materjaliga. Geisrid - vett purskav kuumaveeallikas. Fumaroolid -kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad. Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine, varingud). Vulkaaniliste alade kasu inimestele Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. Turism Vulkaan Allikad http://www.sytekava.ee http://et.wikipedia.org Õpik "Üldmaateadus" gümnaasiumile AITÄH KUULAMISE EEST!
19 surma/1,000 inimese kohta (2015 est.) Iive negatiivne: -0.09% (2015 est.) Imikusuremus: 3 surma/100,000 imiku kohta (2015 est.) Asustus. Suurim asustatud ala on Warsaw(pealinn) ,kus elab 1.722 million inimest; teisel kohal on populatsioonilt Krakow 760,000 (2015). 60.5% rahvastikust elab linnades. Majandus. 1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist toimusid suured reformid. Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Jelcz, Autosan, Solaris, Solbus), koptereid (PZL widnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm. Tööst.tootmise kasvuindeks : 4.3% (2015 est.) Töötavate inimeste määr: 18.29 miljonit (2015 est.) Töötute arv Poolas: 10.6% (2015 est.) 12.3% (2014 est.)
Hispaania Pille Kaljuvee Merilyn Anton Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. Andmed Kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km². Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46 120 000 inimest (2011.a seisuga) Rahvastiku tihedus: 92,6 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: hispaania SKT ühe elaniku kohta: 29 400 USD (2010.a) Loodusgeograafiline iseloomustus Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Kliima Suvi on palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja ja keskosas on jaanuaris 810 , augustis 1824 . Lõunas vastavalt 1012 ja suvel 2426 . Sademete hulk on 350500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhjaja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi (9003000 mm aastas...
Fifth level Inimtegevus Pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavíkis ja selle naabruses. Islandi sise- kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. Esimesed inimesed jõudsid Islandile 9. sajandil. Keskmine oodatav eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4. Need kuuluvad maailma kõrgemate hulka. Vaatamisväärsused ja turism Islandi peamiseks turismiväärtuseks on eelkõige loodus. Maailmas pole selliseid kohti palju, kus suhteliselt väikesel territooriumil on võimalik näha vulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid, jääliustikke, koski, fjorde, laavavälju ja nii edasi. Saare vaatamisväärsustega tutvumiseks on kasulik sõita täisring ümber saare ning kindlasti külastada ka asustamata sisemaad. Lisaks loodusvaadete nautimisele on Island hea paik vaalade ja lindude vaatamiseks, ratsutamiseks,
teadmist, mõtlemist ja tervet maailmavaadet, tööde valikut. Teadlased on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad. Sellest saab järeldada, et maailma keeleline mitmekesisus on üks kaalukas loomingulisemate ja sotsiaalsemate inimeste iseloomude põhjus. Mulle tundub, et ilma mitmekeelsuseta oleksid kultuuride piirid palju hõredam. Seega ei oleks nii populaarne turism, mis ongi praegu väga oluline eluala. On tegelikult ka põhjused, millistel saab arvata, et keeleline mitmekesisus on nuhtlus. Esiteks, vaadates maailma ajalukku, on näha, et see on tekitanud tohutu hulka konflikte rahvaste vahel. Kujutades ette, et kogu maailm kasutab suhtlemiseks üht ja sama keelt, oletan, et ei oleks vaja raisata nii palju aega koolis võõrkeeli õppides, seda aga saaks kasutada teiste oluliste oskuste ja teadmiste omandamiseks ja arendamiseks
.................................. 12 11. METSAMAJANDUS ................................................................................... 13 12. TÖÖSTUS ...................................................................................................... 13 13. EKSPORTIMPORT .................................................................................... 14 14. TRANSPORT ................................................................................................. 15 15. TURISM ......................................................................................................... 16 16. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................... 18 ÜLDANDMED Pindala 449 964 km² Rahvaarv Üle 9 miljoni (2007) Pealinn: Stockholm Elanike arv 1 269 100 (2007) Stockholmis Keel Rootsi keel Rahaühik kroon
Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia kuulub tööstusriikide gruppi G-8 ning on majanduse kogutoodangu poolest maailmas seitsmendal kohal. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas.
ja seega vegetastioon on tõusujoones. Uuemal pildil on näha, kuidas mõjutab maakatvust Hiina ja Koreavaheline piir, kuhu on ehitatud tamm. Eriti hästi on seda mäe jalamil näha, kus Hiina poolel on poole parem olukord. PROBLEEM Probleem ise globaalne soojenemine. Tagajärjed: lumikatte püsimise aja vähenemine talvise jää, mis järvele tekib, aja vähenemine loomastiku, taimestiku muutused turism väheneb JÄRVEST ALGAV JÕGI PROBLEEMI LAHENDUSED Raiete vähendamine, sest puude raiumisega satuvad õhku ained, mis soodustavad globaalset soojenemist. Liigraiumisel on ka suur erosioonioht. Turismi vähendamine, sest sellega kaasnevad üleliigsed kulutused trantspordile > heitgaasid ... KUUMAVEEALLIKAD MIDAGI HUVITAVAT Heal lapsel mitu nime: Paektu San (Baegdu) Korea keeles ??? või ??? 'valgepeamägi`, Baekdoosan; Hiina keeles ??
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
Kreeka Andrei Tehnikov 11 LJ 24.03.15 · Pealinn Ateena · Pindala - 131 940 km² · Riigi keel kreeka · Rahvaarv - 10 775 557 (1.07.2014) · SKT elaniku kohta - $24 574 (2014) · Kreeka on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. · Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kli...
elanikud Tulekahju 2 2 2 4 koolilapsed turistid Üleujutus 2 2 5 3 Keskkond Vara Tervise Turism Vedelkütus Plahvatus ELU Plahvatus 4 2 1 5 Paradiis Tulekahju Personal ja Majutus kliendid Tule ja Õnnetus ettevõttes suitsukahjustuse 5 2 4 4 ohtlike d
on väga hea taimede kasvatamiseks. Kolmelt poolt on ala kaitstud tuulde eest ja teiste tegurite eest, mis ei ole taimede kasvuks kasulikud Teiseks transport. Bulgaaria on väga mägine lõunast, läänest ja edelast. Mägine piirkond raskendab teede rajamist. Kuid põhjast ja idast on piirkond transpordi teedele väga hea. Esiteks seal ei esine mägi ja teiseks on avatud piir Musta merre, mis omakorda soodustab laevade ja muude veesõidukite liikumist. Kolmandaks turism. Bulgaaria Musta mere ääreala ja mäestikud pakkuvad palju huvi turistidelt, kes armastavad veeta enda aega mere ääres või mistahes tehes mäestikutes. Allikad : 1- http://www.argotours.ee/?p=6&id=316&item=317 2- http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria http://www.reisiguru.ee/riikID/53,http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria , http://www.argotours.ee/?p=6&id=316&item=317
Sademeid tuleb 1500 mm/a Lumi püsib seal üle nelja kuu Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi Sademeid 500 mm/a Püsivat lumikatet ei kujune RAHVASTIK kolmveerand rahvastikust elab linnades Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad Praha ja Brno Tsehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95% Loomulik iive (1000 elaniku kohta): -15,4 Sisseränne (1000 elaniku kohta): 12,3 Rahvastiku vananemine Turism: suusatamine, rattasõit, matkamine, muuseumid, vaatamisväärsused Religioon: 35% roomakatoliku usku, 9% hussiidid, 8% juudid, 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse. MAJANDUS USD - United States dollar SKT: 236,536 miljardit USD SKT ühe elaniku kohta: 25 436 USD Vabaturumajandus MAAVARAD Kaevandatakse kulda, hõbedat ja rauda. Toodetakse kivi ja pruunsütt.
võimalik reisida pea igasse maailma paika. See on minu jaoks kindlasti väga oluline, kuna olen oma elus küllaltki palju reisinud, ning minu silmaringi on see tunduvalt laiendanud. Tunnen tõelist rõõmu iga kord kui saan astuda lennukile ning sealt välja astudes avastan end täiesti uuelt kontinendilt ning täiesti uuest keskkonnast. See on suur osa meie pere traditsioonidest ning mul on ütlemata hea meel, et turism nii laialdaselt levinud on. Kindlasti mõjutab mind ning ka paljusid teisi just finants-alane globaliseerumine. Nimelt võib siinkohal esiplaanile seada euro kasutamise. Enamikus Euroopa riikides toimub arveldamine selles valuutas. See teeb kindlasti elu mugavamaks ning kergemaks. Reisile minnes ei pea me enam ootama valuutavahetuspunktis vaid saame vabalt eurot kasutada enamikes Euroopa riikides. Väga oluline osa mis puudutab minu igapäevaelu on kindlasti interneti olemasolu. Paljud
Äri Ettevõtte põhiandmed Nimi: Turismi abc OÜ Asukoht: Sadama tee 12-5 Tegevusala: Turism Omandisuhe: OÜ Suurus: 1500m2 Töötajate arv: 15 Ettevõtte taustaandmed Ettevõtte töötajad on saanud turismi alase hariduse ja on pikalt juba sellel alal töötanud. Ettevõtte konkurentsieelis Meie ettevõttel on konkurentide ees hulgaliselt eeliseid, nagu näteks see, et meie teenused on paindlikumad ja saame läheneda igale kliendile personaalselt. Äriidee Äriideeks on pakkuda turistidele meeldejäävaid elamusi nii Eestis kui ka mujal baltikumis või
kergetööstuskaupadest toodetakse villaseid, puuvillaseid ja sünteetilisi kangaid, samuti vaipu, toiduainetest veini, õli, suhkrut, puuviljakonserve ja mahla. · Tähtsamatest kultuuridest võib välja tuua tubaka (eriti kõrge kvaliteediga on Makedoonia ja Traakia tubakas) ja puuvilla, mida kasvatatakse Tessaalia, Makedoonia, Traakia ja Ipeirose tasandikel. · Kreeka on Hispaania ja Itaalia järel õli tootmise poolest maailmas kolmandal kohal. Turism · Kreeka meelitab rohkem kui 16 miljonit turisti aastas, panustades 15% riigi sisemajanduse kogutoodangust. · Ainuüksi aastal 2005, külastas Ateenat 6,088,287 inimest, kuid nüüdseks on see arv muidugi tõusnud. Vaatamisväärsused Sild Rio-Antirio on pikim rippsild kogu maailmas. Rahvusvaheline Arheoloogia Arheoloogiline
Läänemere agenda Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud jätkusuutliku arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse jätkusuutliku arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: Ø transport Ø energeetika Ø turism Ø tööstus Ø põllumajandus Ø kalandus Ø metsandus ja keskkonnaharidus. Click to edit Master text styles Second level Third level Läänemer Fourth level
Nimi Columbia (the District of Columbia ) tuleb tolle aja (1871) USA poeetilisest nimetusest 1800 pidas kongress seal oma esimesed läbirääkimised HARIDUS Linnas kokku 123 avalikku kooli 2011. aasta seisuga käis nendes koolides kokku 46 191 õpilast Seal asub ka mitmeid ülikoole MAJANDUS Washingtoni majandus areneb pidevalt ning seetõttu tekib igapäevaselt juurde uusi edukaid ärikohti. Linna suuruselt teine sissetuleku allikas on turism Aastas külastab Washingtoni umbes 18,9 miljonit inimest, kes toovad sisse ligi 4,8 biljonit dollarit. KLIIMA Washingtonis on niiske lähistroopiline kliima. Igas kuus on registreeritud temperatuuri üle +25 °C. Kõige kuumematel päevadel, 6. augustil 1918 ja 20. juulil 1930 on mõõdetud koguni +41 °C, kuid ka jaanuaris ja detsembris +26 °C. Washingtonis paistab päike aastas keskmiselt 2529 tundi. ASUKOHT Ameerika Ühendriikide loodeosas
in high season kõrghooajal instalment osa, osamakse invaluable hindamatu, väärtuslik jet lag ajavahest tekkinud väsimus let's hit the road asume teele a local landmark kohalik vaatamisväärsus lush vegetation lopsakas taimestik a maze of narrow streets kitsaste tänavate labürint mutual respect vastastikune austus off the beaten track linnakärast eemal on display näitusel, poes nähtaval olema outbound riigist väljaminev turism overwhelming ülevoolav, ülekülluslik package holiday puhkusepakett, pakettpuhkus premises valdused pristine nature/country rikkumata/laitmatult puhas loodus surrounded by steep cliffs ümbritsetud järskudest kaljudest take an afternoon stroll tegema pärastlõunast jalutuskäiku to be dotted with vast number of beach resorts ääristatud arvukatest rannakuurortidest to confide in kedagi usaldama to fasten seatbelts turvavööd kinnitama
Sektor Tõlge Konkreetne Osakaal Konkreetne näide tööstusharu Primaarne e Toote RMK u 4% Liiva kaevandus esmane hankimine Sekundaarne e Toote AS Barrus u 25% Liha töötlemine teisene töötlemine Tertsiaalne e Tootme Kubja hotell u 71% Kaubandus, turism teenindus müümine jne kvaternaarne Eriti kõrgelt Pangandus, ? Skype arenenud Mikroelektroonika tehnoloogia RIIGI SEKKUMINE MAJANDUSSE Majanduslikud motiivid ● Monopolide kontroll ● piirhinnad/maksimaalsed tootmismahud ● Spetsiaalsedlaenu- ja toetusskeemid uutele firmadele ● Maksusoodused väikeettevõtetele Sotsiaalsed motiivid ● Tervishoiunõuded
olulised kohalikule transpordile. Suezi kanal on peamine meretee rahvusvahelisele kaubandusele ja merendusele, ühendades Vahemerd ja Punast merd. Transpordi ministeerium ühes koos valitususasutustega on vastutavad transpordi eest Egiptuses. Peamised sadamad on Aleksandria, Saidi sadam ja Damietta Vahemerel, ning Suez ja Safaga Punasel merel. 13 Turism Egiptus on üks populaarsemaid puhkuse veetmise kohti, tänu mitmetele eelistele. Selle ajalugu on üks kaugemale ulatuvaid ning selle jäänuseid on näha siiani, nt Giza püramiidid (Lisa 3). Samuti on ka kliima see, mis läheb paljudele peale. Suve ajal on seal väga soe, aga on soe ka muudel aegadel, mis on paljudele põhjamaade turistidele oluline. Kindlasti on üks vaatamisväärsus juba Egiptuse linnad, alustades Aleksander Suure
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Pakistani Islamivabariik Referaat Juhendaja: Reet Järvpõld Varstu 2009 Sisukord 1. Asend 2. Rahvastik 3. Energiamajandus 4. Põllumajandus 5. Metsamajandus ja metsatööstus 6. Tööstus 7. Transport 8. Turism 9. Kasutatud kirjandus 1. Asend Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri
Suuremat kahju tegi aga eurooplaste saabumine – sisseveetud monokultuurid mõjutasid saarte elustikku – metsaraie, linnade teke. See lisas Hawaii ohustatud liikide nimekirja veel mitmeid artikleid.[6] 2.7 Majandus Hawaii majandust on aegade jooksul toitnud mitmed tööstused. Peamised ekspordiartiklid on kohvi, makadaamia pähklid, ananass, eksootilised loomad, suhkruroog, mesi ja mesilased. Peamine toodang transporditakse Ameerika Ühendriikide läänerannikule.[6] 2.7.1 Turism Alates 1959. aastast on Hawaii saarestik populaarne turismi sihtkoht. Turistidele pakub saarestik erinevaid aktiivse vaba aja veetmise võimalusi nagu näiteks: snorgeldamine ja surf. Samuti on Hawaiil erakordne võimalus sooritada langevarjuhüppeid rohkem kui 5000 m kõrguselt ning harrastada kaljuhüppeid nii rannikul kui vihmametsades.[6] Lisaks erinevatele vihmametsamatkadele on Hawaiil võimalus külastada kuulsat
e.m.a., enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu Order of Knights of the Hospital of St John asukohaks ning seejärel Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal.(2) Riigikeel on malta keel, kuid inglise keel on tunnustatud ametliku keelena. Paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt.(2) Maltal on arenenud turism, kuid ka teenuste sektor laieneb.(2) Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road. Rahvusroaks on Stuffat Tal- Fenek (jänesehautis).(2) Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult.(1) - Poliitiline süsteem: vabariik; - Pealinn: Valletta; - Pindala: 316 km²; - Rahvaarv: 0,4 miljonit; - Rahaühik: euro.(2)
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
Siis oli olnud nii kõva pakane, et külmus kinni kogu Baltimeri. Rootslased puhanud alguses teeväsimusest-söönud ja tahtnud ka juua, kuid ei leidnud kusagilt lähedalt kaevu. Ja siis tegi Rootsi sõjavägi kaevu Igakülasse. See on tänapäevani alles, üle Muhu kõige sügavam kaev, mis andis aastasadu külarahvale vett. Rootsi vägi kartis mürgitamist ja pannud tunnimehed kaevu valvama. 8 4. Panga kaitset ohustavad tegurid ja kaitse Loodusväärtustele on ohud liigne turism ning lähedalasuv maantee. Kaitse eesmärki saab tagada Tupenurme pangal keelates turistidel liigne liikumine seal, kuna see kahjustab puutumatust. Hooldada aga tuleks alasid, mis kipuvad võsastuma, mille tagajärjel võivad hävida ohustatud liikide kooslused, näiteks käpalised või kahjustab liblikaliikide elupaiku. 5. Ürglooduse objektist huvituvad huvigrupid Huvigrupid on loodusteadlased, eelkõige on huvitunud sellest objektist geoloogid ja
haruldasi taimi ja loomi. Üks haruldastest taimedest ongi Amuuri korgipuu, lisaks sellele on II kaitsekategooria taim ka kummeli-võtmehein. Kaitseall olevaid loomi leidub siin kaks, väike-konnakotkas ja kanakull. Laheda valla territooriumil on ka üks hoiuala, Tahkjärve soo hoiuala, mis on kaitse all 2005. aastast. Tahkjärve soo hoiuala on tehtud vastava elupaigatüübi kaitseks. Alas on keelatud sood kahjustav tegevus.(Laheda valla üldplaneeringu...) 4. TÖÖSTUS, TURISM 4.1. Tööstus Suuri tööstusettevõteid vallas ei ole, kõige suurem firma on AS Suwem, mis teeb täispuidust lastetoamööblit. Selle firma mööbel on Eestis ja ka Euroopas väga hinnatud ning heal tasemel. 4.2. Turism Suuri turismi atraktsioone Laheda vallas pole, on mõned turismitalud, mis tegelevad majutamisega, ning Tilsis on ka vaatetorn. Kuna Laheda vallas asub kolm mõisa, võiks
4) erinevate reisipakettide pakkumine 5) internet (reisi on kerge arvuti teel broneerida) 13. Millised on maailma kõige populaarsemad turismiregioonid, miks? Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Türgi hea kliima, kultuur erinevad atraktsioonid (muuseumid, lõbustuspargid, loodusobjektid) kerge ligipääsetavus 14. Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? puhkus, tervis ja religioon, äri- ja ametireisid jne. 15. Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16. Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? 1) loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine
on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti.
Itaalia kuulub aastast 1950 maailma tugevaimate tööstusriikide hulka ning samuti peetakse seda heatasemelise põllumajanduse riigiks. Samuti on kõrgelt on arenenud masinatööstus ja kergetööstus. Itaalias toodetakse ka autosid, laevu, elektroonikatooteid, busse, jalgrattaid ja palju muud. Kergetööstus annab kvaliteetset toodangut, näiteks: tekstiilid, rõivaid ja jalatseid. Ülimalt oluliseks majandusharuks on Itaalias turism, sest seal on väga soodne kliima ja riigis on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi ning ajaloolisimälestisi säilinud. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Kindlasti ei saa mainimata jätta viinamarjakasvatust, sest nagu teadagi on paljud kuulsad veinid just Itaaliast pärit (ning viinamarju kasutatakse veinide tootmiseks.) Loomakasvatuse põhiharud on piima- lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel
Ta vaatas ringi ja sai aru, et ta leidis uue maa või õieti tegi. Ta pani sellele riigile ka nime Eesti. Ta oli nii õnnelik, et läks Eestisse lausa elama. Nüüd on Kalevipoeg Eestile väga tähtis mees. Austraalia Rahvaarv: 20 090 437 inimest Paikneb Austraalia mandril, Tasmaania saarel. Peamised vaatamisväärsused: Sydney tower, vaade missis Macquaire Pointist Ooperimajale ja Sadamasillale, rahvuspark Kakaduu ja Jõud Denison. Pildid Sydney tower Jõud Denison Turism Alates 1970. aastatest on Austraalias aina enam turiste käinud. 2003 külastas riiki 4,3 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle aborigeenide püha mägi Uluru ja Kakaduu rahvuspark. Venemaa Rahvaarv: 141 904 000 inimest Paikneb Euroopas ja Aasias. Peamised vaatamisväärsused: Talvepalee Peterburis ja Saint Micheal Castle. Pildid Saint Michael's Castle Talvepalee Peterburis Hind ja aeg Reisi kogumaksumus on umbes 200 000 Eesti
äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majandusõpetus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (hinnad, kaubavood, tehnoloogia) kirjeldamine,
surma. *Lennutransport: +kõige kiirem, eriotstarbeline, asendamatu riigikaitses. lennuväljade jm rajamine väga kallis, küte kallis. *Torutransport: +regulaarne, mahukas. ei saa kõiki kaupu transportida, terrorismi oht. 13. Too näiteid turismi positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest turismipiirkondadele.(4+4) Turistid annavad tööd paljudele inimestele ka teistel teenindusaladel. Turism on riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Orkaan, maavärin, haiguste levik, laevaõnnetus või terroriakt võib turistide arvu pikaks ajaks vähendada. 14. Selgita mõisteid mugavuslipp ja merevoorimees, too näiteid (4) Mugavuslipp-riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda laevaomanikele eriti saadsatel tingimustel, madalad maksud, odav tööjõud, leebemad keskkonnahoiutigimused. Nt. Libeeria ja Küpros.
11. Too näiteid teenustest, mis kuuluvad finantsteenuste alla? Laen,liising,hoiustamine,nõustamine 12. Millega tegelevad börsid, kus asuvad maailma suuremad börsid? Aktsiatega,võlakirjadega,,fondidega,osakutega ; New York, Tokyo, London 13. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiiret arengut? Transpordi areng,sissetulek,infolevik, reklaam, elatustaseme tõis, turismiteenuste pakkumine, erinevad paketid, soodustused 14.Miks on turism muutunud kaasajal üheks olulisemaks majandusharuks? Toob riigile raha sisse, luuakse uusi töökohti 14. Milliseid keskonnaprobleemid võivad kaasneda massiturismiga? Suureneb koormus loodsele, võivad hävida looma-,taimeliigid, liigne tallamine
osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist) Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele. Likvideerimisele järgneb ühingu lõppemine (kustutamine äriregistrist). Alles siis, kui ühing on äriregistrist kustutatud, saab väita, et seda ei ole enam ja et äriühingu tegevus on lõppenud. Erinõuetega tegevusalad Kaubandus, turism, ehitus, tööstus, tuleohutus, vedelkütus, finantsteenused, sotsiaalhooldused, tööturg, biotsiid, meediateenused, raudtee, post ja side, trantsport, hasartmängud, lõhkematerjal, elektrienergia, maagaas, kaugküte, teed, keskkond, põllumajandus, merendus, muinsuskaitse, relvaohutus, turvateenused. Kiirmenetlus –ja tavamenetlus Kiirmenetlust ei saa teha AS,SA Tavamenetlus-
välja Prantsuse protektoraat. 1847 Kuninganna Pomare IV aktsepteeris Tahitit Prantsusmaa protektoraadina. · 1880 protektoraadi staatus asendati koloonia staatusega. · Alates 1962. aastast, kui Polüneesiasse toodi üle Prantsuse tuumapolügoon, asendus senine põllumajandusel põhinenud majandus sõjaväebaaside teenindamise ja ka turismitööstusega. Tuumakatsetuste lõpetamise järel on sõjaväe tähtsus majandusele järsult langenud. Neljandiku majandusest moodustab turism, muudest on olulisemad pärlite tootmine ja kalapüük. · Kasvatatakse kookospähkleid, vanilli, kohvi, köögi- ja puuvilju, toodetakse linnu- ja loomaliha ning piimatooteid. Tegeldakse turismi, pärlipüüdmise ja -kasvatamisega, käsitöö ja põllumajandustoodete töötlemisega. Välja veetakse pärle, kookospähkleid, koprat, vanilli, hailiha. Peamisteks ekspordipartneriteks on Prantsusmaa 66,3%. · 1996. aastal vastuvõetud seaduse järgi on
Näiteks Galapagosel elav meri-iguaan pärineb algselt Lõuna-Ameerikas elutsevast iguaanist, ent ainsana saartel on see liik kohastunud eluks vees. Saartel elutseb ka 13 erinevat liiki vintlasi, igaüks eri saartel, kuid pärinevad ühisest esivanemast. Neid liike eristab üksteisest nokk, mis on kohastunud vastavalt toitumisele. Tänapäeval on saartel ka palju inimeste poolt sisse toodud liike, kes seda ainulaadset loodust hävitavad. Samuti on ohuks ka turism ning loodus ise, seda mere taseme tõusu näol. Saared ei ole mere pinnast palju kõrgemal ning ka paarikümne sentimeetrine vee taseme tõus, seab tugevalt ohtu sealsete liikide säilimise. Veel seal elutsevaid liike: Lennuvõimetud kormoranid, Elevantkilpkonnad (saared on nende järgi nime saanud), Galapagose pingviin, Laavasisalik, sinijalgsed suulased, fregattlind,
Teenindusmajandus 1. Otepääle tahetakse rajada uut slaalominõlva. Nii nagu ikka on ettevõtmisele pooldajaid ja vastaseid. Mis võiksid olla slaalomiraja ehitamise poolt- ja vastuargumendid? Poolt areneks turism, tuleks juurde uusi töökohti Vastu kahjustaks pinnast ja loodust, turistid võivad visata prügi maha ja see reostaks loodust 2. Nimeta maailma massiliselt külastatavaid piirkondi. Analüüsi turismi mõju neid piirkondades. Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Vahemere äärsed riigid, Kariibi mere saared, India, Uus-Meremaa, Austraalia, Kanaari saared Positiivne mõju turismis Negatiivne mõju turismis
2011. a. seisuga elab Iirimaal 4 588 282 inimest Rahvastiku tihedus on 63,3 in/km2 2010. a. seisuga on linnaelanikke 62% rahvasikust Iirimaa pealinna Dublini piirkonnas elas 2009. a. 1,084 miljonit inimest. Suuremad linnad on Dublin, Cork, Limerick, Galway ja Waterford Majandustegevus Põllumajandusmaa Toiduainetööstus Turba kaevandamine Tekstiilitööstus Kaubandus Maavarade kaevandamine Keemiatööstus (sh. ravimid) Turism Huvitavat Newgrange Suurejooneline matusepaik Loodud u 5000 a. Tagasi Suurim omasugustest Joonis 5: Newgrange matuspaik Allikas: http://www.newgrange.com/newgrange/newgr ange_aerial.jpg
surma. *Lennutransport: +kõige kiirem, eriotstarbeline, asendamatu riigikaitses. –lennuväljade jm rajamine väga kallis, küte kallis. *Torutransport: +regulaarne, mahukas. –ei saa kõiki kaupu transportida, terrorismi oht. 13. Too näiteid turismi positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest turismipiirkondadele.(4+4) Turistid annavad tööd paljudele inimestele ka teistel teenindusaladel. Turism on riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Orkaan, maavärin, haiguste levik, laevaõnnetus või terroriakt võib turistide arvu pikaks ajaks vähendada. 14. Selgita mõisteid mugavuslipp ja merevoorimees, too näiteid (4) Mugavuslipp-riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel, madalad maksud, odav tööjõud, leebemad keskkonnahoiutigimused. Nt. Libeeria ja Küpros.
Austraalia Triinu Orgmets Üldandmed: • Pealinn: Canberra • Pindala: 7 613 000 km2 • Rahvaarv: 20 226 100 (2004) • Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² • Keeled: inglise, aborigeeni keeled • Usklikud: kristlased, muslimid • Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) • Kuninganna: Elisabeth II • Peaminister: John Howard • Hümn: Advance Australia Fair https:// www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 • Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Pühad: Uusaasta Austraalia päev ANZACi päev Kuninganna sünnipäev Teine jõulupüha Vana-aastaõhtu 1. Jaanuar 26. jaanuar 25. aprill 13. juuni 26. detsember 31. detsember Austraalia lipp ja vapp • Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. • Austraalia...
...............................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism............................................................................................................................. 14 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad................................................................................. 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................
kahekordset rada) Raudtee on ühenduses Saksamaaga. Õhutransport Lennujaamu : 116 lennujaama Maabumis/ tõusmisrada: sillutatud 28; sillutamata 88 Kõigekiiremini on võimalik jõuda Taani minnes sinna lennukiga. Selleks kuluks aega umbes 1 tund. (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) 26 Turism Taani on tuntud turismimaa. Turismi arengueeldused on nende hästi arenenud keemiatööstus. Kuna sealt tuleb taanlaste üks suur leiutisi, lego ja see meelitab palju turiste koos oma lastega Taani. Tõenäoliselt on Legoland üks enim külastatud paiku Taanis. Turism moodustab sisemajanduse koguproduktist umbes 20% (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) 27 Kasutatud kirjandus http://www.nielsen-books
ning on üks olulisematest ELi liikmesriikidest. Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. Maailmapanga andmetel oli Itaalia majandus 2005. aastal sisemajanduse kogutoodangu suuruselt seitsmendal kohal peale USAd, Jaapani, Saksamaad, Hiinat, Suurbritanniat ja Prantsusmaad (Euroopa Liidus seega - 4. kohal). SKT näitaja poolest ületab Itaalia EL keskmist u. 13%. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia rahaühik on euro. Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal - kus töötab vähem, kui 259 inimest - on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine aga 55%) Väheseid, aga maailmas hästi tuntud suurettevõtteid haldavad kas
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
..... 13 17.1. Nimi.......................................................................................................... 13 17.2. Loodus...................................................................................................... 13 17.3. Rahvastik.................................................................................................. 13 17.4. Majandus.................................................................................................. 13 17.5. Turism....................................................................................................... 14 Kokkuvõte............................................................................................................. 15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 16 2 Sissejuhatus
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik..............................................................................................
...........................................8 5.3. Kalandus.........................................................................................8 - 9 5.4. Tööstusharud........................................................................................9 5.5. Metsandus............................................................................................9 6. Teenindus ( haridus, tervisehoid, transport, kommunaalteenused )..............9 -10 7. Turism ( kaubandus, toitlustus, majutus )...................................................10 - 11 Kokkuvõte................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................................12 Lisad........................................................................................................................13
Hind(juuksur) 3 -- 0,3- 1000 2009 aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus. Tootmistegurid tööjõud ja/või kapital. Tööjõud - turism, Horeca. Kapital kalandus, energia, põllumajandus. · Inflatsioon · Finantsturud ja reaalamajandus. · Riigiavatus ja maksebilanss Sisemajanduse Koguprodukt(estSKT) Gross Domestic Product (engGDP) Kõikide riigi territooriumil teatud ajavemiu jooksul toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. · Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
