Kurvalt oma laste peale vaatad, sügise neid riisub armuta. Kõrgel pilved nagu hirmust aetud üle maa ja mere lendavad, kurehääled haledasti hüüdvad, kodu poole nemad tõttavad. Kodu poole kodu magus sõna. Süda kannata. Ei sinagi kaua enam oota. Kodu poole kutsub Isa sind ka viimati... ,,Kodu" Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota'' kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema''. Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas ei pool nii armas olnud sealkui külatänavas! ,,Ja õues on kevade" Ma seisan kasepuu varjul üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb Ja õues on kevade. Miks, süda ,nii valjult tuksud? Vait, vait, ära värise! Nad leinalaulu sul laulavad ja õues on kevade! ,,Linnu lennul" Lenda, lenda linnukene,
4. Vari- oma varju eest ei jookse kuskile, see saadab sind eluaeg. Tsitaat- „aga tavaline vari- mida tema teeb? Ta on kõige truum sind saatmas tervel eluteel.“ (teemaks, et üle enese varju ei saa hüpata). 5. Pööningul-uudishimu ja ema kartus oma lapse pärast, mälestused. Tsitaat- „Pööningul on põnev olla, ainult emme keelab mind, et seal määrin ennast ära ja et näppu läheb pind. Ise aga tasahilju täna sinna hiilis ta, vaatas pilte, katsus asju, tuli tuppa nukrana.“ (teemaks, ema kartus lapse uudishimu pärast, lapsepõlve mälestused) 6. Kaks pilti- lapse arusaam maailma asjadest. Tsitaat- „vaata emmet- ta nii suur ju- või siis vaata papsi! Pildil aga väiksed lapsed- need ei saa ju lapsi.“ (teemaks, laste arusaam maailma asjadest) 7. Tõmmu tädi- mustlastest ennustajad. Tsitaat- „ise astus otse auku, kukkus porivette- ju ta siis ei osand ikka näha kõike ette.“
· Hoidis tütart tornis luku taga · 3. aken (Püha Kolmainus) · Kaitseb neid, kelle kohustused seavad ohtu nende elu · Torn, piksenool, raamat · Katariina katkise piinarattaga Püha Nikolaus Crivelli · Jõuluvana algkuju · Sündis 270.aastal pKr ja pühitseti noorelt piiskopiks, suri detsembris · Vaesunud aadlimees ei suutnud muretseda tütardele kaasavara, tahtis saata nad ennast müüma. Nikolaus viskas tuppa kullakukru · Rahakukkur, kuldkera, piiskopirüü · Peaingel Miikael tallab jalge alla saatanat Püha Paulus Caravaggio · Apostel, kes levitas kristlust mittejuutide seas · Alguses nimi Saulus, oli telgimeister ja Rooma kodanik · "Saulus, miks sa mind taga kiusad?" · Damaskuses kristlane nägemise tagasi ja ristis ümber · Raamat, mõõk, side silmadel; ratsu seljast mahakukkunu Püha Peetrus
Tema elust ei puudunud ka armastus. Juhan Liiv oli armunud Liisa Goldingisse. Neil toimus mitmeid aastaid kirjavahetus ja Liiv pühendas mitmeid luuletusi ka Liisale. Kahjuks olid needgi kurva alatooniga, kuna Juhan ei kosinud teda kunagi, kuigi Liisa oli talle ilmselt tähtsaim maailmas. Liisa kohta kasutab Juhan Liiv igas luuetuses väga ilusaid sõnu. Üks parim on luuletus ,,Sa tulid". Sa tulid tuppa, ja valgust ja selgust sai tuba täis. Su üle oli kui päike, kui päike kiiresid täis. Minu arvates oli Juhan Liivil kõik olemas, et leida oma õnn. Ta teostas isegi paljud neist. Näiteks luuletuste kirjutamine. See peaks muutma inimese õnnelikumaks, isegi kui need on kurvameelsed
Mööduvad nädalad ja Heidi saab aru,et ta on rase. Ema viskab Heidi peale selle teada saamist kodust välja,kuid isa on mõistvam ja lubab tütart igal võimalikul moel toetada, Taneli vanemad on aga õnne tipul,peale uudise teada saamist. Kuid miks ? See küsimus piinab Heidit ja Tanel lubas talle alles siis rääkida,kui õige aeg tuleb. On möödunud 8 kuud ning Heidi rasedus on kulgenud ilusasti. Üks päev kutsub Tanel Heidi üles nene tuppa,et rääkida väga tähtsast asjast. Viimaks saab Heidi teada põhjuse vanemate õnne kohta. Kunagi ammu-ammu oli üks mustlane Taneli vanavanase armunud,kuid nad lahutati ja vanavanaisa pidi abielluma teise naisega. Viimasel kohtumisel oli mustalnna andnud vanavanaisale medaljoni,mida nad kutsusid perekonna amuletiks, lisaks ulatas ta vanavanaisale veel ühe paberi numbritega : 20,60,15,20,16. Alguses ei pööratud nendele
Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte - naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e maili - kodus nõusid ja pesu pesema ei pea, selleks on vastavad pesumasinad - lapsed kõrvaltänavas asuvasse kooli jalgsi ei lähe, selleks on auto või takso. Väheliikuv eluviis põhjustab organismis muutusi, mille iseloom sõltub organismi kohanemisest liikumisvaegusele. Liikumisvaegus mõjub kõigile elunditele ja kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil
Tema viimane lahkumistervitus läheb isamaale. Luuletaja viimaseks sooviks oli isamaalise loominguga pääseda oma rahvasüdamesse. Ta on oma noorusliku luuletõotust "Sind surmani küll tahan" pidanud raskeima tunnini ja jäänud oma rahva luuletajaks. Üks kuulsam luuletus Lydia Koidula loomingust: Kodu Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: "Laps, oota," kostis ta, "see aeg on kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas - ei pool nii armas olnud seal kui külatänavas! Kokkuvõtteks: Lydia Koidula oli ja on üks silmapaistvam Eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud palju. Tänu Koidulale sündisid Eestis paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks
,,Isa Goriot" Honore de Balzac 1. Iseloomustage peategelase püüdlusi ja eesmärke elus (karjääriredelil, perekonnas). Tooge vähemalt kolm konkreetset näidet teosest. Võrdle peategelast mõne varem loetud teose peategelasega samade kriteeriumide alusel. Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on tänu oma ärile saanud üsna rikkaks. Oma tütred pani ta mehele aadlikele tänu kaasavarale. Väimehed aga soovivad, et Goriot läheks pensionile. Nii ka juhtub. Goriot on alguses päris jõukas ja elab pansionaadi parimas toas ning kannab häid riideid. Tema sissetuleku tagavad peamiselt võlakirjad. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, on ta väga helde andma oma tütardele raha, kui nad vaid küsivad. Sellega seoses müüb Goriot võlakirjad, väärisesemed ja riided ning lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta on ikkagi õnnelik, et saab oma tütardele kasuks olla ja ...
TÄHEVAATLUSPÄEVIK Katre Pohlak, XII klass Teisipäev, 26.02.2013 Läksin välja umbes pool üksteist õhtul. Esmalt kulus mul päris kõvasti aega, et Google SkyMap'i tööpõhimõttest aru saada ning mulle tundus lõpuni, et see app paneb siiski puusse, sest pilt telefonis ja reaalses taevas ei kattunud täielikult. Ilm oli vaatluseks väga hea. Lisaks sellele, et taevas oli selge ja tähti täis, muutis õhtu valgeks ka kuu. Kuna ma ei olnud viimase paari aasta jooksul väga taevapilti süvenenud, pean häbiga tunnistama, et kulus aega ka Suure Vankri ja Väikese Vankri ülesleidmiseks. Varasemalt seadsin eesmärgiks leida üles oma tähtkuju. Toas uurisin juba Google SkyMap'i abil välja, millisesse ilmakaarde Skorpioni tähtkuju jääma peaks ning seetõttu ei kulunudki selle leidmiseks väga palju aega. Kohe Skorpioni kõrval asus tähtkuju nimega Lupus. Hiljem toas go...
Emana on Gertrud halvas seisus ja oma poja heaks ei saa ta teha muud, kui toetust avaldada tema auks juues Hamleti duellil Laertesega. Tänapäevases mõttes võib teda lugeda halvaks emaks, kuna ta jättis oma poja viimaseks, kuid tolle aja kohta andis ta endast parima ja tegi peaaegu kõik, mis tema võimuses. Ta astus vaikselt ja märkamatult Hamleti eest välja ja kaitses teda kuninga ees valetades, kui Hamlet oli tapnud Poloniuse, kes oli end kuninganna tuppa seinavaiba taha peitnud. Ta ütles kuningale, et Hamlet tappis meeletuse hoos Poloniuse, pidades teda kujutluse meelevallas rotiks. See ei olnud päris tõde, sest sisimas ta teadis, et Hamlet ei pidanud Poloniust mitte rotiks, vaid kuningaks. Samas stseenis, kus Hamlet Poloniuse tapab, heidab ta ka oma emale ette, kuidas too on uue kuniga suhtes pime ja ei tunnista verepilastust ning abikaasa trooniiha. Ja sedagi, kuidas ta on solvanud Hamleti isa, endist kuningat. Gertrudi vastuses on
peal kui Eestimaal. Hannus jäi mõttesse. Tema südames oli küll segadus, kuid mis tal üle jäi? Kui Raadi Villem tõtt rääkis, miks siis ka Hannus ei pidanud õnne katsuma minema? Tal oli kange mõistus kui ta ka tagantjärele kahju sai, siiski ei andnud ta kergelt järele. Ometi ei olnud ta armastust naise vastu kutsutada saanud. Teisel hommikul kostis üks võõras hääl õues. Tiiu tegi kambriukse lahti ja mõisa korratüdruk Mai tuli tuppa. Mai silmis oli meeleheide, kui ta nägi, et Hannus oli juba lahkunud. Ta rääkis, et Hannusele võib tekkida probleeme, kui ta KõrtsiPriiduga nõnda suhtleb. Eile õhtul tulnud käsk Priidut vahi alla saata ja üht võõrast hulgust otsima, kes rahvast maalt välja petta tahab. Ehmatunud Tiiu ei saanud algul sõnagi suust. ,,Halastagu jumal" , ütles ta vaid ja langes nuttes istme peale. Seni sõitis Hannus kõrtsipoolset teed edasi. Ta kuulis ennast nimepidi hüüdvat. See oli
Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse mul Võttis oma reisipauna, Võid tulel tungida, pidas halvaks külma sauna. Ükspäinis elu osaks sul Kadus kiirelt üle mäe Ja luule laulussa. lapsed, eks nüüd tuppa läe! Su pärast rõõmus on mu meel, Su ilu imetsen: Sust kõlagu mu kandlekeel, Su kasuks kõnelen! MATKAJA TALVEÖÖ Reinhold Kamsen Kirr, kõrr, kõrinal Jakob Tamm Sõidan üle õue, Öö on selge. Kõrgel kuu. Virr, võrr, võrinal Läige üle lume
hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist
Sügis metsas ja koduaias · 5-7a.Sügise algus 23.september,lindude ränne.Rahvakalender- Mihklipäev(29.sept.)Sügispildi vaatlus,mida lapsed pildil näevad?(kõnelema ergutamine) · MINA JA KESKOND: · 3-4 a.Sügise tunnused(matkime vihma ja tuult jne.)Proovime ennast riietada vastavalt ilmale,ISE-ISE. · 5-7a.Liiklusreeglite kordamine(tänaval ja lasteaias)Loodusvaatlused,uurimised.J alutuskäigud metsas. · MATEMAATIKA: · 3-4a.Õues loeme lehti,leitud lehed toome tuppa raamatu vahele kuivama. · 5-7a.mänguasjade mõõtmine,kordame üle cm ja mm.Mõisted rohkem-vähem. · MÄNG: · 3-4a.Teeme õues liivakooke,avastame poriloike. · 5-7a. Õppe lauamäng ,,Minu pere" grupiti töö.Kuu teema- kordamine. · KUNST: · 3-4a.Kleebime seeni. · 5-7a.Meisterdamine sügiskompositsioonide tegemine. · TÖÖ LASTEVANEMATEGA: · Esimesed koosolekud.Väikestel saame lastevanematega tuttavaks. · KIRJANDUS: · 3-4a.,,KirjuMirju"E.Niit,,Sügis", "September"E
valmistatakse liivakooke: ÜHIS/EHITUSMÄNG. 10. Kui mänguga liituvad ka teised lapsed, lahkub Markkus liivakastist ja siirdub üksi kiikuma: ÜKSIK/LIIKUMISMÄNG 11. Olles mända aega kiikunud, läheb markkus tagasi liivakasti juurde ja vaatleb eemalt, kuidas teised lapsed seal mängivad: MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS. 12. Mõne aja pärast liitub Markkus taas lastega liivakastis ja koos valmistatakse uuesti liivakooke: ÜHIS/EHITUSMÄNG. 13. Tuppa minnes on Markkus esimeste seas ennast lahti riietanud ja vaatab istudes teisi lapsi, kuidas nemad riietuvad: MITTEMÄNGULINE TEGEVUSETUS. 14. Peale lõunauinakut ärkab Markkus teistest varem ja hakkab voodis nihelema. Et teisi mitte segada, võtab õpetaja Markkuse voodist välja ja pakub talle vaatamiseks raamatuid: MITTEMÄNGULINE TEGEVUS. 15. Natuke hiljem, kui ka teised lapsed on ärganud, lähevad lapsed mängima nukunurka. Seal
Valgustus Üldreeglina peab katuseakna pind moodustama 10% valgustatava ruumi põrandapinnast, kuid akna suurust, eriti kõrgust tuleks valida vastavalt katusekaldele.Parima valgustuse saab, kui aknad paigaldada katuseviilu mõlemale poolele. Mida kõrgemale aknad paigaldada, seda paremini ja ühtlasemalt sissetulevast valgusest ruum valgustub.Unustada ei tohiks ka väljavaadet ning mugavust akna avamisel ja pesemisel.Katuseaknaid on võimalik valida avanemisvõimaluste järgi -- pakutakse nii kesk- kui ka ülahingedega aknaid. Ülahingedega akent saab muuhulgas kasutada ka väljapääsuna katusele.Akna allosas paiknev link võimaldab akent põrandast kõrgemale paigaldada, ilma et akna avamiseks läheks vaja lisaatribuutikat.Tuleks arvestada katusealuse ruumi eripära: on ruume, mis vajavad rohkem päevavalgust (töötoad) ja ruume, mis võivad olla hämaramad (magamistoad). Ventilatsioon Osa katuseaknaid on varustatud tuulutusklappidega, mis võimaldavad ru...
,,Isamaada ikka jälle? Kas sa muud ei mõista siis? Kas sa muud ei tea laulda? Vanaks ammu läind see viis?´´ Muud ei, jah, tea ma laulda: isamaa uus igavest! Keeb s e e s õ n a minu rinnas: hüüab puust ja õilmetest. Kodu Lydia Koidula Meil aiaäärne tänavas, Kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrvas mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota,´´kostis ta, ,,see aeg on kiir küll tulema!´´ Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas - ei pool nii armas polnud seal kui külatänavas! 2 Kandke koju mu tervised! Carl Robert Jakobson-Linnutaja Oh mu ilus isamaja, oh mu kallis kodumaa, ohkan teie õhku taga, vaene võõrsil hingata. Tevatuuled,
Neiu kõnelenud suurest õnnest, et kosilane just õigel ajal jõudnud. Peremees oli kodunt läinud, eit oli kooki küpsetamas ning õedki olid oma asju ajamas. Neiu palunud tema päästmiseks mehel kõigepealt käe tõmmukarva vedelikku kasta, mis annab Kalevipojale rammu. Kui vaja rammu kahandada, kasta käsi piimakarva vedelikku. Kalevipoeg kastis käe tõmmukarva vedelikku, tundes kuidas ramm kätte tuli, ning tõmbas ukse eest. Kalevipoeg astus tuppa, kus neiu hirmunult meest vaatas. Vastasseinas silmas mees mõõka, pajuvitsakest ning suvikübarat rippumas. Ei pannud ta tähele ei neiu härdat palumist, vitsakest ega kübarat. Kalevipoja mõtted ringlesid mõõga ümber. Neiu palunud mõõka mitte võtta, vaid soovitanud pajuvitsakese ja kübara kasuks. Üks pidanud aitama põrgust ja teine kiusatusest. Kalevipoeg aga öelnud, et saab ka ilma nendetagi hakkama.
Samuti ütles ta, et kui poiss soovib veel viite tahvlit, peab ta homme tulema suurde saali kell üheksa. Ja kohe saabuski saali Bruno Jenkins, kelle Suur Ülemnõid kinni nabis ning kõik nägid kuidas ta hiireks muutus ja plehku pani. Kui nõiad hakkasid saalist lahkuma, et minna koos hotellijuhatajaga teed jooma, tundis üks nõid koerakaka lõhna ning kohe leiti poiss üles. Nõid kallas talle tilga segu suhu ja temagi muutus kohe hiireks. Ta jooksis oma vanaema tuppa koos Brunoga ning õnneks kuulis vanaema tema rääkimist ja kuulas ta ära. Tal tuli mõte varastada Suure Ülemnõia toast purk segu ning see nõidade õhtusöögi sisse segada. Poiss sai sellega hakkama ja kallas seda ka nõidade söögi sisse. Varsti muutusid kõik nõiad hiirteks ja neid hakkati pannide ja kulpidega taga ajama. Vanaema rääkis Bruno Jenkinsi vanematele kogu loo ning nad läksid koju.
kraapisid hoopis BB. Liikmete nimekiri :Bert Young , Ake Northdine , Bear Zetter , Benny Big ,Torra Life , Nice, Nicky , Jacky Josef , Mister Christoffer , Little Eric. Berdil tuli jõugu tegemis mõte filmist mida and nadjaga vaatasid , filmis olid jõugud ja tapmine. Bert vaatas siis filmi huviga ja hiljem tegigi jõugu.Hiljem jõuku polnud enam , nad lõpetasid jõugu asja.Nad läksid koolis kaklema teise jõuguga jasiis tulid õpetajad . Nad viid õpetajate tuppa anti plaastreid ja mahlajooki . Räägiti jõukutest janäidati filmi Los Angelese vangidest. Pärast filmi nad mõtlesid , et Becka Boysse pole enam janad on nüüd korralikud poisid.Bertil ja ta emal ja isal oli lõpuks auto opel , selle ostmisega oli suur riid ja jama . Ema tahtis volvot isa arvas et see on kallis ja tahtis opelit , siis olid berti ema ja isa vahepeal riius auto pärast. Berdi ema oli bussijuht , ta teadis autode remondist palju . Ta pidi parandama tööjuures koguaeg bussi
Ta on tüdrukusse armunud. Sisseütleva lühivorm Linna Sauna Parki Tundi Apteeki Kotti Kappi Koju Tassi Majja Klaasi Vette Klassi Kinno Kooli Jõkke Paati Ojja Saali Lumme Aeda Merre Järve Mäkke Kabinetti Ninna Kööki Suhu Metsa Sohu Õue Tuppa Panka Verre Tegusõnad, mis nõuavad sisseütlevat käänet Ajama, ajada, ajan Ajasin auto garaazi. Armuma, armuda, armun Juhan armus Marisse. Ta armus mägedesse juba lapsena. Astuma, astuda, astun , Rein astus ülikooli. Haigestuma, haigestuda, haigestun Haigestusin grippi. Integreeruma, integreeruda, integreerun Eesti integreerub Euroopasse. Investeerima, investeerida, investeerin Haridusse tasub investeerida.
Hetked, mida ma võtaks tulevikku kaasa Minu elus on olnud palju rõõmu valmistavaid kui ka kurbi hetki. Et tulevik aga helgem paistaks, võtan ma endaga kaasa vaid kõige paremad mälestused minevikust. Kuskil 11 aastat tagasi, kui ma alles kuuene olin, käisin isaga esimest korda kalal. See kõik tuli nii äkitselt, kuna ma polnud isale mingit ettepanekut teinud. Hommikul tuli isa minu tuppa ja äratas mu ülesse ning käskis seljakott valmis panna. Sõime isaga koos hommikust ja lahkusime juba varakult. Sõitsime Peipsi äärde, isal oli kaasas suur paat, mis mulle väga meeldis. Mul oli nii hea meel, et isa veedab minuga ühe vahva päeva, kuna isal oli alati tööd liiga palju ja kodus viibis harva. Leidsime endale sobiva paiga, kus kaks päeva kala püüda ja telkida. Me ei hakanud alguses asju isegi lahti pakkima, kuna ma käisin isale peale, et võiks juba järvele minna. Tunnid möödusid järve peal kiiresti, kaldale tagasi...
4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine: Ta elab suures viletsuses, kuid oli igati aus inimene. Koosolekul räägiti koristustöödest ja puudutatakse ka olmeprobleeme. 6. Isikulise ja umbisikulise tegumoe läbisegi tarvitamine. Pärast tööd veidi puhkasime ning siis mindi peole. Tahetakse targem olla, kui sa oled. 7. Otse- ja kaudkõne segiajamine: Ema kutsus mind tuppa ja ütles, et too keldrist puid. Poiss vastas, et ma püüan ennast parandada. 8. Ühildumisvead (ainsus ja mitmus): Vanasti oli perekonnas naistel tunduvalt väiksemad õigused. Lahinguväljale jäävad lebama naaberküla poisse. Laiskus, julmus ja üleolev suhtumine kaaslastesse muutis ta kõigile talumatuks. Enamikele lastele üritus meeldis. Vanasti peeti meest perekonna peaks, sest tema oli see, kes muretses perele toidu ja pidi tegema raskemaid töid
nägemisnärvi liiga palju elektrilisi impulsse. See tekitab reflektoorse vastumeelsuse valguse suhtes ning ebamugavustunde või valu. valgust võib olla liiga palju, kui silm on kahjustatud (näiteks sarvkesta abrasioon või võrkkesta kahjustus) või kui pupill või pupillid ei ole võimelised normaalselt kokku tõmbuma (see kaasneb okulomotoorse närvi kahjustusega). Valguskartuse puhul tõmmatakse silmad päikesevalgusest või valgustitelt ära, varjutakse hämarasse tuppa või kantakse päikeseprille. Afefoobia ehk hafefoobia on haiglane hirm (foobia) kehalise kokkupuute ees teiste inimestega. Kokkupuudet ka tuttavate inimestega tajutakse määrdumise või sissetungi ohtu tekitavana.Mõnikord kardetakse ainult kokkupuudet vastassoost inimestega. Naiste puhul kaasneb see sageli hirmuga seksuaalse ahistamise ees. Poisid, keda on seksuaalset kuritarvitatud, on kirjeldanud puudutust põletavana. Ksenofoobia on hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu
Tegusõna tuleb panna minevikku ehk II põhivormi. Seda aega tuleb kasutada siis, kui lause väljendab tegevust, mis minevikus tehti ja ka ära lõpetati!) EXAMPLES: I saw a movie yesterday. (Ma nägin eile filmi. Nägin filmi lõpuni.) I didn't see a movie yesterday. Last year, I traveled to Japan. (Sõitsin Jaapanini välja, mitte ei jäänud reisi peal kuhugi toppama) Last year, I didn't travel to Japan. She washed her car. (Ta pesi auto ära! Mitte ei pesnud natuke ja jooksis siis tuppa multikaid vaatama, vaid lõpetas töö ära ja siis tegi muid asju edasi) She didn't wash her car. Present Perfect: (midagi on tehtud. Eesti keeles tunneme seda täismineviku nime all. Näiteks: Ma just võtsin mõned õunad. Ta on juba välja läinud.) => Have+III põhivorm (he, she, it has!) EXAMPLES: I have seen that movie twenty times. (Ma olen seda filmi näinud 20 korda) I think I have met him once before. (ma olen teda varem näinud) There have been many earthquakes in California
4. Graafiline luuletus WTF? Autorid : Suuman, Ojamaa, Kareva, Runnel, Ehin. 5. Kõnekujundid ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules. EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna. PERSONIFIKATSIOON ehk ISIKSUSTAMINE annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne) METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad) VÕRDLUSes kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää, pulber kui sooda)
Arengupsühholoogiline analüüs lapse vaatluse kohta Vaatleja: Vaadeldav: Robert-Ruben S., 4-aastane poiss Vaatlus koht: Roberti kodu Vaatluse aeg: 31.10.2013, lõuna Analüüs on tehtud lapse kõne arengu kohta. Vaatlesin Robertit lõuna paiku tema kodus. Läksin tuppa, kus olid Robert ja tema ema ning istusin voodile. Esimene tegevus, mida jälgisin (15 minutit), oli mängimine. Robert mängis autodega. Roberti mängimist vaadata oli väga huvitav, sest ta tegi iga mänguasjaga mängides selle mängu asja häält, näiteks auto ''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa oma
Kirjutusmasinal millegi kirjutamine ja üldse igasuguse kirjandusega tegelemine. Leslie - kutsutakse Les - ainuke asi, mis teda huvitab, on püstolid ja jahipidamine, ka aupaugu laskmine matustel. Margo päevitamine ja igasugu külapoiste ligitõmbamine. Enda igasugu vedelike ja kreemidega sissemäärimine. 3. Gerry ja loomad Aleco(kajakas)- sunnitööline andis enda kajaka talle Dodo(koer) -ema tõi koju Quasimodo(tuvi)- sai Geronimo(geko)- tuli tema tuppa elama Punks ja Kööts (koerad) -Gerry sai nad sünnipäevaks Kärnkonnad- leidis aiast puutüki alt Kilpkonnad: Vana Vulks- püüdis koos sunnitöölisega kinni Achilleus sai kuldpõrnika mehelt Kuldkalad- Spiro varastas nad kuninga(kui õigesti mäletan) aia tiigist. Nastikud- püüdis sopasest jõest. Kuldpõrnikad
rahvariideid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu maa. Jõulud. Norralased toovad oma kuused enamasti metsast ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule. Õhtul jagatakse kingitusi. Lihavõtted. Pühade eel tuuakse tuppa kaseoksad, lihavõttejänes peidab lastele shokolaadi ja martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega. Norra sport Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 aastal ja Lillehammeris 1994 aastal. Norra sport on alati silma paistnud oma suurepäraste suusatajate poolest
varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida.
Kui see siiski möödub, meenub Iisile ema ütlemine, et on kahte sorti inimesi: ühed oskavad välja ilmuda just siis kui neid vaja on, teiste juuresolek tekitab aga suurt tüli ja ebameeldivusi. Iisi arvates on isa ja Robert just sellised, kes tulevad õigel ajal. Katrin sõidutab Iisi taksoga koju, kui saadakse teada, et ta võib järgmisel päeval haiglast väljuda. Seda on tüdruk nii kartnud kui ka oodanud, sest pärast mürgitamiselugu tuleb vabandada. Siiski ei kutsu ta naist tuppa, sest ei usu, et talle meeldiks Pedro ,,kunsti näitus". Tuppa astudes on ta aga pahviks löödud, kui kõik täiesti puhas on. Robert, kellele Iisi võtmed andnud oli, on korteri korda teinud. Katrin on imestunud, kui kuuleb varesepojast, kuid kohe tuleb Iisi juurde naabritädi, kes kiidab tüdruku välimust ja teatab, et on märganud ühe poissi korteris käimas. Veel teisedki ütlevad talle tol päeval, et ta näeb välja, kui suur inimene. Peegli
Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat
Kuna auto käima ei läinud,hakkasid nad kapoti all omast arust remonti tegema,mis viis selleni,et mingid mutrid jäid üle.Nad otsustasid autot allamäge lükata,ehk siis läheb käima.Kiirus läks väga suureks,pidurid olid katki ja seisma said nad alles siis,kui olid karusmarjaistandusse sõitnud. 2.)KEELEKABINETI MAKI RIKKUMINE:Poisid lugesid,et kui magamise ajal lasta võõrkeelt maki lindi pealt mängida,saab sedasi läbi une keele selgeks.Nad tõid oma internaadi tuppa kooli maki koos inglisekeelse lindiga,et seda mängides une pealt inglise keel selgeks saada.Maki peale läks ümber kott haavlitega ja Sihvka hakkas neid magnetiga sealt välja õngitsema.Kuid ta ei teadnud,et magnet rikub nii lindistuse kui maki. 3.)MIKS SIHVKA KOOLI HILINEB:Kolhoosis oli mehaanik,kes tegeles leiutamisega.Ta mõtles välja isepumpava seadeldise lehmade jootmiseks,aga seda ei võetud kasutusele kuna kuidagi ei saadud lehmi sinna pumba juurde
selleks aga tuju tuleb. Kuid seda muidugi harva " - Kirjeldab oma kõrvaltoa elanikku internaadis nii: * Robert Ackley * ei käinud peaaegu kusagil * oli abiturient- õppinud seal koolis juba 4 aastat * väga isemoodi poiss * Ilmatu pikk, längus õlgade ja viletsate hammastega * Ei olnud näinud kunagi, kuidas Ackley hambaid oleks pesnud * oli jubdalt vistrikke * ei olnud temast vaimustuses * Jättis alati mulje ,et ei ole tahtlikult tema tuppa läinud vaid sattus sinna kogemata - Minategelane käis New Yorgis tüdrukuga nimega Sally Hayes - R. Ackley´st - ,, Hambad olid tal alati saastased ja kõverad mustad mis kole, aga küünealuseid puhastas ilmast ilma " - Toakaaslaseks oli minategelasel Stradlater komme talle alati kummalegi põsele kerge kaks anda- rumal komme. - Stradlater kõndis alati ringi poolpaljalt- hea kehaehitus- ise arvas nii 4. PEATÜKK - Minategelane Stradlater´ist -
rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi. Mefistofeles korraldab kokkusaamise.
taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad.
varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõnel päeval jõudis ta isegi poistega koos mõne mängu mängida.
Natalja seisis eemal. Ta oli läinud veel ilusamaks. Andres ei suutnud temalt silmi lahti rebida. Tekkis piinlik paus. Situatsiooni parandas Natasa. Ta rõõmsalt ütles. - Astu sisse, riietu lahti! Riputa riide kappi. Siin on tuhvlid. Milline on sinu (jala)number? - 45- - Vaat need sulle sobiavad. Kui tahad pesta käsi Vannituba asub seal kus varem. Ise tead. Kaua me ei ole näinud? - Täpselt 2 aastat. - Mu jumal, kui kiiresti jookseb aeg! Niisugune tunne, et see oli eile. Astu tuppa! - Jah, aeg lendab ruttu. Noh, kuidas te siin elate, mida uut? Nad suundusid tuppa ja alles siin, lõpuks, märkasid Kristajnit, kes kõik selle aja vaikselt seisis koridoris ukse juures. - Mu jumal toibus Andres. Ma ju ei tutvustanud teile oma uut sõpra. Saage tuttavaks, see on Kristjan. Ta õpib Moskvas. Tulevane ajaloolane. Me tutvusime mitte ammu, aga meil on juba palju ühiseid huvisid. - Väga meeldiv. Mind kutsutakse Natasaks. - Ja mind Andreiks. Astge sisse, võtke riidest lahti
Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. 6. Millises olukorras tapab Hamlet Poloniuse? Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga et see vestlus, mis nüüd toimuma pidi, vaid kuninganna enda teada ei jääks, käskis kuningas Poloniusel samas toas end seinavaiba taha peita. Hamlet siirdus ema tuppa ja siis ema rääkis, et Hamlet on oma "isa" (Claudiust) alandanud. Hamlet sai väga vihaseks, et ema Claudiust tema isaks nimetas ja nüüd seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses. Gertrude võttis süü osaliselt omaks ja hakkas toast lahkuma. Kuid Hamlet haaras oma ema
Eugéne läks nõo juurde, maksis võla de Trailles'le ja d'Ajudale, teenis kogu raha tagasi, hommikul vahetas selle Vautrini neksli vastu. Härra Gondureau palus Poiret'ilt ja Michonneault abi Vautrini paljastamiseks. Michonneau oli nõus 3000 frangi eest. Tundus nagu Eugéne ja Victorine olid armunud. Vautrin oli õnnelik, sest tema plaan oli täide minemas. Eugéne tahtis õhtul härra Trailleferi juurde minna, et teda poja surma eest hoiatada. Isa Goriot viis Eugéne oma tuppa, pani vaikselt väikese karbikese kaminale, ütles, et ostsid Delphinega talle uhke korteri, sisustasid selle, tahtsid üllatust valmistada, kuid ei suutnud vaikida. Ütles, et advokaadi abiga nõuab tütarde vara välja, palus luba korteri kohal toas elada, et uudiseid kuulda, sai selle. Vautrin oli ukse taga, sai aru mida Eugéne teha tahtis. Läksid õhtusöögile. Vautrin tegi palju nalja, Eugéne ja isa Goriot olid nukrad. Tahtsid jooma hakata
teise jne. Eespere kaevab uue kraavi. XXXIV Joosep ja Liisi saavad salaja kokku. Joosep oli tuli XVI Jussil ja Maril sündis poeg, Krõõdal aga kolmas tütar. Pearu kroonust tagasi. Jõulud lapsed käivad kirikus. Tagapere Valtu tuleb võttis sulase, kellega ta tülli läks. Nad läksid kohtusse, Pearu võitis. Pearu vorstilõhna peale Eespere tuppa sellest tuli palju pahandust. Andres saab peksa. Pearu naine jookseb Pearu eest Eesperre varjule. Pearu tahab mängib isaga jõulumänge, seis jääb võrdseks. hakata verd laskma. Pearu võristas pussiga mööda värava pulki ja hüüdis: XXXV Pearu kaebab Andrese koera pärast kohtusse. Liisi ja "Hei külamees! Kuule sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule Andrese esimene kõnelus Oru Joosepist (talvel). Suvel hakkab Liisi
Sel hetkel istus Hedda Tesman diivanil, mille peale enamasti valgus oli suunatud. Nüüd oli aga kogu valguse keskpunkt Theal. Ta rääkis pikalt ja emotsionaalselt. Tema tundeid rõhutas ka taustal mängiv õrn igatsev muusika, mis aja möödudes aina pingelisemaks muutus. Kogu Thea jutu vältel ei muutunud laval midagi, aeg justkui seisatas. Aja edasi minemisest andis märku vaid tema monoloog ning taustal mängiv meloodia. Aja seisaku peatas Jörgen Tesmani tuppa tulek, mil muusika lakkas ning elu läks justkui edasi. Igatsuse muusikat on kuulda ka hetkel, mil esmakordselt astub lavale/tuppa Eilert. Pilk Hedda ja tema kunagise armastuse Eilerti vahel on püsiv, muusika on igatsev ning kurvatooniline. Ehk vihjab see kummagi igatsusele teineteise vastu, kuid tõendeid sellele ei ole. Valguse ning värvide kaudu saab lavastuses luua palju erinevaid emotsioone. Rahtust
Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Kadripäev- 25 november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik
Seal tammikus sai Erast, mis ta oli soovinud, Liisa tõotuse ning tema neitsilikkuse. Järgnevatel päevadel oli Erast eemalolev ning hakkas üha harvemini Liisat külastama. Mida harvem ta hakkas käima seda õnnetumaks Liisa muutus. Seejärel ütles erast Liisale et ta peab sõtta minema, tema maine on mängus, ta ei saa sellepärast minemata jätta. Liisa langes põlvili ning nuttis lahinal. Ta mõtles korraga Erastile järele minna, ent talle meenud haige ja kurb ema ja ta läks tuppa. Erast oli andnud Liisale ja ta emale raha, et Liisa oma lilli kellelegi teisele ei müüks. Nii möödus Liisal palju kurbi päevi kuni ta sai teada, et Erast oli tagasi tulnud puruvaesena kuna ta oli sõjas ainult kaarte mänginud, seejärel oli ta abiellunud rikka naisega, et mitte häbisse sattuda. Sellepeale ahastus muidugi Liisa veelgi ning oli pettunud et selliseid lubadusi andnud noormees teda pettis raha pärast.
selle kallal usinasti töötama Tesmaniga. Siis tuleb Brack ja teatab, et Lovborg lasi end maha (või lasti maha, selles Diana salongis), suri haiglas. Teab, et tegemist oli Hedda püstoliga, politsei ei tea. Põhimõtteliselt annab see Brackile Hedda üle võimu, kuid seda mõtet Hedda ei talu. Nad olid vahepeal sõlminud mingi kolmnurgakokkuleppe.... vist nii et Brackiga hakkab Hedda oma meelt lahutama, aga kes teab... midagi surub Brack sellele. Hedda läheb teise tuppa, mängib klaveril jupi metsikut tantsuviisi (Jorgen ehmub ja keelab, surmade pärast), räägib veel sealt kõlava häälega ja laseb end maha.
hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana.
esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. JAGUAEG Umbes 1
." Pjotr istus ikka vaikselt kamina juures ja ei öelnud midagi ."Ma" nägin tema silmist et tal oli minust kahju aga ta oli siiski vait ning ma tundsin pahameelt sellise käitumise kohta ( nimetas teda veel hädavareseks). Saatis Natalja Pjotri minema tema käitumise pärast. Ukselävel Pjotr suudles ,,minu" käsi ja see oli kõik. Ta lahkus ja ,,mulle" tuli kurvastusega kõik see meelde mis oli kunagi minevikus maal olnud, läksin oma kabinetti tagasi , olles seal mõnda aega astus toatüdruk tuppa ja hõikas mind... ( see oli viimane sõna, lõppes segaselt) ( Kes veel ei tea Anton Tsehhovi novellid on kõik väga segased ja üle paisatud ja lõputa )
16. Carrie rääkis Kahla häälega, Kahla oli ta hüpnotiseerind. Mõne aja pärast muutus ta jällegi tavaliseks. 17. Logan rääkis Carriele mis oli juhtund ning Carrie lubas Kahlale kätte maksta. Carrie suudles Loganit, kuid järsku tõukas ta Logani eemale ja jooksis ära. Õhtul läksid Carrie, Matt, Tug ja Logan Ruthi juurde. 18. Nad vaidlesid viiekesi, et mida Kahlaga teha, kuid asjalikku otsust ei langetatud. 19. Keset jutuajamist tuli tuppa Jilly. Ta ütles, et Kahla ja Josh käskisid tal sinna minna. Jilly vihastas kõigi toasolijate peale, kuni Tugi embuses nutma hakkas. Ruth soovitas Jillyl küsida Joshilt, et kas ta tahab, et Jilly tal minna laseks. 20. Jilly käis Maa Väe poes ning vabandas Ruthi ees eelmise õhtu eest. Õhtul tuli jälle Jilly juurde Gretchen, kes jälle oma tarokikaartidega Jillyile ennustas. Kaardid näitasid kõike positiivset.
Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11." Fred räägib oma lapsepõlvest nagu elu parimatest aastatest, mida kohutavalt taga igatseb. Kui küsin, miks ta enam niiviisi õues ringi ei mölla, on Fredil vastus juba olemas. ,,Olen suureks kasvanud ja elu on muutunud. Nüüd on mul kohustused ja pole enam aega elust mõnu tunda." Meel läheb kurvaks nii Fredil kui ka mul seda lugu kuuldes aga selline see elu kord juba on. Toetav pere ,,Olen väga tänulik oma perele. Ema ja isa on mind alati mu tegevustes toetanud. Isegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
