töid vabaduses enne 1949.a. peamiselt tõsine, Roodele iseloomulik arreteerimist ning Siberisse murelik, nukker või geomeetriline saatmist. Selle koloriidis on traagiline, sest teda võrgustik mööda nägu. veel tajutav nooruse uljus huvitasid nimelt Kuid tähelepanu ning helgus, kuid naisepilk niisugused ajast pöörakse ka sisule. kõneleb juba mõtlikkusest ja puretud tegelased. tõsidusest. Turg. (Kavand I) Henn Roode varasemas loomingus näeme tüüpiliselt pallaslikku maalilist värvikäsitlust. Tema edasine vormikäsitlus muutus aga järjest üldistavamaks ning kunstnik kujundas välja isikupärase, vaid talle omase Turg. (Kavand II) maalimislaadi. Roode on loonud linnavaateid, maastikke, portreesid, natüürmorte ja
mitte finantsvahendite intressi tõus vaid investeeringute efektiivsuse kiire langus“. (Keynes 1997: 315-317). Optimistlikud ootused investeeringute kõrge tasuvuse kohta buumi hilisemas staadiumis, tõstavad märkimisväärselt investeeringute mahtu ja suurendavad kulusid. See omakorda tõstab laenuintressi. Peatselt märkavad investorid, et 3 investeeringud ei too oodatud tulu ja kasu ning investeerimine peatatakse. Tänu sellele ülioptimistlik ja küllastunud turg langeb kiirest. Ebakindlus investeeringute tasuvuse tõttu toob soovi omada suurt kogust likviidseid varasid, see aga tõstab raha hinda. Eeldada võiks, et vahetult peale kriiside algust intressimäära langetamine aitab investeeringute tasemeid taastada, kuid reaalsus on siiski teine. Taastuma peab investorite ja kõikide turulosalejate usaldus. Keynesi hinnangul tuleks buumi perioodil ärgitada tarbimist ning tulud ümber jaotada.
Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ - Pealkiri: Turg sundis mind! - Autor: Daniel Vaarik - Teema ja märksõnad: Meedia; stereotüüp; utoopia; turg; reklaam - Kirjeldus: Autor räägib halvast ja väikesest turust. Kuidas tootjad teevad kehvemat tööd, arvates, et tellijad või kliendid ei tahagi paremat. Siiski on autor välja toonud ka väikese turu eeliseid
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku
Majanduse põhiküsimused ja vastused neile omal valikul Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol. Täiuslik kõik saavad turule siseneda NT: Eesti pagar ja pagaripoisid ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu NT: eesti post, eesti raudtee 4. Mille alusel saate väita, et me elame turumajanduslikus ühiskonnas? Toodangu määrab turg, hinda määrab turg, hinda määrab turg, valik on lai. Rohkem kui üks pakkuja. 5. Alternatiivkulu ja asenduskaup. Üht ja sama ei saa kasutada kahe erineva toote tootmiseks. Tuleb valida üks. 6. Mis mõjutab nõudlust ja pakkumist? Hind, kvaliteet, tuleviku ootused, ostujõud, teiste kaupade hinnad 7. Eraomandi kolm vormi? Kinnisvara (maa, majad); vallasvara(liigutatav auto); vaimne omand(retseptid, lüürika, kirjandus) 8. Hinna kujunemine?
esemelised). Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu). Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega. Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste huvigruppidega. 3. Turunduse juhtimise kontseptsioonid. Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta, ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida, inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis ...
1.Vaba ettevõtluse tugisambad: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus 2.Eraomand: seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks, tõuge kasutada oma vara võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt 3.Hinnad annavad informatsiooni *tarbijate käitumise kohta, *ressursside kasutamise loobumiskulude kohta *ressursside väärtuste kohta *tootmiskulude kohta 4.Hinnad motiveerivad 1)ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad vähem. 2)tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte 3)ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. 5.hinnasüsteem: Mida toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas toota?toota võim...
Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg:
Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (näiteks katastroofid). Turuvälisteks tõrgepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. Lihtsa sõnadega see tähendab, et teatud tingimustel realiseerib turg ressursside efektiivse paigutuse, kui seda ei toimu, siis see on turutõrk. On olemas kuus tähtsat olukorda ehk tingimust, mille korral turg ei ole efektiivne: Konkurentsitõrked Üldkasutatavad hüvised Välismõjud Puudulikud turud Infotõrket Tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus Konkurentsitõked Kui konkurents puudub täielikult (nt monopol), siis võib ettevõte kehtestada
OÜ Koolitakso ÄRIPLAAN 2011 1 SISUKORD I. ETTEVÕTTEST 3 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID 3 III. ÄRIPLAAN 4 1. Teenus 4 1.1. Üldine kirjeldus 4 1.2. Võrdlus konkureerivate teenustega 4 2. Turg ja tarbijad 4 2.1 Turu jaotus 4 2.2 Tarbijad 4 2.3 Ettevõte tulevikus 5 2.4 Turg tulevikus 5 III. KONKURENTS 5 3.1 Konkurents 5 IV. TURUNDUSE STRATEEGIA 5 4.1 Turustamine 5 4.3 Reklaam 5 4.4 Hinnakujundus 5 V. TEENINDAMINE. 6 5.1 Asukoht 6 5.2 Algkapital 6 5.3 Tööjõud 6 5.4 Personali palgad 6 VI. JUHTIMINE 7 VII. Finantseerimine. 7 VIII. Risk 7 2 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: Koolitakso OÜ
OLEMASOLEV UUS O L E M A EKSPANSIOON TOOTE S TURUL O ARENDAMINE L T E V U R G TURU LAIENDAMINE DIVERSIFIKATSIOON U U S Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. Ekspansioon turule ehk turu kohandumine, sügavam sissetungimine turule -- tegevuse intensiivsemaks muutmine samal turul ning sama tootega. Turu laiendamine tähendab uutele turgudele tungimist olemasolevate toodetega. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et
4. Packaging - pakettimine 5. Programing - spetsiaalsete ürituste korraldamine eesmärgiga paremini müüa põhiteenuseid 6. Positioning - toode paigutub tarbija teadvuses kindlale kohale konkureerivate toodete suhtes 7. People - teenuseid osutavad inimesed inimestele ~ Maailma kallim teenus on kauba ladustamine ~ tarbijateadvuse ''must kast'' tarbijarühmi iseloomustavad küsimused: kes moodustavad turu? mida turg ostab? kui palju turg ostab? miks turg ostab? kuidas turg ostab? millal turg ostab? kus turg ostab? tarbija käitumist ja ostuprotsessi mõjutavad: turunduskomleks (4P marketing mix) - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks ümbritsev majanduslik keskkond tarbija sotsiaalne taust ostmisel kujunev situatsioon ostja isiklikud ja psühholoogilised karakteristikud
Kaubandus on oluline majandussektor. Siia kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas ka mootorsõidukite ja nende varuosade ning mootorikütuse müügi ettevõtted. Kaubandus on üks suurimaid tööandjaid riigis. Väga palju inimesi töötab just sellel alal ning kaubandus on tänapäeval üks vähestest majandusvaldkondadest, kus luuakse pidevalt uusi töökohti. Tulevikuväljavaated kaubandusel Eestis on väga head, kuna turg on siin veel nii väike ning ettevõtetel on palju arenemisruumi. Kui Eesti turg on nö vallutatud, on võimalik ettevõtetel laieneda veel edasi ka välisturule. Selle eriala omandanud inimesel on väga palju võimalusi eneseteostuseks. Tänapäeval on oluline ka see, kuidas mingit toodet või teenust pakkuda. Tähelepanu tuleb pöörata sihtgruppidele, kellele mingit toodet müüa, miks ja kuidas seda teha ning ka millal. Suurt rõhku peab panema reklaamile, sest just see
Tava- ehk naturaalmajandus: Igaüks toodab endale ning tarbib enda toodangut. Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal)
Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste täitmist. Klassikaliste liberalistide arvates peab riik olema kui öövaht, kelle roll on piiratud indiviidide kaitsega teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte. Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism (vaba turg ja vaba kaubandus). Majanduslikule liberalismile (mida majanduses on nimetatud klassikaliseks koolkonnaks) panid aluse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse majandusteadlased Adam Smith ja David Ricardo. Adam Smith pidas majandust turuks. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust.
MONOPOL reguleeritud Elekter Telefon Linnatransp ort Täielik konkurents - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Turul valitseb täielik konkurents, kui on täidetud järgmised eeldused: Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist. Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid. Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsustused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine).
PORTERI KONKURENTSITEEMANT Eesti paberi- ja tselluloositööstus Ajalugu · Tselluloosi-ja paberitööstus on metsatööstuse kõrgeim aste · Eestis on tselluloosi- ja paberitööstus tegutsenud ligi 100 aastat. · Nõukogude ajal valmistati tselluloosi ja paberit neljas paberivabrikus, millest suurimad asusid Tallinnas ja Kehras. · Põhiline turg toodangule oli Venemaa. · Taasiseseisvunud Eesti sai päranduseks aga peaaegu täielikult vananenud ja lagunenud ettevõtted · Põhilise argumendina paberi- ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on sobiva toorme olemasolu · Tselluloositehas Kundas, mis ekspordib Valitsus- vähene põhitoodangu välismaale riiklik rahastamine · Tootearendusele orienteerumine
Turupuudujääk ehk mida peaks Eesti turul olema rohkem? Turupuudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Eesti Vabariik on sellises olukorras olnud. Kõige enam lõi välja see Nõukogude Liidu okupatsiooni all, sel ajal oli turupuudujääk vägagi päevakohane murekoht. Eesti turg on peale taasiseseisvumist teinud läbi röögatu arengu. Mõeldes minevikus olnud kauba- ja teenustevalikule, siis tuleb suisa ahastus peale. Tühjad poed tühjade riiulitega, ostuvõimalus minimaalne ja valik olematu. Kes ees, see mees. Ja see on kõigest toidukaupade kirjeldus. Lõviosa Eestis müüdavatest kaupadest oli pidevalt defitsiidis ja nende õnnelikel ostjatel läks äraütlemata hästi. Mind ei võinud olla sel perioodil, aga kõik vajalik selgitati juba varajases lapsepõlves ära
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
Inimeste soovide ja vajaduste rahuldamine. Turunduse põhieesmärk: Viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid Põhifunktsioonid turumajanduses: Turunduse subjektid: · Tootjad- valmistavad kaupa ja osutavad teenuseid · Tarbijad (lõpptarbijad)- pered, üksikisikud · Jaekaubandus- müük lõpptarbijale · Turundusspetsialistid- kitsalt spetsialiseerunud Turusegmentide jaotuse olemus: · Geograafilised tegurid- riiklik või rahvusvaheline turg · Demograafilised tegurid- vanus, keel, sugu · Sotsiaal- majanduslikud tegurid-haridus, elukutse · Psühholoogilised tegurid- elustiil · Tarbimismotiivid- · Muud tegurid- loomapidaja
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
(hüperinflatsioon) rahareform (uue usaldusväärsema rahasüsteemi kasutuselevõtt). Inflatsioon raha vahetusväärtuse alanemine hüviste vahetusväärtuste suhtes. Näit. Eile lammas turul 10 münti, täna 12 münti, s.t raha ostujõud on 20% vähenenud. Tarbijahinnaindeksi muutumine on inflatsiooni peamine indikaator. Rahasüsteemide vajalikkus ja liigid Rahasüsteemi vajadus tekkis, sest: 1.raha areng edestas turu arengut - turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu, aga turg ei olnud stabiilne - rahale pidi andma lisagarantiisid, et oleks aktsepteeritav raha 2.emissioonitulude jagamise ja omandamise üle otsustamine - kellel õigus raha emiteerida, kellel emissioonitulu 10 Iga turul aktsepteeritav raha on rahasüsteem. Rahvusvahelised rahasüsteemid Rahvusvaheline rahasüsteem s.o. reeglid, tavad, vahendid, abinõud ja organisatsioonid rahvusvaheliste rahavoogude juhtimiseks.
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse ...
tähelepanu nagu rahvamajanduse kogutoodangu kasv." Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Segamajandus Majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi enamasti tegemist segamajandusega. Alati on selliseid kaupu ja teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus. Samuti peab valitsus mitmeid ühiskonnaliikmeid aitama ja toetama. Kaks põhilist majanduskoolkonda: 1.Majanduslik liberalism (vabadus) turg saab iseenesega hakkama, ressursid paigutuvad efektiivselt. Üksikisik ja tema otsused on olulised. Väike maksukoormus ja riigi vähene sekkumine. Adam Smith ja tema "nähtamatu käe" teooria. Milton Friedman. 2.Heaolumajandus turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad
tähelepanu nagu rahvamajanduse kogutoodangu kasv.” Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Segamajandus Majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi enamasti tegemist segamajandusega. Alati on selliseid kaupu ja teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus. Samuti peab valitsus mitmeid ühiskonnaliikmeid aitama ja toetama. Kaks põhilist majanduskoolkonda: 1.Majanduslik liberalism (vabadus) – turg saab iseenesega hakkama, ressursid paigutuvad efektiivselt. Üksikisik ja tema otsused on olulised. Väike maksukoormus ja riigi vähene sekkumine. Adam Smith ja tema “nähtamatu käe” teooria. Milton Friedman. 2.Heaolumajandus – turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad
Toiduainetetööstuse tooraine- OG Elektra Tootmine AS (Rakvere) Lihatööstuse tooraine- Rakvere Lihakombinaat As (Rakvere) Hankijad on kohalikud suured ja tunnustatud firmad mis asuvad 5 kilomeetri raadiuses sellepärast puuduvad laokulud ning ka kauba trantsport on üldjuhul hankija kulul. Ruumid: Ruumid ostetakse välja Nevil Edwin Hewitt-i ning ruuumide kogu maksumus on 75000 eur mida plaanitakse katta EASi toetusrahadega Klient, turg ja konkurents Klient: Eraisik Sugu: Mees Vanuserühm: 30-40 aastased Asukoht: Venemaa ja Euroopa turistid Sissetulek: Keskmisest kõrgem Kliendi vajadus on: olla teretulnud tunda end mugavalt olla mõistetav ja arusaadav tunda end tähtsana (klient on kuningas) lugupidamise ja tähelepanu järgi Klient langetab otsuse tuginedes kvaliteedile ning sellega kaasaskäivale teenindusele.
majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitali-, jne) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse Segamajandus: ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni ressursside ja hüviste (toodete/teenuste) jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid 10. Tarbimine ja tarbijaturg. Tarbijaostukäitumise protsess Tarbimine: *on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks *Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks maksimaalselt kasulikul viisil Tarbijaturu moodustavad: *Isikud ja pered *Ettevõtted *Avalik sektor Tarbijaostukäitumise protsess: 1)Turunduse mõjurid. 2)Individuaalsed mõjurid. 3)Keskkonnamõjurid. 4)Psüholoogilised mõjurid
Tarbija müüb oma tööd ja saab selle eest palka mida kulutab kaupade ja teenuste eest tasumiseks. See kes tahab müüa peab otsima ostjaid, välja selgitamata nende vajadused, korraldama vastutavate kaupade tootmise, müügitoetuse ja turustamise. See on turunduse juhtimise sisu. Marketing on turu juhtimine eesmärgiga teha vahetust inimese vajaduste ja soovide rahuldamiseks. [2: 60] Turg on homogeenne (homogeneous market), kui ta koosneb sarnaste vajadustega tarbijatest ning turg on heterogeenne (heterogeneous market), kui on erinevate vajadustega tarbijad. Homogeensele turule minekuks võib kasutada lausturundust e. diferentseerimata turundust (undifferenciated marketing). Sel juhul rakendatakse ühesugust turundusmeetmestikku kõigi kaubaostjate sarnaste vajaduste rahuldamiseks. Tegelikkuses on turud enamasti heterogeensed, ja sel juhul on mõistlik turud jaotada osadeks.
tehingud järgnevad sellele) Suhtlusturunduse kontseptsioon peegeldab kliendikeskset Põhikontseptsioon turunduses: 1. vajadused tekitavad nõudluse, lähenemist vajaduste tundmine. Tarbija on asendunud kui soovile lisandu ostujõud. 2.toode on midagi, mida saab kliendiga rõhutatakse individuaalset lähenemist. pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. 3. turg toote tegelike ja Väärtuspõhine kontseptsioon põhirõhk firmaomanikel potentsiaalsete ostjate kogum. väärtuste loomine. Toimub diferentseerimine. Turundus ei ole müümine! 4. Planeerimine Ettevõtted peavad turunduse abil otsustama, kas tootel on
....................................................................................5 Ärikeskkond ...................................................................................................................6 SWOT analüüs ...............................................................................................................7 Toode/ teenus .................................................................................................................8 Klient, turg, konkurents .................................................................................................9 Turundus, müük..............................................................................................................9 2 Äriplaani kokkuvõte Firma tegutseb toiduainetetööstuse valdkonnas. Täpsemalt on tegemist pagariäriga,
rõhutas ka sõna trüki ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks. Väljapaistvad prantsuse ajaloolased Francois Guizot, Augustin Thierry. Klassideks nimetasid nad suuri vastandlike huvidega inimrühmi, põhiklassideks pidasid aga feodaale ja talupoegi. C) Muutused majanduses Majanduslik liberalism- vaba turg ja vaba kaubandus Küsimus- kuidas võiks rikkaks saada? Sotimaa majanduseadlane ja filosoof Adam Smith uuris seda probleemi. Ta väitis, et rikkuse saladus peitub jõus, mitte kaubanduses, rahas ega maas. Järelikult vastab töö inimeste vajadustele ja nad peaksid olema sellest huvitatud. Et inimesed jõuaksid parema tulemuseni, peavad nad olema vabad ja neid ei tohi takistada. On vaja vaba võistlust ehk konkurentsi. Eri tootjaid ühendab turg, kus kaupu
majanduspoliitika puhul tootjad, sest puudub või on piiratud siseriiklik konkurents. Tarbijate huvide arvestamisel peavad tootjad lähtuma olemasolevatest piiratud ressurssidest. Viimaste kulutamisel tuleb toota ainult neid kaupu, mida tarbijad ostavad. Igal ühiskonnal peaks olema mehhanism, mis muudaks olemasolevad ressursid (vaatamata nende rohkusele) tarbijatele vajalikeks kaupadeks ja teenusteks. Niisugune mehhanism on turg kui isereguleeruv süsteem. Kapitalistliku majandussüsteemi uurimist alustas Smith inimesest kui indiviidist. Ta leidis, et individualism on ühiskonnakorra alus, mis loob omanike sotsiaalse koosluse. Riigi kogu vara peaks olema omanikustatud, ainult siis pole karta, et individualism põhjustaks ühiskonnas kaose. Oma filosoofilises teoses "Kõlbeliste tundmuste teooria" jõudis ta järeldusele, et kõik
............... 12 2 Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs 1 Sissejuhatus Alljärgnev kirjatöö on analüüs minu ettevõtte, Aldar Trading OÜ, Sadama Turu kaupluse müügitöö kohta. Olen Sadama Turul töötanud alates 2011. aasta kevadest. Vahepeal vahetus juhtkond ning Turg oli suletud. Uues kuues avasime SuperAlko osa oma kauplusest taas 2011. aasta lõpus, toiduosakond avas uksed veebruaris 2012. 2 Kaupluse üldandmed Sadama Turg kuulub Aldar Trading OÜ ketti. Aldar Trading'u kauplusi tuntakse Aldar Marketi nime all. Aldar Marketi kauplusi leidub põhiliselt
2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeestele. Riik ei sekku. 3
Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __E_ 1. Täiskonkurents A. Näiteks: kommunaalettevõte. __D_ 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. _G__ 3. Oligopol C. Õigus kasutada uut toodet või avastust teatud aja jooksul üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. __C_ 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid.
pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit: 1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: a) vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke c) valuutakursi fikseerimine: valuuta väärtus fikseeritakse mõnda teise valuutasse näiteks: eesti kroon on seotud euroga. Sellist fikseerimist kasutatakse
täiuslik konkurents Turul on palju müüjaid ka neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. monopolistlik konkurents- Iseloomustab turgu, kus on palju müüjaid, kelle toodang on küll sarnane, aga mitte identne. oligopol- konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Oligopson-ostja monopol- turg, kus on ainult üks müüja. Sarnased asenduskaubad puuduvad. Monopson- ühe ostjaga turg turule sisenemise barjäärid: seaduslikud piirangud (litsents, patent- seaduslik õigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat. Kaubamärk- spetsiaalsed kujundid, nimed või sümbolid, mis tähistavad toote teenust või firmat. Autoriõigus- õigus ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.), loomulikud monopolid- elektri- ja veevarustusettevõtted. ressursside
tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega. Need, kes ei suuda konkurentsis püsida (toodavad kas liiga kallilt, või siis kaupu, mida ei vajate), lähevad pankrotti. Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. 5 5) 5. Segamajandus - Turg otsustab, kuid valitsusel on tähtis osa.(USA) 6) 6. Robinson Crusoe - Isoleeritud ühiskond, kus nõudmine ja pakkumine on esindatud ühes isikus 7) Üleminekumajandus - kauboikapitalism jne 11. Majandussubjektid Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. 12. Ratsionaalsus ja neoklassikaline majanduskoolkond
Vastus: ? Tagasiside MPC = 1 MPS; MPC = C / Y Küsimus 4 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS -marginal propensity to save). Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu), vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei
2. Alljärgnevas miski ei põhjusta CD nõudluskõvera nihet: a. Tulumaks b. CD-de hinna muutus c. Rikkuse muutus d. Muusikakasettide hinna muutus 3. Kui hüvise hind langeb ja tarbja ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist: a. Asenduseffektiga b. Tulueffekiga c. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga d. Ceteris paribus effektiga 4. Alljärgnevast on iseloomulik keskselt juhitud plaanimajandusele: a. Turg määrab, mida toota b. Tootmise otsused on tsentraliseeritud c. Turg määrab, mida toota d. Turg määrab tulude jaotuse 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: a. Tulust ja rikkusest b. Tulust c. Rikkusest d. Palgast ja intressitulust 6. Alljärgnevast vastab kõige paremini pakkumisseadusele: a
Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Valige üks või mitu: APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu), vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei
kunstnikega, filmiõhtud lastele ja täiskasvanutele. Söögi kaasa ostmise võimalus. Laste pidu, pulmad, sünnipäev, matused jne....................................................................................5 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess.................................................................................5 6.3 Omahinna arvutus.............................................................................................................5 7. Turg ja kliendid.......................................................................................................................5 7.1 Turg...................................................................................................................................5 7.2 Kliendid.............................................................................................................................6 8. Konkurents.....................................................................
1)Heaoluriigi ülesanded:püüda parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse;täidab sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust;pakub ühishüvesid-võttes enda kanda teenuseid ja riske millest turg pole huvitatud, tõstes sellega turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi
Käsumajandus ehk plaanimajandus Riik otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota. Tootmisressursid ja turustamiskanalid riigi omanduses. Kogu majandus mitme aasta peale ette planeeritud. Hinnad kehtestab valitsus. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks sageli krooniline kauba puudujääk. Kauba valik väike või puudub. Iseloomulik NSVL-ile ja teistele diktatuursetele riikidele Turumajandus ehk vaba turg Tänapäeval enim levinud majandussüsteem Ressursside kasutamise määrab nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Peamine kriteerium on efektiivsus. Hinna kujundab turg. Riigivõim sekkub majandusse peamiselt vaid seaduste kaudu. Kaupade ja teenuste valik lai Segamajandus Reaalses elus leidub täiuslikke ja stiilipuhtaid asju harva. Majandussüsteemi, kus kõrvuti erasektoriga eksisteerib ka avalik sektor ja riik reguleerib majandus,
2 . T U R G : N Õ U D L U S J A PA K K U M I N E Lk 29 59 2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline)
- Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab tarbijateni ostu- müügi teel. Tarbija valib palju ta ostab/ müüb - Vaba konkurents: kauba mitmekesisus; ostja valib mida ta tahab; riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse PLAANIMAJANDUS
o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsiooni kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile Mis on poliitökonoomia? Ühendab majanduse ja poliitika o Miks üldse eristada? analüüsimiseks, kuid see läbi kaob palju infot o Analüütiline eristamine Algselt sama (Smith, Mill) Eraldumine 19.saj lõpul Marshall
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
