liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb. Mitmeastmelise kompressori läbinuna väljub õhk umbes 6 korda suuremal rõhul. Õhu temperatuur tõuseb selle protsessi käigus üle 200 0 C . Kokkusurutud õhk läheb põlemiskambrisse, kuhu juhitakse ka kütust- petrooleumi või masuuti. Kütuse põlemisel kuumeneb õhk 20000 C piirimaile. Õhk kuumeneb jääval rõhul. Õhk paisub ja tema liikumiskiirus suureneb. Suure kiirusega liikuv õhk annab ära oma kineetilise energia turbiini rootori. Osa sellest energiast kulub kompressori käitamiseks, teine osa läheb aga vajaliku keha töölepanemiseks (autorattad, lennukipropeller). Seda saab ära kasutada ka reaktiivmootorina. Turbiinist suurel kiirusel väljapaiskuvad gaasid tekitavad reaktiivveojõu, mis paneb peamiselt liikuma lennukid. 7 1.5. Soojusmasina kasutegur
ProDiags Automaatkäigukastid Arvutiprogrammi ülesanded Õpetaja variant http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi 2 1. Üldist Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud v...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
Eestis suurt tulevikku. "Hüdroenergeetikal oleks meil perspektiivi ehk ainult kombineeritud viisil koos põllumajandusega, kus võiks rajada paisjärve, mille lõuna poole avanevatel kallastel saab kasvatada näiteks maasikaid," selgitab Strandberg. Vältimaks kalade liikumise takistamist, peaks Strandbergi hinnangul Eestis kasutatama hüdroenergia tootmisel sukelturbiine, mis sukeldatakse suurema kaldega jõe põhja ning kus siis osa veest suunatakase läbi turbiini. Sellised turbiinid ei takista kalade liikumist, kuid on kallid ja nende efektiivsus pole suur. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee usub, et hüdroenergiat tuleb Eestis edasi arendada. "Pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks, kuid neis toodetud elekter on keskkonnasõbralikum fossiilkütuseid põletades toodetud elektrist." Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide
Õhu temperatuuri andur, mis annab ajule teada kui palju õhku on võimalik kokku suruda silindris(külma õhku on rohkem võimalik kokku suruda, kui kuuma). Väga suur osa on sellel anduris just turbomootori korral, kus on väga oluline teada mis temperatuuriga õhk mootorisse siseneb. Peale mida on võimalik ajul arvutada välja teised nüansid kui rikkaks teha segu(turbolaaduriga mootori korral ongi segu rikkam, kuna surutakse peale sisseimetava õhu veel ka lisa õhku turbiini abil). Ilma turbolaadurita mootori korral on põhimõte sama, kuid vähetähtsam kui turbiiniga mootori korral. 7 Õhu koguse lugeja. See andur mõõdab kui palju õhku läbib mootorit. Tänu sellele andurile on võimalik ajul arvutada segu kogust, või vastavalt õhu kogusele segu kogust muuta. Rikkis õhulugeja on sagedaseim tühikäigul töötava mootori "puterdamise" põhjuseks.
Inimestena oleme osake üldisest ökoloogilisest maailmast ning seetõttu peame säilitama ning parendama kõigi ökosüsteemi kuuluvate olendite elutingimusi. Tuuleturbiinid on seejuures üheks võtmekomponendiks sellise säästliku elustiili poole liikumisel. Tuuleenergia seadmed on tunnustatud kui ühed efektiivsemad ja keskkonnasõbralikumad taastuvatel loodusressurssidel põhinevad energiatootmise vahendid. Moodsatel tuulemastidel saab peaaegu igat turbiini osa taaskasutada. Tuulepargid võtavad enda alla väikese osa maapinnast, ümbritsevat ala saab kasutatda põllumajandusmaana. [3] Tuuleenergia vahetab välja fossiilkütused ja nende kopsakad CO2-heitmed. Kuna tuulegeneraatorid ei tarbi kütust ning nende käitamis- ja hoolduskulud on madalad, on tuuleenergia piirkulu minimaalne. Seetõttu tähendab tuuleenergia osakaalu tõus kogu
Sageduse suurenedes kasvab mootorite pöörlemiskiirus ja vastupidi. 8. Suhteliselt paindlikud on tüüritavad hüdroajamid. Nendes kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energiat elektrimootorilt. Surve alla olev õli suunatakse turbiini ehk nn 1 hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina. Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil (joonis 11). 9. 10
6.2. Töövahendid 1) alalisvoolugeneraator 2) pingeallikas ergutusmähise toitmiseks 3) reostaat ergutusvoolu reguleerimiseks 4) reostaat ankru- e koormusvoolu reguleerimiseks 5) ampermeeter ergutusvoolu mõõtmiseks 6) ampermeeter ankru- e koormusvoolu mõõtmiseks 7) voltmeeter klemmipinge mõõtmiseks 8) generaatorit käivitav asünkroonmootor, täidab turbiini või mootori rolli 9) ühendusjuhtmed. 6.3. Töö käik Tutvuge antud generaatori ehitusega: Ue otsige üles ike, induktori poolused ja ergutusmähised, ankru südamik ja mähised, kollektor, harjad. Leidke üles Ae ergutusmähise ja ankrumähise Re positiivsed (punased klemmid) ja re negatiivsed otsad
reaktoritüüp USA-s, Jaapanis, Rootsis. Erinevalt PWR-st on selles reaktoris ainult üks madalama ~ 75 at veerõhuga jahutuskontuur. Sellisel rõhul keeb vesi ~ 285 °C juures juba reaktorisüdamikus ja südamiku ülaosas on 12-15 % kogu veest auru kujul. Aurus on neutronite aeglustumine oluliselt nõrgem kui vees. Kokkuvõttes on sellise reaktori kasutegur väiksem kui PWR reaktoril. Reaktorianuma ülaosas tekkinud aur läbib auruseparaatorid ja juhitakse sealt otse turbiini. Turbiinist jõuab aur kondensaatorisse, kus muundub veeks, jahtub ja vesi pumbatakse tagasi reaktorianumasse. Tuumkütusena kasutatakse 235U suhtes rikastatud uraanoksiidi olenevalt reaktori võimsusest kuni 750 vertikaalses kütusekomplektis (igaühes 90-100 varrast). Korraga on reaktoris kuni 140 tonni tuumkütust. Juhtvardad viiakse südamikku reaktorianuma alt. Lisaks kasutatakse juhtimiseks südamikku läbiva veevoo muutmist, reguleerides auru osakaalu südamiku ülaosas
Peale nende hoonete on Lahmuse mõisa hoonetest tänaseks säilinud veel vesiveski, juustumaja, sepikoda, sammastega hobusetall, kõrts(eravalduses), sigala, laut. Lahmuse mõisa vesiveski ehitus jääb aastatesse 1846-1857. Täiskeldriga hoone on ehitatud maakivimüüridele, kasutatav on ka katusealune kogu ulatuses. Algselt töötas veski põhiliselt linavabriku ja villavabrikuna. Praegustes veskiruumides oli saekaater. Mõisa loomade tarbeks oli turbiini peal loomajahu jahvatuskivi. Praeguses rohujahu veskiruumis oli aurukatel, mida köeti puudega ja mis andis veevaesel ajal jõu kogu veskile. Katla tööshoidmine oli vaevarikas sest kütteks kulus päevas 4-5 tm puid. Lahmuse mõisal on väga võimsalt olnud keldreid. Võib öelda, et iga hoone all ja ka õuemuru all on keldrid. Hoonete all olevad keldrid on kasutusel praegugi. Hästi oli arenenud karjamajandus, kasvatati angeli ja friisi karja, jorkshiri sigu, trakeeni tõugu hobuseid
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalite...
magneetimisergutused saame mähise magneetimisergutuse. Alalisvoolu masinate poolustel olevates mähistes tekitatakse elektrivoolu abil magnetvoog, mis sulgub masinaosade kaudu moodustades magnetringi. Alalisvoolumasina tööpõhimõte (variant 2) (tööpõhimõte generaatori olukorras) Püsimagneti kahe pooluse (N ja S) vahele on asetatud masina pöörlev osa ankur. Ankru pööramiseks kasutatakse n. turbiini või sise-põlemismootorit. Ankur koosneb terassilindrist, milles asetseb ühe keeruga mähis (joonis 1.1). Keeru otsad on ühendatud kahe poolringi kujulise plaadi külge, mis on kinitatud võllile ja mis on teistest elementidest isoleeritud. Need plaate nim. kommutaatoriks.
See takistab suure võimsuse ja pööretearvuga kompaksete mootorite loomist, kuna tekivad suured inertsjõud. Sisepõlemis mootorites kõik põhiprotsessid toimusid mootori silindris. Gaasiturbiin seadmetes toimuvad protsessid erinevates agregaatides: -kompenseemine kompressoris 1 (tsentrifugaal kompressor) -põlemine toimub põlemiskambris 2, kütust pumbatakse pumba 5 abil -paisumine toimub düüsides 3 ja turbiini töölabade vahelistes kanalites 4. põhimõtteskeem Ringprotsess gaasiturbiini jaoks. On välja töödatud 2 teoreetilist ringprotsessi: RP isobaarse põlemisega (valdavalt levinud, sest põlemis kamber on lihtsama ehitusega) ja isohoorse põlemisega. p T v s 1-2 põlemisõhu adiabaatne isotroopne komprimeermine p1->p2, õhk läheb edasi põlemiskambrisse
Adiabaatiline kokkusurumine Carnot tsükkel vastab teoreetiliselt maksimaalse kasuteguriga soojusmasinale, kuid praktikas ei saa sellise tsükliga soojusmasinat ehitada, sest soojuse ülekanne isotermilise protsessi käigus on liiga aeglane. Pöördume nüüd tagasi energia muundamise juurde soojuselektrijaamas. Soojuselektrijaamas soojusenergiat kandev keha (veeaur-vesi) ringleb energiamuundusprotsessis katla turbiini - aurukondensaatori, - katla vahel ja osaleb sellega termodünaamilises ringprotsessis. Soojusenergia täielik muundamine mehaaniliseks energiaks selles protsessis võimalik ei ole. Protsessi antakse katlas energiat juurde koldes põlemisel tekkiva soojusenergia näol, turbiinis saadakse energiat mehaanilise energia näol, kuid sellest protsessist väljub alati ka teatud osa soojusenergiat aurukondensaatori kaudu, mis tegelikult läheb tavalises soojuselektrijaamas
Voolamise protsesse kus kanalid asuvad võib vaadelda tagastatava adjabaatse protsessina (isoentroopse protsessina). Soojusvahetus voolava keskkonna ja teda ümbritsevat keskkonna vahel ei jõua C2 2 C12 - = lt toimudagi. 2 2 q Vähendatakse ringprotsessist ärajuhitavat soojushulka ehk 2 (SKEEM SH.1.20.02.06) Kui gaaside temp on üle 800°C, siis tuleb turbiini labasid jahutada. Isohoorilise põlemisega gaasiturbiini põhimõtteskeem ja töö protsess. Isohoorilises põlemises (SKEEM 3.20.02.06) Kõigi kolme klappi sulgeolekus süüdatakse kütus ja toimub isohoorne põlemine. (SKEEM 4.20.02.06) 1-2 Õhu isotroopne komplimeerimine nii nagu otto mootoris. 2-3 Sõõjuse isohoorne protsessi juurde juhtimine. 3-4 Põlemisprotuktide isoentroopne põlemine 4-1 Gaaside paisumine. Pidevalt töötavateks sedmeteks. Selleks tuleb kulutada energiat e. tööd
reguleerimisülesannet. 1. Vee nivoo reguleerimine katla trumlis aurukatla vee-aurutrakti materiaalse bilansi tagamiseks. Toiteregulaator (nivooregulaator) saab signaali katla trumli nivoolt ja muudab katla toiteklapi asendit 2. Auruturbiini rootori pöörlemissageduse reguleerimine . Ei kuulu otseselt katla juurde, kuid seob katelt energia tarbijatega auruturbiini energeetilise bilansi kaudu. Auruturbiini võimsuse ja pöörlemissageduse regulaator saab signaali turbiini rootori pöörlemissageduselt ja muudab auruturbiini sisselaskeklappide (reguleerklappide) asendit. Muudab auru kulu ja ühes sellega ka auru rõhku. 3. Aurukatla energeetilise bilansi reguleerimine . Soojusvõimsuse regulaator (kütuse regulaator) saab signaali auru rõhult katla järel (aurutarbija ees) ja muudab kütuse etteandmist. 4. Kütuse ja põlemisõhu vastavuse reguleerimine. Põlemisprotsessi
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et ...
Nüüd, et kiirust kriitilise ristlõike taga tõsta, on vaja peale kitsast kohta (ristlõiget) , mis kindlustab kriitilise kiiruse kanalit laiendada. Sellisel juhul küllaldaselt suure rõhulanguse ja gaasi kõrge algtemperatuuri korral võime saavutada küllalt kõrge, kohalikust helilevimiskiirusest suurema kiiruse. Sellist kanali ristlõike kitsenevat ja laienevat kombinatsiooni kasutas esmakordselt 1879.aastal rootsi insener Laval, et saada turbiini labadele antava auru suuri kiiruseid. Laval´i düüs. Energiakadude vähendamiseks on Laval´i düüsil sujuv üleminek kitsenevalt osalt laienevale osale ning laienemisnurk = 8-100 (joonis 25 ). Kriitiliseks ristlõikeks, kus auruvoog saavutab kohaliku helikiiruse on kurgu minimaalne ristlõige (Fkrit). Selles saavutatakse kriitiline rõhk pkrit ja kriitiline voolu kiirus (120). Järgnev kanali laienemine kindlustab gaasi liikumise ülekriitilise kiiruse. Joonis 25
Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse. Sõltuvalt väljuva toitevee temperatuurist liigitatakse ökonomaiserid keevateks ja mittekeevateks
Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. (; on punktlaeng; on punktlaengule mõjuv jõud; SI-süsteemi ühik (1 N/C)) 5. Ideaalse soojusmasina töötsükkel Aurumasin: Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500°C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi(võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse. Kondenseerunud vesi pumbatakse tagasi boilerisse ning tsükkel algab jälle otsast peale. 6. Alalisvool. Elektromotoorjõud. Kõrvalised jõud. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. . Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current). Alalisvoolutoidet
Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud kambrisse, mis on kinnitatud hooratta külge. Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad on väntvõlli pöörded. Kui väntvõlli pöörded saavutavad oma maksimumi, siis ka turbiiniratas pöörleb peaaegu sama kiirusega kui pumbaratas. Sellise siduri suurim eelis on traktori sujuv liikuma hakkamine, kuid ta ei ole suuteline muutma ülekantavat momenti. 28. Pöördemomendi muundurid: Astmelised käigukastid. Käiguvahetus nihkhammasrataste, hammasmuhvide ja sünkronisaatorite abil
Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud kambrisse, mis on kinnitatud hooratta külge. Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad on väntvõlli pöörded. Kui väntvõlli pöörded saavutavad oma maksimumi, siis ka turbiiniratas pöörleb peaaegu sama kiirusega kui pumbaratas. Sellise siduri suurim eelis on traktori sujuv liikuma hakkamine, kuid ta ei ole suuteline muutma ülekantavat momenti. 67. Sünkronisaator ja otstarve Sünkronisaator lülitab tööle veetaval võllil vabaltpöörleva hammasratta, sidudes viimase veetava võlliga
- kuiv hrdumine. Märghrdumine on kergeim hrdumise liik. Koormus antakse täielikult likilele ja hrdepinnad töö käigus praktiliselt kokku ei puutu ning hrdetegur, mis seisneb hrdumise vedelike kihtide vahel, on väike (0,01-0,1 ). Määrdeaine valikul tuleb arvestada höördepaari töötemperatuuri, koormust, libisemiskiirust, lõtku libisevate pindade vahel, keskkonna (atmosfääri) tingimusi nagu temperatuur, tolm, niiskus. Peamiselt kasutatakse isemäärivate laagrites turbiini õli. Poolkuiv hrdumine on praktikas kige enam esinev hrdumise liik. Hrdepinnad teineteisest eraldatud polümolekulaarse määrdeaine kihiga ja määravaks on mitte vedeliku viskoossus, vaid määrdeaine vime luua tugevaid piirkilesid pinnal paksusega ca 100 Å. Hrdetegur sellise hrdeviisi korral 0,1- 0,5.Selline hrdumine liik tekib suurte kiiruste (<4,5 m/s) ja koormuste (< 100 kG/cm2) korral. Kige raskemad tingimused on kuival hrdumisel, kus igasugune
hälvitussüsteemi toimele. o Tsüklontroni abil on leitud enamus uusi elemente raskete tuumade pommitamine laetud osakestega. o Mass-spektromeeter on asendamatu üliväikeste elementide koguse analüüsiks vees või tahtetes ainetes. Ta on väga effektiivne aine molekulmassi/koostise määramiseks. o Magnetohüdrodünaamiline generaator: Horisontaalne ristkülikukujulise ristlõikega rõngassesuletud plastiktoru on täidetud elavhõbedaga. Turbiini abil on torus tekitatud ülerõhk, mis paneb elavhõbeda liikuma konstantse kiirusega. Teatud toru lõigul on toru kaks vertikaalset vastasseina tehtud vasest. Reaalse vedeliku liikumine on väga keeruline. Olukorra lihtsustamiseks eeldame järgmist: kuigi vedelik on viskoosne, on tema liikumise kiirus sama kogu toru ristlõike ulatuses, vedeliku kiirus on alati võrdeline temale mõjuva summaarse välisjõuga, vedelik on kokkusurumatu. 53
Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. Festoonis, aurutuskimbus, auruülekuumendis või ökonomaiseris kuumutatava keskkonna poolt vastuvõetud soojushulk: Q = D / Ba (h - h ) - Qr .k " ´ 13-11 Kus: Q- kuumutatava keskkonna pool vastuvõetud soojushulk kJ/kg või kJ/m3, D on küttepinda läbiva auru (vee) kogus kg/s,
ülekuumenemise ohtu, kuumutatakse aurutarbijatelt aurustisse 3 tagasitulevat konden-saati vahetult utilisatsioonikatla ökonomaiseri sektsiooni 7 ja aurustussektsiooni 8 küttepindades, milles vee ja vee-aurusegu sundringluse tagavad ringluspumbad 4. Aurusti 3 täidab sel juhul auruseparaatori ülesannet, kus utilisatsioonikatla aurustussektsioonist tulevast vee-aurusegust eraldub aur, mis suunatakse soojus-tarbijatele ja läbi katla auruülekuumendi 9 turbiini. Abikatla soojas hoidmiseks on veekollektoris katlavee soojendi 10, mida soojendatakse küllastunud auruga aurustist 3. VII Kolde - ja aero - dünaamilised protsessid Koldeprotsesside onkõiki protsessid, mis on seotud kütuse põlemisega koldes. Selleks kasutatakse mitut tüüpi kütusepõleteid, mis tagavad vedelkütuse kvaliteetse pihustamise, ühtlase ja kiire segunemise õhuga, leegile vajaliku suuruse ja kuju andmise nii, et see täidaks
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
