Täiusliku konkurentsi tulemused: - kujuneb tasakaal nõutu ja pakkumise vahel - turg tagab tootmisressurside parima paigutuse erinevate toodete ja teenuste vahel - turu toimimine sünnib tootjaid alandama tootmiskulusid Turg ei toimi täiuslikult, tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud ja ühishüvesid ei pakuta turul piisavalt. VÄLISMÕJU on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele, kes pole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Negatiivne välismõju ehk välismõju(nt.saastatus) REGULEERIDA 1
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul
on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. -Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. -Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Rahasüsteemi elemendid: kui periteet on määratud ühes Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad süsteemis, siis on tegu monetaristliku, kui kahest siis bimetallistliku ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Ressursid on kõik rahasüsteemiga ehk kui raha on ühes riigis jkasutusel siis monetaristlik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside rahasüsteem ja kui mitmes siis bimetallistliku süsteemiga
LISA 2 KINNITATUD Tööturuameti peadirektori 30.01.2009 käskkirjaga nr 1.1-8.1/1 TÖÖTURUKOOLITUSE TEENUSSTANDARD TÖÖTULE Üldinfo Tööturukoolituse eesmärk on töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine või täiendamine. Tööturukoolituse pikkuseks võib olla kuni 1 aasta. Koolitusele suunamise vajadus selgitatakse välja Teie ja Tööturuameti konsultandi vahelises vestluses. Teenuse osutamise aluseks on tööturuteenuste ja toetuste seadus. Tööturukoolitusel osalemise toetused Stipendiu...
sotsiaalselt kasulik. 3. Oligopol Oligopol on turuolukord, kus paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Oligopol on kolmas mittetäieliku konkurentsi struktuur ja ühtlasi üks enamlevinud struktuurenamikus arenenud turumajandustes. See on turg, kus on väike arv firmasid, mis vastastikku üksteisest sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu on oligopolid situatsioonis, kus ühe firma optimaalne otsus sõltub teiste firmade vastavatest otsustest. Oligopoli tekkepõhjused on: 1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis,
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 2. TURG...............................................................................................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID......................................................
Ühiskonnaõpetus lk 152-183 va. Eesti demokraatia tugevus ja nõrkus 1. Mõisted: 1) Tööturg- turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu. 2) Brutopalk- inimese väljateenitud palk ilma maksusid maha arvestamata (enne tulumaksu ja maksete maksmist) 3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus.
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
Peatükk 7 Rent ja intressid Rent on tasu maa kasutamise eest. Intress on tasu kapitali kasutamise eest. 1 Millised laenud on levinud? Swedbank Sampopank SEB Kodulaen Kodulaen Ehituslaen Kodukapitalilaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Väikelaen Hüpoteeklaen Limiidilaen Arvelduskrediit Riiklikõppelaen Soovilaen Järelmaks Freestyle Arvelduslaen Riiklikõppelaen Autoliising Autolaen Autoliising Krediitkaart Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart 2 3 4...
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5 Tööpuu...
konkurentsi eelise saamiseks, need andmed on saadud seadusevastaselt, kas altkäemaksu, varguse, fotode jms teel; Turumajanduses peavad kõik ühiskondlikud objektid olema seaduse ees võrdsed, mitte ühelgi ametnikul ei ole õigust teha soodustusi ega takistusiühelegi ettevõttele ega isikule. Ametnikul peavad olema seadusega täpselt piiritletud volitused ja ette nähtud karistused. TURUSTRUKTUUR Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur. Turu struktuur tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni nagu turul osalejate arv( palju neid on, tuleb juurde või lahkub) ning sealt lahkumise tingimused. Tuleb arvestada, et igas riigis on oma reeglite järgi tegutsev turg, st et teatud turule minna, tuleb õppida tundma konkreetse piirkonna tarbijat, riigi seadusi, tarbija struktuuurinõudmisi jne. TOODANGUTURG Siin on iseloomulik suur ostjate arv
TURG. NÕUDMINE JA PAKKUMINE. Sõnal turg on mitu tähendust. Kitsamas mõistes on turg konkreetne müügikoht. Üldisemas tähenduses on aga turuga tegemist alati ja kõikjal, kus kohtuvad nõudjad ja pakkujad ning toimub hüviste vahetus. Turg – majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad ja müüdavad kogused. Nõudjad – kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus – on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral.
Kõige enam kallines aastaga 1029 m2 suuruste korterite keskmine ruutmeetri hind: Eestis keskmiselt 5% ja Tartus 11%. 3040 m2 ja 4154 m2 suurused korterid odavnesid enim Pärnus vastavalt 8% ja 16%. Ostu- müügitehingute keskmine ruutmeetri hind 70249 m2 korterite puhul tõusis enim ehk 12% Pärnus [1]. Niisiis oli 2011. aastaks Eesti kinnisvaraturg hakanud tasapisi uuesti ärkama. Kriis ei olnud veel möödas, kuid see oli toonud ka positiivseid muutusi. Turg oli vabanenud paljudest juhuslikest ja ebaprofessionaalsetest tegijatest ning spekulantidest. Kriisiaeg korrigeeris ülepaisutatud kinnisvarahindu ning kinnisvaralaenud muutusid raskemini kättesaadavaks. Harjumaa hoonestatud elamumaa turg Harju maakond asub Põhja-Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele (Joonis 2). Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Harju maakond piirneb Lääne-, Rapla-,
Tööturg Eesti tööturgu mõjutanud tegurid Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning tõenäoliselt tuleb leppida olukorraga, kus tööd jätkub järjest vähemale hulgale inimestele. Seetõttu on postindustriaalses ühiskonnas töö omandanud uue sisu ning uusi erinevaid vorme. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona is...
5.2 TÖÖTURG, TÖÖANDJAD JA TÖÖVÕTJAD Tööturg Tööturg on süsteem, kus pakutakse tööjõudu ja töökohti. Tööturu osapoolteks on tööandja ja töövõtja. Tööpuudus tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui töökohti. Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, milles on fikseeritud töö sisu, palga suurus, töö-ja vaheaja pikkus. Tööandja peamised kohustused on · anda töötajale puhkust · tagada töökoha soojuse ja valguse · hoolitseda töövahendite korrasoleku eest · pidada kinni töönõuetest. Tööandja õigused on · võib karistada · koondada · vallandada · saata sundpuhkusele. Tööhõiveametis töötuna registreeritud inimesel on järgmised õigused · saada tasuta koolituskursuseid · taotleda raha oma ettevõtte alustamiseks · saada töötu abiraha.
Hõive Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 17% töölistest. 90% Eesti töötajaist on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on 6% ning palgatöötajaga ettevõtjaid on 18,3 tuhat ehk üle 3% hõivatuist. Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud 43% Eesti töötajaist (Tallinnas kolmandik). Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist. Erinevalt paljudest teistest maad...
isiklike investeeringute kaotamise riske. Motiiv millegi tegemise ajend. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Majapidamised kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad. Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valmistatud tooteid ja teenuseid; Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse (maavarad, kapital, ja inimressurss) Toodete ja teenuste turg vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad raha tarbija ressurside vastu. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Monopol (kreeka sõnadest monos ,,üks" ja polein ,,müma"), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Patent seaduslik ainuõigus kasutada toodet või ideed kuni 20 aastat
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat...
Vabaaine majandusõpetuses 4. tund Tööturg Kogu rahvastik jagatakse tinglikult 3 gruppi: Tööeast nooremad Tööealised Tööeast vanemad EL loetakse tööealiseks alates 16. eluaastast ja pensioniiga algab enamikus EL riikides 65.eluaastast. Seega tööealised inimesed on 16-64.aasta vanused inimesed. Nende hulgas on ka juba pensionäre, sest on ameteid, kus minnakse pensionile enne ametlikku pensioniiga. Eesti statistika käsitleb ka tööealiste vanusevahemikuna 15-75.aastaseid inimesi, sest sellise valimi kohta on tehtud uuring. Tööturg Tööealine elanikkond jagatakse kaheks: Aktiivne rahvastik ehk tööjõud Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed Tööhõivemäär näitab hõivatute osa protsentuaalselt kogu tööealisest rahvastikust. Töötuse määr näitab protsentuaalselt töötute osakaalu aktiivsest tööjõust. Tööturg • Töötaja on isi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529
Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem Kollektiivleping kollektiivne tööleping, mis sätestab tööand...
Ühiskonna mõisted vol 2 SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda Töötaja kohustused ja õigused- Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, st tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi. töötu õig...
docstxt/14869888519008.txt
SWOT-analuusi eesmark on oma voimekuse kaardistamise kaudu osata muuta praeguseid tegevusi voi olukordi selleks, et: kasutada rohkem ja arendada oma tugevusi, korvaldada norkused, naha ohte ja olla valmis neile vastu astuma kasutada ara siiani kasutamata voimalusi. Ettevotte sisetugevusteks: unikaalne toode koolitautud personal -//- norkused: kehv kvaliteet suured uldkulud Valised voimalused: uute odavate transpordivoimaluste tekkimine Konkurentide tagasitombumine Valised ohud: Turu kasvu peatamine Ostjate eelistuste muutumine MINZBERGI juhi rollid: Suhtleja esindaja, eestvedaja, sidepidaja Infovahetaja Vastuvotja, jagaja, koneleja Otsustaja ettevotja, probleemilahendaja Suhtleja -kategooria holmab teavet ja ideid Ettevõtja on isik kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil Ärisaladus teabel on majanduslik hinnatav väärtus, teabest teadlikud...
Monopol-konkurentsi täielik puudumine, kaubal ainult üks tootja v müüja, unikaalsed tooted, millel puuduvad asenduskaubad, monopol hinnategija, turubarjäärid väga kõrgedOligopol- väike arv müüjaid, nii diferentseerunud kui homogeenne kaup, turubarjäärid kõrged, oluline roll hinnavälisel konkurentsilMonopolistliku konkurentsi turg-palju müüjaid, deiferentseeritud kaubad, turubarjäärid madaladTuru tasakaal- nõudlus ja pakkumine tasakaalusTuru tasakaaluhind- nõutav kogus?pakutav kogusTasakaaluogus-nõutav ja pakutav tasakaalukogus tasakaaluhinna korralTutu puudujääk-nõutav kogus suurem kui pakutavSufitsiit- kauba pakutav kogus suurem kui nõudlusTasakaalupunkt E- nõudlud ja pakkumiskõvera lõikepunktEd=Q%/mõjuteguri !!Majanduskahjum ei tohi olla suurem piirkulust Edp(punkt)= Q*P1/P*Q1 Edp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2)
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
SOTS. TURVALISUS tähendab ühiskk. terviklikku heaolu, väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimat...
Eesti Panga statistika analüüs. (2001-2010) 1.Ehitus Faktid: · Ettevõtete ehitustööde tipphetk oli 2007-ndal aastal. · Eluruume ehitati kõige rohkem 2007-ndal aastal. · Mitte eluruume ehitati kõige rohkem 2008-ndal aastal. Analüüs: Ehitus ettevõtete ehitus tööd kasvasid kuni 2007-nda aastani ning siis hakkas langema. 2010-ndal aastal saavutasid ehitustööd sama taseme mis 2004-ndal aastal. Valminud eluruumide kasuliku pinna tõus oli 2001-2007 aastani silmnähtav, kuid alates 2008-ndast aastast algas langus ehituses. Mitteeluhoonete tippaeg oli 2008-dnal aastal, kuigi eluruumi pinnad hakkasid 2008-ndal aastal juba langema . Mitteeluruumide pinna langus oli võrdväärne 2002-nda aasta ehitusstatiskikaga. 2.Tarbimine Faktid: · Jaekaubanduse ettevõtte jaemüügi tippaeg oli 2008-ndal aastal. · Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal. Analüüs: Jaekaubanduse ettevõtete su...
1. Konkurents on võitlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele. Iga tootja püüab toota odavamalt ja efektiivsemalt, pakkuda kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad ning selliste hindadega, mida ostja on valmis maksma. 2. TÄIUSLIKU KONKURENTSI põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõtted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjusta turuhindu — ollakse vaid hinna arvessevõtjad. monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopo...
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige
Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus. Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud. Kasvavate alternatiivkulude seadus kasvavate alternatiivkuludega on tegemist vaid siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu. 1.3 Turg ja majandus Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist. Seega on kodumajapidamised peamised tarbimisotsuste tegijad. Kodumajapidamise turukäitumise eesmärgiks on tarbimisest saadava rahulolu maksimeerimine. Ettevõtted majandusagendid, mis ostavad tootmistegureid ja toodavad hüviseid teistele
mudelkäsitlust. Majandusmudel on majanduse uuritava osa lihtsustatud kujutis, kus vaadeldakse ainult olulisi/huvipakkuvaid seoseid. Mudeli raames pannakse paika kasutatavate mõistete ja uuritavate seoste definitsioonid ning ka eeldused, mille korral konkreetne mudel rakendatav on. Taolisi mudeleid saab kujutada erinevate vahenditega: Verbaalselt graafiliselt matemaatiliselt (valemite abil) Turg ja turuosalised Turgu saab kõige lihtsamalt defineerida kui kauplemise kohta, kus kohtuvad hüvise ostjad (nõudjad) ja müüjad (pakkujad). Laiemalt mõistetakse turu all majanduse toimimise süsteemi (korraldust), mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste (kaupade ja teenuste) ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majandusteoorias nimetatakse neid ka nõudjateks ja pakkujateks)
Tänapäeva Euroopas jagatakse enamik eluasemeid turusüsteemile vastavalt, mis tähendab, et eluaseme hulk, kvaliteet ja asukoht sõltuvad tarbijast. Majandusliku efektiivsuse ehk nn Pareto optimum saavutatakse avaliku sektori sekkumise abil. Valitsuse ülesanne oleks sel juhul seadusandliku regulatsiooni kehtestamine kaupade vahetuseks ning omanikuõiguse kaitse kehtestamine. Majandusliku efektiivsuse tagavad järgmised komponendid: vaba turg ehk täieliku konkurentsi olemasolu; välismõjude puudumine; avaliku sektori poolse pakkumise puudumine; täieliku informatsiooni olemasolu ning eluasemeturu makromajanduslike mõjude puudumine (st mõju inflatsioonile; tööpuudusele ja majanduskasvule). Seega eelnev on vaid ideaalsete tingimustega turu olemus, reaalselt on avalik sektor see, kes teatud poliitiliste meetmetega eluasemeturgu kujundab. 5. Põhilised eluasemepoliitika meetmed on:
g siis p pole vaja palgamiinimumi. 3. Kui tööliste pingutused ei tõusegi koos palgaga, võib kõrge palgaga töö t h tööstusharuded olemasolu l l olla ll ikkagi ikk i kasulik. k lik Kuna turg ei määra tööjõu hinda, siis ei meeldi sellised soovitused liberaalse turumajanduse pooldajatele. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Duaalsed tööturud Tööturu teooriad, mida oleme seni käsitlenud, on vähe arvestanud tööstuse struktuuri. Duaalse majanduse hüpotees väidab, et majandus koosneb: 1. Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast
B Joonis: Tootmisvõimaluste kõver 5. Millised on võimalikud riikide majandussüsteemid? Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu : naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus, segamajandus. 6. Mis on turg majandusteoorias? Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraldust. Turg jaguneb järgmiselt: a) kauba ja teenuste turg b) tootmistegurite turg 1) tööturg 2) maaturg 3) kapitaliturg Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. 7
tarbitakse, seda väiksemaks jääb lisanduv kasu sellest, mingist hetkest alates muutub see kahjulikkuseks Vabaettevõtluse ehk turumajanduse alustalad · Eraomand · Spetsialiseerumine · Vabatahtlik vahetus · Hinnasüsteem · Turukonkurents · Ettevõtlikkus Tööjõud Tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Nõudlus ja pakkumine,nende elastsused.Nõudluse ja pakkumise probleemid turumajanduses Nõudlus-Seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta · Hüvis mingi toode või teenus, mis rahuldab inimese mingit vajadust · Kasulikkus sinu subjektiivne hinnang toote või teenuse hinnale ning vajadusele
Pangandus Pangandus süsteemide toimisel on oluline roll keskpangal. Keskpanga ülesanded on riigiraha,rahapoliitika,statistika jagamine, stabiilsuse tagamine , kommerts pankade järelvalve ja kontroll .Keskpangal on ainuõigus välja trükkida raha. Kommertspangad Kommertspankade teenused : Laenu võtta,raha vahetada,hoiustada ja makseid teostada.Panga kasum tekib sellest et ta maksab väiksemad protsendi intresse hoiustajatele , võrreledes välja laenutavate summadega . Tööturg On turg kus töötaja müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd makstes selle eest palka.Töö puudus tekib siis kui töö pakkumine on väiksem kui töö nõudlus.Siirde tööpuudus tekib siis kui inimene vahetab töökohta.Struktuurne tööpuudus tekib siis kui inimeste oskused ei vasta nõuetele ja see tõttu pole neil tööd.Tööpuudus on siis kui oskused ja tahe on aga tööd pole .Netopalk on palk kust on maksud maha arvutatud.Miinimum palk on palga alammäär , millest vähem ei tohi maksta
hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasu. Turg on koht, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. See on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Turg majanduse üldine süsteem. Turuliigid: · Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine. Ostjad tööandjad, müüjateks töötajad ehk elanikkond. · Maaturg kaubaks tehingud maaga. · Kapitaliturg finants. Pikaajaliste finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalkirjade, erinevate laenutoodete, aktsiatega. Väärtpaberi turu osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta.
oma esimesed lapsed 12 aastaselt. Ühiskond ise sunnib rahvaarvu kasvama! Järjest rohkem inimesi hakkab arengumaadest välja rändama, kuna ei ole enam piisavalt töökohti ja elamis tingimused on kehvad või siis kliimamuutusest tingitud üleujutuste ja orkaanide tõttu. Rännatakse arenenud USA-sse ja Euroopa riikidesse. Rändel on riigile nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Positiivsed oleksid mitme kesistub tööjõu turg ja saadakse vajalikku tööjõudu, sisse rännanud inimesed on nõus töötama odavama tasu eest ning nad on nõus töötama raskematel töödel. Negatiivseks oleksid suureneb töö puudus oma riigi elanike seas, sisserändajad tekitavad ka konflikte kohaliku kultuuri pärast, illegaalselt sisse rännanud inimesed tekitavad palju probleeme riigile. Tänu rändele hakkab kasvama rahvaarv arenenud riikides, kus rahvaarv muidu ei kasvakski, kuid seda ,,alama" klassi
Eesti tööturu olukord Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika, kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eesti majanduse jätkusuutliku arengu aluseks peaks olema tööealise elanikkonna maksimaalne rakendamine. Kahjuks on tööturuindikaatorite tendentsid Eesti puhul võrreldes Euroopaga pigem vastupidised. Kui Euroopa Liidus on enamjaolt trend (eriti naiste puhul) suurenev tööhõive, siis Eestis on töötavate inimeste hulk pidevalt vähenenud. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate teguritena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Rohke...
eksporti 2009. aasta jooksul. 2010. aasta vältel erilisi protsendimuutusi ei toimunud. Soome on aastate jooksul olnud suurim turg Eesti ettevõtetele. Peale Soome on veel suure turuosatähtsusega Rootsi, Läti ja Venemaa. J oonis 2 Allikas: Statistikaamet Kokkuvõte: Üks tark majandusteadlane Philip Kotler on kord öelnud: ,,Tänapäeva riigisisene majandus ilma välisturguteta oleks sama hea kui pood ilma kaubata" (Kotler , 2003). Kõik
3. Turumajandus, kus ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Ettevõtted teevad otsuseid turult saadud hinnasignaalide põhjal, et mida toota jne. Klassikaline turumajandus eeldab täieliku valikuvabadust ja eraomandit. 4. Segamajandus, kui me puutume kokku reaalse maailmaga, siis näeme, et kuskil maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme ning enamasti saab rääkida segamajandusest. Turg ei võimalda alati kõiki valikuid üksikindiviideide seisukohalt parimal viisil lahendada. Nt. enamikus riikides on haridussüsteem riiklikult reguleeritud. Riik finantseerib ka politseid ja sõjaväge. Lisaks on riigis alati inimesi, kes ei tule iseendaga toime ja vajavad sotsiaalset kaitset. Sellist majandust nimetatakse ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedad näited on Rootsi ja Taani. Teaduslikud meetodid majandusteaduses
liitumiseks. See oli selge sõnum, et soovitakse jätkata riigi suunamist Euroopa suunale. Juba 1998 aastal alustaski Euroopa Liit Eestiga liitumisläbirääkimisi. Tee Euroopa Liitu ei olnud lihtne, selleks oli vaja korraldada ümber ühiskond, minna üle turumajandusele ning korraldada ümber seadusandlus. See kõik nõudis aega ja raha ning eelkõige poliitilist tahet. Üks selge probleem oli oma turu ümber orienteerumine, millega kadus Venemaa turg ja toetus, mis 1990ndate aastate alguses oli suur löök kohalikele ärimeestele. Seega tekib küsimus, miks selline otsus ikkagi vastu võeti (Kirna, 2013) Veek üks oluline mõjutaja oli Eesti liitumine NATOga, mis eristas lääneriike endisest idablokist väga selgelt. Eesti jaoks oli NATOga liitumine äärmiselt oluline just tänu agressiivse loomuga idanaabrile- Venemaale. On spekuleeritud, et sisuliselt ei oleks Eesti
.. kui üks puudub (on ebaküllaldane), siis vahetust ei toimu. Turundus on terviklik mõtlemisviis (kõik viis omavahel seotud), mitte üksikotsustuste rida. turg on mõtteline koht, kus toimuvad vahetussuhted. Ja kuna vahetussuhted toimuvad inimeste vahel, siis võib ka öelda, et turg on mingi hulk inimesi (ja nende kogumeid – organisatsioone), kellel on mingeid vajadusi ja soove. väärtus ja rahuldus Tooted/teenustooted peavad omama tarbijate silmis väärtust ja nad peavad rahuldama tarbija vajadusi ja soove. Kui seda ei toimu, siis ka äri ei toimi! turunduse juhtimine sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamis
Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus; kehtiv poliitiline kord; huvigrupid. Ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta. Institutsioonid ja ühiskondliku otsustusprotsessi reeglid on lühiajaliselt muutumatud. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad sõltuvad järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest. Turg. Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Turg töötab kui "avastamisprotseduur" (discovery procedure). Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse (või ülejäägi) määrast ning selle muutumisest ajas. Hinnasüsteem annab võimaluse hinnata tarbija eelistustest tulenevaid alternatiive. Üksikute otsuste koordineerimine toimub hindade
Eesti tööjõu turg ja tööjõu konkurentsivõime Eesti majanduses on viimase paari aasta teravaimaks küsimuseks saanud tööjõuprobleem. Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui meedia ei annaks teada järjekordsetest mustadest stsenaariumidest Eesti majanduses, firmade ja tervete tööstusharude arengut aeglustavatest tööjõupuudusest tingitud sõlmküsimustest. Praegusel ajal on Eestis tööjõudu selgelt vähe ehk teisisõnu nõudmine ja pakkumine pole tasakaalus. Lõpptulemuseks on üleostmine. Räägime kogu aeg siin tegutsevate ettevõtete tööjõuprobleemist, kuid oleme unustanud, et õige pea võime kaotada olulised investorid, kes sooviksid küll Eestisse investeerida, kuid tööjõu puudumisel seda ei tee. Peamisteks probleemideks on, et kust leida tööjõudu ja kuidas tõsta tootmise efektiivsust. Eesti esmane probleem ei ole odav tööjõud, vaid arenduskeskuste puudumine. Kuni meil pole konkurentsivõimelist toodangut, tehnoloog...
Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus, ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need omadused, mida ootab tänapäe...