Jääkväärtuse nüüdisväärtus 22846,04 Turuväärtus 33949,25 Analüüsime Kuressaares olevat korterit, mis hetkel üürile antakse 250 euroga kuus. Korteris on 38 m on kaks tuba. Uurides kinnisvaraportaali selgus, et see on ainuke üürile antav 2.toaline korter Kuressaares, ehk et korterite turg on Kuressaares väga kesine. Analüüsiks võtsime kapitaliseeritusemääraks 8%, diskontomääraks vakantsiks 5%, ekspluatsioonikuluks 2, eeldame tulude ja kulude kasvu 3% vastavalt inflatsioonimäärale. Objekt Meie leiame, et erinevalt ülejäänud Eestist, kus kinnisvarahinnad on läbi teinud muutusi, on üürihinnad Saaremaal juba aastaid samal tasemel. Uurides erinevaid kinnisvaraportaale, järeldame, et suuri kortereid Kuressaares pea üldse saadaval pole. Keskmine üürihind ilma
Situatsiooniülesanne (15.03.2011) Riho Kullasepp asutas 90ndatel ,,raha pesuks" kõrgkvaliteetse spordipäevalehe, mille põhiline müük pidi toimuma kioskite kaudu. Edu saavutamiseks investeeris kaasaegsesse tipptehnoloogiasse (paber) ja tööjõudu (meelitas konkurentidelt üle ajakirjanikud makstes 3-5 korda rohkem palka). Ostis tugeva ülepakkumisega tehase. Kapitalimahutused nõudsid poole tema varandusest. Kuna ajalehe turg oli küllastunud, tekkisd esimesel aastal juba raskused. Oodatud tulu jäi saamata. Paljud inimesed eelistasid kioskist ostmise asemel aga kojukannet ning Riho pidi tegema lisainvesteeringuid. Lõpuks ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes oma päevalehte loeks. Teisel aastal kuulutati välja pankrot. 1.PROBLEEM Probleemi tasand? Probleem on kogu organisatsiooniga seotud.Kellel on probleem? Probleem on ettevõtte juhil/omanikul R.Kullassepal. Mõju ulatus
Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht); · ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (aeg);
Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda. · Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem. C MC = MR MC = VC + FC VC FC q0 Q · AC keskmine kulu. AC= C / q · Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin. · Turg ei tee kunagi parimat ühiskonna jaoks. C MC MR AC q0 Q · Ettevõte valib qo, ühiskond soovib q1 · - kasum · = R C = p * q + q * AC · Turupakkumine = individuaalsete pakkumiste summa P tulu on kulust suurem = KASUM MC
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib
o Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus o Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel. o Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, töö tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid
Tähtsad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, maapähkel, kartul, päevalilleseemned,nisu ja lina. Leidub ka banaani-, kohvi-, puuvilla- ja suhkrurooistandusi ning suuri õuna-, apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Enamus toorainest saadakse riigisiseselt, kuid tooraine import on aastatega tõusmas. Aastatel 2013-2015 moodustas Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika kokku 62% Ameerika Ühendriikide põllumajandussaaduste ekspordist. Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea juhitud Ida-Aasia oli suurim turg,mis moodustas koguekspordist 34%. USA ekspordi osakaal Kanadas ja Mehhikos on suurenenud ja moodustas viimase kolme aasta jooksul 28 protsenti maailma ekspordist. Euroopa Liit on suuruselt kolmas piirkondlik sihtkoht, millele järgneb ka Kagu-Aasia (mida juhivad Filipiinid, Vietnam ja Indoneesia). Aastatega on Lõuna-Ameerika turg vähenenud. Suurem osa Ameerika põllumajandussaadused eksporditakse välja. Näiteks eksporditi aastatel 2011-2013
elada · Endised ülikud · Säilitamine · Ei muutustele! · Kaitsta oma maa turgu · Inimeste ebavõdrsus on paratamatu · Seadusandlikkuse ja korra säilitamine · Inimesed sünnivad vabade ja võrtsetena, kuid neist võib saada kestahes, tulemused on ikkagi ebavõrdsed · Vabadust eelistavad võrdsusele 2)liberalism-kodanlus (vabrikuomanikud, ametnikud)-see kes teeb tööd, saab ka tulu · Iga inimene on vaba, keegi ei tohi teda segada · Vaba turg ja vaba kaubandus, vabakaubandus (ilma tollide ja maksudeta) · . · . · . 3)sotsialism-töölised-peavad kõik võrdsed olema · Tööinimese olukord · Omandi ühiskasutamine · . · . · . · . Sotsialism-kommunism ja sotsiaaldemokraatia Vasakpoolsed parempoolsed Sotsiaalne võrdsus Ühiskonda viib edasi karm konkurents
tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine 3 põhiküsimust mida toota (teenus, kaup); kuidas toota (ressursid, tööjõud, materjal jne); kellele toota (sihtgrupp) nt eraisikud vs ettevõtjad Kaup - objekt või ese, mida ettevõte toodab müügiks Teenus - ettevõtluse korras hüve osutamine tellijale Kasum - ettevõtte positiivne tulem Turumajandus - vaba ettevõtlus iseloomulik: turg, nõudlus, ostjad, müüjad, hinnasüsteem, spetsialiseerumine, eraomand, konkurents turg-koht, kus saavad kokku toodete müüjad ja ostjad
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota?
Max Weber-interaktsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest,kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste
Max Weber- internatsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest, kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad, kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitiline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
Iga subjekt teab oma eesmärki ja oskab leida parima variandi selle saavutamiseks. Eeldatakse ressursside nappust, majanduses osalejad on omavahel konkurendid. Tasakaalulahend, mis parimal võimalikul viisil rahuldab kõiki osalejaid, saavutatakse turu vahendusel. Turuhindade vahendusel toimuv jaotus on teistega võrreldes odavam ja võimaldab ressursse efektiivselt kasutada. Riik paneb paika turu tegutsemise raamistiku, vähemalt seadustega. Kuidas turg tegutseb? A. Smith ,,nähtamatu käsi" kooskõlastab asju. Meie jaoks on nähtamatu käsi turg. Mikroökonoomikat tuntakse ka kui neoklassikalist majandusteooriat. Makroökonoomika tegeleb suurte agregaatidega, nt inflatsioon, raha, tööpuudus. Raskem kirjledada kui mirkoökonoomilisi protsesse. Ühe majapidamise eelarve muutust lihtsam kirjeldada kui tööpuudust riigis. Neoklassikaline koolkond tekkis umbes 1930 aastatel. Majandus kui teadus hakkas arenema umbes 17. sajandil.
Select one or more: tulevased hinnaootused valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus oodatav sissetulek ja intressimäär Feedback Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. 3.1.1. Question 5 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Select one: True False Feedback Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu), vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei
............................................................................................................. 6 5.1 Tööjõud..............................................................................................................6 5.2 Personali palgad.................................................................................................6 5.3 Juhtimine........................................................................................................... 6 VI. TURG.......................................................................................................................6 6.1 Turu jaotus.........................................................................................................6 6.2 Tarbijad..............................................................................................................7 6.3 Ettevõte tulevikus.............................................................................................
tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks.
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel)
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
1.KOKKUVÕTE OÜ FOTOLAAD pakub teenusena võimalust tulla inimesel professionaalse fotograafi juurde pildistama. Pakume teenust odavama hinnaga, et kvaliteetseid pilte oleks võimalik saada ka nendel, kes ei suuda maksta kalli teenuse eest. Eesmärgiks on odava hinnaga pakkuda kvaliteetset teenust. 2.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõte tegutseb osaühinguna, mille juhatajaks on Karmeliina Sprenk. Ettevõtte nimeks saab fotolaad. 3.TOOTED JA TEENUSED Firma pakub fotograafi teenuseid. Inimene saab endale vabalt valida aja ning koha kuna tulla pildistama. Pildistamised toimuvad kliendi soovil kas värskes õhus või siseruumides. Teenust peaks kasutama need, kes soovivad jäädvustada oma erilisi hetki või lihtsalt on soov ennast pildistada lasta. Kuna meie pakume teenust, on meil kindlasti vaja fotokaameraid ning stuudiot, kus pildistada-kavatseme selle algul rentida ning hiljem võib-olla ostame enda ruumid. 4.TURG, TURUNDUS Meie kliendiks on inime...
4. ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID. Määravaks teguriks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: · kapital nt. energia ja infrastruktuuri projektid · tööjõud (odavus/kvalifikatsioon)nt. tekstiili-, jalatsi-, rõiva- ja elektroonika tööstus · tooraine nt. masinaehitus, toiduainetööstus, metallurgi jne · turg (tarbija lähedale) · seotus teiste ettevõtetega e. aglomeratsioonitööstus (teiste ettevõtete lähedusse) · jäätmed nt. kaevandused, keemiatööstus · valitsuse poliitika Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine
sarnane, kuid mitte identne (toodete eristamine klienditeenindus, abistamine, garantii, prestiiz) OLIGOPOL turustruktuur, kus üksikud (35) suurettevõtet toodavad kõik või suurema osa toodetest (toodete eristamine!) HINNAKUJUNDAJAD püüavad leida oma kaubale õiget hinda KOKKUMÄNG kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit ( MONOPOL turg, kus on 1 müüja MONOPSON 1 ostjaga turg, kus ostja loodab pakkujate vahelisele konkurentsile, mis kindlustab talle kõrge kvaliteediga tooted mõistliku hinnaga, nt riikides sõjatööstuse ainus ostja on valitsus. TURUNDUS tegevus, mis on suunatud soovide ja vajaduste rahuldamiseks vahetuse kaudu TÖÖ TEGEMISE PÕHJUSED majanduslik sund töötasu näol, eneseteostus , sunnitakse, harjumus. Tööjõud (labour force) riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani.
- naturaalmajandus, - vabaturumajandus, - plaanimajandus, - segamajandus. Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa.
Loeng 2: 1. Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? I põlvkond sai alguse peale II maailmasõda. Teaduse poolt surutud ja lükatud, põhiargument on see, et meil on turg paremas ääres, aga vaskus ääres on tegelikult teadus ja tehnoloogia ja teadusarendustegevus, mis tegelikult määrab ära kõik mida ettevõtted teevad ja kuidas nad saavad edukad olla. Rõhutatakse seda, et kõik saab alguse teadustegevusest ja arendustegevusest. Teadus-, arendustegevus, tootmine, turustamine ja müük, see käib sellise lineaarse rajana. Avaldati raamat ,,Teadus-piiritlematud võimalused" kus argumenteeriti seda, et kõige aluseks
.......10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..........................................................
Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Oletame, hüvise Z nõud lus kasvab, hüvise Y hinnna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: Vali üks: a. Täiendkaubad b. Asenduskaubad c. Mitteseotud, neutraalsed d. Täiuslikud asenduskaubad Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Aalljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele Vali üks: a. Turg määrab, mida toota b. Turg määrab, mida toota c. Turg määrab tulude jaotuse d. Tootmise otsused on tsentraliseeritud Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, hüvised on: Vali üks: a. Rämpskaubad b. Täiendkaubad c. Asenduskaubad d. Normaalsed kaubad Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
See tagab ka eelise läbi lüüa selles äris. Kuid suureks eeliseks teiste telefonikottide ees on see, et kui toodan algselt väiksele turule, siis saab iga klient oma koti ise kujundada ja meie teeme selle valmis. Turg · Alustaksime tootmist algul väiksele turule. Näiteks pakuks tuttavatele ja sõpradele. Ning teeks interneti poe, et toode jõuaks kiiresti inimesteni, kes seda vajavad. Ning kuna turg avaneb ja uusi telefone tuleb järjest rohkem, siis teeks ka kotte erisuuruses. Finantseerimisallikad · Investeerin oma isiklikud säästud sellesse ideesse. Kuna algul pakun toodet väiksemale turule on mul võimalus see ise finantseerida. · Lühieesmärgiks oleks teha need tooted valmis ja müüa neid väiksemal turul edukalt. Pikaajalisemaks eesmärgiks oleks turgu laiendada ja isegi pakkuda oma toodet müügiks telefonipoes(Emt, Tele2, Elisa jt)
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj. kriis (vene turg ei olnud huvitatud eesti kaubast)- inflatsioon. 1924-1929- orienteeruti põllumajandusele- lääne turg kasutusele võeti Eesti kroon. 1929-1933 Ülemaailmne maj. kriis- talude pankrotid tööpuudus- kroonidevalveerimine. 1933-1940 plaanimajanduse elemendid riiklik monopol-väljamaale või, munad ja peekon. 4) VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliitu võeti vastu 1921. a. Kollektiivne julgeolekusüsteem- häda korral loodeti abi saada. Balti liit- Soome, Läti, Leedu.
tootlikkus suur.auto hind oli madal ja kõigile kättesaadav.autod keerukad.halb kvaliteet.masstootmine.konveiertootmine.aeganõudev.. toyotism-säästlikud ja odavad Jaapani autod.tugitootmine!.suured kogused.toodete suur varieerumine ja paindlikkus.hea ettevalmiste ja kõrge motivatsiooniga töötajad.kvaliteetne.tugineb rohketele allhangetele. *Autotööstus on koondunud arenendud tööstusmaadesse.Arenenud maade turg on küllastunud, arengumaade turg aga ei kasva.*Suurimad autotootjad:USA,Jaapan, Saksamaa. Suurimad autotootjad:General Motors,Ford,Toyota-Daihatsu-Hino, Volkswagen,Daimer-Chrysler. KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE Tekkis pärast II maailmasõda.algselt arenes tuuma-ja kosmosetehnikaharudes.praegusel ajal areneb paljudesse majandusharudesse.toode on riskantne:keegi ei saa tagada,et see efektiivselt tööle hakkab.Teaduspargid!! teadlased.KTT masstootmine hõlmab palju käsitsitööd,mida tehakse odava töö maades
ja verega". See tähendab, et olulisi asju lahendati vägivaldselt, sõdadega. 5. Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Kui võtta näiteks Ameerika Inglismaa asemel, siis Ameerika arenes kiiresti, kuna lõppenud oli kodusõda, mille käigus rändas sisse suur hulk tööjõude. Ameerikas oli arvukalt maavarasid ja osati kasutusele võtta kõik maailmas tuntud tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg. Erinevalt Euroopa riikidest puudusid Ühendriikidel ka suured sõjalised kulutused. Ma arvan, et Inglismaa sellist saatust ei oleks saanud vältida, sest neile ei rännanud sisse suur hulk inimesi ning geograafilise asendi tõttu ei olnud nii suur rikkus maavarade suhtes nagu mõnel teisel riigil. 10. Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal? Sellepärast, et nad ei olnud vanadest oskustööliste ametiühingutest vastuvõtlikud
ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks Töömaht kasvab, seega toodangu maht kasvab ja hinnad langevad, uutele turgudele laienemine II arengu eeldus vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi poolt seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada, ühiskonna areng on teisejärguline, see tuleb sellega kaasa. III arengu eeldus riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi ehk
loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism
Turundusuuringud aga kirjeldavad tarbijat ja tema käitumist, hinnanguid, hoiakuid, elustiile, turusegmente ning selle käigus luuakse eelkige uusi fakte, see tähendab, et tulemused on sünteetilised (supikeetmise näide, kus supil ei ole mitte ühegi konkreetse toiduaine maitse, vaid mingile konkreetsele supile omane kompleksmaitse). Turu-uuring on tavaliselt uuringute I etapp, millele järgneb II etapp turundusuuring. Turu-uuringu käigus saadakse vaid esialgne visioon, mida mingi turg endast üleüldse kujutab. Uuringud vivad olla kas unikaalsed, kus kogu info kuulub tellijale ning on konfidentsiaalne või mitmekliendilised, kus kellelgi pole ainuigust andmetele. 8 9 4. UURINGUTE LÄBIVIIMINE Uuringule eelneb alati selle kavandamine. Uurimiseesmärkide sõnastamine, millele järgneb uurimistingimuste piiritlemine (võtmeküsimused, tähtajad, kulud) siis järgneb
3 III. ÄRIPLAAN .............................................................................................................4 1. Teenus........................................................................................................................4 1.1. Üldine kirjeldus................................................................................................4 1.2. Võrdlus konkureerivate teenustega.................................................................. 4 2. Turg ja tarbijad...........................................................................................................4 2.1 Turu jaotus.........................................................................................................4 2.2 Tarbijad..............................................................................................................4 2.3 Ettevõte tulevikus.............................................................................................
5. Kahaneva tootlikkuse seadus ehk toogi seadus kui püsivatele tootmisressurssidele lisatakse üha enam muutuvressursse, hakkab teatud määrast alates lisa- ehk piirtoodang vähenema. 6. Majandusringluse 3 sektorit : · Ettevõtted · Kodumajapidaja ehk rahvas · Riik 7. Turustruktuurid ( täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol, monopol) · Täiskonkurents ühetaoliste toodete turg paljude ostjate ja müüjatega, kellest keegi pole hinna mõjutaja ja kellel pole täielikku ülevaadet turuhindadest. Enamik poode. · Monopolistlik konkurents turg, kus paljud firmad müüvad sarnast toodet aga mitte täpselt sama moodi. Söögikohad. · Oligopol turg, kus domineerib vähe suuri firmasid. Mobiilside. · Monopol turg, kus on vaid üks müüja. Eesti gaas. 8
Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika. Raeganoomika: Ronald Raegani (81-89) majanduskava mis seisnes ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises. Need ümberkorraldused aitasid USA-l majanduskriisist üle saada. Robert Schumann: Prantsusmaa välisminister, kelle loodud Schumani kava kohaselt loodi 1952. a kuuest riigist koosnev vastastikuse majandusabi toetamiseks Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 9
majandustegevust. Et lastakse majandusel omasoodu minna. Mõju: Ameerika ühiskond kannatas, selle tulemusena nimetatakse 30 sajandi alguse suure depressiooni ajaks. Sisemigratsioon toimus, suur tööpuudus oli, suur enesetappude arv ning nälg. Massiline kuritegevus. Valitsus esimesed kaks aastat ei võtnud mitte midagi ette ning tehti veel valesid samme, püüti liberaalset majanduspoliitikat jätkata. Aga turg ei suutnud ennast ise reguleerida. Inimestel puudus sissetulek seega järelikult inimesed ei tarbinud. Toota polnud ka mõtet. Euroopale, maailmale oli suur mõju: Hakkasid tekkima diktatuurid. Selle tõttu said kannata kõik teised maailmariigid. Majanduses kannatada aga ei saanud Nõukogude Liit. Ta oli vaene ja totaalselt suletud ühiskond seega neid see ei puudutanud. Nad ei kaubelnud välisriikidega. See oli jällegi hea
Anglo-Ameerika meediasüsteemiga oleme meie sarnased vaid kahes aspektis - infole orienteeritud meedia ja turule orienteeritud meedia. Minu nõustun sellega, et Eesti ajakirjandus on infole orienteeritud. Meile edastatakse infot sellest, mis toimub maailma erinevates nurkades, me saame infot Eesti uudiste kohta ning meil on palju infot isegi igapäeva sündmuste või muutuste kohta. Aga samas on meie meie väga tugevalt ka turule orienteeritud ehk kui turg tahab midagi saada, siis ta ka seda saab. Kui turule meeldib saada infot Pariisi kriisi kohta, siis ta selle ka saab. Kui turg soovib lugeda Venemaa uudiseid, siis ta selle ka saab jne. Minu jaoks on see väga hea meediasüsteem. Kõik on õnnelikud ning on hea lugeda ja vaadata uudiseid. Kokkuvõtteks võin öelda, et minu vaatenurga alt on Eesti kahe süsteemi vahel. Võibolla see ei ole väga hea, aga samas võibolla on see just väga hea. Meie meedial on valikuvõimalusi
seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Mis on vakantsus? Vakants iseloomustab mitu % pinda on antud kinnisvaraturu sektoris välja rentimata. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? Vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused Mis on absorbeerumismäär? Ehk turu neeldumismäär iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta teatud aja jooksul Mis on servituut? Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee 5 või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5. Loob väärtpaberitehingute tegemiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatoorsed tingimused
Ameerika Ühendriikide majandus I ja II maailmasõja vahel USA astus Esimesse maailmasõtta 6. aprillil 1917, tema panus sõtta oli suhteliselt väike. 1. I maailmasõja mõjud USA-le: a) soodne turg sõja ajal. Varustas sõdivaid Entente`i riike b) soodne mõju USA rahandusele · enne sõda oli USA Euroopale võlgu · sõja ajal tasus USA senised võlad toodanguga · Euroopa riigid jäid talle võlgu c) kujunes pärast sõda majanduses juhtivaks riigiks (USA-s elas 6 % maailma rahvastikust, kuid tootis 60 % naftast ja 40 % terasest).
..........................................................................................................5 1.3 Organisatsiooni ülesehitus.......................................................................................5 2. Äriprojekt.......................................................................................................................6 2.1. Tooted/teenused......................................................................................................6 2.2. Turg ning konkurents..............................................................................................6 3. Turustamine...................................................................................................................7 3.1. Turustuskanalid.......................................................................................................7 3.2 Turundusstrateegia...................................................................................................7 4
Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
Ülistatud tööstuse kasu jäi aga käsitamatuks, sest igapäevaste tarbekaupade, sealhulgas toiduainete puudus aina süvenes. Kaup oli madala kvaliteediga, kuid sedagi polnud saada, sest määratud hinnad jäid üldjuhul kauba väärtusest alla ja rohkem kui rahast tunti puudust ostuvõimalusest. Hindu küll aeg-ajalt tõesteti, ent nad jäid ikkagi suvalisteks, mitte turu poolt dikteerituiks. Kaubale, mida poes nappis, pakkus õiglasemat hinda avalik turg, aga seal võis müüa ja osta ainult toidukaupa, mille väikses koguses müügiks tootmine ei olnud päriselt keelatud. Tööstuskaupa aga sai toota ja müüa ainult riik, mistõttu kujunes välja must turg. Mustal turul lõikasid hiigelkasumit need, kellel oli võimalus osta ,,riigihinnaga", müüa aga musta turu hinnaga. Sellegipoolest ei saanud rikkust rakendada priiskavas elustiilis, sest see oleks endale kohe SORVVO (omaaegne majanduspolitsei) tähelepanu tõmmanud.
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi
Sellist olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on olulisim tunnus. Kuigi kõik arenenud maad on turumajanduslikud, on ka riik tavaliselt majanduslikult aktiivne. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse tekke põhjused:1) turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks ega tule ressursside paigutamisega toime. 2)turukonkurentsi karmus. TURUMAJANDUS Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Turg- kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord Turg kui üldine majanduse süsteem. Turumajandus on majanduse korraldamise viis. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine ehk nõudlus, pakkumine, hind ja konkurents.
mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijatena, ostes tooteid ja teenuseid. Vahetades raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Nii et oluline on toodete ja teenuste turg, samas ka ressursiturg. Kus vahetatakse näiteks oma tööjõudu raha vastu. 5). Milliseid funktsioone täidab raha? Raha on vahetuskaup tööjõu vastu Raha on tähtis vara kogumise vahend Raha mõõdab hindu ja näitab toodete ja ressursside suhtelist väärtust 6). Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus on teatud toote või teenuse kogused mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel
majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad. Tõepoolest, turg ja konkurents sunnivad inimesi tegema seda, mida ei vaja mitte nemad ise, vaid hoopis teised. Turg kehtestab ka hinna, millega võib ettevõtja toota ja mille eest on tarbija nõus ostma. Selgub, et turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust, millel on Smithi arvates kolm positiivset väljundit: Sama töö tegemine annab inimesele suurema vilumuse ja osavuse teha oma tööd. Otsides selleks täiendusi ja uuendusi, leiutab inimene järjest uusi masinaid ja seadmeid ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
