Facebook Like
Hotjar Feedback

Otsingule "turism" leiti 1214 faili

turism on seotud paljude majandustegevustega • Turismimajandus on tihedalt seotud paljude majandusharudega nagu : – transport, – majutus, – toitlustus, – meedia, transpordifirmad – meelelahutustööstus jms. • Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt.

Õppeained

Turism -Kutsekool
Turismigeograafia -Kutsekool
Turism -Gümnaasium
Turismi -ja hotelli ettevõtlus -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Turismimajandus -Tallinna Tehnikaülikool
Turism -Tartu Ülikool
Turismimajanduse alused -Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
Turismiettevõtlus -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Turism -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Turismindus alused -Kutsekool
Turismi planeerimine -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Turismitoote disain ja arendus -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Turismiturundus -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Turismiettevõtte juhtimine ja personalitöö -Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
turism

Kasutaja: turism

Faile: 0
9
docx

HINNAPAKKUMINE Lõputöö, Eksamitöö

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Carolina London HINNAPAKKUMINE TÖÖALASE VÄLJASÕIDU KORRALDAMISEKS HOTELLIS LONDON Lõputöö Pärnu 2014 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................... 2 HINNAPAKKUMINE...

Turism - Kutsekool
4 allalaadimist
36
doc

Vastuvõtutöö korraldus: Kodutöö

11 4.3 Kasu ettevõtjale:..............................................................................................................11 4.4 Tunnustatud ettevõtete nimekiri:.....................................................................................11 5. Maaturismi majutusettevõtete järgud....................................................................................13 5.1 Järku omavad ettevõtted: :..............................................................................................14 6. Statistiliste andmete kogumine majutusettevõttes................................................................17 Kasutatud allikad:...

Turism - Kutsekool
10 allalaadimist
6
ppt

JALGSI LÄBI VEE VILSANDILE

Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. ...

Turism - Kutsekool
2 allalaadimist
32
odt

Praktikaaruanne: Ojako puhke- ja koolituskeskus

Valisin selle ettvõtte, kuna seda soovitas mu sugulane Styna ja klassiõde Indra kes olid seal eelmine aasta. See tundus huvitav , sest seal on erinevaid üritusi (pulmad, suvepäevad, koolitused, sünnipäevad, jne..) ja asukoht oli väga ilus. Minu eesmärk praktikale minnes oli arendada oma oskuseid teenindamises, suhtlemises ja paljudes teistes valdkondades. Tahtsin saada uusi kogemusi maaturismi valdkonnas kuna eelmine aasta tegin oma praktikat hotellis kus oli koguaeg rutiinne töö. 1.Ettevõte 1.1.Ettevõtte üldtutvustus Ettevõtte nimi: Ojako puhke- ja koolituskeskus Aadress: Ojako turismitalu , Marksa küla, Audru vald, Pärnumaa Mobiil (perenaine Ly Oja): +372 508 4585 (24h) Telefon: +372 445 7444 E-post: info@ojako.ee  Peo- ja konverentsisaa...

Turism - Kutsekool
22 allalaadimist
22
docx

Nimetu

Estonia Spa 01.01.2014, nr 123 MAJUTUSLEPING Taastusravikeskus Estonia AS, edaspidi „hotell“, mida esindab põhikirja alusel hotelli juhataja Eveli Tammik, ühelt poolt ja Baltic Tours reisibrüoo edaspidi nimetatud “reisibüroo”, esindaja Mari...

Turism -
10 allalaadimist
4
odt

Turismi alused

Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Mi...

Turism - Keskkool
3 allalaadimist
12
docx

Erinevad matkatehnikad lõputöö

Erinevad matkatehnikad lõputöö Matka pikkus: 3 päeva Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus: Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad, mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis...

Turism - Kutsekool
5 allalaadimist
4
doc

Turismi trendid Euroopas

etc-corporate.orgDWLETC_Tourism_Trends_for_Europe_09-2006_ENG.pdf I VÄLISKESKKOND Pensioniealised on jätkuv trend: rohkem aega ja raha ning kõrgema vanuseni aktiivsed. Samas on trend pensionite kasvu peatumise suunas ja pensioniea pikenemise suunas. (Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. A...

Turism -
7 allalaadimist
12
doc

Turismiettevõtlus, enda äriplaani koostamine

Äriplaan Tõukerattamatkade korraldamine Lõuna - Eestis Sassi Talu tõukerattamatkad Koostaja: Kaisa Kamenik 10.01.15, Tartu SISUKORD 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE EESMÄRK, ÄRIIDEE JA LÜHIKOKKUVÕTE Äriplaani koostamine annab võimaluse uurida oma äritegevuse erinevad tahke ja analüüsida selle olemu...

Turism -
6 allalaadimist
28
odt

Ellujäämine-põhjalik ülevaade ja kõik põhilised teadmised

 Inimene vajab päevas  keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu  tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu  kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka  soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees,  seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis.  Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt  vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest  võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab  toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole  isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit ,  eriti talvel. Külmunud toitu süües saad kõhulahtisuse.  Keetmisvõimaluse puudumisel soojenda leiba ja konserve põues.  Võimalusel valmista alati sooja jooki. Vee ,toidu ja soojavaegus avaldab mõju psüühikale . Te kaotate  erksuse , väheneb orientatsioonitaju ja koordinatsioonitäpsus. HAIGUSED Püüd vältida haigusi eeldab hügieenireeglite jälgimist. Hügieen  kaitseb paljude tõsiste haiguste eest nagu: tüüfus, koolera , kollatõbi  jne. Parim vahend selliste haiguste vältimiseks on puhtus ja  organismi karastatus. Haiguste vältimiseks hoidke keha puhas. Peske ennast üleni  vähemalt kord päevas. Hoolitsege , et riided (eriti aluspesu) oleks  puhas ja kuiv. Kui pesemine pole võimalik , tuulutage riideid  vähemalt kord päevas. Hoolitsege hammaste puhtuse eest.  Hambapastat saab asendada soolaga , või isegi seebiga. Hambaharja  saab asendada ühest otsast räsitud noore oksaga , või isegi sõrmega. Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest. Neid  põhjustavad mikroobid, mis satuvad organismi toidu ja joogiga. SOOLTEHAIGUSTE VÄLTIMISEKS: ­ Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja  toidu tarbimist mustade kätega. ­ Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta, või puhastada.(kasutada  võib tablette,filtrit, või paar tera kaaliumpermanganaati 1,5­2l vee  kohtta) või 1,0% joodi 4­5 tilka 1l vee kohta). ­ Peske kõik söödavad viljad. ­ Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega) ­ Ärge säilitage toitu kaua peale valmistamist. ­ Lahtised toiduained katta kinni kärbeste ja teiste parasiitide eest. ­ Olles laagris , hoidke laager puhas. ­ Suhtuge karmilt toidujääkide ja väljaheidete hävitamisse(Laagris  olles kaevatakse auk jäätmete matmiseks ja valmistatakse välitualett) Kaevatakse labida laiuselt.Igaüks katab oma väljaheite liivaga. Augu  täitudes asetatakse peale kamar ja kaevatakse uus VEEFILTER JALGADE KAITSE Räpased ja higised sokid raskendavad jalgade olukorda. Võimalusel  kanda villaseid sokke, mis imendavad paremini higi. Hoia sokid  terved ja puhtad. Villid on ohtlikud , kuna võib tekkida põletik ja  haav hakkab mädanema. Villi ei ole soovitav lõhkuda . Tõmmake vill  kinni sidemega (võimalusel elastiksidemega). See vähendab survet ja hõõrdumist.  Rännakul olles peske võimalusel ka jalgu. Hui sokk ärritab jalga  (tekib tunne nagu oleks okas sokis) ja ärritustegurit ei ole näha , võib  sokid vahetada ühest jalast teise. Tegemist võib olla lõimega , mis  vajutab närvile. Soovitav on katta villiplaastriga kinni kohad , kus teil tavaliselt tekivd vesivillid. Kui jalad on mahajahtunud pikemat aega,  väheneb neis veretsirkulatsioon. Jalad muutuvad kahvatuks ja  väheneb tundlikkus. Lõpuks tursuvad nad üles ja valutavad tugevalt. Se on ohtlik ja võib üle minna kudede suremiseks (gangreen). JALGADE KÜLMETUSE VÄLTIMISEKS: ­ Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid  saapaid või liiga väikseid sokke. ­ Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus. ­ Riided ei tohi olla jalgadel liiga pingul. ­ Niisked sokid vahetada niipea kui võimalik, sest mustad sokid  soojendavad halvasti. ­ Masseeri jalgu puhkeajal. ­ Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete  ja keha vahel  ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist.  Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas.  Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi  sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda  lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist  higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles.  Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele.  Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: ­ Välistemperatuur ­ Tuule kiirus ­ Niiskus ­ Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON: ­ Vähene ja külm toit ning jook ­ Vale riietus ­ Varasemad külmakahjustused ­ Väsimus ­ Stress ­ Madal aktiivsus ­ Muud vigastused Kohalikku külmakahjustust võib ära tunda sellest, et kahjustatud  koht muutub valgeks, külmaks ja tundetuks. Sageli on enne tunda  torkivat valu . Kõige kergemini kahjustuvad nina, lõug, põsed,  käelabad, labajalad, ning suguorganid. Välitingimustes grupiülem  teostab kontrolli järjekorras: valged laigud, tundlikkus, üldine  seisund.Pindmiste külmakahjustuste ilmnedes lõdvendada rihmad ja  paelad. Kahjustatud kohad soojendada üles kehasoojuse abil, või  vastavalt sama temperatuuriga ruumis nii kiiresti , kui võimalik.  Kahjustatud kohti ei tohi masseerida. Jalgade külmumise korral  vabastada jalad saabastest ja soendada nad üles kehasoojuse abil  (asetades jalad sõbrale põue). Arstliku kontrolli all võib ülessoendamiseks kasutada vett  temperatuuriga 40­42 C. Kui ülessoendamine ei toimi 15­20 min.  jooksul , tekib sügav külmakahjustus, mis nõuab haiglatransporti.  Ära kunagi kasuta kuumust külmunud kehaosa ülessoendamiseks.  Ära kunagi masseeri külmunud kohta lumega. Üldine mahajahtumine võib tabada seda, kes näiteks lamab  haavatuna, jääb lumes magama või kukub vette. Kui  kehatemperatuur langeb, siis teadvus ähmastub ja kaob ära  normaalne ellujäämise tahe. Inimene muutub tahtejõuetuks ja  vähehaaval kaob teadvus. Kehatemperatuurvõib langeda alla 30 C. Sellises olukorras inimene tuleb ettevaatlikult viia tuulevarju ja teha  ettevaatlikult kunstlikku hingamist ­ aeglaselt. Kui riided on märjad ,  tuleb need ära võtta. Isoleeritakse külma eest tekkide ja muude  riideesemetega alt ja pealt. Kui inimene aktiviseerub , tuleb talle anda sooja jooki ja toitu. Kui oled oskuslik ,ei ole talv su vaenlane. VARUSTUS Selleks , et väeüksus saaks sõjas tegutseda, on peale relvade ja  laskemoona vajalik suur hulk tarbeesemeid. Seda varustust pead sa  kasutama ja hooldama õigel viisil. Sinu isiklik varustus , samuti grupi ja rühma ühine materjal:  toetusrelvad, masinad jms. peab alati olema heas korras ja valmis  koheseks kasutamiseks. Oma relva hoolda iga päev . Lahingutegevuse käigus hoolitse relva  eest kohe, kui avaneb võimalus. Ka laskemoon tuleb hoida puhas ja  seda ka kontrollida. Jää või muld relva suudmes võib viia toru  lõhkemiseni. Pea meeles, et relv on sinu elukindlustus. Raadioaparaadid ja niiskustundlikud aparaadid kuivatatakse kohe,  kui võimalik ja kontrollitakse. Alati peavad varuks olema laetud  patareid. Mootorsõiduki juht peab suutma masinat käigus hoida ja selleks, et  ta ei kuluks enneaegselt, tema eest hoolitsema. Kanna hoolt masina  eest omal algatusel. Sinu masin on tähtis paljudele. Oma riietuse ja jalanõude eest pead sa hoolitsema ise. Vajadusel  tuleb riideid korrastada  ja pesta. Eriti tähtis on jalanõude hooldus.  Hoia neid määrituna ja kuivatades ära aseta liiga tule lähedale. Laskemoona saades kontrolli, et see oleks õigest sordist ja  kasutamiskõlblik. Kui varulaskemoona on vajalik hoida kaevikus ,  aseta ta sinna nii, et ta oleks kaitstud vee, liiva ja savi eest, samuti  otseste päikesekiirte eest. Teata grupiülemale, kui oled ära  kasutanud  poole laskemoonast. Siis jõuab ülem laskemoona juurde  tellida, enne kui see sul lõpeb. Laskemoona nappusel võib  olemasoleva laskemoona jagada ühtlaselt kõigi vahel. Laskemoona  võib võtta ka surmasaanud kaaslastelt ja haavatutelt. Laskemoona  võib võtta ka vaenlaselt ja ühtlasi ka relvi , et eritüübilise laskemoona korral oleks , millest tulistada. TAIMED MÔRU KIRBUROHI EHK VESIPIPAR Asndab täielikult punast pipart.Môru kirburohi on tähtis peamiselt  arstimina­on verd tôkestava toimega. HIIREKÔRV EHK KARJASEPAUN Hiirekôrvaga saaab asendada sinepit.Keedis kuivatatud lehtedest  vôitema värsked lehed peatavad verejooksu.Hiirekôrva suuremaid  lehti vôib kasutada ka toiduks (süüakse toorelt salatina).Hiirkôrvad  sisaldavad kuni 20% ôli,mida nende seest välja pressitakse. KÖÖMEN Kevadel ja sügisel vôib maa seest välja kaevata mahlaseid ja  maitsvaid köömnejuurikaid,mida keedetakse samuti nagu porgandit  vôi pastinaaki (moorputke)<.Köömneseemneid vôib kasutata  suppides,salatites jne. MAASIKATEE KOOSTIS Nii maasikate kui ka teiste teeks sobivate taimede lehtede  ümbertöötlemine toimub järgmiselt: Närbutamine.Lehed raputatakse umbes 5 cm paksuse kihina laiali  päikesesst varjatud,ôhurikkasse kohta paariks päevaks,kuni nad on  närbunud. Rullimine.Lehti rullitakse peopesade vahel seni,kuni tuleb mahl  välja. Fermentatsioon:Rullitud lehed raputatakse 5 cm kihinakasti  vôipraepannile,kaetakse pealt märja riiddega ja paigutatakse 6­10  tunniks 26 kraadise soojuse kätte. Kuivatamine.Fermenditud lehti kuivatatakse 100 kraadises  kuumuses 40 minutit. Et tee oleks hurmavalt lôhnav ja maitsev,ei tohi fermenditud  maasikalehti visata keevasse vette ja keeta edasi,sest lôhnavad  eeterlikud ôlid keetmisel eralduvad ôhku ühes auruga. VÔILILL Hariliku vôilille juured vôivad asendada kohvi.nad sisaldavad:5%  valku,2% ôunhapet,10% suhkrut,53% tärklisainet­inuliini.Inuliin  muutub röstitud suhkruks.Vôilille juured on magusad,nendega vôib  juua teed.Röstitud juured jahvatatakse ja tarvitatakse nagu  kohvi.Vôilille noori valkjaid lehti kasutatakse salatina.Ôienuppe  marineeritakse ja nendega asendatakse kaapreid (lisatakse  suppidesse). SIGUR Siguri juurtest toodetakse suhkrut,aetakse piiritust.siguri lisandeid  vôib lisada kohvile,mis on valnistatud tammetôrudest. KASK Enne lehtepuhkemise algust puuritakse juba suureks sirgunud noore kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust  tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl.Üks kasepuu vôib anda  terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.Kasemahl mis on  magus,ôige pisut hapuka maiguline vôib aurustamise teel tihenduda  60% suhkrusisaldusegasiirupiks,mis on värvuselt sidrunikollane ja  paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja  noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja  peaasi­skorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesed­marjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse  maitsega.Valminud kadaka käbikesed­marjad sisaldavad kuni  42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst  saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm.Kuivatatud  juurikas sisaldab: tärklist 40%,suhkrut 11%,valku kuni  24%.Juurikast vôib valmistada jahu,millest küpsetatakse leiba ja  biskviiti.Samast jahus keedetakse ka kiislit. Jahu valmistammiseks lôigatakse juurikas vôi juurikad 0,5­1cm  pikkusteks juppideks ja kuivatatakse kas ahju peal vôi lôkke kohal  seni,kuna nad murdes prôksuvad.rostitud juurika tükikesi vôib  kasutada nagu kohviube.Hundinuia juurikad saab ka toorelt  süüa,neid vôib veel keeta ja küpsetada. PILLIROO JUUR Noored juurikad on kuni 2,5 m pikad,nad on ôrnad ja magusad,neid  süüakse ka toorelt,küpsetatult vôi keedetult.Pilliroo juurikatest  valmistatakse jahu ja kohvi.Saab kasutada higile ajava  ravimina.Toores pilliroo juurikas sisaldab kuni 5% suhkrut. TURBASAMMAL Kuiva turba sammalt saab väga hästi kasutada vati ja joodi  asendajana,kuna ta imeb endasse nii verd kui ka mäda ja teisi  haavast eralduvaid aineid.Joodina saab teda kasutada sellepärast,et  ta sisaldab endas sfagnooli, s.o. ssamasugune desiinftseeriv aine  nagu krboolhape.Sammal pannakse haavale kergelt niisutatuna ja  siis väljapigiatatuna,siis on ta pehme ja imeb hästi niiskust.Kindlasti  tuleb kasutada valget turbasammalt. SEEBILILL Tema juurt tarvitatakse nagu seepi.Eriti hästi vahutab peenestatud  juur.Seebilillega käsi pestes pole soovitav seda nuusutada ega  maitsta vahtu kuna see tekitab aevastust ja on mürgine. HARILIK PÖISROHI Pôisrohu noori kasvuseid tarvitatakse toiduks.Neil on spargli maitse  ja neid keedetakse ning süüakse nagu salatit. VALGE PUSUROHI Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja  plekkide välja vôtmiseks kostüümidelt,tarvitatakse ka käte  pesemiseks. TAVALINE EHK HOBUKASTAN Vôib kasutata sügisel käte pesemiseks ja rasvaplekkide  eemaldamiseks. LEEDRIPUU Kôlbab eriti määrdunud käte pesemiseks.Ta ei anna küll vahtu,kuid  hävitab hästi mustuse. PÔDRAKANEP Pödra kanepi noori juurevôsundeid ja vôsuseid tarvitatakse keedetult  nagu sparglit,samuti vôib nendega asendada kapsast.Juured on  magusamaitselised ja kôlbavad süüa toorelt kui ka keedetult.Taime  kuivatatud lehtedest keedetakse kanget ja maitsvat jooki.Noortest  vôsudest valmistatakse salatitja püreed.Pôdrakanepi seemned  sisaldavad kuni 45% toiduks kôlblikku ôli.Pôdrakanepi vartest  keerutataksenööri. MAAMÔÔL Maamôôla juurtel on nelgi lôhn ja neid tarvitatakse maitseaineks  toitude,likööri ja ôlle valmistamisel.Temas on kuni 40% parkainet. SUHKRUROOG Suhkruroogu saab kasutada naturaal­suhkru aseainena. TAMMEPUU Tammetôrud on väga toitvad.Nad sisaldavad:tärklist­57%,valku­ 7%,suhkrut­10%,rasva­kuni5%.Parkained annavad tôrudele  kokkutômbava,môrkja maitse.Kui aga kôrvaldada tôrudest  parkaine,siis vôib neist saadatoitev produkt,millest vôib valmistada  putru,kakke, pannkooke ja isegi pähkli torti.Parkaineid on kerge  eraldada leotamise teel.Tôruseid tuleb korjata valminult,kui nad  septembri lôpul lüdidest välja langevad vôi pale esimesi  öökülmasid.Tôrud puhastatakse koorest,lôigatakse neljaks ja  valatakse veega üle.Leotamine kestab kaks ööpäeva,kusjuures vett  tuleb vahetada kolm korda päevas.Pärast seda kupatatakse tôrud,s.t.  pannakse kastrulisse,valatakse veega üle (üks osa tôruseid kahe oas  vee kohta) ja kuumutatakse keemiseni.Kupatatud tôrud aetakse läbi  lihamasina ja saadud mass raputatakse ôukese kihina  kuivama.Pärast eelkuivamist   ôhu käes kuivatatakse saadud massi  veel ahju kohal ,pliidi peal vôi lôkke kohal.Kuivatada tuleb nii kaua  kuni mass krôbiseb nagu kuivikud.Saadud mass tuleb taguda  peeneks.Jämeda peenestamise puhul saadakse tangud,millest vôib  valmistada putru.Jahust küpsetatakse kakukesi,et aga tôrujahust  tainas omab vähe klepuvust ja sitkust (ta on rabe) siis murduvad  kakukesed ümberpööramisel.Et seda vältida tuleb,kaetakse pann  mille peal kakk küpseb,teise sama suure panniga.Tôruseid  kasutatakse ka kohvi valmistamiseks.Selleks tôrud puhastatakse  koorest,röstitakse ja jahvatatakse.Tôruseid kasutatakse ka piirituse  valmistamisel. ISLANDI SAMBLIK Islandi samblik sisaldab 44% lahustuvat tärklist­lihheniinija 3%  suhkrut.Islandi samblikku kogutakse aasta läbi,talvel kaevatakse  teda lume alt välja.Enne,kui tarvitada teda toiduks, tuleb kôrvaldada  temast kibeollus.Selleks leotatakse samblikut 24 tundi kas sooda­vôi  potasevees (ühe liitri vee kohta vôtta 5 grammi soodat vôi potast).Kui  soodat ei ole ,siis vôib teda leelis mida saadakse tuhast.Leelis  saadakse,kui leotatakse 50 grammi tuhka ühes liitris vees.Ühe  kilogrammi sambliku leotamiseks on vaja 8 liitrit leelist,lahjendatult  aga 16 liitrit leelist. Samblik mida on 24 tundi leotatud sooda­vôi leelise lahuses  loputatakse veega ja jäetakse veel  üheks ööpäevaks seisma puhtasse  vette.Pärat seda taim kuivatatakse ja peenestatakse jahuks,mida siis  leiva valmistamisellisatakse rukkijahu hulka.kui peenestatud  samblikku keeta 1­2 tundi,muutub ta nôrgalt seente järele lôhnevaks  tarretisetaoliseks massiks.Kui see mass läbi kurnata,vôib saada  tarrettise vôi zelee.Lömaks keedetud samblik vôib täielikult asendada  zelatiini,ta on ainult läbipaistmatu. MÔNINGAID HAMBAPUHASTUSE VAHENDEID Kôige lihtsam on puhastada hambaid peenestatud puusöega,mida  leidub palju lôkketule asemel.Süsi on hea nakkusvastane vahend,mis hävitab baktereid.Et must pulber oleks meeldivam ja meenutaks  päris hambapulbrit,vöib sellesse lisada kuivatatud ja peenestatud  mündi lehti.Münditeed on hea tarvitada hammaste  puhastamiseks,kui aromaatset ja jahendavat loputist.Kui hammaste  desinfitseerivat ja igemeid kôvendavat loputist,soovitatakse tarvitad  tammekoore tômmist e. teed.Hambaharja on kerge valmistada kuuse­ vôi männi oksakestest vôi kui eelistate veelgi pehmemat,siis värskest  pärna vôi haavpuu oksakestest. TAIMEVÄRVID Kortslehe lehtedest vôibsaadahallikasrohelist värvi.Selleks tuleb  peenestada värsked kortslehe juured noaga,panna keedunôusse,vôtta 40 grammi juurte kohta 100 grammi vett ja asetada tulele.Keeta 20  minutit.Seejärel kurnata läbi lapi ja aurutada keeduleem keetes veelgi tihedamaks. KHAKI­kollakas­rohelise maavärvi annavd kadakamarjad ja  ­koor.Rohelist värvi saadakse kaselehtedest samal viisil kui ka  kortslehtedest.Lehed mis on korjatud suve algul annavad heledamat  värvi....

Turism - Põhikool
5 allalaadimist
5
docx

Matka projekt

Matka eesmärk ja liikumisviis Paljud meist käivad tihti maal, paljud elavad seal aastaringselt, kuid vähesed märkavad seda kui palju on võimalusi seal rekreatiivseteks tegevusteks. Matka eesmärk on tutvustada soovijatele Rakke valla ümbrust, ilusat loodust ja matkaradasid Osalejad Kõik soovijad kes tahavad lähemalt tutvuda Rakke valla ka...

Turism -
11 allalaadimist
2
docx

VASTUVÕTUTÖÖ ALUSED

Toatüübid- SGL, TWIN, DBL, SUI, JUN SUI, INVA, ADJ, CON,TRIP, DBL DBL (2xlaivoodi) 2. Vooditüübid- crib, baby bedbaby cot, french bedcouch (diivan),bank bed (nari), LV (lisavoodi) 3. Vaated- parital ov-osalinepeaaegu olemata ov, ov- ookeani vaade, ocean front-ookean otse ees,beach front- rand otse ees, city view-linnavaade, mountain view- mägede vaade, water view- vaade veekogule, i...

Turism - Kutsekool
3 allalaadimist
2
docx

Sangaste rukkiküla

Sinna pääseb autoga, rattaga, bussiga ja rongiga. MTÜ Sangaste Rukkiküla asutati 2008. aastal Sangaste piirkonna turismiasjaliste koostöövõrgustikuna, eesmärgiga arendada Sangaste valda tuntumaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks ning parandada omavahelist koostööd. Aastate jooksul on Sangaste Rukkiküla missioon avardunud - selleks on Sangaste kui elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonna edendamine ühistegevuse kaudu. Sangaste Rukkiküla 26 liikme seas on lisaks turismiettev õtetele ka põllumajandus- ja toidutootmisettevõtted, vabaühendused ja aktiivsed koda...

Turism - Kutsekool
3 allalaadimist
4
doc

Eesti tutvustus

Eesti pealinn on Tallinn. Rahaühik on euro. Eestis on üle 1400 järve ning saari ja laidusid on ligikaudu 1500. Kõrgeim mägi on Suur Munamägi. Eesti rahvuslill on rukkilill ja rahvuslind on suitsupääsuke. Riigi keeleks on eesti keel. Haapsalu linn Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma kauni puitarhitektuuri ning välja...

Turism - Kutsekool
3 allalaadimist
18
odt

ESMASE PÄRINGU VASTE

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Siiri Lepamets MTTp-13 ESMASE PÄRINGU VASTE Referaat Juhendaja : Õie Ristioja Väimela 2015 VASTUSKIRI Tere, Lugupeetud Siiri Lepamets Täname teid, et olete oma koolituse läbiviimiseks valinud just meie hotelli. Oleme koostanud paketi vastavalt jus...

Turism - Kutsekool
2 allalaadimist
2
docx

Majutusettevõtte äriideed

Ettevõtte liik? Ettevõtte liik on majutus (Tartu hotell). ● Millist sihtgrupp peetakse oma kliendiks? Põhiline sihtgrupp on on põhiliselt välismaalased, eriti naaber riigid nagu näiteks: ❏ Läti ❏ Rootsi ❏ Venemaa ❏ ja muud suured riigid ● Millised on ettevõtte...

Turism - Kutsekool
3 allalaadimist
3
docx

Terviseturism

Terviseturism Terviseturism on reisimine tervise parendamise ja/või säilitamise eesmärkidel. Terviseturismi võib käsitleda katusnimetusena, mille alla kuuluvad raviturism, spaaturism ja heaoluturism: Raviturism on reisimine ravieesmärgil, kasutades raviturismitooteid ja ­teenuseid, millel igaühel on oma konkreetne pakkuja, nimetus ja hind. Raviturist on turist, kelle...

Turism - Keskkool
1 allalaadimist
9
pptx

Marsruut Ida-Virumaal

Marsruut Ida- Virumaal Oksana Koloshenko Zlata Sokolovskaja KELA-1 Marsruut Ida-Virumaal Marsruud on 1- päevane ning tehtud Estimaa koolilapsedele Kava: 1. Alutaguse seikluspark 10.00-12.00 2. Selisoo matkarada 13.00-14.00 3. Lõunasöök Jõhvi kohvikus ja vabaaeg 14.30-15.30 4. Toila-Oru park 16.00-17.30 5. Sinimäe vaatetorn 18.30-19.00 Alutaguse seikluspark Seikl...

Turism -
1 allalaadimist
4
rtf

Majutusettevõtete liigid Eestis

08 eur - 35 eur - 320 22 eur - 450 eur - 800 eur 35 eur - 80 eur 7 eur - 20 eur eur 48 eur 32.70 eur eur 2300 eur www.ehrl.ee www.maaturism.ee www.puhkaeestis.ee Jaanika Karp...

Turism - Kutsekool
4 allalaadimist
4
odt

Talvised teenused

Talvised teenused Teenuse nimetus Teenuse hind (euro)Mõõtühik Teenuse kasutamise Märkused aeg Keskuse väliterritooriumi 75 ööpäev E-P Sisaldab suusa- ja lumelauaüritusi. kasutamine ürituste korraldamiseks Uisupaari laenutus 3 tund E-P Lapsed kuni 11.a...

Turism - Kutsekool
2 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun