.............................................................................................. 11 9. Metsamajandus. ....................................................................................................... 12 10. Tööstus ..................................................................................................................... 12 11. Transport .................................................................................................................. 13 12. Turism ...................................................................................................................... 16 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 20 2 Sissejuhatus
..............................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................................6 Loomastik.....................................................................................7 Turism..........................................................................................8 Veondus.......................................................................................9 Kokkuvõte....................................................................................10 Hiina asukoht, lipp, vapp pildi kujul.................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................11
...................................................................................... 9 4.2 Telekommunikatsioon.......................................................................................................9 4.3 Finantsteenused...............................................................................................................10 4.4 Kaubandus.......................................................................................................................10 4.5 Turism............................................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 1. Üldandmed 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on
transpordi areng (võimaldab kiirelt ja mugavalt reisida) erinevate reisipakettide pakkumine internet (reisi on kerge arvuti teel broneerida) 13.Millised on maailma kõige populaarsemad turismiregioonid, miks? Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Türgi hea kliima, kultuur erinevad atraktsioonid (muuseumid, lõbustuspargid, loodusobjektid) kerge ligipääsetavus 14.Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? puhkus, tervis ja religioon, äri- ja ametireisid jne. 15.Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16.Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine looduse mitmekesisuse vähenemine prügi, reostusoht
Tansaanial on oma lennufirma Air Tanzania, mis teeb lende nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Rahvusvahelised lennud maanduvad enamasti Dar Es Salaamis. Tansaanias on olemas raudteed, mis ehitati algselt enne Esimest Maailmasõda, ning neid kasutati sel ajal põhiliselt vase eksportimiseks. Eestist saaks Tansaaniasse kõige kiiremini lennukiga, korraldades ümberistumise Kopenhaagenis ja pärast seda Dohas. 12. Turism Tansaania on omajagu tuntud turismimaa põhiliselt tänu arvukatele rahvusparkidele ja Kilimanjarole, Aafrika kõrgeima mäetipule, mis asub Tansaania põhjaosas. Tansaania suurim ja ka kuulsaim rahvuspark on Serengeti rahvuspark, mis on tuntud üle maailma tänu loomade iga-aastasele rändele läbi selle ala. Lisaks sisemaal avastatavatele rahvus- ja loodusparkidele on ka Tansaania rannikualad, eriti Sansibari saar turistide seas kuulsust kogunud tänu kirevale mereelustikule.
See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Seega ei saa öelda, kas korallriffidel on tegu populatsioonide kasvu või kahanemisega, kuna olukord muutub kiiresti. Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused on laostavad. Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude "valgenemise" kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel kollakaspruuni , sogast vett, mille põhjuseks on teadlaste hinnangul korallide ja nendel elutsevate merevetikate sümbioosi häiritus
* 1. jaanuaril 1959 kukutas Castro võimult Batista * 19591976 oli Kuuba peaminister * 19762008 oli Kuuba president * Praegu Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Tänapäev * Riigikorraks on endiselt diktatuur. * Otsuseid teeb ainuvõimupartei, parlament lööb vaid templi alla. Ainuvõimuparteisse kuulub 800 000 liiget. Opositsioon on keelatud. * Puudus on enamvähem kõigest. * Kaubandus on peaaegu olematu. * Peamiseks elatusallikaks on turism. * Kehtestatud on ratsioonisüsteem ja kuubalaste elu keerleb ümber ratsiooniraamatute, mis võimaldavad iga kuu osta ettenähtud koguses toiduaineid ja tarbekaupu subsideeritud hinna eest. Raúl Castro Ruz * Sündinud 3. juunil 1931 * Kuuba revolutsionäär ja poliitik * Fidel Castro noorem vend * Kuuba president alates 24. veebruarist 2008 * Määrati ametisse peale Fidel Castro tervise halvenemist
Globaliseerumine on tervet maailma haarav maj. ja kultuuriliste sidemete laienemine ja tihenemine, mis saab teoks tänu kaasaegsetele side ja transpordivahenditele. Mõõdetakse glob.indeksiga (koosneb kodanike kontaktid välismaaga lähtuvalt rah.vahelistest reisidest ja kaupade vahetuse hulgast ja kaugekõnede arvust). Tihe konkurents > odavad ja kvaliteetsed kaubad Suretatakse välja väikeettevõtted Tehnoloogia kiire areng Väh.arenenud riigid ei suuda kallist tehnoloogiat osta või ise arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade häv...
San Marino Referaat SISUKORD sisukord.............................................................................................................................................2 1. San Marino üldiseloomustus........................................................................................................ 3 1.1 Üldandmed..............................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused................................................................. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse............................................................ 4 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.........................................................................................4 3. Energiamajandus.....................................................................................................
Kohalik omavalitsus 12. klass Ühiskonnaõpetus · Administratiivse ülesehituse põhimudelid: tsentraliseeritud mudel haldusfunktsioonide täitmiseks luuakse kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest: kõik otsused lähtuvad ülalt keskvõimust keskvalitsus kontrollib ressursse ja otsuste täitmist regionaaltasandit juhib suurte volitustega keskvõimu esindaja regionaalvalitsus on vahendaja keskvõimu ja kohalike võimude vahel kohalikule omavalitsusele jääb vastutus vaid kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses (turism) (kahetasandiline halduskorraldus) Detsentraliseeritud mudel kohalikku elu korraldavad iseseisvad omavalitsused. kohalikul võimul suur otsustusvabadus suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise kohalik omavalitsus täidab paljusid funktsioone regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasan...
Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse Kreeka köök Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas
Valdav osa Itaaliast on mägine. Itaalia on loodusvarade poolest vaene ning sõltub täielikult energiaimpordist. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia tööstuslik arendamine algas kuuekümnendatel aastatel. Enamuse tööstusest moodustab traditsionaalse tööstustoodangu tootmine nagu tekstiil, riided, nahk, puit, mööbel ja ehitus. Nimetatud valdkondade toodang valmib peamiselt väikeettevõtluses, perefirmades. Suurfirmad, mis toodavad kaasaegsel tehnoloogial valdkondades nagu elektroonika, elektritarvete tootmine, kummi-, transporditööstus jne, käsutavad 50%
Jamaicat. Suur migratsioon aitab tasakaalustada kõrget sündivust - 20 sündi 1000 elaniku kohta (2001), mis siiski on viimasel ajal vähenenud (1990 registreeriti 1000 elaniku kohta 25 sündi. S aareriik oma loodus, kaunite randade, sportimisvõimalustega ja atraktiivse elanikkonnaga on tõeline turistide paradiis. Aastal 2000 käis siin 1,8 miljonit turisti, kes jätsid saarele 1,3 miljardit USD-d. See moodustas 45% Jamaica välisvaluuta sissetulekust. Turism annab otseselt tööd 75 000 jamaikalasele ja kaudselt 225 000-le. Rastafari liikumine on on Jamaical sündinud usulis-ühiskondlik liikumine, mille keskmes on Etioopia keisri Haile Selassie I (1892-1975) austamine jumala ja messiana, mustanahaliste orjastamise-eelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale. Bob Marley (Robert Nesta Marley) (6. veebruar 1945 11. mai 1981)
· Ürituste turvalisus · Administraator · Isikukaitse · Rannavalve · Patrullteenus · Projekteerimine ja paigaldus · Kuller · Sularaha ja väärtuste vedu · Koolitused · Esmaabivahendid Sektorid jagunevad: · Avalik · Finants · Tööstus · Tervisehoid · Kaubandus · Logistika ja transport · Vaba aeg ja turism · Sadamad ja lennujaamad · Strateegiline infrastruktuur G4S kodulehe üldandmetes võib leida: · Teenused, mis omakorda jagunevad: erakliendile, ärikliendile, sektoritele · Pood esmaabivahendid, tuleohutuse tagamine, videovalve seadmed, koolitused · Karjäär · Klienditeenindus · Toetame · Ettevõttest · Turva ABC · Blogi
Saksamaa Andmed Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik Föderaalne Vabariik KeskEuroopas Pealinnaks Berliin Looduslikud riigipiirid põhjas Läänemeri ja Põhjameri Organiseeritud parlamentaarne demokraatia Pindala 357 111,91 km2 Andmed Riigikeeleks saksa keel Rahvaarvuks on 81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 Presidendiks Christian Wulff Rahaühikuks on euro ELi astus 1957 ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik Asukoht Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukoht KeskEuroopas Põhjas Taani, kirdes Poola, idas Tsehhi, kagus Austria, lõunas Sveits, edelas Prantsusmaa, läänes Luksemburg ja Belgia, loodes Holland Riigipiir 3757km Suuremad linnad Suurimad linnad Hamburg, München, Köln, Frankfurt...
ROOTSI Üldandmed: Pindala: üle 500 000 km2 Rahvaarv: üle 9 miljoni Pealinn: Stockholm Suuremad linnad: Malmö, Göteborg, Uppsala Kuningas: Karl XVI Gustaf Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia GEOGRAAFILINE ASEND Paikneb Põhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Piiririigid on idas Soome ja läänes Norra. Lähiriigi Taaniga on ühendatud silla abil üle ÖRESUNDI väina. Lääneosas on Taanist eraldatud SKAGERRAKI ja KATTEGATI väinadega. Suuremad saared on GOTLAND ja ÖLAND LOODUS Pinnamood Lääneosas asub SKANDINAAVIA mäestik. Kõrgeim punkt on KEBNEKAJASE (üle 2000 m) Ida- ja lõunapoolne osa madaldub järk-järgult Läänemere suunas. Põhjaosas asub NORRLANDI platoo, Lõunas asub SMÅLANDI tasandik. Nende vahel suurte järvede piirkonda jääb Kesk-Rootsi madal ja tasane SKÅNE madalik, ida osas asub Botnia l...
imestama isegi eestlasi, kes WHO statistika kohaselt on ometigi alkoholitarbmises maailmas 6. kohal. Naised aga on meil teadagi maailma ilusaimad. Kas saab siis imeks panna, et Briti poiss- ja Soome vanameestel neist küllalt ei saa? Kus mujal saab nautida keskaegset lesbide striptiisietendust, mis UK ajalehe The Independent kohaselt on Tallinnale omane ja levinud juba 17. sajandi algusest? Kuigi lärmavad ja purjus turistid (ja mis seal salata, ka kohalikud) on kohati häirivad, toob turism siiski hulgaliselt raha nii linna- kui riigikassase ning seega mõjub ka selline tänapäevane kaubandus Tallinnale positiivselt. Elu Tallinnas on läbi ajaloo pakkunud ja pakub ka tänapäeval võimalusi, mida mujalt Eestist võib olla raske leida. Kuigi maailma suurlinnadega võrreldes on minu kodukoht väike, on Tallinn siiski Eesti suurim, põnevaim ja perspektiivikaim linn.
Eeldused infoühiskonnale üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/. Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine. INFOÜHISKOND Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus Üha kasvav elutempo KOKKUVÕTE: AGRAARNE ÜHISKOND - elatusmajandus Majandusharud - PÕLLUMAJANDUS Tootmisüksus - MÕIS TALU Töö iseloom- KÄSITSITÖÖ Kasutatavad ressursid- MAA, METS, VESI
Globaliseerumise eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades Majanduses kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, WTO,EL, NATO, IMF ja Maailmapank Kultuuri valdkonnas erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine
Uute tööstusettevõtete, linnade tekkimine. Linnarahvastiku osakaalu kasv Haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteemi ülesehitamine. Lõuna riigid Majanduse tuginemine endiselt mõne põllumajandus saaduse või maavara väljaveole. Infoajastu Suured muutused 20 sajandi lõpul tõid vajaduse infoajastule üleminemiseks. Informatsiooni kiire hankimise vajadus Panganduse, õigusteenuste, raamatupidamise ja teiste äriteenuste olulisus. Keskkooliharidus, ülikool, turism ja meelelahutus Infoajastu geograafia Globaliseerumine: maailmamajanduse kiire kasv võrreldes riigi sisese kaubandusega Globaliseerumiseks oli vaja Kolooniate poliitilisi iseseisvumisi Arenenud riikide vahelist majanduskoostööd Rahvusvahelise kaubanduse libelariseerumist (nt tollimaksude vähendamist) Rahvusvaheline kooperatsioon Tootevalmistamine on ära jaotatud erinevate maade rahvasta vahel Toodete valmistamine on jagatud etappideks. 1. Uurimus ja aruandetegevus 2
Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid
probleeme ja toimuvat meie ümber. 3. Globaliseerumine ehk üleilmastumine erinevates valdkondades. Miks on globaliseerumine hea? 1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turism 10. Soodustab migratsiooni. KT: Globaliseerumisega kaasnevad hüved. Ettevõtetele: 1. Odavamad ressursid (sh tööjõud) 2. Uued sihtturud - suurem kasum. Riikidele: 1. Koostöö teiste riikidega 2. SKO kasv Tarbijatele: 1. Laiem kaupade valik 2.Elatustaseme tõus 3. Rohkem töökohti. Negatiivsed aspektid: 1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides. 2. Keskkonnamõjud vaestes riikides. 3. Sotsiaalsed rahutused. Majanduslik üleilmastumine 1
ITAALIA Itaalia on arenenud riik Euroopas. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Rahvaarv ja selle muutused Riigi rahvaarv on 60 626 400 inimest 2011. aasta andmete põhjal. Analüüs: Itaalia rahvaarv on 1950.aastast kuni 1980.aastani kasvanud järsult, siis edasine kasv on stabiilne kuni 2005.aastani. Sealt edasi on kasv samal tasemel püsinud, ning arvatakse, et rahvaarv hakkab vaikselt vähenema 2015.aastal. Rahvatihedus Itaalia rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Naaberriikides rahvastiku tihedus: Sveits 183,9 in/km2 Austria 100,2 in/km2 Itaalia rahvastiku tihedus on suurim rannikualadel ja suuremates linnades näiteks: Rooma 2 700 000 elanikku Milano 1 359 000 elanikku Napoli 1...
riigist lahutatud. 4 Majandus Hispaania ettevõtluse struktuuri iseloomustab väikeettevõtete (sh eelkõige pereettevõtete) suur osakaal. 2008. aastal ei kasutanud ca 50% ettevõtetest palgatööjõudu. 27,8% ettevõtetest olid 1-2 töötajaga. 89% kõikidest töökohtadest luuakse alla 20 töötajaga ettevõtetes. Peamised majandusharud Hispaanias on: 1. Teenused 1.1 Turism 1.2 Kinnisvaraarendus 1.3 Kaubandus 1.4 Finantsteenused 2. Ehitus 3. Tööstus 3.1 Autotööstus 1 3.2 Keemiatööstus 3.3 Elektroonikatööstus 3.4 Toiduainetööstus 3.5 Tekstiilitööstus 3.6 Uued tööstusharud 3.6.1 Taastuvenergia 3.6.2 Biotehnoloogia 4. Põllumajandus, kalandus, metsandus 5 Kasutatud kirjandus ·,,ENE" 1985; 1975 ·http://www.vm.ee/
teki uut toodet Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne jne 20 saj.-ni teenindaja ja tarbija asukoht sama Teenuste alaliigid (kasutamise sagedusest) 1. Argiteenused 2. Perioodilised teenused 3. Episoodilised teenused 4. Harva kasutatavad teenused 5. Eriteenused (teatud inimrühmale) Mida rohkem inimesi, seda tihedamalt teenindusettevõtted paiknevad Teeninduse struktuur Lõuna riikides turism, kaubandus, toitlustus, majutus jt Põhja riikides pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt Suurem osa teenuseid on äriteenused Teenuste osa tootmisprotsessis 1. Protsessi alguses: uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud, kapitali hankimine jms 2. Protsessi käigus: kvaliteedi kontroll, tootmise planeerimine, juhtimine, masinate liisimine, varuosade hanki- mine, tehniline hooldus, remont, logistika jms 3
praeguse +15 asemel 18 kraadi C. Globaalne soojenemine on põhjustanud sademete muutused. Sademete hulk on suurenenud põhjapoolkeral mandrialadel, eriti külmal aastaajal. Sademetehulga vähenemist on märgata steppide piirkonnas, lähistroopikas ja troopilises vöötmes Aafrikast Indoneesiani. Need muutused lähevad kokku äravoolu, järvede veetaseme ja muldade niiskusnäitajatega. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Globaalse soojenemise tagajärjel tõusnud temperatuur toob endaga niiskuse puudumise ja aurumise suurenemise. Tekib rohkem orkaane ja üleujutusi. Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist.
Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest. Igal provintsil on kohalik omavalitsus, mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega. Omavalitsus valib endi liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi. Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism, finantsteenused ja karjakasvatus. Vanuatulaste traditsiooniline sissetulekuallikas on kookospähklid, millest toodetakse kas kookosõli või kookoskütust, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum kui nafta. Vanuatul ei ole tulumaksu, kinnisvaramaksu, vara väärtuse suurenemise maksu ega pärandimaksu. Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseriiklikuks tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse
sööb peamiselt närilisi polaarrebane väiksed kõrvalestad hoiavad ära soojuskao kevadel Inimtegevus Solheimi liustiku sulamine Islandil - liustike sulamine (kliimasoojenemine) - puud hävitatud - paljud liigid väljasurnud, nt liigse kalastamise tulemusena - liigne fossiilkütuste kasutus - veereostus, hoovuste tõttu saarel prügi Tegevusalad kalastamine turism peamine tegevusala, rännakud vulkaanide lähedusse, geotermilised väljad hülgekütmine "Geotermiline spa" Islandil, üks peamisi turismimagneteid Kasutatud materjalid https://en.wikipedia.org/wiki/Volcanology_of_Iceland http://www.jonfr.com/volcano/?p=745 https://www.wired.com/2016/06/icelands-hekla-volcano-really-blow/ https://www.south.is/en/services/the-quake-2008 http://www.magnetic-declination
Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõigi piirkondade võimalikult ühtlane arengutase. Euroopa majanduspiirkonnad- nende piirkondade majanduse põhijooned Põhjamaad- Rootsi, Norra, Soome, Inglismaa, Eesti, Läti, Leedu, Taani
paljusid enin banaane, kohvi, naftat jm. Õhutransport Riigisiseselt ei oma tähtsust, aga rahvusvaheline tähtsus seisneb turisminduses. Rahvusvahelisi lennuvälju on viis: Guayaquil, Quito, Esmeraldas, Latacunga ja Manta. · Eestist oleks võimalik Ecuadori jõuda kõige kiiremini kasutades õhutransporti. Lennu aeg on 11-12 tundi. Saaks kasutada ka meretransporti, kuid see võtaks aega väga palju (päevi-nädalaid). · Ecuadoris on turism arenenud majandusharu. Kunagises inkade impeeriumi pealinnas Quitos, mille paljude hispaania koloniaalstiilis ehitiste seas on ka 86 kirikut, käib restaureerimistöö. Galapagosele lubatakse piiratud arvul külastajaid ( kuni 40 000 aastas), et säiliks sealne haruldane loodus. · Ecuadori turism on enim orienteeritud unikaalsete loodus- ja kultuurivarade eksponeerimisele, samuti panustatakse ökoturismi suurele potensiaalile.
........................................................................11 7. Riigi metsamajandus ja metsatööstus.........................................................................................11 8. Riigi tööstuse areng....................................................................................................................12 9. Riigi transport.............................................................................................................................12 10. Turism.......................................................................................................................................14 2 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Ametlik riiginimi: Hollandi Kuningriik (Nederland) NLD Rahvaarv: 16 428 360 (2008) Pealinn: Amsterdam Elanikke pealinnas: 743 068 (2006) Rahaühik: euro
Suurbritannia Jarmo Vaik 9. Klass Harmi Põhikool. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Suurbritanniasse 13. Valitsus 3. Sümboolika 14. Turism 4. Rahvastik 4.1 Rahvused 15. Tuntumad linnad 4.2 Religioonid 5. Geograafiline asend 16. Piirkonnad 6. Maastik 16.1 Inglismaa 7. Veekogud 16.2 Sotimaa 8. Mäed/mäestikud 9. Saared 16.3 Wales 10. Kliima 16.4 PõhjaIirimaa 11. Kliima 11. Majandus 17. Kasutatud 11.1 Tööstus Kirjandus 11
..............................................6 3. Looduskaitse.....................................................................................................................................7 4. Põllumajandus..................................................................................................................................8 5. Metsandus.........................................................................................................................................9 6. Turism.............................................................................................................................................10 7. Keskkonna mitmekesisuse säilitamine...........................................................................................11 Minu arvates teeb Põlva vald hetkel piisavalt, et säilitada ja hoida valla piires olevaid metsasi ja veekogusi puhastena ning järgmiste aastate jooksul nähakse kindlasti ka vaeva, et õhusaastet
poolest (Bernini, Urbinati ja Vici, 2015). Seega hetkel on oluline iga Euroopa riigi jaoks just välisturistid, kes tooksid sisse raha, siseturistide puhul jääb raha ikkagi riiki ning eelarve ei suurene. Euroopa Liidu jaoks on oluline sihtgrupp Aasia turistid, kellel on huvi ja tahtmine reisida siia. Nende paremaks ja mugavamaks transportimiseks on tehtud rohkem lennuliine erinevatesse Euroopa riikidesse. Indoneesia näitel võib öelda, et turism aitas riigil tulla majanduskriisist välja ning hetkel on Bali saar üks maailma populaarsemaid sihtkohti. Majanduskriis algas Aasias 1980. aastatel, peale seda hakkas riik enda loodusvaradesse ja selle ümbruskonda panustama ning turism toob hetkel kõige suurema tulu riigikassasse. Riik panustas infrastruktuuri ehitusse, projektidesse ning transpordi vahenditesse. Hetkel tuleb enamus turiste lennukiga (75%), kuid naaberriigi turistidel on võimalus ka laevaga reisida (25%) (Lee ja Syah, 2018)
kilomeetreid pikk asuvad hotellid, restoranid ja pisikesed ,,supermarketid". Aastaringselt võib seal kohata turiste, kes naudivad sealseid kauneid vaateid. 5 3.3. Larnaca Küprose suuruselt kolmas linn Larnaca asub lõunarannikul. Seal linnas on umbes 74 000 elanikku. Varem asus suurim lennuväli Nikosia külje all, kuid see suleti ja nüüd ehitati Larnaca lähedusse uus. Selle tulemusena hakkas linnas jõudsalt arenema turism. Sellesse linna on eluaseme leidnud ka paljud teistest maadest sisserännanud põgenikud. Sool pole enam seal mäkrimisväärseks sissetulekuallikaks, kuid siiski on see jäänud väärtuslikuks ja tulutoovaks tooteks. Larncara lähedusest soolajärvest on see saadaval. Suve ajal aurub sealt vesi ära ja jätab järele tohutu soolavälja. Linnas leidub ka mitmeid vanu ehitisi, näiteks Türgi kindlus aastast 1605 ja mozee 16. Sajandist, need mõlemad jäävad ranna veerde
Kõige kiiremini on Eestist võimalik jõuda Türki lennukiga, millega sinna sõiduks kulub kuskil 10 h ja 50 minutit. Veel on võimalik kasutada maatransporti, kas siis autot või bussi vms. Turism Türgi pikk ning mitmekesine rannik, kõrged mäed ning kaunid järved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suurepärase turismipotentsiaali. 14 Kuni 1980. aastateni oli Türgi turism kõvasti maas teistest Vahemeremaadest. Özal’i valitsuse esilekerkimine tõi kaasa tormilise muutuse Türgi turismimaastikul. Turistide arv kasvas suurel kiirusel 90ndate aastate algul. Regiooniline päritolu näitab üpriski palju , kuhu turistid Türgis reisida soovivad. Keskklassi türklased eelistavad rannakuurorte Egeuse ning Vahemere kaldail; lääne-euroopa, iisraeli ning
Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad
Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kasmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. 9 4.3. Tööstus Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe. Peamised maavarad on: nafta, kivisüsi, vask, molübdeen, volfram, fosfaadid, tina, nikkel, tsink, fluoriidi, kuld, hõbe, raud. 4.4. Teenindus Riigis on turism suhteliselt vähe arenenud kuna seal on suur osa riigist tühermaa ja stepp. On ka vaatamisväärtusi milleks peamiselt on kooostrid neist kuulsaim Gandani klooster. Samal tasemel on ka turismiga komminikatsioon. 10 5. Põnev
kassiteriit, tähtsaimad sisseveokaubad on toiduained, masinda, nafatsaadused ja ehitusmaterjalid. Sissevedu ületab väljaveo (2005. aastal veeti kaupu sisse 243 mln ja välja 98 mln dollari eest). Tähtsaim sisseveomaa on Kenya (2005. aasta impordi väärtusest 24%), järgnevad Uganda (6%) ja Belgia (5%), välja veetakse kaupu kõige rohkem Saksamaale (2005.aasta ekspordi väärtusest 11%) vähem Hiinasse (6,5%) ja Belgiasse (4,5%). Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti. 6. Rwandas valitseb troopiline kliima, mis kõrguse suurenedes on mõõdukam. Kaks niisket aastaaega võimaldavad aastas saada kaks saaki. Peamised etnilised rühmad on hutud ja tutsid. Majanduses pole Rwandal eriti tugevaid külgi. Võib leiduda naftat ja maagaasi. 1994. aastal puhkenud vägivalla tõttu on majanduselu soikunud. Pikk tee nii Keenia kui ka Tansaania sadamateni põhjustab suuri veokulusid. Rwandas on vähe maavaru. 7.
ravimitooted. Kreeka veab sisse enamasti naftat, toiduaineid ja loomi. Välja veab Kreeka aga puu-ja köögivilja ja tekstiilitooteid. Kreekas on enamasti kõvalehelise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-, pruun- ja punamullad või savanni puna-pruunmullad. Kreeka on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik, samuti ka NATO liikmesriik. Kreeka toodab 50-100 mln t. pruunsütt ja elektrienergiat ühe inimese kohta tarbitakse 2000-5000 kWh. Turism on üks Kreeka suurimaid majandusartikleid. Vaatamata vastuolulisele turismimudelile saabus Kreekasse 2004. aastal 16,5 miljonit turisti. Rohkem kui kaks kolmanikku kreeklastest elab linnades ja ligi komandik on kogunenud pealinna Ateena ümbrusesse. Suurima rahvaarvuga linnad on Kreeka pealinn Ateena, Thessaloniki, Patra, Iraklio ja Volvos. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka kaart Kasutatud kirjandus: http://europa
segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolidkuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjaltuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism MAALIHEnõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess
Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Florida piirneb Georgia ja Alabama osariigiga. Osariigi suurim linn on Jacksonville. Jacksonville on linn Ameerika Ühendriikides Florida osariigis, osariigi suurim linn, Duvali maakonna keskus. Asub Atlandi ookeani ranniku lähedal Saint Johnsi jõe suudmealal. Hõlmab suurema osa Duvali maakonnast. Rahvastik (2006) - 794,555 Jacksonville on kiiresti kasvanud 20. sajandi teisel poolel ja on elanike arvult USA 12. linn. Elanikest 64,5% on valgenahalised, 29% afroameeriklased ja 4% latiinod. Jacksonville'i linnastus elab 1 278 000 inimest. FLORIDA: Pindala: 170 451 km² Elanikke: 18 251 243 (2007) Pealinn: Tallahassee (tæl´hæsi) Kõrgeim punkt: Britton hill (105m) ,,Jumalasse me usume" on ametlik rahvusvaheline moto Ühendriikides Floridas. Hüüdnimed Floridal · Orkaani osariik · Troopiline osariik · ...
suhteliselt ühtlaselt. Kuna idas on Bulgaaria ühendatud Musta merega, siis nii mõnigi suurem linn asub just mere ääres, kuna meri annab toitu ja tööd ning lisaks on mereäärsed alad head turistide kuurortideks. Paljud linnad asuvad veekogude ääres, sest linnad on tekkinud ilmselt palju varem, kui veel veekogude lähedus oli palju olulisem, kui tänapäeval. Bulgaaria on viimastel aastatel üks kõige külastatumaid turismi paiku Kagu-Euroopas. Turism on olnud üks majanduskasvu tähtsamaid allikaid. SKT ühe elaniku kohta on 13 500 USA dollarit aasta 2010 seisuga, mis on väiksem kui Eestis. 2009. aasta andmetel on tööhõive Bulgaarias järgmine: 63,7% inimestest on hõivatud tertsiaarses sektoris, 30,3% sekundaarses sektoris ja 6% primaarses sektoris. 2006. aasta andmete järgi on Bulgaaria inimarengu indeks 0,833, mis liigitab ta kõrge inimarenguga riikide hulka. 4
Kalavarudega piirkondades on tekkinud ja arenenud erinevad kalurikülad. 5. Millised on olnud põhilised Eesti majanduse geograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis? Majandusgeograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis on olnud majandusgeograafilised sidemed ja turud Põhja- ja Lääne-Euroopaga, tsükliline majanduskasv, erinevad majandusüksused nagu VKE-d, teenindussfäär, de-industrialiseerimine, kasvavad majandusharud (teenindussektor, kaubandus, turism ja erinevad tööstused), tehnoloogiline lihtsustumine ja töömahukas tootmine, regionaalpoliitika ning mitme-tasandiline ruumiplaneerimine. 6. Millised on kõrge ja millised madala põllumajandusliku tööhõivega riigid? Kus asub selles osas Eesti? Kõrge põllumajandusliku tööhõivega riigid on näiteks Moldaavia, Rumeenia ja Türgi ning madala tööhõivega Suurbritannia, Luxembourg ja Malta. Eestis on põllumajandusliku
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool H-13 Ave Hakmaa Sõpruskonna puhkeväljasõidu hinnapakkumine Õpetaja: Eda Veeroja 2015 Valgamaa, Otepää, Rukkimäe, 67412 www.villamullerbeck.eu e-post:[email protected] telefon: +372 633 1100 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................
Saksamaa Turismi reisi eesmärk Vaatamisväärsused (Foto, tutvustav info) Reisi eelarve Videoklipid Turism Saksamaal Saksamaad peetakse maailma üheks kõige turvalisemaks reisisihiks. Turistide hulga poolest on Saksamaa Euroopas viiendal kohal. Välisturistide seas on Saksamaal kõige populaarsemad Baierimaa, Baden-Württemberg ja Berliin, kuid turiste jagub Saksamaa kõikidesse piirkondadesse. Saksamaal on välja töötatud kümneid rahvusvaheliselt tuntud temaatilisi ringreise, millest lühemad on mõnekümne ja pikimad mitme tuhande km pikkused. Saksamaal on vaatamata suurele rahvastikutihedusele suur hulk atraktiivset loodust ja lõputuna näiv hulk kultuurilisi vaatamisväärsusi. Aga see on ka ülemaailmse kuulsusega rahvapidude (nt Oktoberfest), kultuuriga seotud festivalide, rahvaspordiürituste ja õllekeldrite maa. REISITINGIMUSED Eesti kodanikule on Saksamaa viisavaba. Juhul,...
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandr...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm Põhja- ja lõuna serval on erinev ilm. Temperatuurid varieeruvad aastaringselt. Neli aastaaega samaaegselt Suvised maksimumid 37°kuni 40°, keskmiselt +32° Talvised miinimumid kuni -29° Ilmal suur mõju (päikesepõletused, hüpotermia, dehüdratsioon) Suviti ei soovitata jalgsimatku ette võtta Turism Suure Kanjoni rahvuspark on üks maailma juhtivamaid looduslikke vaatamisväärsusi, meelitades ligi 5 miljonit külastajat aastas. 83% on pärit Ameerika Ühendriigidest. Tegevused: Parvetamine Matkamine Jooksmine (126 km maraton) Helikopteri matkad Telkimine Õnnetused Suures Kanjonis Rahvuspargis on alates aastast 1870 loendatud üle Click to edit Master text styles 600 surmajuhtumi. Second level Levinumad põhjused on
aastal 800% ning SKP vähenes 20%. Geograafilised Kliima - soe kliima on sageli vorminud majandust ning põllumajandus või muud struktuurid on kujunenud ümber kliima. Lõunamaades kasvatatakse rohkem neid puu-ja juurvilju, mis kasvavad seal kiiremini. Näiteks Eestis ei saa häid ananasse kasvatada, neid peab importima. Samas kartul kasvab siin paremini. Troopilises kliimas on rohkem erinevaid haigusi, mis mõjutab rahvastikku. Troopilistes maades on ka majandusliku arengu eduks turism. Riigi areng sõltub tema geograafilisest asukohast Positiivsed näitajad: Negatiivsed näitajad: ● Energia (nt tuulegeneraatorid Taanis, ● Mäed kivisüsi Eestis) ● Põuad ● Mereühendus ● Üleujutused ● Palju loodusvarasid ● Puhta vee halb olemasolu ● Piisav vee- ja söögivaru
EESTI MAAÜLIKOOL SOOME METSAD Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 2 1. Looduslikud tingimused..............................................................................3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome on Euroopa riikide hulgas territoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
