eksporti 2009. aasta jooksul. 2010. aasta vältel erilisi protsendimuutusi ei toimunud. Soome on aastate jooksul olnud suurim turg Eesti ettevõtetele. Peale Soome on veel suure turuosatähtsusega Rootsi, Läti ja Venemaa. J oonis 2 Allikas: Statistikaamet Kokkuvõte: Üks tark majandusteadlane Philip Kotler on kord öelnud: ,,Tänapäeva riigisisene majandus ilma välisturguteta oleks sama hea kui pood ilma kaubata" (Kotler , 2003). Kõik
Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes Rootsi – on ELs, aga ei kasuta eurot 10.Majandussüsteemid Naturaalmajandus – vanim ja lihtsaim majandamise viis o Tootja varustab end ise o Tootmine ja tehnoloogia on algelised o Toodang enda tarbeks Vabaturumajandus o Nõudlus, turg, konkurents o Eraomand- eesmärk on võimalik suur kasum, huvitatud tootmise laiendamisest o Turg - valik mida osta ja kui palju o Vaba konkurents - kauba mitmekesisus o Riik ei sekku tootmisesse o Puudused: võib tekkida ületootmine, mis viib tööpuuduseni, ühiskonna kihistumine, monopolide teke Plaanimajandus ehk käsumajandus o NSVL-s, nn sotsialismimaades, tänapäeval Valgevene o Riik dikteerib tootmist
2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. riik võib mõjutada majanduskäitumist subsiidiumiga e juurdemaksuga 4. riik võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadusele (stipendiumid, pension)
Eesti tööjõu turg ja tööjõu konkurentsivõime Eesti majanduses on viimase paari aasta teravaimaks küsimuseks saanud tööjõuprobleem. Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui meedia ei annaks teada järjekordsetest mustadest stsenaariumidest Eesti majanduses, firmade ja tervete tööstusharude arengut aeglustavatest tööjõupuudusest tingitud sõlmküsimustest. Praegusel ajal on Eestis tööjõudu selgelt vähe ehk teisisõnu nõudmine ja pakkumine pole tasakaalus. Lõpptulemuseks on üleostmine. Räägime kogu aeg siin tegutsevate ettevõtete tööjõuprobleemist, kuid oleme unustanud, et õige pea võime kaotada olulised investorid, kes sooviksid küll Eestisse investeerida, kuid tööjõu puudumisel seda ei tee. Peamisteks probleemideks on, et kust leida tööjõudu ja kuidas tõsta tootmise efektiivsust. Eesti esmane probleem ei ole odav tööjõud, vaid arenduskeskuste puudumine. Kuni meil pole konkurentsivõimelist toodangut, tehnoloog...
Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus, ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need omadused, mida ootab tänapäe...
.. kui üks puudub (on ebaküllaldane), siis vahetust ei toimu. Turundus on terviklik mõtlemisviis (kõik viis omavahel seotud), mitte üksikotsustuste rida. turg on mõtteline koht, kus toimuvad vahetussuhted. Ja kuna vahetussuhted toimuvad inimeste vahel, siis võib ka öelda, et turg on mingi hulk inimesi (ja nende kogumeid – organisatsioone), kellel on mingeid vajadusi ja soove. väärtus ja rahuldus Tooted/teenustooted peavad omama tarbijate silmis väärtust ja nad peavad rahuldama tarbija vajadusi ja soove. Kui seda ei toimu, siis ka äri ei toimi! turunduse juhtimine sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamis
Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus; kehtiv poliitiline kord; huvigrupid. Ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta. Institutsioonid ja ühiskondliku otsustusprotsessi reeglid on lühiajaliselt muutumatud. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turg töötab kui "avastamisprotseduur" (discovery procedure). Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse (või ülejäägi) määrast ning selle muutumisest ajas. Hinnasüsteem annab võimaluse hinnata tarbija eelistustest tulenevaid alternatiive. Üksikute otsuste koordineerimine toimub hindade
3. Turumajandus, kus ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Ettevõtted teevad otsuseid turult saadud hinnasignaalide põhjal, et mida toota jne. Klassikaline turumajandus eeldab täieliku valikuvabadust ja eraomandit. 4. Segamajandus, kui me puutume kokku reaalse maailmaga, siis näeme, et kuskil maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme ning enamasti saab rääkida segamajandusest. Turg ei võimalda alati kõiki valikuid üksikindiviideide seisukohalt parimal viisil lahendada. Nt. enamikus riikides on haridussüsteem riiklikult reguleeritud. Riik finantseerib ka politseid ja sõjaväge. Lisaks on riigis alati inimesi, kes ei tule iseendaga toime ja vajavad sotsiaalset kaitset. Sellist majandust nimetatakse ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedad näited on Rootsi ja Taani. Teaduslikud meetodid majandusteaduses
Mis on majandusteadus? · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke ...
Seda põhjusel, et juba täna on võimalik Eestisse importida kogu siin tarbitav elekter ja nüüd, kui tarbijaskond ei ole enam kohustatud omama elektrilepingut Eesti Energiaga, on ilmne, et importelektrit hakkab meie turule üha rohkem ka tulema. Kuna mõistmatust on elektrituru avamise üle palju, ei teeks paha käia siinkohal üle elektrituru avamisega seonduvad ratsionaalsed põhjendused ja võimalikud edasised arenguperspektiivid. 1. Suletud turg on ebaefektiivne Esiteks. Alates käesolevast aastast kadus riigil oluline reguleeritud elektrituru hinna madalal hoidmise instrument ehk EL-i poolt elektri tootmiseks tasuta antud CO2 kvoodid. Kuigi EL jagab tasuta CO2 kvoote ka ajavahemikus 2013-2020, on nende kasutusotstarve võrreldes varasemaga teistsugune (toetatakse sihtotstarbeliselt uute tootmisvõimsuste ehitamist). Kuna mitte keegi ei oska täpselt ennustada CO2 kvoodi hinna kujunemist EL-i süsteemis, oli
3. (5) Ettevõte toodab esmatarbekaupade rühma kuuluvaid tooteid (toiduained), tarbija ostab seda toodet regulaarselt. Ettevõte toodavad valikkaupu (riided nt) Küsimused: a) teatavasti mõjutavad hinnaotsust nii sise- kui välismõjurid. Toode välja KOLM peamist sise/välismõjurit, mis tõenäoliselt mõjutavad antud toodete hinnakujundust. Selgitage, milles iga välismõjuri korral mõju seisneb. Tooge näiteid. 1) turg ning nõudlus Kuna tootma hakatakse toiduaineid, mille turg käitub iseloomulikult täielikule konkurentsile, siis tootja peab jälgima hindu, mis turul valitsevad. Täieliku konkurentsi puhul on ettevõttel sisuliselt võimatu ise hinda kujundada. Hind kujuneb nõudluse pakkumise tulemusena. Hind on see, mida tarbijad soovivad saada. 2)turustuskanali ootused, käitumine Hinnakujundusel tuleb lähtuda lõpptarbija hinnast ehk tuleb teada, kui suure osa või mis protsendi lisavad vahendajad 3)konkurents
Kõik müügiks Kõik müügiks on väga mitmekülgne mõiste. Müügivaldkonda kuuluvad väga paljud materiaalsed esemed kui ka elamispinnad ja põllumaad. Tänapäeval on tehtud virtuaalses mailmas ehk internetis kõik väga kättesaadavaks ning on võimalik osta erinevaid asju ilma, et peaksid kodunt lahkuma. Inimesed on tänapäeval harjunud kõike väga lihtsalt saama, kuna kõik on kergesti kättesaadav. Samuti on inimesed ka väga aldid kaupu ostma, kuna internetis on kõik ühe kliki kaugusel ning valdaval osal ka soodsam, seda enam kui kodukandis pole suuremat kaubanduskeskust, kust saab kõik vajaliku kätte. Kümneid aastaid tagasi ei teatud ''interneti kaubamajast'' eriti midagi, kuna siis oli selline kaubanduse variant alles alustamas. Aastatega aina kasvab ja kasvab internetis poodlemine, mis on minu arust hea, kuna see annab paljudele inimestele, kelle pole alati võimalik kodunt välja minna, võimaluse endale mu...
ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria ...
Põlde väetatakse normaalsusepiirides, vahel rohkem, vahel vähem, sest Horvaatias olevate leetmuldade tõttu saab saaki mitu korda aastas. b) Tööjõud ( kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses) Põllumajandus moodustab Horvaatia SKT-st 3,7% ja 1,9% riigi tööhõivest, põhinedes 2017 aasta andmetele. Horvaatia on arenenud riik, kuna hõive põllumajanduses on väike, mis on iseloomulik arenenud riigile, kus rahvastik tegutseb peamiselt teenindavas sektoris. c) Turg ( kas osaleb põllumajandusest saadava toodanguga maailmaturul või jääb kõik siseturule) Horvaatia koguekspordist moodustavad põllumajandussaadused ja toidukaubad vaid 5%. Ülejäänud tulu tuleb muust tegevusest. Horvaatial saadab oma põllumajandussaadusi Itaaliasse, Saksamaale, Sloveeniasse, Bosnia ja Hertsogoviinasse, Austriasse ja Serbiasse. Seega osaleb maailmaturul. d) Valitsuse majanduspoliitika Horvaatia majandus teeb praegu läbi suuri muudatusi. Horvaatia majandus sai 2000.
Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks on see, et iga tema element on tihedalt seotud hinnaga, mis on peamiseks elemendiks, mis mõjub nõudlusele, pakkumisele ja konkurentsile.
Venemaa turule, Loodi rahandussüsteem-võeti kasutusele Eesti mark. 1920. aastate II poolel: kärbiti riiklikke kulutusi, lõpetati suurtööstuse arendamine,peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turule, välislaenuga teostati rahareform-võeti kasutusele kroon. 12.Iselooomustage Eesti majanduslikku arengut majanduskriisi aastatel Riigi majandus käis alla. Langesid kaupade hinnad, Eesti kaupade turg ahanes, talurahva sissetulekud vähenesid, siseturg kuivas kokku. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks ja riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse. 13.Milliste välispoliitiliste vahenditega püüti kindlustada Eesti julgeolekut 1920. aastatel? · Otsisti toetust Lääne Suurriikidelt- - suuri lootusi pandi Inglismaa peale · Taheti luua Balti Liit sellest ei tulnud midagi välja ning loodi ainult Eesti-Läti liiduleping
Mikro-ja makroökonoomika - T. Karm Teema 6 TOOTMISFAKTORITE TURUD.TÖÖ-,KAPITALI- JA MAATURG Punktid 19,00/19,00
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjaliku...
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluk...
Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus Turumajandus o Adam Smith: kui kuskil on huvi, ilmub ka pakkuja o Inimese tegevust juhib turumajandus e ,,nähtamatu käsi" o Heaolu ei sõltu asjaosaliste headusest o Monopol ainupakkuja valitseb turgu Käsumajandus e plaanimajandus o Otsustab riik, mitte turg (hinnad ja vajadused) o Riik kontrollib ressursse o Tekib defitsiit, kuna turgu ei kontrolli mitte vajadus vaid plaan o Nomenklatuur partei eliit 1.3. Majanduse põhinäitajad ja tsüklilisus Makromajandus riigi majandus tervikuna Mikromajandus vaadeldakse ühte majandusharu SKP/GDP sisemajanduse koguprodukt (ingl. Gross Domestic Product) o Lõpptarbimisse läinud kaubad ja teenused o SKP kasv majanduskasv
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE
- ettevõtted (kõik, kes pakuvad kaupu müügiks), - majapidamised (perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve), - riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise. Kapitalistlik plaanimajandus baseerub eraomandil, kuid planeerimine on tsentraalne ehk riiklik, selline kord säilib ainult väga lühikest aega. Sotsialistlik turumajandus omand on ühine (riiklik) ja planeerimine on detsentraliseeritud. Sotsialistlik plaanimajandus omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne. Majandusõpetus Vaba turumajandus on kapitalistliku turumajanduse reaaltüüp
Turgude tunnused Täiskonkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Palju ettevõtteid. Palju ettevõtteid. Üksikud suurfirmad. Üks suurfirma. Kontroll hinna üle Puudub. Turg määrab Asenduskaupade Sageli head Üks firma otsustab hinna ning ettevõtted olemasolu piirab hinna võimalused määrata toote ja selle hinna üle. nõustuvad sellega kujundamist. hindu oma toodetele. Toote eristamine Puudub. Tooted on Tooteid eristatakse Oluline mõnede Puudub. sarnased
Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, Ettevõtte kapitaliallikad sisefinantsid, võõrkapital. võõrkapital. Investeerimine kaupade ja Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks võõrkapital. Investeerimine kaupade ja vajaliku põhivara soetamine. Finants turg koht, kus teenuste tootmiseks vajaliku põhivara teenuste tootmiseks vajaliku põhivara säästjad kauplevad laenajatega ja nendega kes neile soetamine. Finants turg koht, kus säästjad raha kasutamise eest maksavad. Võlakiri kinnitab soetamine
Kordamisküsimused 1. Millised on majanduse põhiküsimused? - Mida? Kellele? Kuidas? 2. Milline majandussüsteem on hetkel Eestis? - segamajandus 3. Kes on majanduslikult edukas? - see, kes oskab tulud ja kulud tasakaalus hoida 4. Mida tähendab alternatiivkulu? (põhiolemus mitte definitsioon) - saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest 5. Mis on üldises mõistes turg? (mida tehakse?; mis toimub?) - kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused 6. Milles väljendub konkurents? - Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 7
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-...
Kui toode/teenus on turul juba tuntud, siis mis on antud toodete/teenuste eelis konkureerivatetoodete/teenusteees. Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (transport, konsultatsioon,hooldus,remont,tagavaraosad vms.). Kaubamärgid,patendid.. Hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega. Maksetingimused. Garantiitingimused. Pakend. Kuidas kavatsetakse toodet/teenust tulevikus edasi arendada. · Turg Selles peatükis uuritaks, kui paljudel inimestel või ettevõtetel on vajadus eelmises peatükis kirjeldatud toote või teenuse järele olemas ja kui paljud neist hakkavad seda vajadust rahuldama just antud toote või teenuse abil. Tegutsev ettevõte toob siin lisaks ülevaate oma kliendibaasist, pöörates erilist rõhku püsiklintidele. Peatükk käsitleb tavaliselt järgmisi näitajaid turu kohta: Turu
Kas jätkusuutlik Eesti peaks olema liberaalne,konservatiivne või sotsiaaldemokraatlik? Eestis on praegu kujunemas liberaalne heaolumudel. Kuid kas Eestis tuleks kasutusele võtta teistsugune heaolumudel, muutmaks riiki jätkusuutlikumaks? Liberaalne heaolumudeli Ülesanne on valikuvabaduse kindlustamine kõigis ainevaldades ja kõrge tööhõive tagamine riigis. Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse arstiabi ja haridust olenevalt nende majanduslikust seisusest või rahalisest seisust. Eestis tervisehoiu teenused kallid, sama kehtib ka ülikoolidega. Inimesed peavad valiku tegema kuidas oma raha kasutada- kas panustada rahalised ressurssid laste hea hariduse saamiseks või lasta end ravida. Seega pandakse selle mudeliga raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, mis minu arvates ei tagaks Eesti järkusuutlikku...
1.TURG koht, kus tehakse vabatahtlikke vahetusi (kauplused, telefon, kataloog, internet). 2.Inimesed tegelevad turumajanduses tootmisega, et teenida kasumit, näiteks vabatahtliku vahetuse käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusr...
Meeste/naiste võrdõiguslik kohtlemine tööturul Mehi on eelistatud juba ammu tööturul naistest. Arvatakse, et naised ei tee nii head tööd kui mehed ja saavad sageli võrdväärse töö eest meestest madalamat tasu. Sellega kaasneb naiste alavääristamine tööturul. Aga kuidas muuta Arvamused võrdseteks meeste naiste vahel? Naiste tööhõive määr on viimasel kümnendil kasvanud 7,1 % ning jõudnud 2008. aastal 59,1%-ni. See on suhteliselt lähedal Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgile (60 % 2010. aastaks). Eestis oli aastal 2008 meeste tööhõive määr 67,8% ja naiste tööhõive määr 59,2%, aastal 2009 meestel vastavalt 58,7% ja naistel 55,7%. Kuigi tavaliselt on olnud Eestis töötuse probleem pigem naiste seas siis nüüdseks on see muutunud ja on rohkem töötuid mehi, kui naisi. Tänapaevases ühiskonnas on üha rohkem naisterahvaid, kes omandavad kõrgharidust, et saada paremale töökohale, kui mehed. Saab öelda...
Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi. - Turg Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents. Tootja, kes lähtub omakasust, on konkurentsi tõttu sunnitud juhinduma tarbijate vajadustest ja püüab turule tuua neid kaupu ja teenuseid, mis rahuldaksid tarbija vajdusi kõige paremini. - Ettevõtte Ettevõte on seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus -
liitumiseks. See oli selge sõnum, et soovitakse jätkata riigi suunamist Euroopa suunale. Juba 1998 aastal alustaski Euroopa Liit Eestiga liitumisläbirääkimisi. Tee Euroopa Liitu ei olnud lihtne, selleks oli vaja korraldada ümber ühiskond, minna üle turumajandusele ning korraldada ümber seadusandlus. See kõik nõudis aega ja raha ning eelkõige poliitilist tahet. Üks selge probleem oli oma turu ümber orienteerumine, millega kadus Venemaa turg ja toetus, mis 1990ndate aastate alguses oli suur löök kohalikele ärimeestele. Seega tekib küsimus, miks selline otsus ikkagi vastu võeti (Kirna, 2013) Veek üks oluline mõjutaja oli Eesti liitumine NATOga, mis eristas lääneriike endisest idablokist väga selgelt. Eesti jaoks oli NATOga liitumine äärmiselt oluline just tänu agressiivse loomuga idanaabrile- Venemaale. On spekuleeritud, et sisuliselt ei oleks Eesti
Efektiivne kapitaliturg ja riigi roll selle arendamisel Kapitaliturg on pikaajaliste(enamasti tähtajaga üle ühe aasta) finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalvõlakirjade, erinevate laenutoodete, aktsiate ja teiste finantsinstrumentidega. Kapitalituru areng sõltub suuresti kohalikust seadustikust ja suhtumisest. Näiteks sellest, kuidas riik maksustab investeeringuid ja kas valitsus on valmis noteerima riigiettevõtteid börsil. (Balti....2008:15) Kapitalistliku ühiskonna paindliku toimimise üks põhinõudeid on tagada kapitalivoogude liikumine kõige efektiivsemal moel
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
2.Millest sai alguse liberaalne majandussüsteem? Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 3.Nimeta majandussüsteeme? 4.Mis on majanduse põhiküsimused? 5.Mis on eduka majandustegevuse aluseks? 6.Mis on makromajandus? 7.Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? 8.Mis on lisandväärtus? 9.Miks on kahjulik, et majandustegevus Eestis koondub Tallinna ja Harjumaale? 10. Mis on must turg? 11. Nimeta väliskaubanduse piirangud? 12. Mis on majanduse tsüklisus jne 1. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse aluseks on nii üksikisiku,ettevõtte kui ka riigi tasandil on Umbritseva majanduskeskkonna tundmine ja sellest lahtuvalt isikliku majanduskaitumise kavandaminekavandamine 2. Mis on majanduse põhiküsimused? MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? 3. Nimeta majandussüsteeme?
..................................................5 ETTEVÕTLUSKESKKONNA MÕNINGAD ARENGUSUUNAD.......................................................................5 PROJEKTI KIRJELDUS..........................................................................................................................................5 TEENUS..............................................................................................................................................................5 TURG...................................................................................................................................................................6 Turu kirjeldus.................................................................................................................................................6 Konkurents......................................................................................................................................................7
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil on võimalik oluliselt parandada Euro...
(parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. Mis on majandusteadus, tootmisvõimaluste rada. Majandusteadus- püüab vastata meie igapäevastele puudutavatele küsimustele:
Majandus: Tund 1 10.klass I. OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS? 1.Mis on majandusteadus? Seda defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib kuidas piiatud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust. 2.Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Tooted ja teenused jaotuvad funktsioneerivate turgude ja vabatahliku vahetuse tingimustes vastavalt nõudlusele ja elanikkonna ostuvõimele. Kasutades turgude stastistikat on võimalik mingil määral prognoosida nõudlust teatud kaupade järgi mingil perioodil. Selline lähenemine aitab vältida ületootmist ja firmadel kasutada paremini oma käibevarasid. 3.Miks ei ole võimalik rahuldada kõikide inimeste soove ja nõudmisi ? Kuna puu...
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle kaudu teevadki ettevõtted otsuseid, mida toota, kui palju toota, kuidas ressursse kombineerida jne. Raha ja rikkus kujunevad sinna, kus osatakse paremini neid kasutada. Turg annab objektiivse hinnangu läbi saadava turu kaudu. Ettevõtte ja juhtkonna otsused tulevad seega osalt turu seadustest. Turumajanduse postulaadid 1) turg on ise regulatiivne st, turumajandusel on olemas mehhanism, mis viib turu automaatselt tasakaalu. Turumajanduses ei ole ka erilisi hüppeid. Turumajandus kätkeb endas ratsionaalset käitumist st, asjadel tuleb lasta käia oma rada. 2) hinnainformatsiooni efektiivsus informatsioon, mis liigub
jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ja mida tarbitakse tootmise käigus. Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus on, et inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinna eest rohkem kui sama kaupa kõrgema hinna eest. Hinda mõjutavad tegurid on
Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumine sõltub mitmesugustest teguritest. Olgu nimetatud peamised: · Kauba hind · Tootmis-ja müügikulud · Hinnangud tuleviku suhtes Mida kõrgem on mingi kauba hind, seda rohkem on tootja huvitatud selle kauba tootmisest ja pakkumisest. Seega on pakkumise majanduslik seaduspärasus: hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. TURG. NÕUDLUS. TURG. Turg on paik, kus kohtuvad kaupade ja teenuste tootjad ning tarbijad. Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Esiteks mõistame turu all kauplemise kohta, mingit konkreetset paika: laadaplatsi, kaubamaja või väärpaberi börsi. See on turg paikses tähenduses. Teiseks vaadeldakse majandusteoorias turgu kui majanduse toimimise korraldust ehk süsteemi. Turul on kindlad koostisosad ja toimimise loogika. Et mõista turu toimimist, vaatleme tema koostisosi eraldi
Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Turupotentsiaal on turu võime maksimaalselt osta. Turunõudlus- palju tarbijad tahavad seda osta. Turuosa arengupuu (peab joonistama! Vt. Raamatust või maili pealt!) 3. Turu atraktiivsuse hindamine ja kasvuvõimaluste analüüs. Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja tegurite rühma:
saamiseks. 9. Alampalk – miinimumpalk, mida tööandja võib oma töötajale tema tehtud töö eest maksta. (430eurot) 10. Ametiühing – organisatsioon, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja soovide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjatega. Eestis demokraatlikul põhimõttel. 11. Amortisatsioon – osa põhivahenditest, mis on järkjärgult väärtuse kaotanud(kulunud). 12. Börs – organiseeritud turg väärtpaberitega, kus kaubeldakse nendega. 13. Bilanss – iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, raamatupidamisaruanne, kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. 14. Inflatsioon – kaupade, teenuste hinnataseme tõus. Raha reaalse ostujõuline vähenemine. Kaotab väärtuse. 15. Deflatsioon – inflatsiooni vastand. Raha väärtus suureneb, mis väljendub hinnataseme langemist. 16
Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Suurkaupluste ketid on osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnades, kus paljud väikepoed on uksed pidanud sulgema selle tõttu, et ei suutnud suurkaupluste hindade ja kaubasortimendiga konkureerida. Alates 2000. aastast on jaekaubanduse turg hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja kaubanduskeskusi. Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid. Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks on kaupluste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegsetele tehnilistele lahendustele. Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu
OÜ MATKARAJA GIID Äriplaan Juhendaja: 1 Sisukord: Lühikokkuvõte............................................................................................................................3 Üldandmed:.................................................................................................................................3 Missioon ja eesmärgid.................................................................................................................3 Teenuse kirjeldus.........................................................................................................................3 SWOT analüüs............................................................................................................................4 Turg.............................................................................................................................................5 Konku...
turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab pakkuja ostjate suhtes minna. Turundusstrateegia- ja programmi kavandamist võib iseloomustada kui üksteist mõjutavate alternatiivide hulgas põhjus-tagajärg süsteemi loomist Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade turundusstrateegia olulisusest, kujunemisest ja selle põhiprintsiipidest. 1. ETTEVÕTTE ÄRISTRATEEGIA KUI TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAJA 1.1. Strateegia olemus
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
