtimine ja personalitöö -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
turism

Kasutaja: turism

Faile: 0
thumbnail
12
odt

Globaliseerumine.

ärikulud ning multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine. (Parts, E. 2012) Globaalse kommunikatsiooni areng ­ kiirem ja odavam globaalne kommunikatsioon, internetiteenuste areng ja levik, globaalsed infovõrgustikud, uued tehnoloogiad, kasvav teadlikkus rahvusvahelistest probleemidest. Globaliseerumine soodustab ka migratsiooni ­ alaline elamaasumine teise riiki, (ajutine) töötamine või õppimine teises riigis, rahvusvaheline turism. Ning veel üks tegur mis soodustab globaliseerumist on kultuuri arenemine ­ kultuurivahetus (import, eksport), globaalne reklaamturg. (Parts, E. 2012) 1.2. GLOBALISEERUMISE NEGATIIVSED ASPEKTID Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides ­ MNC-d, kus on minimaalne palk, pikad tööpäevad, halvad töötingimused aga müügihind on kõrge. Teiseks, farmerite tulude kasv versus näljahäda ­ vaese riigi farmerid müüvad toodangu kõrgema hinna ees rikastesse

Ühiskond → Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Must meri

[4] 8 Sadamed Kõige parem looduslik meresadam on Sevastopol, endine NSVL mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Tähtsamad Musta mere sadamad on Odessa, Mõkolaiv ja Herson Ukrainas, Bathumi ja Phothi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Trabzon ja Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constana Rumeenias. [4] Turism Musta mere rannikul on turism arenenud. Seal paiknevad rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad: Krimmi lõunarannik (Jevpatorija, Alupka, Jalta, Gurzuf, Alusta, Feodossija), Kaukasuse Musta mere äärne rannik (Anapa, Gelendzik, Sotsi, Pitsunda, Suhhumi, Batumi), Zlatni pjasci ja Slncev brjag Bulgaarias, Mamaja Rumeenias jm. [4] Ajalugu Musta mere piirkonda peavad mõned teadlased indoeurooplaste algkoduks, kus kõneldi indoeuroopa algkeelt. Teiste arvates on see kaugemal idas Kaspia mere lähedal. [4] 9

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
104
odp

Jordaania

vedelikupuudus, kanna alati kaasas puhast joogivett! Queen Alia rahvusvaheline lennujaam ● Aqaba on Jordaania ainus sadamalinn, olles ühelt poolt moodne ja kiire elutempoga, teiselt poolt pakkudes häid võimalusi rahulikuks rannapuhkuseks, veealuse maailma avastamiseks, samuti põnevate sisseostude sooritamiseks. Aqaba asetseb Punase mere ääres, piirnedes Iisraeli kuurortlinna Eilatiga. Mõlema linna peamiseks sissetulekuallikaks on turism, kuid Aqaba puhul mängib suurt rolli seal asetsev Jordaania ainus sadam. Turism ● UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Jordaaniast kolm kultuurilist objekti ja üks looduslik- kultuuriline objekt. ● Kultuurilised objektid nimistus on Jordaania lõunaosas asuv ajalooline kaljulinn Petra, Jordaania keskosas asuv kõrbekindlus Quseir Amra ning Jordaania idaosas asuv mitmesuguste arheoloogiliste huviväärsuste ala Um er- Rasas (Kastrom Mefa'a).

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Piiumetsa maastikukaitseala

....................................................................6 Looduslikud ressursid............................................................................................................. 6 Seire........................................................................................................................................ 7 Pärandkultuur..........................................................................................................................7 Turism..................................................................................................................................... 8 Kaitseala analüüs.......................................................................................................................10 Kasutatud allikad.......................................................................................................................11 2

Loodus → Keskkonna kaitse
12 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Makroökonoomika

o Miks liigkiire majanduskasv on halb: o põhines välistel finantseerimisallikatel : o sõltuvus välisturgudest ja välispankadest o ei saa pidevalt suureneda o majandusressursside ja tööjõu ümberpaiknemine sisetarbimisele: o ekspordi konkurentsivõime vähenemine o vähetootlikumad sektorid domineerivad (isikuteenindus, turism, kaubandus) o mõnede sektorite ülearendamine (ehitus, turismisektor) o innovatiivsuse vähenemine o Täna: o kiirele majanduskasvule on järgnenud kiire majanduslangus o tööpuuduse kasv o sotsiaalprobleemide kasv o eelarvedefitsiit o majanduse konkurentsivõime vähenemine o Euroga seotud riskide suurenemine o madala lisandväärtusega majanduse struktuur PQ el =

Majandus → Majandus
307 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Kreeka

Kõige arenenum ongi Kreekas lennuliiklus, kuid samuti on ka sõiduteed väga arenenud. Eestist jõuab Ateenasse lennukiga sõites ligikaudu 7 tunniga. Turism Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas, sest seal on aasta läbi soe kliima. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab igal aastal Hellast üle 15 miljoni turisti. Turism moodustab suure osa riigi majandusest- üle 15% SKP-st. Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Kolm kõige olulisemat vaatamisväärsust Kreekas on Ateena Akropol, Delfi oraakel ja kindlasti ka Olümpia. Samuti tasuks veel külastada ka Korfut ja Rhodost. Kasutatud kirjandus Europa. (1995). http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/greece/index_et.htm (22.01

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Serbia ja Montenegro

Serbia ja Montenegro Sveta Kostina 10.Klass 2007 1.Serbia ja Montenegro üldandmed Serbia ja Montenegro Pindala: Manner: 102 350 km2 Euraasia Rahvaarv: Pealinn: Maakondi: 10 655 774 (2003) Belgrad 381 Maailmajagu: Euroopa Riigi keel: Rahvastiku tih.: Üladomeen: serbi 104,1 in/km2 .yu Riigi hümn: President: ,,Hy Sloveni" Parlamendi esimees: Svetozar Marovic Zoran Sami Ajavöönd: Iseseisvus: Rahaühik: KeskEuroopa aeg 1877 .aastal Dinaar(CSD),...

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Austria

ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Innsbruckis on toimund taliolümpiamängud.

Geograafia → Geograafia
170 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eksami abimees

Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi ­ kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = Hmax­Hmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...

Ehitus → Plaanimine ja teed
56 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rheinland-Pflaz - referaat

Kiviõli 1. Keskkool RHEINLAND-PFALZ Referaat Kätlin Sadõkova XI klass Kiviõli 2010 ÜLDISELT Rheinland-Pfalz on Saksamaa Liitvabariigi üks kuueteistkümnest liidumaast, mis asub Lääne- Saksamaal. Selle pindala on 19 846 ruutkilomeetrit ning seal elab ligikaudu nei miljonit inimest. Kohalikuks pealinnaks on Mainz. Liidumaa on tuntud oma kaljuse maastiku ja veinide poolest. See liidumaa toodab tõepoolest 2/3 kogu Saksamaa veinitoodangust ning see on ainus koht, kus on oma veiniminister. See piirkond on ainulaadne oma idüllilise maastiku, rikkumata mägede, ajalooliste linnade, maaliliste külade, kuulsate veinipiirkondade ja romantiliste lossidega. Linnad: Linn Inimeste arv 1 Mainz 197,623 2 Ludwigshafen 163,467 3 Koblenz 106,293 4 Trier 104,640 5 Kaiserslautern 97,436 6 Worms 82,040 7 Neu...

Keeled → Saksa keel
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kuuba

Ülejäänud märkimisväärsed mäestikud on Sierra Cristal, mis asub samuti kagu osas, Escambray mäed saare keskel ja Sierra del Rosario loode osas. Kuuba ranniku moodustavad valge liivaga rannad ja mangroov. Kuuba rannikualadel asuvad ka sood, millest suurim on Zapata soo, pindalaga 4500 km2. Pinnamoe mõju majandustegevusele Tänu Kuuba ilusatele randadele ning loodusparkidele, käib Kuubas puhkamas palju turiste. Kuuba suurim sissetuleku allikas pärast 1996. aastat ongi olnud turism. Kohe turismi järel, saab Kuuba raha suhkruroo kasvatamise ja sellest suhkru tegemise eest. Suhkruroo kasvatamiseks on vajalikud eeldused olemas tänu tasasele maale, kus on hea kasvatada roogu ning ka kliimal. Maavarad Kuubas leidub erinevaid metalle: koobaltit, nikklit, rauda, vaske ja magneesiumi. Tänapäeval on metsade suurus saarel vähenenud, sest metsade asemel kasvatatakse suhkruroogu, aga kunagi oli terve saar kaetud metsaga ning seal

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mikitamäe vald

Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil se...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Henrik Visnapuu esitlus

Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpet...

Kirjandus → Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
49
pptx

Seišellid

Third level Fourth level Fifth level Magbie robin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majandus Maailma väikseim riik, millel on oma raha Tähtsamad majandusharud on turism , kalapüük ja pangandus Tööstusharudest on olulisemad toiduaintetööstus, laevaehitusja mööblitööstus Eksporditakse kala, kaneeli, vanilli, nelki, teed ja koprat Teed kuivatamas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Aafrika väikseim riik Puuduvad põliselanikud

Turism → Turism
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti teeninduskultuur

märgid Soome turismi vähenemisest, kõlas ajakirjanduse isegi: hurraa, viimaks ometi... Kui Soome turistide arv väheneks Eestis kümme protsenti, jääks töötuks kuni 3000 inimest. Üldine hoiak turismindusse väljendub selleski, kas inimesele minnakse tänaval abi pakkuma, kui nähakse, et ta otsib kaardi abil teed. Eestis ei minda. Te olete aastaid korranud, et Eestil peaks olema turismiminister. Mitu protsenti majanduse koguproduktist annab põllumajandus ja mitu turism? Esimene on alla viie, teine ligi 15. Paraku puudub Eestis turismi ja teenindusala väärtustamine, laiem koordineerimine samuti. Restoranikultuur algab sellest, et tuleb neli inimest ja tahab süüa samasugust tavalist toitu, mida võiks saada ka mujal maailmas. Aga nad on tulnud Eestisse, just sellesse söögikohta. Sedasama, mida inimene saab restoranis ­ head muusikat, head toitu ja mõnusat äraolemist ­ võib ta palju odavamalt saada kodus. See, mida tullakse otsima, on

Majandus → Klienditeenindus
38 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Litosfäär, slaidid

tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid- vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal-tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism Maavärinad · Miks tekivad maavärinad? Maapõue kivimites on kuhjunud pinged Mõisted maavärina kolle maa sees fookus kolde kohal maapinnal olev paik epitsenter Seismilised lained (keha- ja pinnalained) Seismilised lained · Kehalained- P-lained ehk pikilained (kiired) levivad ka vedelas keskkonnas kiirus 6-7 km/sek S-lained ehk ristilained (ei levi vedelas keskkonnas), ei levi välistuumas

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Maailmamajanduse kujunemine

Ei saa nn uksest ukseni. Saab vedada kõike nt sütt Auto – Kiire ning uksest ukseni. Kulukas väga pikale maale ja eriti palju ei saa ka vedada Lennuk – Kiire. Keskkonda reostav ja vähe saab vedada. Toru – Kiire. Saab vedada ainult teatud asju, pole uksest ukseni. Nt nafta 10.Miks reisitakse rohkem? Suurem sissetulek, rohkem vaba aega, transpordi areng, reklaamitakse palju, rohkem võimalusi, mitmekesisem. Ristlusturism, mereturism, aktiivne puhkus, ökoturism, massiturism, säästev turism, tööstusturism, taluturism, loodusturism, kultuuriturism, sotsiaalturism, elamusturism, maaturism, jahiturism, kontsertturism. Positiivne: rohkem raha, elavdab elu, saab näha uusi kohti, infrastruktuur Negatiivne: Kohati võib olla kulukas, võib keskkonda kahjustada

Geograafia → Maailma majandus- ja...
19 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Saudi Araabia teenindav majandus

tundud, kui moslemite püha linn. Püha linna Mekat peetakse Islami maailma keskuseks ning samuti prohveti Muhamedi sünnikohaks. Tänu nendele faktidele peavad moslemid oma elu kõrghetkeks ning eesmärgiks palverännakut Mekasse, mida tuleks läbida vähemalt korra elus. Selle rännaku nimi on Hajj ( Hadzi) ning on suurim iga-aastane palverännak maailmas. Selle umbes kahe kuu jooksul külastab Mekat umbes 2 miljonit inimest. Turism on populaarne ka teistel aastaaegadel, kuid palverännakut saab sooritada vaid kindlal ajal. Mekasse võivad siseneda vaid moslemid, mitte-moslemitel on linna pääsemine keelatud. Juhul kui seda üritatakse või tõesti sisse saadakse, ootavad inimest ees rängad karistused ning isegi vanglakaristus. Retke Mekasse tuleb kaua ette planeerida, tuleb saada viisa ning ka tõend oma moseest, mis tõendaks oma moslemi- usku. Meka keskuses Suures Mosees asuv Kaaba palverännaku ajal

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Puurmani keskkonna seisundi kava kodutöö

Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkoo...

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
26 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Norra referaat

ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning [22] mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Import Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli.[24]

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ruralgeograafia kordamine 2017

Rahvastiku vähenemine Teenindussektori teisejärguline roll o Eesti Vabariigis: Seniste turgude kadumine Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks Madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud Taaskasutuselevõetud ressursid Põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused Kompensatsioonimajandus Uus eksportsektor: turism Avaliku sektori suhteline inerts Maarahvastiku vähenemine Maaehituse geograafilise ümberpaiknemise suunad: o Nüüdseks on maaehitus tõmbunud rohkem linnalähedasele alale, maapiirkondadesse ehitatakse elamuid väga vähe, ülejäänud hooneid graafikute järgi ei ehitata. TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) Maaturismi tähtsuse kasvu põhjused ­ o Rekreatsiooni tähtsuse kasv

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Majandus. Linn. Ühiskond

de- McDonaldization – Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll Cocacolonization/coca-colonization (Wagnleitner 1994). Kokakoloniseerimine 7. Kohaturundus – Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse. sihtkoha brändimine – turism. Luuakse turistilie emotsionaalne pilt kohast. linna brändimine – Linnade brändimise puhul on tegemist linnaga, mis on keeruline nähtus. Linnal on midai erilist ja külge tõmbavat Linna konkurentsieelis - Linna põhilised kompetentsid ja unikaalsed ressursid, mis on paremad kui konkurendi omad ja mida on raske jäljendada. • Ressursid: unikaalne loodus või kultuuripärand, kultuuritraditsioonid jms. • Kompetentsid: turistide kohale meelitamise oskused, teenindamise tase,

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Austraalia

Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada? Kui palju siis aega kulub? Kas riik on tuntud turismimaa? Millised on turismi arengueeldused selles riigis? Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam? Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? 2 Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pärnu referaat

Sissejuhatus Eesti üks suurim maakond on Pärnu, selle pindala on 4806,68 km², sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu ­ 16,37 km2, 610 elanikku; Manija ­ 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi ...

Geograafia → Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania

peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid ­ 3,155 miljonit elanikku

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Wyoming

96 inimest km (2000) Haldusjaotus: 23 maakonda Etniline koosseis: 96,0% valgenahalisi, 0,9% mustanahalisi, 2,3% indiaanlasi, 0,9% asiaate (1999) Majandus: Põhiharu on mäetööstus. Tähtsaim saadus on nafta, olulised on ka maagaas, kivisüsi, raua- ja uraanimaak. Suurem osa põllumajanduslikust maast on looduslik karjamaa ja 6% sellest põld. Kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid. Põllunduses suhkrupeeti, uba, põldheina, otra, kaera ja kartult. Tähtis majandusharu on turism (aastas üle 7 miljoni külastaja). Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused: Cheyenne Frontier Days ja Grand Teton Music Festival .Huviväärsused: Üle 40 muuseumi, tähtsamad on Cheyenne'is asuvad Wyoming State Art Gallery ja Wyoming State Museum. Yellowstone'i rahvuspark 2 Pindala: 9000 km 1871. Aastal sai Yellowstone'ist maailma esimene rahvuspark.

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Norra

Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Import Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi norra krooni väärtuses. 7 Kunst Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel. Varem

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Hispaania

põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Eksportkaupadeks on veel. Masinad, mootorsõidukid, toiduained, farmaatsiatooted, ravimid ja muud tarbekaubad. Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004) Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa. Seda armastavad hispaanlased ka ise rõhutada. Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kas tänane Eesti on mereriik?

ala annab võimaluse loendamatutele eesootavatele tegudele. Kõik eeldused mereriigiks oleks justkui olemas. Peale ilmselgete erinevuste, sisemaiste ja mereriikide vahel, on ka muid vähem märgatavaid põhjusi, mille alusel saab tituleerida teatud piirkonna mereriigiks. Eestlase sünnimaa kujundab tema ise, kõik sõltub sellest, kui suurel määral kasutatakse ära erinevaid sansse. Tänu erakordsele vanalinnale ning rohelisele loodusele on turism alati toonud olulisi summasid riigikassasse, tõenäoliselt õitseb turismindus ka tulevikus. Vale on jääda soojaks saanud kohale istuma, tuleks rõhuda arengule, seeläbi leida uusi võimalusi turistide meelitamiseks Soome lahe lõunarannikule. Pooled maailma jõukamate ja vaesemate riikide erinevustest sõltuvad kahest asjaolust, millest üks on meresadamate lähedus. Viimse punktiga probleeme ei ole. Möödalaskmiseks on potentsiaalsete sadamalähiste piirkondade ebarakenduslik kasutus

Kirjandus → Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Brasiilia rahvastiku iseloomustus

Tihe on asustus veel riigi kirdeosas, sest seal kaevandatakse rauamaaki ja boksiidi, tegeletakse puidutööstusega ning piirkonnal on hea ühendus Amazonasega. Riigi põhja-, lääne- ja keskosa on hõreda asustusega 1-4 in/km2 kohta. Riigi nendes osades on palav ja väga niiske kliima, vihmametsad, Amazonase jõgikonna üleujutatav ala, väheviljakad mullad ning halb ühendus ülejäänud riigiga. Erandiks on Manause ümbrus, kus on tihedam asustus, mille tingib turism ja vabasadama staatus. d) Linnades elab 85,7% ja maal 14,3% riigi rahvastikust. 3. Analüüsi riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 1950–2025. a) Vaadeldava perioodi alguses tõusis rahvaarv kiiresti. Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks.

Geograafia → Rahvastik ja majandus
11 allalaadimist
thumbnail
18
doc

I maailmasõja mälestusmärgid Eestis

Tootsi Lasteaed-Põhikool Referaat I maailmasõja mälestusmärgid Eestis Katrin Klemmer 9.klass 2014 Tootsi SISUKORD Haljala monument ..................................................................................... lk 3 Väike-Maarja monument................................................................................ lk 3 Kadrina monument .................................................................................... lk 4 Viru-Jaagupi monument .............................................................................. lk 4 Kuusalu monument ..................................................................................... lk 5 Märjamaa monument ......................................................................................................... lk 6 Orava monument...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania loodus, majandus, rahvastik

peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid ­ 3,155 miljonit elanikku

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa

Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohke...

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Slovakkia

Krompachy jt.) ning suvel mägimatkadel. Slovakkias on veel üle 4000 koopa, millest ligi 40 on jääkoopad; leidub palju looduslikke termaalvee allikaid ning slovakid on need oskuslikult rakendanud oma spaa-hotellide ja veeparkide teenistusse. UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid paiku on ka mitmeid nt Spisski Hrad, mis on Euroopa suurim keskaegse lossi varemed (pildid lisades). Tänu mägedele, saab aktiivselt areneda loodus- ning elamus turism, lisaks ka aktiivne puhkus, neid turismi vorme on riigis ka arendatud. Infrastruktuuri tase on rahuldav. Kokkuvõte Riigi arengutase on rahuldav, arenguruumi veel on, kuid teistele arenenud riikidele palju alla ka ei jää, majandus kasvab, kaupade ning teenuste kvaliteet on paranenud ning mõeldakse energiasäästlikumaid lahendusi välja, et loodust rohkem kaitsta. Riik võiks aga rohkem tähelepanu pöörata avalikule haldusele, riigikaitsele, haridusele ning

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis

või siis hoopiski oma maa rendile anda hoonestusõigusega. Teise gruppi kuuluvad nö. idee omanikud. Need on isikud, kellel on ideid, mida rakendada, kuid kellel puudub selleks sobilik maatükk sobivas asukohas. „Idee“ omanikud on need, kes võivad maad näiteks rentida maaomanikelt või osta sobiva maatüki/kinnistu. 4 Käesolevas töös vaadatakse puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arendust. Puhkemajandus, teisiti öeldes turism tegeleb inimeste vaba aja sisustamisega. Muidugi ei saa sellega tegeleda kõigis piirkondades, nimelt on puhkemajandusega tegelemiseks vaja ka teatud eeldusi. Näiteks mõjub soodustavalt mere lähedus, klimaatilised tingimused, kultuurilised objektid. Samuti on oluline hea ligipääsetavus jne. Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus

Turism → Turism
32 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Uus-Meremaa

Keskmine eluiga meestel 75,67 ja naistel 81,78 aastat. Rahvaarv kasvab aastas 1,02%. Sünde 13,9, surmasid 7,53, migratsiooni vahe 3,83. Trantsport Ehkki UusMeremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Maanteid on 49 550 km, Raudteid 4040 km, Kaubaveoks sobivaid siseveekogusid 1609 km. Turism Aasta jooksul (11.2004 ­ 11.2005) külastas UusMeremaad 2 394 862 turisti. Enim turiste saabus Austraaliast ja Suurbritanniast. Turistid tulevad UusMeremaale, kuna sealne pinnamood on väga eriline ­ leidub kõrgeid mägesid, madalaid tasandike, vulkaane ja kuumaveeallikad. Loodus UusMeremaa loodus on väga omalaadne: eelkõige eraldatuse, ent ühtlasi üsna suure pindala ja vahelduvate loodusolude tõttu. See kauge ja kaunis paik on ühtaegu

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Atollid ja korallrahud

Maailma suurima atolli, Jõulusaare atolli, läbimõõt on umbes 260 km. KORALLRAHUDE KAITSE Korallrifid Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud. 93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust. Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile,

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ühiskonnatüübid,tehno. areng, globaliseerumine

1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Esitlus- Vahemere maad

Vahemere maad Vahemere maade hulka kuuluvad : Hispaania Itaalia Kreeka Küpros Malta Portugal Hispaania ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Madrid Üldpindala: 504 782 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Eesti ja Hispaania majandussuhted Majanduslepingud Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Kaubavahetus Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2009. aastal oli Hispaania Eestile 20. impordipartner ja 19. ekspordipartner. Eesti eks...

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

EESTI PIKIM JÕGI

räägib kahest noormehest, kelle paadi lõi ümber saladuslik jõe veekerist ning nad olid uppunud, vaatamata oma ujumisoskusele. Sinna olid ka paljud teised uppunud. Jutustuste järgi oli sinna uppunud liigi 10 inimest. Jõe kaldalt vaatades, tundub see koht väga vaikseks, kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakes, et seal on näkk, kes alatasa hingi püab. 2.2. Turism Võhandu jõe piirkonnas tegutsevad mitmed turismiteenust sh majutust ja toitlustust pakkuvaid ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja, Maasikatalu). Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism, hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada. Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski. Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte

Loodus → Eesti veed
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandus ja globaliseerumine

d) valitsuse poliitika - Poliitikud peavad varem või hiljem hakkama sellega tegelema, et inimene elaks ära kuupalgast, mille saamiseks ta töötab vahel isegi üle 40 tunni nädalas. Inimene, kes töötab nädalas 40 tundi ja teenib nii alla 500 euro, läheb Eestist ära. Kui me selle probleemiga ei tegele, väljaränne ei pidurdu. Palgavahet, kasvõi näiteks Soomega, saame vähendada vaid jõulise majanduskasvuga. Ja selletõttu saab meie majandus kannatada. e) turism – Kuna eesti pole just kõige populaarsem sihtpaik reisimiseks on turismi mõju meile pigem positiivne. Ütleks et enimlevinud on reisimine Eestisse just meie naabrite seas. Näiteks soomlased tulevad siia ja ostavad suurtes kogustes alkoholi, tubakat. Samuti tulevad venelased näiteks tihti Eestisse puhkama, spaadesse, turismitaludesse, hotellidesse. Eriti vene uusrikkurid kes jätavad meie riigist lahkudes siia maha palju raha. 2

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rakvere ordulinnus

Referaat RAKVERE ORDULINNUS Sisukord: Rakvere ordulinnusest üldiselt......................lk 3-7 Tegevus seal tänapäeval..............................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapära...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Poliitika kujundamine merenduses eksam

HP valdkonnad: sise-, välis-, kaitse-, justiits- ja rahandusministeerium. Lisandunud valdkonnad: Sise- ja rahandusministeeriumi laiendused: majandus, põllumajandus, (keskkond), energia, tööstus, ruumiline planeerimine, transport, tervis jne. Kirikult ülevõetud funktsioonid: sotsiaal- ja hariduspoliitika Uued valdkonnad: (keskkond), kultuur, sport, turism, teadus, jne. Valitsussektori kasvu mõjud  Pidev ja igapäevane mõju tavakodanikule  Riik kui tööandja ja ostja  Suurem võimalus vastuolulisteks poliitikateks  Poliitikate kujundamine on keerulisem, ajamahukam ja kallim  Küsimus poliitikavõimekuses Poliitikaprotsess: astmeline mudel e. protsessiteooria I • 1

Politoloogia → poliitika kujundamine...
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

10.kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär. Kordamisküsimused ja vastused.

* Kontinentaalne rift ­ mandri koore rebend, eemaldumine, pangasmäestikulise reljeefiga. * Ookeani keskmäestik ­ maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3) - * Muudab mulle viljakaks, * soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks, * ehitusmaterjal, * turism, * maavarad. 21. Mis on laamad? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama. - * Laam ­ litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. * Liiguvad umbes 7-20cm aastas. * Neid eraldavad mäestikud, süvikud, murrangulised alad. * 3 suuremat laama: Euraasia laam, Vaikse ookeani laam, Antarktika laam. 22

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lühike ülevaade Indiast

INDIA Sissejuhatus India vabariik on riik L�una-Aasias, mille pindala on 803 940 una-A asias, mille pindala on 803 940 ruutkilomeetrit. Rahvaarvu poolest on India Hiina j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rel teine riik maailmas. Seal elab 144,6 miljonit elaniku, kes k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 nelevad rohkem kui 100 keelt. Suurem osa Indiast asub l�una-Aasias, mille pindala on 803 940 hisekvatoriaalses v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 tmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk ja suvel ekvatoriaalne �una-Aasias, mille pindala on 803 940 hk. India t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 htsaim maavara on s�una-Aasias, mille pindala on 803 940 si, mille varu k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 nib hinnangu j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rgi 70 miljardi tonnini. Indias on siseveek...

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
1 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Referaat India kohta

Nõrgad küljed Püsib suur eelarve defitsiit. 1995.-96. aastal moodustas see SKT-st 5,9%, ületades ettenähtud 5,5% piiri. Tööstuse ja põllumajanduse tõetamine, vähendamaks eelarve puudujääki, on suurenenud inflatsiooni, mis 1995. aastal püsis 10% lähedal. Kehvad teed, sadamad ja teleside ning ebapiisav energiaga varustatus on pidurdanud majanduse kasvu. Suur tööpuudus ja alakoormatus: töötute arv on hinnangulielt 37 millionit. 12. Transport ja turism India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijatest ja 65% kaubast. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikud. Linnaliiluses on olulisel kohal motorolleri- ja jalgrattariksad. Calcuttas on ikka veel käsiriksad. Liiklusteed: Maanteed ­ 760 000 km Raudteed ­ 62 000 km Kiirteed ­ 77 kiireteed, nende kogupikkus 34 058 km 12.1. Turism

Geograafia → Geograafia
86 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kanada uurimistöö

ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakor...

Geograafia → Geograafia
89 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hispaania

luuakse alla 20 töötajaga ettevõtetes. Ligemale pooled ettevõtetest on koondunud Kataloonia (18,2% Andaluusia (15,3%) ja Madridi (15,1%) piirkonda. 4.4.1 Teenused Sarnaselt teistele arenenud riikidele moodustab suurima osa (66,1%) SKP-st teenuste sektor, kus on hõivatud 66% töövõimelisest elanikkonnast. Üle poole Hispaania ettevõtetest tegutseb kaubanduse, toitlustuse ja majutuse alal. Järgnevad finants- ja äriteenuseid osutavad ettevõtted (13%). 4.4.2 Turism Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKP-st ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2006. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 96 miljonit turisti, kellest vaid 10% olid ärireisijad. Briti majanduse arenemine aitas kaasa ka Hispaania turismisektori arengule, kuna iga kolmas turist on Ühendatud Kuningriigist, järgnevad sakslased ja hollandlased. Hispaania on Euroopa

Kategooriata → Ökonoomika
45 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Prantsusmaa Uurimustöö

raudtee- ja meretranspordil. Seine jõgi on pikim ning se on ka tähsaim siseveetee. Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport. Riigisisestes vedudes on ka tähtis, sest mere kaudu saab vedada kaupa välisriikidesse. Suurimad sadamad on Marseille, Nice ja Brest. Nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes vedudes on õhutransport tähtsal kohal, sest õhutransport on kõige kiirem ja parem. Prantsusmaal on on 55 lennujaama. TURISM Prantsusmaa on tuntud turismimaa. See on tingitud ilusast loodusest, huvitavast ajaloost, paljudest vaatamisväärsustest. Prantsusmaa peamised vaatamisväärsused on Pariis, seal asuvad Louvre, Picasso muuseum, Rodini muuseum, Pompidou-nimeline kultuurikeskus. Eiffeli torn on Pariisi kõige tuntum ehitis, linna sümbol. Versaille loss ka üks tuntuimaid ajaloolisi ehitisi. Kõige rohkem külastatakse Pariisis asuvat Eiffeli torni. Arengueeldusteks on

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
17
docx

PORTUGALI VABARIIK

Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Ener...

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun