mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10. Musta mere põhjaosas asub Ukraina, kellel e kuulub ka Krimmi poolsaar. Idaosas asuvad Venemaa ja Gruusia, lõunaosas Türgi ning lääneosas Rumeenia ja Bulgaaria. Suuremad sadamad Musta mere ääres on Sevastoopol ja Odessa Ukrainas, Bathumi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constanta Rumeenias. Hea kliima tõttu on Musta mere ääres väga oluline turism. Seal asub palju suuri kuurorte: Jalta Krimmi poolsaarel, Sotshi Venemaal ja paljud teised. Samuti Must meri väga oluline meretranspordi jaoks. Must meri ühendab Venemaad, Ukrainat, Gruusiat, Bulgaariat ja Rumeeniat mööda merd muu maailmaga. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. Must meri on väga saastunud. Saastumist mõjutavad mitmed suured sadamad Musta mere kaldal ja tihe laevaliiklus, samuti mere kaldal asuvate riikide hoolimatu
TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja ...
Tallinna Reaalkool Madagaskar Referaat Kristjan Suurorg 8aklass 2010 Sisukord Madagaskar................................................................................................................................. 1 Asendi iseloomustus................................................................................................................... 3 Rahavastiku üldiseloomustus......................................................................................................4 2.1 Rahvaarv........................................................................................................................... 4 2.2 Riigi rahvastiku vanuseline struktuur............................................................................... 4 2....
TRANSPORT - SIDE · Teedevõrgu tihedus suhteliselt hõre · Sõiduteede pikkus 1 751 868 km · Raudteetransport on väike, teid kokku 29 295 km · Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga · Jõetranspordi tähtsus väga suur, teede pikkus 50 000 km · Suurimad laevatavad jõed -Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km) · Õhtutranspordi tähtsus väga suur · Lennujaamu kokku 4176 TURISMI ARENG RIIGIS · Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 54% · Külastatavamad paigad: Amazonase dzungel, Sao-Paulo, Rio de Jainero ja pealinn Brasilia Rio de Jainero Uudis Eesti ja Brasiilia kohta · Allikas: http://www.reform.ee/kandidaat/urmasp aet/galerii/1338/valisminister-paet- tostatas-kohtumisel-brasiilia-kolleegiga- viisavabaduse-vastastikkuse-kusimuse · Kuupäev: 16.04.2008 · Välisminister Urmas Paet tõstatas
Jakk-oluline koduloom Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Budistlik klooster Nepaali, mille territoorium jääb põhiosas Himaalaja mäestikku, suureks tuluallikaks on turism. Maailma kõrgemaid tippe tullakse vaatama ja vallutama kogu maailmast. Alpinistidele, kes tahavad ronida Mount Everesti tippu, on kehtestatud küllalt suured maksud, kuid puudust neist esialgu siiski veel ei paista olevat. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4gi http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-57-1.htm http://thegeminiweb.com http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-57-2.htm
turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3) hapniku liiga vähe 4) liiga happeline keskkond Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus: 1) puhta vee varu 2) ühtlustab jõgede reziimi 3) elupaigad loomadele, taimekooslustele 4) turvad 5) marjad, seened 6) teadlastele uurimiseks 7) turism Muld ...maapinna pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega. Mulla tähtsus: 1. muld on tootmisvara põllumajanduses 2. elukohaks paljudele organismidele 3. tänu viljakusele saavad kasvada taimed 4. taimel on võimalik mulda kinnituda 5. tekivad setted. 6. muld on nagu filter põhjavee jaoks. Mulla tekketegurid: 1. kliima 2
SAKSAMAA Jaanika Golubeva EMA Merekool 11LJ 2011 Üldine iseloomustus Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Parasvöötmeline kliima. Suhteliselt jahe kliima. Keskmine temp. Jaan. 1-2 kraadi, juulis 16-20 kraadi. Talved ja suved niisked ja vihmased. Sademeid 600-1000mmHg. Merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Saksamaa asub sega-ja lehtmetsa vööndis. Majanduslikult väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa on hästi arenenud riik. Föderaalne vabariik. Rahvaarv ja selle soolis-vanuseline iseloomustus Rahvaarv: 82079454 milj/in Rahvastiku Tihedus: 230in/km2 Aastane rahvastiku juurdekasv 0.02% (1998) 0-14 aastaseid: 13.3%(N-5232245, M-5569390milj/in.) 15-64 aastaseid: 66.1%(N-26617915, M-5569390milj/in.) 65 ja vanemad: 20.6%(N-9557634, M-7217163milj/in.) Rahvastiku püramiid Click to edit Master text styles Second level Third level ...
rekreatsiooni. 3. Inimene vajab rekreatsiooni selleks et enda psühholoogilisi vajadusi rahuldada, saada kogemust, meelt lahutada ja aega sisustada jne. 4. Rekreatsiooni eesmärgiks on inimesele pakkuda rahulolu tunnet ja tervisliku eluviisiga naudingut, samuti töövõime taastamine võimalust. 5. Sportlikud mängud v tegevused saavad küll, oleneb ürituse sisust ilmselt. 6. Rekreatsioon kodus, igapäevane vaba aja veetmine, ühepäevapuhkus ja turism. 7. Aeg, millal inimene on vaba kohustustest. 8. Rekreatsioon on organiseeritud vaba aja tegevus isikliku ja sotsiaalse heaolu saavutamiseks. Mistahes vabal ajal tehtav tegevus, mis toimub üksi või siis kollektiivselt. 9. meeste puhul on vaba aeg enamasti palgatööst vaba aeg- see, mis jääb tööaja ja une aja vahele. 10.Jõudeaeg (leisure) tähendab osalemist tegvustes, mida tehakse nende endi pärast. Tehes seda, mis annab naudingu ja rahulolu tunde
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
liikumine; rahvusvaheline tööjaotus; kapitali vaba liikumine; rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine. + Konkurent suureneb Kaupade valik suureneb Tehnoloogia kiirem areng Tööjõu pidev koolitus Uued traditsioonid Rahvusvaheline turism - Paljude kohalike ettevõtete kadumine Lõhe rikaste ja vaeste vahel suureneb Kultuurilise mitmekesisuse suurenemine Immigratsiooni suurenemine Haiguste kiire levik 5. Rahvusvahelised ettevõtted (RVE), oskad nimetada RVE-id erinevatest eluvaldkondadest. *** 6. Rahvusvahelise majandusliku koostöö vormid
http://images.nationalgeographic.com/wpf/media- 3027339/patagonia-chile-photo-gallery/0-34-110/a- live/photos/000/451/cache/freshwater-rivers-rio-grande- parque-nacional-torres-del-pain-a.jpg 1_45146_600x450.jpg Tulemaa saare majandus • Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine. • Tegeletakse veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega. • Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, ka kivisütt. • Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. http://patbrit.org/img/rr/postal-armando-draga- tdf_magallanes.png Reisimine Tulemaale • Kuna Tulemaa asub lõunapoolkeral, tasuks sinna minna talvel, siis kui seal on suvi. • Kaasa peaks võtma kindlasti soojemad riided ning ka vihmariided. • Rahana on seal kasutusel peesod. 1 peeso on 0,09 eurot. • Keelena räägitakse Tulemaal hispaania keelt. • Reis seal kestab nädal. Lennureis Tulemaale
PERUU 1.Riigi üldandmed: a) Geograafiline asend- Lõuna-Ameerika lääneosa, pindala- 1285216 km2 piiri pikkus: 7461 km naabrid- Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Ecuador. Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga. b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 2...
lambapiimast) on valmistatud keedetud puuviljadest) ja bigos. Suuremad linnad ØVarssavi ØKraków ØLód ØWroclaw ØPozna ØGdask ØSzczecin Majandus Toodetakse: Peamised majandusharud: o Autotööstus o Elektroonikat o Keemiatööstus o Riideid o Turism o Autosid (luksusauto "Leopard") o Busse (Solbus, Solaris, Autosan) o Koptereid, lennukeid, laevu, militaartehnikat, kodutehnikat o Ravimeid, toiduaineid Poola impordib: Poola ekspordib: ØMasinaid ja tööstusseadmeid ØTööstusmasinaid ja veondusseadmeid ØNaftat
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
Carl Robert Jakobsoni Nimeline Gümnaasium Indoneesia Uurimustöö Siim Teder 10c Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2008 Sisukord Lk2 ..................................................Sisukord Lk3 ..................................................Sissejuhatus/Üldandmed Lk4 ..................................................Geograafiline asend Lk5 ..................................................Looduslikud tingimused Lk6 ..................................................Riigi arengutase Lk7 ..................................................Rahvastik Lk8 ..................................................Energiamajandus Lk9 ..................................................Põllumajandus Lk10 ................................................Transport ...
Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007. aastal Eestisse kaupu umbes 700 miljoni norra krooni eest. Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni
viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses. Suurte metsadetõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Austria majandus Teenindus: Teenused moodustavad Austrias üle poole hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus. Turism on Austrias oluline majandusharu. Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga. Mäetööstus: Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Austria ja Eesti majandussuhted Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. Olulisemad eksportkaubad:
Tänapäeval on kirik heas korras ja meelitab igal aastal Toompeale palju turiste. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 6 15 tonni kaaluv kell. Vaatamist väärib katedraali mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör. Aleksander Nevski katedraali kasutab Moskva patriarhaadile alluv vene kogudus. (Lisa 1.) (Tallinna turism 2014) 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD Kreeka õigeusklikel on traditsiooniks palverännak Pühale Maale. Palverännakul Jeruusalemma ja Pühale Maale ei ole rangeid protseduurireegleid. Jeruusalemma palverändurid lähevad erinevatel aegadel erinevatesse kohtadesse, kus nad teenivad erineval moel oma Jumalat. Kristlastel ja õigeusklikel on Jeruusalemma külastamisel alati olnud tähtsad eelkõige Jeesusega seotud paigad.. Eriti eakamatele inimestele, keda on õigeusklike palverändurite
Rahaühikuks on euro.. Samal poolsaarel on ka Portugal. Idas ja lõunas on vahemeri, Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus, eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein ning samuti on turism väga tulutoov. Hispaaniat tuntakse tänu flamnekomuusikale- ja tantsule, filmidele mis on saanud rahvusvahelisi auhindu,kunstile, Hispaania kööki teatakse eriti paella, tortilla ja sangaria järgi. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa , Sloveenia ja Sveitsiga . Rannajoone pikkus on 7600 km
(271 000 elanikku). Suuremad linnad ja linnastud paiknevad rannikuäärsetel aladel,soodsatel aladel kaubanduseks ja tööks.Suuremad linnad kujunesid rannikuäärsetele aladele juba ammu.Ka vanal ajal olid mereäärsed kohad kaubandusteede ristumiskohaks ja nii arenesidki linnad.Mere lähedus on hea kauba importimiseks ,eksportimiseks,samuti saab rakendada palju tööstus valdkondi nagu näiteks turism,laevandus,kalandus jpm. Samuti mängib rolli ka naaberriikide lähedus.Sadamalinnadele Rootsis on naaberriigid lähedal ja ka see on pluss punkt rannikaladel olevatele linnadele.Transport on palju odavam ja kiirem. Linnu on ka jõgede ja järvede läheduses ning aladel kus on suuremaid tööstuseid. Energiamajandus 14 Energiamajandus, sh. hüdroenergeetika ja naftatöötlemine
11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15. Landwirt der -e Põllumees 16.Pflanze die -n Taim 17. Winter der - Talv 18. Sommer der - Suvi 19. Frühlig der - Kevad 20.Herbst der - Sügis 21.Tier das -e Loom 22.Tourismus der - Turism 23.Jahreszeit die -en Aastaaeg 24.Meer das -e Meri 25.Teich der -e Tiik 26.See der -n Järv 27.Bach der -"e Oja 28.Schnee der - Lumi 29.Regen der - Vihm 30.Wind der -e Tuul 31.Jogging das - Tervisejooks 32.Zelt das -e Telk 33.Wald der -"er Mets 34.Kartoffel die -n Kartul 35
Looduslikus sihtkaitsevööndis kaitstakse linde, imetajaid, kalu ja taimi häirimise ning maastike mittelooduslike muutuste suhtes. Hooldatav sihtkaitsevöönd sätestab alad, kus tuleb säilitada poollooduslikud alad, ranna- ja puisniidud, nende mitmekesisuses. Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Piiranguvööndisse kuulub mereala, kus on lubatud majandustegevus, mis on looduskaitse nõuetega kooskõlas, näiteks kalapüük, turism, roo ja adru varumine. Inimesed on laidudel elanud sajandeid. Hiljemalt 1564. a. oli asustatud Saarnaki ja 1623. a. Hanikatsi. Hariti põldu, niideti heina, kasvatati kariloomi ja püüti kala. Üle laidude kulges vanasti talitee mandrile. Peavarju pakkusid kõrtsid Hanikatsil ja Kõrgelaiul. Tänaseks on laiud jäänud inimtühjaks. Et säilitada laidude endist ilmet, jätkatakse neil niitmist ja võsaraiet ning karjatatakse lambaid.
Hollandi majandus Carmen Oroperv 9.b Geograafiline asend 51° 55 N, 5° 34 E Lääne Euroopas Põhjamere ääres Asub Reini ja Maasi alamjooksul Umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga Majanduse struktuur 3% SKT osatähtsus majandussektorite 25% kaupa Primaarne sektor Sekundaarn 72% Hõivatud inimeste osatähtsus m 2% 18% Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas Majanduse peamised alustalad on eksport ja reeksport Märkimisväärne looduslik gaasivaru Prioriteetsed majandus...
MAROKO Diana Tammekand VPG 11.klass Maroko lipp Üldandmed PINDALA - 446 550 km2 RAHVAARV 32 200 000 (2009) PEALINN - Rabat (Ar-Rib) PEALINNA ELANIKE ARV - 1 655 753 KEEL araabia RAHAÜHIK - dirham (MAD) Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Riigi koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas. Looduslikud tingimused PINNAMOOD mägine pinnamood. Marokot läbib kirdest edelasse Atlase kurdmäestik. Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. KLIIMA Asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põlluma...
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Rahvastik Ateena on riigi suurim linn. Ateena linn jagatakse halduslikult mitmeks osaks ning seda ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suure osa linnarahvastikust ja arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ateena omavalitsuses 655 780 inimest, ent kogu linnas elas 3 074 160 inimest. Eurostati andmetel on Ateena linnastu Euroopa Liidu seitsmes asustatum piirkond ja neljas asustatum pealinn. Majandus Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus. 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Acropolis_from_a_top_Philopappos_Hill.jpg Arvuti töövahendina 2014 kevad Thessaloníki Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn. Linn asub riigi põhjaosas Therme lahe ääres. Ta asub nõos ning on ümbritsetud madalatest küngastest. Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine majandus-, tööstus-, äri- ja poliitiline keskus ning oluline transpordi sõlmpunkt
Oskad nimetada RVE-id erinevatest eluvaldkondadest. 6. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid (IMF, WTO, EL, NAFTA, ALADI, APEC, OPEC, ASEAN, OECD) eestikeelne täielik nimetus, org.-i tegevussuunad lühidalt, liikmed. 7. Tekstiili-, õmblus- autotööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine (oskad vastata klassis arutatud ning ekooli lisatud küsimustele) 8. Transpordi areng, erinevate transpordiliikide eelised ja puudused. 9. Turism turismi liigid, turismi kiire arengu põhjused, turismi positiivne ja negatiivne mõju.
Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvustoitude levik VABAKAUBANDUS Kapitali vaba liikumine Maksude alandamine ettevõtte kasumilt Poliitikas Riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine Riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvaheliste organisatsioonide nagu ÜRO, WTO jne kätte Kultuuris: Erinevate maade kultuuride lähenemine Ameerika filmide jms levik üle maailma Suhtluses inglise keele kasutamine
peamiselt puhkuse eesmärgil, aga ka tervise ja religiooni pärast sammuti on sagedased äri ja ametireisid. Kõige enam kasutatakse reisimiseks lennutransporti, kuna see on kiire, mugav ja lennuliiklus on väga hästi arenenud sammuti on lennukiga võimalik läbida pikki vahemaid. 41% turistidest reisib auto või bussiga, nende liiklusvahenditega on kerge liikuda lühikesi vahemaid ning autoga on peaaegu kõikjale võimalik ligi päeseda. Vähem kasutatakse transpordiks laevu ja ronge. Turism on tihedalt seotud erinevate majandusharudega nagu transport, majandus, toitlustus, meedia ja meelelahutus tööstus.1 Mehhiko kuulub koos USA ja Kanadaga Põhja- Ameerika regiooni. Põhja- Ameerikasse saabus aastal 2015. 127 574 000 turisti. Umbes sama hulk turistide saabumisi oli ka Kesk- ja Ida Euroopassse. Kõige rohkem turiste võttsid vastu Lõuna- Euroopa ja Vahemere maad (225 205 000 inimest). Põhja- Ameerikas viibides kulutasid seal turistid 2015. aastal 238,285 millionit USA
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST · INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES VÄHENES. SUURENES TEENINDUSE OSAKAAL (KAUBANDUS, TRANSPORT, ISIKUTEENUSED)
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26% Eluase 121% 266% 145% Transport 128% 167% 39% Vaba aeg 104% 128% 24% Majapidamine 103% 118% 24% Turism 114% 214% 100% Side 129% 104% -25% Rõivad/jalatsid 134% 149% 25% Haridus ja lasteasutused 120% 197% 77% Söömine väljaspool kodu, maj...
kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise põhjused Parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale Ühtlustavad nähtused nagu läänestumine Kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism Kasvanud immigratsioon Rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik Võistlusspordi alade üleilmne levik Globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, sidesatelliidid, telefonid Globaalse kultuuri tagajärjed: Väikerahvustel on raske säilitada oma kultuurilisi eripärasid. Suur immigratsioon toob kaasa teiste kultuuride ja religioonide mõjutusi.
Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus? Eesti Euroopa Liidus Aktiivne ja konstruktiivne partner. Hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel. Meie huvi: tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema. kiirendas Eesti liitumine Euroopa Liiduga majanduskasvu, pakkudes ettevõtetele avaramaid turuväljavaateid, riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele kindlustunnet. Pooltargumendid Vaba liikumine ja võimalus töötada välismaal Turism Järsk langus laenude intressimääradele Autode odavnemine ja tehnoloogia arenemine Topeltmaksustamise tollimaksude tühistamine kaubavahetuses Venemaaga Ühtne raha Põllumajandusega tegelejad said hea kasumi Vastuargumendid Suurenes sõidukite kindlustuse maksumus Suurenes kütuste aktsiisimaks Suurenes ...
Geograafia KT küsimused ja vastused 1.Millises Kliimavöötmes paiknevad savannid ? V:Troopilises või lähistroopilises(suurimad Aafrika,Ameerika,Aasia,Austraalia aladel),10 ja 20 laiuskraadide vahemikus. 2.Mille poolest erinevad aastaajad savannides ? V:Aasta jaguneb kaheks enam-vähem võrde pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. 3.Selgita savannide tekkimist. V:Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute,osalt ka metsaraie,maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. 4.Kuidas muutub savannides taimkate,kui liikuda ekvaatori suunas ? V:Taimkate muutub paksemaks ja kliima niiskemaks, rohkem puid ja taimi. 5.Millal valitseb põhjapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Kuiv periood valitseb talvel, niiske suvel. 6. Millal valitseb lõunapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Suvel kuiv,talvel niiske.Sest talvel on sademeid rohkem kui suvel. 7.Millised mullad levivad ...
Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni kultuuripärandit Rooma teatreid ja villasid, Bütsantsi kirikuid ja kloostreid, ristisõdijate kindlusi ning eelajalooliseid asulaid. Saare majanduses on põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. Traditsiooniline käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Traditsioonilised kohalikud road on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose türgi ja kreeka kogukonda eraldab nn roheline joon alates 1974. aastast, mil Türgi okupeeris saare põhjaosa. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Afrodite saarena, kes legendi järgi siin
Edelasaarestik Soome edelarannikul on meres palju SKÄÄRE (väikesi kaljusaari). Need jagunevad kahe saarestiku: TURU SAARESTIKU ja AHVENAMAA vahel. On populaarne puhke- ja turismipiirkond. Pehmema kliima tõttu on arenenud puuviljakasvatus. Lõuna-Soome Siia jäävad Soome suurimad linnad. On Soome tähtsaim tööstuspiirkond ja ka põllumajandus on kõrgel järjel. Järvedemaa Peamiseks tegevusalaks on turism, puhkemajandus ja ka metsandus. Tampere ümbrus on vana tekstiiltööstuskeskus. Lahti Tuntud suusakeskus. Pohjanmaa Piirkond hõlmab Botnia lahe ranniku KEMIST kuni VAASANI Asustatud suures osas rootslastega. Kasvatatakse palju karusloomi. Mägimaa Ala vastu Venemaa koosseisu asuvat KARJALAT. Hõreda asustusega. Lapimaa Soome põhjapoolseim ala.
segmenteerimiseks ja positsioneerimiseks. Unikaalse müügiargumendi väljatöötamine, kusjuures kogemine ja sümbolid on olulised. Personaliseeritud tooted Väiksem reisieelarve Reiskorraldajatele uued väljakutsed ja rollid – lisaväärtuse loomise vajadus. TRANSPORT Parklad Lennureiside vähendamine Rongiliikluse parandamine Kruiisireisid. MAAKODUDE TURISM Iseteenindava turismi kasv INFORMATSIOONITEHNOLOOGIA KIIRE ARENG Sidevahendid GPS. Milline on suurim trendide muutus viimastel aastatel? Tutvu Digital Tourism http://etc-digital.org/wp-content/uploads/2013/09/ETC_US_Report.pdf
vaene. See on kindlasti halb pool. Samuti võtavad immigrandid ära tööd. Samas, on nad nõus tegema tööd, mida eestlane võibolla ei ole. Selle poole pealt on globaliseerumine vägagi kahe tahuga. Kelly Talimaa 10.S 2015 Suur pluss üleilmastumisel on reisimine ja turism. Reisimine on kõigile avatud, kel vähegi kapitali reisimiseks on. Eksemple on olemas reisid, kus minnakse teise riiki, näiteks Egiptusesse, ja koha peal ootavad erinevad turismiteenused ja hotellid. See on tänapäeval väga populaarne reisimises viis. Niisamuti teenivad ka turismifirmad kõva kasumi. Üks pluss kui ka miinus, on see, et noored lähevad teise riiki õppima ja pikemas perspektiivis jäävad ka sinna elama.
(temperatuur ja koostis). Kihtvulkaan tekib siis, kui magma on happeline ja tardub väljumis koha lähedal. Kilpvulkaan tekib siis, kui magma on aluseline ja vedel ning voolab kiirelt lõõrist eemale ja moodustab laavaga kaetud ala. Kaasnevad nähtused – laavavoolud, mudavoolud e lahaarid, lõõmpilved (tuha- ja gaasipilved), maavärinad, mille tulemusena tekivad maalihked ning kivimid ja püroklastiline materjal. Kasu inimestele – turism, viljakad mullad, ehitusmaterjal (tuff), geotermaalenergia, rikkalikult maavarasid (kuld, hõbe, vask, maagid). Maavärinad Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kolde sügavus on aga erinev ning oleneb laamapiiri tüübist: 1) Ookeani keskahelikus – paari km sügavused 2) Kuuma täpi piirkonnad ning mandrilaamade põrkumine – kümneid km sügavused 3) Subduktsioonivööndis – kuni 670 km sügavused
Selle pikkusjoon 14 880 km. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Geograafilised koordinaadid: 39 00 N, 22 00 E Rahvastik Kreekas elab 98% kreeklasi ja 2% teisi rahvuseid 98% on ka Kreeka õigeusku ning 2% teist uski Naiste keskmine vanus on 81 aastat ja meestel 75 aastat. Kreeka rahvastik on vananev Majandus Põhilised majandusharud: Turism Laevandus Pangandus Põllumajandus Energeetika Maavarad ja eksport Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 päeva, tuleks pöörduda Kreeka Suursaatkonna poole Tallinnas. Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisiht Vaatamisväärsused Ateena akropol
Tööturg ja palk Suur majanduskriis hakkas tunda andma juba 2008. aastal, hullemaks läks asi aga 2009. aastal. Pärast 2008. aastat hakkasid ka väga paljud firmadtöötajaid koondama ja osa firmasid lõpetas oma tegevuse pankrotiga. Töötuid tekkis kiirelt massiliselt juurde ( 2008. 5.5% - 2009. 13.8 % ) See oli päris otseselt seotud majanduslangusega. Kõige rohkem kannatasid sellised valdkonnad, mis ei kuulu inimeste esmaste vajaduste alla, nagu ehitus, kinnisvara ja langes ka jaekaupade müük. Kui palk kasvas 2006. aastal hüppeliselt kiiresti, siis 2008. aastal see pidurdus või isegi vähenes. Põhjuseks siis töötute meeletu kasv, inimesed olid väiksema raha eest nõus tööd tegema, peaasi et töökoht ise alles jääks. Pensionid on aga hoolimata majanduskriisist iga aastaga tõusnud. Tarbimine Kuna aastatel 2006-2007 paistis kogu majandus suhteliselt positiivsena, kasvas ka inimeste tarbimine teatud ostude suhtes. Seda suurelt tänu pankadele, kes...
· Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 350km2.Athose mäe enda kõrgus on 2033m.Sealses 20 kloostis elab ligi 2000 munka.Naistele on sissepääs rangelt keelatud.Seal on säilinud Bütsantsi kunsti,eriti ikonograafia traditsioon. Olümpose mägi Põhja-Kreekas asuv Olümpose mägi on
*Aa s ta ke s km ine te m p e ra tuur o n 4 ,9 kra a d i. *Aa s ta ne ke s km ine s a d e m e te h ulk o n 6 8 0 m m . *Üle 8 p a llis e kiirus e g a tuuli o n a a s ta s 1 2 p ä e va . HUVIVÄÄRSUSED . *Vilja nd i le g e nd a a rs e linna p e a Aug us t Ma ra m a a ja te m a ko e ra (Ne ffi) s kulp tuur *P urs kka e vus kulp tuur " P a s to ra a l a llika l" *Ko nd a s e m a a s ika d * R ip p s ild TURISM *Viljandi linn paelub külalisi ürgse looduse ja toredate kultuuriüritustega. *All orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele ja tervisespordi harrastajatele. *Iga aasta 1.mail kogunevad tuhanded jooksusõbrad, et mõõtu võtta ümber järve jooksust. FAKTID *Eesti kdi külje alt rändasid Riiga Eesti esimese luuletõige vaheldusrikkama reljeefiga linn. *Viljanaja Kristjan Jaak Petersoni vanemad *Viljandi on olnud Eesti ärkamisajal Peterburi ja
Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana , Molde , Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos , sest tulenevalt riigipinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga 10) Turism: Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest. Seal on maailmas ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavad tõmmates ligi peamiselt suurema sissetulekuga inimesi. Populaarsemad vaatamisväärsused: Flam raudteeliin- liinmille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikud puutumatud vaatamisväärsused , kosed ja joad. Nort Cape-
1. Mõisted: 1) Maailmamajandus – maailma kõikide riikide rahvamajandusi ja nende seoseid nimetatakse maailmamajanduseks. 2) Rahvusvaheline firma – firma mis tegutseb rohkem kui ühes riigis. 3) Klaster – geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet pakkuvate ettevõtete kooslus. 4) Logistika – majandusharu, mille eesmärk on tagada, et veosed viidaks õigel ajal õigesse kohta minimaalsete kuludega. 5) Turism – aktiivse puhkuse vorm 6) Rahvusvaheline tööjaotus – tööjaotuse kõrgeim vorm, mille puhul iga riigi majandus keskendub sellisele toodangule mille tootmiskulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On toimunud suur areng, varem oli
tagastada vanad arvulise vastavuse alusel poodi tasuta. Ostan laetavaid akusid! Akud sisaldavad kahjulikke kemikaale ja metalle ning tuleb seepärast hoolikalt kõrvaldada, viies nad oma piirkonna vastuvõtupunkti. Teise võimalusena võiksin kasutada ka laetavaid akusid. Loodus ja bioloogiline mitmekesisus See, et oleme teadlikud näiteks ostetavate toodete päritolust, võib takistada ettevõtetel turustamast kaupu, mis kahjustavad keskkonda. Vastutustundlik turism aitab hoida ilu nendes piirkondades, mida meile meeldib külastada. Osaleda talgutel ja jagada infot teistega Meil in väga palju erinevaid talguid ja igaüks ssab osaleda sellel. Kui minul ei ole võimalusi ja aega osaleda, siis ma kohustuslikult jagan seda teistega.
.......................................................12 2.Millised on turismi arengueeldused selles riigis?............................................................................................ 12 3.Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam? ..............................................13 4.Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt? ......................................................13 5.Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?..............................................................13 KAARDID.................................................................................................................... 14 1.Tööstuslikud toorained ja maagid....................................................................................................................14 2.Siseveetransport. Laevatatavad jõed ja tähtsamad jõesadamad.........................................................
............................................................................ 20 6. METSAMAJANDUS.....................................................................................................21 7. TÖÖSTUSE ARENG ..............................................................................................................................................22 8. TRANSPORT.................................................................................................................23 9. TURISM..........................................................................................................................27 .............................................................................................................................................28 KOKKUVÕTE...................................................................................................................28 3 KASUTATUD KIRJANDUS........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
