Roomlased roomlased kasutusele? õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks . 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Linn, mis ei lagune koost, hoiab rahvast õnnelikuna. riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Sellepärast olid vastupidavad ja ilusad hooned tähtsad. 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Vana-rooma keskväljak, kus asus turg ja tähtsamad templid. ja kirjelda selle juurde kuuluvat! Forum Romanum, kuhu kuulusid suured templid ja sambad, Romuluse hauale püstitatud piilar vanima teadaoleva raidkirjaga. 4. Millal ehitati Pont-du-Gard? 1 saj. e.m.a. 5. Mis otstarve oli ehitisel Pont-du-Gard Suur kolmekorruseline akvedukt, tõi linna vett üle Gardi oru. 6
1. Mis on tööstuslik pööre?18. sajandil hakati manufaktuure asendama masinatööstusega(Algas Inglismaal).Põllumajandusest liikusid inimesed tööstustesse ja maalt linna. Kaubatootmine suurenes oluliselt, ning tootjata vahel oli konkurents mis pani tootjad kvaliteeti tõstma. Turg mõjutas tootmist. Teadus ja tehnikasaavutused olid tööstusliku pöörde eeldusteks. Kasutati langevat vett, tuult ja aurumasinat et masinad käima panna. 2.Auruajastu algus? Esimestes vabrikutes kasutati lagevat vettmis pani liikuma vesiratta mis omakorda mehanismid; aga sellepärast pidi ehitama vabrikud veekogu äärde. James Watt leiutas esimese aurumasina mida hakati kasutama rongides ja aurikutes. 3.Saksa tolliliit
Ajalugu Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. Augustil 1991 suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Rahvale teatati, et ta on haige. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsin astusid aga riigipöördekatse augustiputsi vastu välja. Riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ja...
palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast. Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel: Tööpuudust saab kaotada palga vähendamise kaudu. Kui palgad on seotud lepingutega, siis turg võib jõuda tasakaalu lepingute lõppemisel. Iga täiendav töötu peab olema töölise laiskuse või palga jäikuse tagajärg, millest mõlemad on lühiajalised nähtused. Poliitika: majandusse mitte sekkuda ja anda vaba voli iseregulatsioonile. Keynesi pakkumise ja nõudluse mudel: Pole mehhanismi, mis reguleeriks reaalpalka. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastastikune sõltuvus võib seguneda isereguleerivate jõududega neid takistades.
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2. Diferentseeritud toodang tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (erinevad seebisordid) 3. Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda Suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. 4 Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu
Sihtturg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Klientideks võivad olla nii üksikisikud/pered kui ka organisatsioonid. Massturundus põhineb masstootmisel ja turustamisel Toote diferentseerimine omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid, toodang eristub konkurentide omast, iga toote sihttarbija ei ole täpselt määratletud Sihtturundus tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupile. 36. Turu segmenteerimine. Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Eesmärgiks on leida parimad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm. Segmenteerida võib ühe kui ka mitme tunnuse alusel. 37. Toode. Esmatarbe ja valikkaubad. Ettevõtte toodangu koosseis. Tarbijad ostavad tooteid või teenuseid
leiti vastused hõimkonna tasandil. Käsu ehk plaanimajanduse aluseks on majanduslikele küsimustele vastuste leidmine ühe keskse institutsiooni (riigi )poolt. Turumajanduse aluseks on eraomandus. Tootlikud ressursid kuuluvad erasektorile. Segamajandus on majandussüsteem mis ühendab mitme erineva majandussüsteemi jooni. Turumehhanism Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel Turud jaotakse: Ø tootmistegurite turg – kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) Ø hüviste turg – kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus.
kasu. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Oluline on ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal, või vastupidi. Ressursside optimaalne paigutamine olukord, kus ressursse pole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP
lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.
Eesti disain Pika traditsiooniga eesti tarbekunst on tähelepanuga harjunud, viimasel ajal aga pälvib järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust eesti disain. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Elle Decoration, Elle, Avantage, ID, Dwell jt väljaanded Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, USA-st on avaldanud mahukaid ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest. USA uudisteajakiri Newsweek nimetas Tallinna üheks üllatavaks disainipealinnaks. Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid, mille taga on mitmed tugeva ruumikujunduse kooli saanud sisekujundajad: Pille Lausmäe, Gert Sarv, Maile Grünberg, bürood Pink, Plank, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka, perekonnad Vaiklad jt. Interjöörid paistavad silma oma põhjamaisuse, läb...
Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist. Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul. Võimalik on, et turul tegutseb ainult üks ettevõtte või et turg on jaotunud paljude ettevõtete vahel. Turustruktuur on see mis määrab, kuidas ettevõtted üksteisega konkureerivad. Mõned ettevõtted tegutsevad väga suure konkurentsiga turul, kuid võib ka nii olla, et kogu turg on ühe ettevõtte käes. Need on äärmused, mille vahele jääb veel erinevaid konkurentsivorme. Turustruktuuri on oluline uurida ka seepärast, et valitsus saaks paremini kujundada oma majanduspoliitikat. Turustruktuuri tundmine
Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu). Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega. Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste huvigruppidega. 3. Turunduse juhtimise kontseptsioonid. Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta, ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida'', inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muut...
Negatiivne väliskaubanduse bilanss - riik veab rohkem sisse kui välja. Suletud majandus - riiki ei lubata väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Eksport - kauba väljavedu Import - kauba sissevedu SKT - sisemajanduse kogutoodang SKP - sisemajanduse koguprodukt (saadakse SKT:elanikearv) Erinevad majandussüsteemid: *Tava e naturaalmajandus (ise toodetakse, ise tarvitatakse) *Käsu e plaanimajandus - tootmine rangete plaanide alusel *Turumajandus - tootmist reguleerib turg *Segamajandus - kõik 3 elementi koos Turg - nõudmiste ja pakkumiste vahekord Nõudmine - tarbijad oma ostusoovidega Pakkumine - kaubateenused mida nende tootjad pakuvad Defitsiit - kauba ja teenuste puudujääk Hind - on kauba v teenuse väärtus rahas Turu e müügihind on kõrgem kui omahind Omahind - kauba v teenuste tootmiseks kulutatud summad Kasum = turuhind - omahind Konkurents - ettevõtted võistlevad toodangu hinnas ja kvaliteedis. Monopol - teenuste v kauba ainupakkuja turul.
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. - turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus
1. Majandusteadus on õpetus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid teenuseid, mida nad soovivad. 2. Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et sa...
Samuti võib riik tootmist aktiviseerida toetustega. Kui riik näiteks soovib põllumajandustootmist suurendada, võib ta põllumeestele anda toetust. Tuleta veelkord meelde, et pakutavat kogust mõjutab ainult hind graafikul toimub liikumine piki pakkumiskõverat. Pakkumise muutusega on tegemist siis, kui terve kõver nihkub paremale või vasakule. Vaatame paari joonist pakkumise muutumise ja pakkumiskõvera nihkumise kohta. Turg Juba eespool kohtusid "turu" mõistega. Mis siis on turg? Igapäevakeeles mõistame turu all kindlat kohta, kus müüakse väga erinevat kaupa alates juurviljadest ja lõpetades riideesemetest. Kui küsid võõras linnas teed turule, oskavad kohalikud inimesed sind alati kõhklusteta sinna juhatada. Majandusteoorias on aga turul laiem tähendus. Turg ei ole seotud ühe kindla kohaga, vaid ta tähistab vahetustehingute (ostmise ja müümise) sooritamise protsessi. Turg võib olla ka kauplemine interneti teel
riik ja eraettevõtlus. 5. Mida näitavad SKP ja RKP? – SKP on sisemajanduse koguprodukt: aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP – rahvamajanduse koguprodukt: aasta jooksul riigikodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. 6. Mis on must turg? Too näiteid musta turu ilmingute kohta. – kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s. 7. Selgita mõisted: import, eksport, kvoot. – Import on kaupade ja teenuste ostmine välismaalt. Eksport on kaupade ja teenuste müük välismaale. Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär teatud sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. 8. Miks on ühishüve vajalik? – et kõik inimesed saaksid teatud
1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused omandi ja ettevõtte vormid.4.segamajandus-ettevõtlusega tegelevad eraettevõtted,kohalikud omavalitsused ja riik.riik sekkub ka majandusse. 2. vabaturumajandus 1. Riigi ülesanded majanduses- kontrollib kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka, 2. kehtestab makse või annab subsiidiume (rahalisi toetusi), 3. tegeleb ise ettevõtlusega, makstes palku ja toetusi, 4
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib ...
2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majandussubjektist. RKP(rahvamajanduse koguprodukt): vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud
2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3.. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3. Turu-uuringute läbiviimine 6 4.2.4. Toote/teenuse nõudlust mõjutavad tegurid 6 4.2.5. Turu võimalikud muutused 7 4.2.6. Konkurents
ohtlik ja kõigutada suurt Briti impeeriumi ·tööerakond Victoria, Eduard III , George V. ITAALIA: Tööstuslik areng oli aeglane. Tööstusharud: tekstiilitööstus, masinaehitus, veinitööstus. Sotsialistlik partei. Üldine valimisõigus. Uus kurss Giovanni Giolitti. Umberto, Vittorio Emanuele III. VENEMAA: Venemaa jõudis imperialismi järku. Tunnused olid teistega samad. Kaks iseärasust:1.määrav osa kuulus väliskapitalile, mida meelitas vene odavtööjõud ja mahukas turg (Prantsusmaa, Belgia, Ingl.,Sak.)2.tööstuse suur kontsentreerumine ja gigantomaania s.t suurettevõtteid oli suhteliselt palju. Kaotati pärisorjus. Kriisid: tootmise vähenemie , tööpuuduse suurenemine. Kriisid olid sellepärast teravad, et: ·olid säilinud pärisorjuse igandid ·madal elatustase ·vähearenenud maa
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
Asukoht: Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Andmed: Riigihümn Zdravljica President- Borut Pealinn- Ljubljana Pahor Pindala- 20 273 km² Peaminister- Janez Jansa Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja...
kogumaksumus turuhindades. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) aasta jooksul konkreetsel territooriumil toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. Lõpptabimine kaupade ja teenuste kasutamine konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Vahetarbimine tootes või teenuses sisalduv hind, mis kulus tootisele. Lisandväärtus = (kasum + amortisatsioon + palgatulu)÷ töötajate arv. SKP per capital inimese kohta SKP, et riike võrrelda. Must turg kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük, mis ei kajastu SKP. Majanduslanguse põhjused: ületootmine/ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigi võlad, eelarvedefitsiit. SKP kulutused: Eratarbimine kaupade/teenuste ostmine Investeeringud ettevõtluse arendamiseks Puhaseksport eksport-import vahe Piirangud: Tollimaks maks imporditaval ja eksporditaval kaubal Kvoot väliskaubanduse koguseline piirang
Tänu fordismile liikus USA proletariaat elanikkonna vaesemast osast keskmise jõukusega elanikkonna hulka. Fordism pääses võimule I ja II maailmasõja vahel, see tagas USAle majandusliku üleoleku muust maailmast. Ameerika ühiskondlik heaolu suurenes tunduvalt. Luksuskaubad (traktorid, kombainid, fotoaparaadid) muutusid laiatarbekaupadeks. Euroopas oli auto I ja II maailmasõja vahel veel jõukamate privileeg, USAs aga muutunud tarbeesemeks. Ford lähtus põhimõttest, et mida laiem turg, seda suurem kasum. Henry Fordi kasutusele võetud fordism muutis luksuskaubad tarbekaupadeks, mis olid enamikule inimestest kättesaadavad ning taskukohased.
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas ...
Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart, mille kulutused tuleb hiljem tasuda Et vähendada riigi osa majanduse reguleerijana, tehti: *tehased/ettevõtted läksid müüki privatiseeriti *idaturg kadus *avatud majandus; keelati kaitsetollid *põllumeestele anti toetusi *transiitkaubandus Vene ja lääneriikide vahel Plaanimajandus Turumajandus *määrav on plaan *hinna kujundab turg *hinna kehtestab valitsus *kaupade valik on lai *kaupade valik on väike *põhiline on eraomand *põhiline on riiklik omand *määrav on konkurents Riigieelarve tuluallikad: Noorte tööleasumise piirangud on vajalikud: *maksud kaupadelt ja teenustelt *kasvava organismi kaitseks *sotsiaalmaks *tervise kahjustamise seisukohalt
klassikuuluvusest. 10.Riigi sekkumise vajadus turumajanduses: Heaoluökonoomika tugineb Pareto-optimaalsuse printsiibile turulahendite hindamisel. Sellekohaselt täheldatakse reaalsel turul tõrkeid, peamisteks põhjusteks välismõjud ja avalikud hüvised. Lahendamaks esilekerkinud probleeme, nõuab heaoluökonoomika riigi sekkumist. 11. Turutõrgete mõiste ja liigid, näited: Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nimetatakse turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks. Nimetatud olukordi on kuus: 1. konkurentsitõrked (kartellid, ühinemised, monopolid) 2. üldkasutatavad hüvised (piiramatus ja välistamatus, tuletorn majandusteaduses) 3. välismõjud tootmisest ja tarbimisest (negatiivsed-keskkonna saastamine, positiivsed vaktsineerimine) 4. puudulikud turud 5. infotõrked (tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus) 6
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Egiptuse turg Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
Tallinna Polütehnikum Nägemistaju mõju tarbimiskäitumisele Referaat Koostas: Timo Triisa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Värvid .................................................................................................................................................... 4 Pakendid ................................................................................................................................................. 6 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 7 Kasutatud materjalid .....................................................................
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev ...
keelekasutusele rohkem rõhku ei pane. 3 VIGANE VORM ÕIGE VORM KOHT AEG Nurgatiivan Nurgadiivan Kauplus ,,Seegi 11.05.08 mööbel" , Härma kaubahoov Naiste suve püks Naiste suvepüksid Lepa turg 22.05.09 Kook maasika- Maasika-ananassi Vana turg 22.05.08 ananass kook Italia Itaalia Vana turg 22.05.08 Amerika Ameerika Vana turg 22.05.08 Küslauk Küüslauk Vana turg 22.05.08 Küüslaug Küüslauk Vana turg 22.05.08
..................................................................................................................3 1. Teenus..............................................................................................................................3 1.1 Üldine kirjeldus..................................................................................................4 1.2 Võrdlus konkureerivate teenustega....................................................................4 2. Turg ja tarbijad.................................................................................................................4 2.1 Turu jaotus.........................................................................................................4 2.2 Tarbijad..............................................................................................................4 2.3 Ettevõte tulevikus.................................................................................
Turundus Turunduse mõiste ja olemus · Turul toimub vahetamine, kauplemine, ostmine ja müümine. · Turumajandus toimib samadel põhimõtetel mis turg. · Turumajanduse eesmärk on teha tulusaid tehinguid. · tulusaid tehinguid saab siis kui on tarbija poolne vaade ja ettevõtja poolne vaade. · turundus=müügitegevus,reklaamitegevus jne. Tootjad(kasum) -->Tehing(tooted,teenused,väärtused)-->Tarbijad(soovid ja vajadused) Väärtus ja tarbija rahuldus Väärtus = kasud tootest/ kulutused toote hankimisele Peamised turud on : 1)Rahvusvaheline turg(globaalne) 2)Mittekommertsturg & Riiklik turg 3)Äritoodete turg
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused t...
Rahvusvaheline poliitökonoomia Poliitiline ja majanduslik Poliitiline riik Valitsus ja institutsioonid, reeglid; avalik ja kollektiivne; o Võimu jaotamine ja paigutamine o Hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Majanduslik turg Individuaalne; jõukuse tootmine o Ressursside jaotamine ja paigutamine Vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Poliitökonoomia ühendab majanduse ja poliitika Pinged kahe poole vahel: Kollase ja sinise metafoor: Dünaamika Erinevate majanduste omavahelised suhted: Siseriiikliku ja rahvusvahelise suhe Riigi ja erasektori suhe Erinevad aspektid: Majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused
Turumajandus Mis on turg? • Turg on koht, kus kohtuvad teenuseid ja kaupu pakkuvad inimesed ja neid nõudvad inimesed Näiteks turg, laat. • Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. • Turg kui majandussüsteem • Turumajandus on majanduselu korraldamise viis, Peamised turuga seostuvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents • Turumajandus on majandussüsteem, kus majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasum. NÕUDJA • Kõik, kes turult midagi ostavad, on NÕUDJAD. Nende ostusoovid kokku moodustavad TURUNÕUDLUSE.
..................................................................3 6.1 Toode/teenus......................................................................................................................3 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess.................................................................................4 6.3 Omahinna arvutus.............................................................................................................4 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................4 7.1 Turg...................................................................................................................................4 7.2 Kliendid.............................................................................................................................4 8. Konkurents.....................................................................
..................................................................3 6.1 Toode/teenus......................................................................................................................3 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess.................................................................................4 6.3 Omahinna arvutus.............................................................................................................4 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................4 7.1 Turg...................................................................................................................................4 7.2 Kliendid.............................................................................................................................4 8. Konkurents.....................................................................
TURUSTRUKTUURID 9. märts 2015 SISUKORD: SIDETURU ARENG: LAUATELEFONILT ÜLE NUTIKALE MOBIILILE REGULEERIMATA JA REGULEERITUD TURG EESTI ELEKTRITURU AVANEMINE 2013. AASTAL OLIGOPOOLSE TURU ERINEVAD VORMID JA MUDELID 2 SIDETURU ARENG http://et.wikipedia.org/wiki/Nokia_3310#mediaviewer/File:Nokia_3310_blue.jpg ÜLEMINEK LAUATELEFONILT MOBIILILE: Raske on täpset algusaega määratleda. Nokia 3310 on GSM võrgus töötav mobiiltelefon, mida esitleti 2000. aasta 1. septembril. Nokia 3310 üks maailma kõige edukamaid
Erinevused riigisiseste ja välismaiste ettevõtete tööhõive muutlikkuses ja elastsuses Andra Helena Nigol, Carol Pehme, Brigita Mass, Riho Reilson, Madis Peterson Meie ootused ja valiku põhjendus ● Soov mõista globaliseerumise mõju majandusele ja tööhõivele ● Teema aktuaalsus ● Huvi kodu- ja välismaisete ettevõttete erinevuse vastu Sissejuhatus ● “Are Foreign-Owned Firms Different? Comparison of Employment Volatility and Elasticity of Labour Demand” ● Uuringu eesmärk: võrrelda/leida erinevused riigisiseste ja välismaisete ettevõtetete tööhõive muutlikkuses/volatiilsuses ● Sisu: sissejuhatus, 4 uuringuid kirjeldavat peatükki, kokkuvõte ● Autorid: Tairi Rõõm, Jaanika Meriküll ● 2014 Teine peatükk: ● Jagatud kaheks osaks: a)eksogeensete majandusšokkide funktsioon b)tööjõu pakkumise ja nõudluse elastsuse funktsioon ● Tööjõu muutlikkus positiivselt seotud tööjõu nõudluse elastsusega ● Palga ja tööhõive muutlikkus s...
5. Sihtturundus ja positsioneerimine 1. Tooge näiteid toodetest: 1) mida tarbib väga suur hulk tarbijaid (kus turg on üsna homogeenne) ja 2) mida tarbib üsna väike osa tarbijatest (kus turg on üsna heterogenne). Homogeenne turg- tavaline poe piim Heterogenne turg- laktoosivaba piim 2. Kuidas Te selgitaksite sõbrale, miks ikkagi on vaja eristada turunduses erinevate vajaduste või tunnustega tarbijaid? Kuna turul valitseb tihe konkurents, peame tegema valiku kas me toodame ühte toodet, mis sobib paljudele tarbijatele või keskendume kahe-ühe väga spetsiifilise tootele
Turg: erinevad turud; turu roll majanduse toimimises; turuosalised; majandusringlus. 1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2
..................................................................................................................3 1. Teenus..............................................................................................................................3 1.1 Üldine kirjeldus..................................................................................................4 1.2 Võrdlus konkureerivate teenustega....................................................................4 2. Turg ja tarbijad.................................................................................................................4 2.1 Turu jaotus.........................................................................................................4 2.2 Tarbijad..............................................................................................................4 2
Majandusõppe kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus?Sotsiaalteadus, mis uurib kuidas nappide ressurside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. 2. Mis on majandus?Riigi (ettevõtte, majapidamise jm. Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist. Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
