.............................................................................12 2.8 Puidu kütteväärtus. .........................................................................................................13 2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks.........................................................................13 2.10 Tuhk.............................................................................................................................. 14 3. Millist puitu tuppa tahta?...................................................................................................... 15 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 16
Kordamisküsimused Eesti vanas usus MS.0186 Sügis 2016 1. Äikese põhilised funktsioonid Kinnijäänud hingede tagaajaja ja väljaajaja. Hävitavad kinnijäänuid. Uksed/aknad kinni, loomi ei tohtinud tuppa lasta, tuli tuli põlema panna (küünal). Peita ei tohtinud ennast. Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm), jooksmine, aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimud), tikke ei tohi olla ligi ega tulerauda, majas ei tohi olla piksepuitu, tulioksaga puitu ei tohtinud olla kusagil, eriti mustad koerad ja kassid välja, rauda ei tohi ligi olla.. 2. Majahaldjas (koduvaim) kui liitkujutelus
Libahunt Ükskord õppis Mari piiblit ja perenaine ketras. Õues oli külm talveõhtu ning peremees ja sulane olid kutsutud kirikusse vaatama, kuidas ühte nõida pekstakse. Peremmes ja sulane jõudsid koju. Perenaine oli väga rõõmus, et ikka elusalt koju jõuti ja kutsus ruttu mehed tuppa, et külma uksevahelt sisse ei tuleks. “Nõial olnud ka laps,” ütles peremees “ aga see olla kirikust ära jooksnud ja keegi polnud kätte saanud.”. Järsku kostus päris lähedalt huntide hulgumist ja kraapimist ukse peale. Peremees haaras püssi ja läks uksepeale vaatama. Sealt aga leidis väikse lapse. Laps toodi tuppa ja anti süüa ning pere otsustas et jätavad lapse enda hoolede, sest: “ Kus vaeseke ikka külma ilmaga läheb, hundid söövad veel ära.”
Maja oli suur ja hiiglaslik. Seal oli palju tube, suur sgituba, kk ja bassein. Tdruk astus kigepealt sgituppa ja si kik puuviljad ning kompvekid laualt ra. Hiljem lks ta les kor- rusele, ning avastas, et seal on kolm erinevat nimelist tuba. Esimene tuba oli Patricio oma. See oli uhke ning kige suurem. Teine tuba oli Paavo oma, mis oli veidike viksem, kuid veel ilusam. Viimane tuba oli Rauli oma, see oli kige ilusama vaatega ja kige kenam. Tdruk lks esimesse tuppa ja ngi, et seal on automaatne fotostuudio ning hakkas endast kohe pilte tegema. Tegi ja tegi, kuni lpuks tdines. Ta suundus edasi teise tuppa ja seal avastas, et seal saab neid pilte tdelda, vaadata ja ilmutada. Tdruk ilmutas oma fotod ra ja otsustas minna kolmandasse tuppa. Tuppa judes oli tdruk ahastuses, kui ilus tuba ja kui ilus vaade. Tdruk oli juba nii vsinud, et heitis noorima venna voodisse magama. Kutid tulid koju ja tahtsid kohe minna oma uute asjadega fotosessiooni tegema
peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei taha, ei tahagi ta! Vaid külmalt elugi pakub ka -- tal enesel katsutaks` meeldida! Ja jääb ta nüüdki veel muutmata. Sa Tulid Juhan Liiv Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis . Su üle oli kui päike Kui päike kiiresid täis Sa tulid tuppa ja valgust Ja selgust sai tuba täis. Su üle heljus kui muusik su komme -- valgust täis. Nii tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Su naeratus oli kui päike: kõik ilm sai päikest täis.
Reklaami analüüs. Minu analüüsitavaks reklaamiks on Kalevi jõulureklaam aastast 2011 ,,Aasta magusaim hetk" Reklaam on jõulu ajast, mis algab sellega, et väike tüdruk jookseb ema juurde ja nad näevad, kuidas isa ja poeg toovad kuuse tuppa, sest käes on jõulud. Tuppa jõudes jookseb tüdruk oma tuppa ühe laeka juurde, mille avades leiab sealt sokolaadid. Samal ajal isa lõhub puid, et kamina alla tuli teha ja poeg ehib kuuske, ning ema vaaritab jõulu roogu. Tüdruk paneb sokolaadidele punased lindid lipsuna peale ja hiilib kööki, ilma, et keegi teda näeks ja asetab ühe sokolaadi laua peale, teise kuuse peale ja kolmanda kamina äärele ja jookseb ise peitu. Siis tulevad isa ja ema tuppa, ema asetab
Ärijuht ise oli Gregori juurde tulnud ja kõneles läbi Gregori toa ukse, et Gregori positsioon äris ei ole kindel, et ta saavutused on ebarahuldavad. Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks oma toa ust avama. Vaevalise jõupingutusega sai ta luku lahti ning hakkas seletama, et pakib kohe kaubaproovid kokku ja asub teele. Teistele tundus ta hääl loomaurinana ja arusaamatuna ning teda nähes kaotasid teised pea. Ärijuht jooksis minema. Isa hakkas Gregorit tuppa tagasi ajama, kuid Gregor jäi ukse vahele kinni. Isa virutas ta tuppa, nii et Gregor üleni veriseks sai. II Gregor toibus minestusest. Ta kobas tundlatega enda ümber. Õde oli talle piima koos saiatükkidega jätnud. Gregor üllatus, kui mõistis, et talle enam varem maitsenud piim ei meeldinud. Õde sai sellest aru ja hakkas Gregorile riknenud toitu tooma. Et mitte Gretet ehmatada, peitis Gregor end diivani all. Pere vaatas üle oma rahalised seisud
" küsis Liis Laura küsimuse peale. Laura tõstis pilgu Liisile sügavalt otsa ja küsis: ,,Oot-oot, mis mõttes korra?" Liis vaatas aknast välja, ega osanud midagi öelda. ,,Kas sa oled mulle midagi rääkimata jätnud?" küsis Laura kahtlustavalt. Liis ohkis korra ja ütles: ,,Lähme minu poole, seal räägin." Nad lahkusid kohvikust ja kui Liisi juurde jõudsid, tegi Liis välisukse lukust lahti ja läksid sisse. Laura nägi igal pool vedelemas kaste. Nad läksid Liisi tuppa, kuid Laura ei küsinud midagi. Liisi toas polnud mitte midagi, peale voodi ja voodi riiete. Laura küsis üllatunult: ,,Miks need kastid siin on ja miks sul midagi siin ei ole, remonti hakkate tegema?" ,,Ei," ütles Liis, ,,Me kolime ära, kui reisilt tagasi tuleme." Laura ei osanud selle peale midagi öelda ja jooksis välja. Ta tegi pargile tiiru peale ja tuli tagasi Liisi juurde. Helistas uksekella. Liisi ema tuli uksele vastu
vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja Gedeonovskit (Sergei Petrovits). Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks. Sergei Petrovits tuli uudisega, et külla on saabunud Lavretski, Fjodor Ivanovits. Naised olid väga üllatunud. Marja asus kohe Gedeonovskit küsitlema, kuidas Fedjal läheb. Gedeonovski teadis rääkida, et Fedja on viimasel ajal Pariisis viibinud, nüüd olevat aga Itaalia riiki kolinud. Fedja olukord oli kole
Eestlaste pühapäev On täiesti tavaline pühapäeva pärastlõuna. Gümnasist ärkab suure peavaluga ,sest eelmisel päeval on peetud maha jube pidu. Ta vedeleb veel mõnda aega voodis ja mõtleb, et enam ei pidutse enam kunagi. Paari tunnipärast otsustab et peavalu läheb väga jubedaks ning tõuseb voodist, et minna teisse tuppa ja otsida peavalu rohtu Samal ajal on juba turumutt ammu üleval ja teel juba koju, sest turult kuuldud jutud on vaja rääkida oma sõbrannadele edasi. Kindlasti ei saa veel ka unustada ,seda et peab ka juurde lisama mõnda valet , Koju jõudes helistab ta siis oma sõbrannadele ja räägib , kuidas üks või teine inimene jälle mingisse jamasse sattus ning ka sellest , kes nüüd rasedaks jäi ja kes on lapse isa.
Juut vastas sellega ka küsimusele, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja sellele millesse uskuda. Saladino sai aru, et juut on tark mees ning juut laenas talle raha. Saladino maksis kõik tagasi ning neist said head sõbrad. 4.Novell Järgmisena oli jutujärg Dioneo käes. Ta rääkis teistele loo ühest mungast. Nimelt läks ühel ilusal päeval üks munk Lunigianas jalutama ning kohtas üht kena tütarlast. Ta viis selle tütarlapse kloostrisse ning oma tuppa. Peagi tuli abt ning sai aru, et seal toas on naine. Ta läks tagasi oma tuppa ning kavatses pärast munka karistada. Munk aga kuulis, et abt käis ukse taga ning läks abti juurde ja andis talle toavõtme ning ütles, et läheb metsa kuigi tegelt peitis end teise tuppa. Siis läks abt munga tuppa ning talle hakkas ka see tüdruk meeldima. Munk aga piilus ukseavast. Abt kuulis munga lähenevaid samme ning läks ruttu oma tuppa tagasi ja lasi ka munga enda juurde saata
Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada, et tema ema oli nõid ja põletati tuleriidal. Möödus pea 10 aastat ja hakati arvama, et Tiina on libahunt. Margus hakkas armastama Tiinat kuigi tegelikult oli see keelatud, sest Tammaru talurahvas oli heledavereline, aga Tiina oli tumedavereline
Noored tulid külalistemaja juurde. Sissekäigu juures seisis uhke must s-klassi Mercedes. -'hea vinge käru! Ainult miks on see sellises jubedas seisundis?' mõtles Andres. Kui sõbrad tulid tuppa , Natasa kortsutas kulmu. -sul on kõik nii korras, Andres.- Andres vaatas ümberringi, ise vaevu oma tuba ära tundes. Kõik oli ümber pööratud, laiali pillutud. Riided, paberid, vihikud, raamatud vedelesid põrandal. Voodilina ka. Siit oli midagi otsitud. Ta jooksis öökapi juurde. -Laegast pole. Varastati ära! -Mis sa nüüd! Noored jooksid koridori. Koridoris kõndis toateenija -Vabandage, kas te nägite, kes sisenes tuppa 238? -Ainult teie sõber -Missugune sõber
Karla küla muistend Kord elas Karla külas saatan tema naine ja kakst tema last.Nad elasid majas mille põrand oli koguaeg must ,sest saatan käis toas alati oma mustade kapjatega.Ja sellelpärast ei viitsinud saatatan naine ja tema lapsed ka põrandat puhastada ,sest saatan ei viitsinud oma kapju puhastada.Aga ükspäev ütles saatana naine ,et nüüd ma pesen põranda puhtaks ja sind ma enam mustade jalgadega tuppa ei lase.Saatan oli nõus ,et ta ei tule enam mustade kapjedega tuppa.Ja siis nad hakkasid põrandat puhastama nad tõid tuppa hästi palju vett ja hakkasid põrandat küürima.Nad pesid põranda puhtaks ja lükkasid vee,mulla ja heinakõrred toast välja.Ja sellest ajast peale on Karla külas soine maapind. ,,,,,
Jõuluvana punanina need ju naabrionu saapad päkapikk see tantsis seal hüppas üle laualina --- roos see õie lahti lõi laualina kärises Jõuluvana kavalpea päkapikk ta Sulle tõi jõuluvana värises mitte midagi ta ei tea --- --- küsis päkapikult abi Kui tuppa astub jõulumees Jõuluvana, rikas mees et saaks eksamilt ta läbi ja salmi küsib sinult tuli meile BMW's --- siis tea, et kõik, mis paki sees tuli tuppa istus maha Auto ostis jõuluvana on tegelikult minult küsis kes nüüd kinki tahab sellega siis pani käna ---
10 A Boccaccio ,,Dekameron" 3 päev II novell 1) Kuningas Agilulf - Lombardia linna Pavia kuningas. Enamusajast kandis kuningas suurt lohvakat mantlit ja kandis alati keppi endaga kaasas. Kuningas oli tark, kuna kui kuninganna tegi juttu, et miks too juba teist korda sama õhtu jooksul tema tuppa tuleb, ei öelnud kuningas kohe välja, et tema pole seal käinud vaid tegi näo nagu oleks seal käinud. Sellega säästis ta ka kuningannat, et too asjata ei kurvastaks, muidugi säästis ta ka ennast, et ta ei peaks taluma seda, et naine tahab veel sellist lõbustust maitsta nagu ta just oli maitsnud.Kuningas polnud lobamokk, ta teadis mida ta rääkima peab ja mida ta enda teada peab hoidma. Ta ei tahtnud samuti ka oma naise aule varju heita, see võib kuningat pidada ka heatahtlikuks
„Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saapad)“. Vanaema läks juba kööki, et teha teed ja süüa koos saiakastega. Samal ajal koridoris on laps juba soojad riided ära võtnud, nähes mind, palub, et vanaisa teda sülle võtaks (tõstab käed üles). 18.08 Vanaisa võtab ta sülle ja viib suurde tuppa, kus paneb lapse diivanile istuma. Küsib lapse käest, kas ta soovib multikaid veidi vaadata. Laps ei reageeri eriti sellele küsimusele, sest ta uurib mind (vanaisa siiski lülitab multikad sisse). Selle peale tuleb laps diivani pealt ära, läheb võtab oma nuku ja ulatab selle mulle ja samal ajal öeldes: „Kati“. Ma võtan nuku vastu, naeratan lapsele ja küsin tema käest, et kas see on tema lemmik nukk? Liisa noogutab ja kõnnib minema. 18
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, nende poeg Tiina, kasutütar Mari, kasutütar Vanaema Jaanus, sulane Märt, sulane Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde.
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! 1. Teema: armastusluule 2. Kokkuvõte: Räägib kellegi surmast, kes pole veel saanud kõiki oma laule lauldud. Tundub olevat noore inimese armastusest. Nt: " On siiski kurb, et pärib surm selle südame, ja kõik tema laulmatud laulud". 3. Analüüs: 1 värss, 8 värsirida,abba, isikustamine: pärib surm. Epiteet: laulmatud laulud. KEVAD1 Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. 1. Teema: loodusluule. 2. Kokkuvõte:Kirjeldab kevadist esimest päikest. Nt:" Ta voolab tuppa nagu kuldne viin". 3. Analüüs: 1 värss, 4 värsirida, abba, isikustamine: voolab tuppa. Epiteet: kuldne viin.
· Vihma hakkas sadama Krokodill see nuttis palus Lapsed tuppa plagama Ära vihu viht on valus Voodi alla pugema Võttis oma reisipauna Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas
varastamises. Grete otsustab minna arsti ja lukkseppa kutsuma, kuna Gregori hääl kõlab kummaliselt ning ta ei ava ust. Lõupuks aga õnnestub tal end püsti ajada ja suuga uks avada. Nähes, et ta on putukaks muutunud kontori juhataja taganeb hirmunult, ema minestab ja isa hakkab nutma. Gregor palub, et juhataja teda hea sõnaga tööl toetaks, juhataja aga taganeb veelgi. Isa võtab ajalehe ja juhataja haarab jalutuskepi ning nad asuvad Gregorit tagasi oma tuppa peksma. Gregor jääb pagedes ukse vahele ja vigastab ennast ning uinub. Õhtul ärgates avastab ta et keegi on talle leiba ja piima toonud, kuid talle ei maitse enam ta lemmik jook ega leib. Korter on haudvaikne kuid keegi piilub ukse vahelt sisse ja sulgeb selle koheselt. Mõne aja pärast kustutatakse tuled teises toas ning Gregor mõtiskleb selle üle, mis ta pere küll ilma tema toetuseta ette võtab. Ta ronib diivani alla ja vannub oma perele olla nii vähe koormaks kui võimalik.
Esimesena räägiti meile Viimsi mõisa ajaloost ning sellest, et see mõis kingiti teenete eest Vabadussõjas Kindralleitnant Johan Laidonerile. Seejärel tutvustati meile vanemat sõjaajalugu, kus räägiti meile näiteks põhjasõjast, tutvustati välisuurtükki ning pöörati tähelepanu sellele, et sõda pole ainult uhked relvad ja kostüümid vaid ka paljud inimesed saavad surma ja sõjal pole head tagajärjed. Järgmisena viidi meid tuppa, kus räägiti meile võitlustest Vabadussõjas ning näitusel olid peale Eesti sõjaväelaste ka vaenlased. Samuti räägiti propagandast ja näiteks sellest, kui vanalt saadeti noormehed juba sõtta. Ühes kindlas toas kajastati Eesti sõjaväelaste teenistust välismissioonidel ning tutvustati seal kasutatavaid relvi. Meile tuvustati ka relvatuba, kus olid näitusel mõned käsirelvad ja kuulipildujad ning tutvustati ka Eesti Vabadussõja kuulsamaid relvi.
Mehe eriline lemmik oli must kass Pluto. Aja möödudes hakkas mees liialt jooma ning ühel päeval lõi kassil vihahoos silma peast välja. Mida edasi, seda kalgimaks ta muutus ning jõudis lõpuks selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud. Varsti peale seda leidis mees lähedasest kõrtsist endale uue välimuselt endisega sarnase kassi, vaid rinnal olid tal valged karvad, mis võtsid võlla kuju. Mees hakkas looma jälestama, kuid hoidis end tagasi ega teinud kassile kuidagi liiga. Ühel päeval keldrisse minnes ärritas kass teda taas ja seekord päästis loomakese kindlast surmast mehe abikaasa. Seepeale ärritus mees oma naise peale ning tappis ta halastamatult. Oma
Täpi tahtis juba selles väikelinnast lahkuda, siis hakkas kõvasti müristama ja vihma sadama. Ta jooksis ruttu suure maja juurde varju. 5 Hommikul kui selle maja väike poiss õue hakkas minema leidis ta õnnetu Täpi, kes oli üleni märg ja värises. 6 Väike poiss jooksis ruttu tuppa oma ema ja isa kutsuma, et näidata kõigile nende kadunud koer Täpi on tagasi. 7 Kuna nad olid suur koertekasvatajate pere oli neil just aasta tagasi kaduma läinud samasugune väga eriline valge koer mustade laikudega. Nad olid väga õnnelikud, viisid Täpi tuppa , pesid puhtaks ja andsid süüa. 8
lebas seekord kuuri varjus, keel pikalt suust väljas ning silmad laisalt pilukil. Kuid siis ajas ta järsku pea püsi, kuulatas korra ja hakkas haukuma. Jaan vaatas haukumise peale katusekorruse aknast välja ja sõnas eidele: ,,Ei tea mis sellel hullul hakkas?" kuid vaadates kaugemale, nägi ta kaugusest lähenemas punast autot, mis keerutas enda järel kõrbkuiva kruusatee peal üles tohutu tolmupilve. Jaan vaatas ükskõikselt autot ja pöördus tuppa tagasi ning sõnas eidele: ,,Mingi hull rallib jälle külatee peal, loodan et sõidab surnuks ennast. Hirmutab mu lehmi niivisi." ,,Need noored rallivad senikaua kuini istuvad oma massinatega kusagil kraavis ja vanemad muretsegu jällegi oma laste tervise üle!" Kuid vilksamisi aknast välja vaadates nägi ta ühte võõrast triiksärgis meest lauda juures , kus tee hoovi keerab, ringi kondamas. Jaan läks kohemaid välja vaatama, mida too võõras uurib.
" Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt. Anni tõuseb püsti ja ütleb ,,pabe". Ema toob paberi ning potilkäik on õnnestunud. 15.15 Anni läheb emaga kaasa kui ema vetsu potti tühjendama läheb ise samal ajal rääkides ,,issi tööl. Issi auto tööl. Tädi Utt tujeb". Ema vastab ,,jah. Tädi Rutt tuleb külla ja issi on autoga tööl. Kes veel tädi Rutiga tuleb?". Anni ,,Kät, Kau, Heigo, Ejet, Kaa, Sii", ema ,,ei Silver, Kaarel ja tädi Eret ei tule täna". Suunduvad tagasi tuppa ning ema hakkab Annile kummutist riideid otsima. Anni samal ajal uurib raamaturiiulit ning tõstab esimese riiuli pealt kõige raskemaid teatmeteoseid riiuli alla karpide peale, kuna keegi on need jälle valesse kohta tõstnud. Ema kutsub Annit riidesse panema meelitades teda ilusa seeliku ja mõnusate põlvikutega. Anni kõnnib ema poole ja seletab ,,Tussad, sokid, eelik, üks ja teije". Anni saab ridesse ja ema suundub kööki süüa tegema. 15
teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rätikuga kinni seotud, halvas meeleolus, pahandab Jüriga peretütar Maret (Aire Johanson) tuleb õuele, korv käes, Jaak, Jüri Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada Emsi tuleb õuele, räägib Seeliohwile poolelijäänud õpingutest Jaak tuleb välja, Emsi jookseb minema, Jaak vestleb Aadamaga Jaagu lastest, poliitikast, Jüri püüab vahele rääkida õuele tuleb sulane Ants (Margus Oopkaup), Jaak ajab sulase tööle, Jüri ajab Juhani üles, kes ronib lakast välja redelile istuma, paneb riidesse. Seeliohw, Jaak, Juhan räägivad kapitalismist, Jüri räägib
HARJUTAV KONTROLLTÖÖ ,,Sidesõna ja koma" *Pane koma kuhu vaja ja tõmba sidesõnale ring ümber! ,,Nädalavahetus suuskadel" Kiirustasin ning varsti olingi kohal. Arvasin et olen kõige viimane kuid paljud olid veel tulemata. Ei mina ega ka nemad osanud ette arvata et siin nii kena on. Tõstsin kotid tuppa ja jäin ootama sest pinginaaber pidi ka varsti jõudma. Olime juba otsustanud et tahame koos ühte tuppa minna. Sel talvel on lund vähe aga siin mägedes seda jätkub. Nii mina kui ka Tiit oleme siin varemgi suusatamas käinud. Peale lõunat olid kõik suuskadel et mägedesse suusatama minna. Oli see hea või halb aga juba kämpingu juures läks võidusõiduks lahti. Ma polnud kiireim ega ka aeglaseim. Ilm oli fantastiline kui mägedesse jõudsime. Peaaegu kõik valisid laskumiseks järsu nõlva sest keegi ei tahtnud teistest kehvem olla. Ehk oleks mõni
lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917 555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on?” Steve: “Steve.” Kas sa oled koduarestis, et sind kunagi õues näha pole?” Sofia: “ Ei, ma lihtsalt ei saa väljas käija
Ajasid niisama juttu, et kuidas ühel või teisel läinud on. Veel leppisid nad kokku, et söövad seitsme paiku sanatooriumi söögisaalis õhtust, sest Hollmann peab kella üheksast juba voodis olema. Hollmann tutvustas Clerfaytle noort naist nimega Lillian, kes oli samuti sanatooriumi klient. Lillian oli ärritunud ja endast väljas, sest eile suri tema sõbranna. ,,Surm sanatooriumis võtab iga kord inimestelt tükikese lootust ära." II peatükk Lillian läks enda surnud sõbranna tuppa. Kirstu polnud enam toas, kaks koristajat tegid suurpuhastust. Kõik toimus nii kiiresti, sest homme varahommikul on uus elanik juba kohal. Sõbranna oli viidud tuppa nr 7. Lillian läks sisse. Kirstukaas oli kinni ja kõik oli transpordiks valmis. Lillianile torkas pähe mõte, et äkki ta elab veel. Ta mõtles et on ju olnud küllalt juhtumeid, kus inimene on varjusurmast äraganud. Ta mõtles veel enda hulle mõtteid ja endaarust
Korvi sisu muutus sõstramoosiks ja inimesed hakkasid Tatikat kutsuma sissetehtud Tatikaks. Sellepeale otsustasid Tatika vanemad sealt piirkonnast ära kolida. Järgmisel päeval, kui Vesipruul on ennast sisse seadnud, läheb ta oma luuletuste jaoks paberit ostma. Tagasiteel astub Vesipruul läbi trahterist. Ta võtab viina ja jääb purju. Koju jõudnult leiab ta koduväravast Tatika, kes on sama purjus kui Vesipruul. Vesipruul otsustab Tatikat mitte uulitsale jätta ning veab ta tuppa. Vesipruuli voodi asub avatud akna all. Kui Vesipruul Tatikaga voodisse astub, kukub Tatikas läbi akna õue. Vesipruul on unustanud oma paberirulli õue ja läheb sellele järgi. Õue astudes silmab ta Tatikat, kes on taas pikali akna all murul. Ta veab Tatika uuesti tuppa ja seob oma külge kinni, kartuses, et viimane jälle ära kaob. Hommikul ärkasid Tatikas ja Vesipruul üles ja hakkasid rääkima. Nad jõid viskit ja tegid teineteisele selgeks, kui mõttetud nad on
Näärid 31. detsember, 1. jaanuar Nääride kombed on viimase saja aasta jooksul püsinud suuremate muutusteta.Oma tänase ilme on püha saanud siiski viimase 50 aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel toodi mõnes peres veel tuppa õlgi ja heina, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi
LUMEEIT (vaikselt ohates) See meeldib mulle, et sa jälle koju tahad minna. Sa oled mind truult teeninud, ma viin su ise üles. (Võtab tüdrukul käest kinni, viib värava ette, värav avaneb, hakkab sadama kuldvihma, tüdruk on üleni sellega kaetud.) LUMEEIT See on sule selle eest, et sa nii virk olid. (naeratab tüdrukule, ulatab talle värtna, värav sulgub) IV pilt Koduõues. Kaevurakkel istub kukk. KUKK (rõõmsalt) Kukeleegu, meie kuldne kullerkupp jälle kodus! (Tüdruk astub tuppa, kus laua ääres istuvad ema ja õde.) EMA JA ÕDE (väga üllatunult) Mida sina veel siin teed? (kullakarda nähes teevad kohe lahke näo) TÜDRUK (räägib terve loo ära) Ja nii ma koju jõudsingi! EMA (laisale tütrele) Sa peaksid ka lumeeide juurde minema. LAISK TÜDRUK (viril näoga) No eks ma siis lähen. (Teeb kõike mida õdegi. Jõuab leivapätside juurde.) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed!
Pöördub nuttes Marguse poole ja sõimab teda Margus püüab teda rahustada Läheb meeleheites metsa tagasi Viies vaatlus Pere on kodus peale Marguse Mari ketrab , Jaanus istub niisama käed süles Margus jõuab koju Mari tormab Marguse juurde Margus kirub tuisku ja hunte Vaatluse esimene lõppemise variant Margus on koju jõudnud Hundid tükivad õuest tuppa Margus haarab püssi Margus tulistab hunti Kostub naise karjatus Hundiks osutus Tiina Tiina sureb Vaatlust teine lõppemise variant Margus jõuab koju Tuisus laskis Margus looma kes saani tükkis Kõik on vaikseks jäänus Õuest kostab huntide ulgumist Järsku ilmub haavatud Tiina tuppa Margus oli saanis just teda lasknud Tiina sureb
Tuppa vaja tuua kuuskgi, Aknale ma panin sussi, Jõuludeks mul vaja suuski. külla kutsusin ma Jussi. Kuusk siis vaja metsast ära tuua, Läksin õhtul ruttu tuttu, Tahaks õhtul piima juua. päkapikud tegid kõva juttu. Leidsimegi kuuse üles, Hommikul ma ruttu tõusin, Väikevend mul ema süles. sussi juurde kiirelt jõudsin. Kuusk nüüd vaja tuppa viia, Sussi sees oli palju kommi, Õhtul tuleb külla Tiia. päkapikud leidsid pommi. Kuusk nüüd vaja ära ehtida, Näitasin ma komme emale, Õhtul saame kaikaid vehkida. ühe kommi andsin temale. Nüüd siis kuuske vaja kasta, Kirja kirjutan ma päkale, Tiia kinkidega sisse lasta. jätsin kirja sussi sisse päkale. Autor: Taniel
Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Neljas peatükk Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada.
Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraafikute ja tiheda päevaplaani kõrvalt tuleb leida mingi aeg, et üheks õhtuks aastas istuda jõululaua taha oma perega. Paljud pered muidugi püüavad säilitada ka aastate vanuseid traditsioone. Näiteks ei ole unustatud kombeks jõulukuuse tuppa toomine ja kaunistamine. Ka jõulutoidu traditsioonid on aastatega samaks jäänud. Põhiliseks jõuluroaks on siiani eestlastele verivorstid ning hapukapsas. Maakohtades muidugi leidub veel peresid, kus valmistatakse ka ise veel õlut, mis oli varem väga tähtis. Aga loobutud on tänapäevaks sellistest kommetest nagu õlgede tuppa toomine ja ka jõulumängud jms. Tänapäeva laste jaoks on jõuludel üldse väga vale tähendus. Nad ootavad jõule, kuna
Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire. Seekord kiirustas ta kohtingule. Holden uuris kellega ta toanaaber seekord kohtama läheb. Holden oli sokeeritud kui ta kuulis Jane Gallagheri nime. Standler palus Holdenil talle inglise keele kirjand valmis kirjutada.
Nad said väga headeks sõpradeks . Lilli käis ise ka jalgrattaga linnas toitu ostmas ja ühel päeval ta kohtas pagaris ühte poissi nimega Arthur , Lillile hakkas ta kohe meeldima . Möödusid töörohked päevad ja Lillil juhtus suuur õnnetus . Ta koristas ja pani Jeani CD plaadi mängima , see laulis kui järsku laul lõppes poole pealt . Lilli ehmus ja arvas , et ta lõhkus maki ära ning ta pani CD õigesse kohta tagasi ja jooksis oma tuppa . Pärast kui Marie seda märkas jooksis ta kohe Lilli tuppa ja Lilli tunnistas üles , et tema seda tegi . Marie hakkas talle kõrvakiilu andma . Ning Lilli solvus ning ütles , et see on juba liig . Lapsed piinavad teda ja nüüd veel Marie ka . Ta pakkis asjad , et koju tagasi sõita . Ta jõudis juba rongijaama kui nägi , et rong oli juba ära läinud ja uus tuleb alles tunni aja pärast . Ta siis mõtles , et ta läheb Mareki või
Raamatu vastamine. Pealkiri: ,,Crazy" Autor: Benjamin Lebert Ilmumisaasta: 1999 Raamatu ilmumiskoht: Tallinn Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Benjamin läks uude internaatkooli nimega Neuseeleni lossi internaatkool. Tema toanaaber oli Janosh, kes oli üheksanda klassis õpilane. Juba teisel öösel läksid Janosh, Benjamin, paks Felix, kõhn Felix, Troy ja Florian tüdrukute juurde pidu panema. Nad läksid Anna, Marie ja Maleni tuppa. Seal nad rääkisid juttu, suitsetasid ja jõid õlut. Benjamin läks nägu pesema ja äkki ilmus sinna Marie. Ta hakkas riideid seljast ära võtma ja tegi seda Benjaminilgi. Nad hakkasid seksima. Marie ratsutas Benjamini peal. Benjaminile meeldis see. Järsku Marie lõpetas, pani riidesse ja läks minema. Benjamin pani riidesse, pesi näo ära ja läks tuppa tagasi. Kui Benjamin oli neli kuud koolis käinud ,siis tuli Troyl mõte koolist põgeneda. Kõik nende kambast olid nõus
Tulipunane Vihmavari Betti Alver Kui kõrgel olid lauad ja laed, Kui lähedal oli päike, pane vihmavari pingile Kui lähedal taevas, ja tule tuppa sööma." Kui kaugel aed Kui kõrgel olid lauad ja laed, ma olin väike. Kui lähedal oli päike, Olin väike, Kui lähedal taevas, kuid ihkasin juba Kui kaugel aed rohkem kui nukku ja ma olin väike. nukutuba, rohkem, Ja kähku sain küllalt roast,
perekonnanime, mis lisas neile eneseväärikust. Tänu põlluharimisele hakkasid tekkima Eesti külad. Enamasti koondusid need linnade lähedusse ja viljakamatele aladele teede ääres. Talurahvas elas tagasihoidlikult, talvel tares, suvel kambris. Mõlemasse ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde. Väga külmal ajal toodi aga lambad, põrsad, kuked, kanad, koerad ja kassid tuppa ning seal elutseti üheskoos talurahvaga. Suvine kambrielu oli märksa lahedam, oli rohkem ruumi ning ühes valgusega ei tulnud külm tuul tuppa sisse. Väga sarnased talurahva elumajadele olid nende loomade laudad. Need olid kitsad, madalad ja pimedad. Loomi peeti suure hoolega, sest neist loodeti midagi saada. Talvel olid loomad külg külje kõrval kintsud ja küljed kaetud sõnnikukobaratega. Peale rasket talve võis juhtuda, et mõni loom ei tõusnudki püsti ega seisnud jalul
Ma ei tea kuidas see idee mulle tuli aga ta ei lahkunud enam. Teate ma armastasin seda vana meest. Aga ta silm. Tal oli üks jääsinine silm nagu kiskjal. Ma ei saanud seda silma peast, nii et ma otsustasin sellest täiesti lahti saada. Ma ei olnud kunagi vanameest paremini kohelnud kui nädal enne ta surma. Teate.. Iga öö ma käisin kell 12 öösel teda vaatamas. Te naeraksite kui näeksite kuidas ma seda tegin. Ma tegin ta ukse alguses juuksekarva võrra lahti ja hakkasin oma pead tuppa lükkama, mul läks tund aega et terve pea tuppa saada. Ja siis ma võtsin laterna ja näitasin natuke valgust. Aga ta silm oli kinni. 7ndal ööl ma tegin valeliigutuse ja ta ärkas. Ma kuulsin kuidas ta istuli tõusis, aga uuesti ta ei heitnud. Kes on seal? Ta proovis endale seletada et see oli ainult tuul või hiired.. kui ta vaid oleks teadnud et ma olen seal ja vaatan teda. Minu toa nurk oli pime aga kuu hele valgus langes tema peale kiirena, mis langes täpselt ta kiskjaliku silma peale
kõnetariifid, teenused: saunad, konverents jne., vaatamisväärsused, kirjapaber ja ümbrik Kirjatarbed kirja- ja märkmepaber, pastapliiats, harilik pliiats, ümbrik Tubade seisundid: · Hõivatud (occupied) külaline on tuppa registreeritud · Tasuta (complimentary) tuba on hõivatud, aga külastajalt ei võeta toa kasutamise eest tasu · Viibija (stayover) külaline ei lahku täna · Muutmisel (on change) külaline on lahkunud, kuid tuba ei ole veel valmis müügiks · Mitte tülitada (do not disturb, privacy please), külaline ei soovi, et teda segatakse · Magas mujal ( sleep out) külaline on tuppa registreeritud, kuid voodis ei ole magatud
teed. See tüdruk on Sombu peretütar. Paadis rääkis veel Jannu,et pühapäeval toimub etendus Sõrrul. Toomas ütles tüdrukule,et ta läheb sinna ning küsis kas tüdruk ka läheb. Siis tulid juba Jannu ja Hilda ning nad lahkusid Sõrrult. Nende teed läksid lahku. Hilda läks koju ning Jannu saatis Toomase Viimsisse. Viimsi Kui ta Liisi juurde tagasi jõudis rääkis Toomas talle,mis vahepeal temaga juhtus ning läks lõpuks oma tuppa tukastama.Tal tekkis aga janu ning ta pidi uuesti alla minema,et juua. Siis ta läks järve äärde istuma ning vaatas kaunist loodust ning mõtles elu üle järgi kuid järsku ta silmas kedagi. Öised juhtumised See oli Metskass. Nad läksid järvele sõitma ning kui nad kaldale jõudsid palus Hilda,et Toomas teda kaitseks Madjaku eest. Ta nuttis,Metskass,kes enne nii vägev oli,nuttis. Hilda tahtis,et Toomas Madjaku ära tapaks muidu tapab ta ennem Toomase ära kuid Toomas keeldus
sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati Tule puhastav jõud talveriideid, kangaid vabastas kõigest Teenijatel vaba päev halvast Käidi kirikus, Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas Juuli- heinakuu 13.07 mareta e. 25.07 jaagupipäev karusekuu Uuendati Karu austamise rendilepinguid päev - et karu ei Algas sügissuvi - murraks karja kaovad valged ööd, Kesksuve, saakide vesi jaheneb, päike valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev
Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno andestas Arno haigus. kes käis Arnot poistest vaatamas, kes tüdrukutest? Tõnisson, Lible ja Teele Mis oli Tootsi koera nimi? Pitsu Kuhu käskis õpetaja Tootsil oma ülearused asjad laduda? oma tuppa laua peale Miks ei tahtnud Toots oma asju klassilauale laduda? Teised näevad Kes poistest tuli õpetajate tuppa, ja miks, kui Arno seal jutul oli? Toots, ta tuli oma asjadele järele. Missuguse soovituse andis õpetaja Tootsile õppimise kohta? Tee vähem, aga hästi. Millise tõe avaldas Arno õpetajale? Tõnisson lasi parve põhja. Miks lasi Tõnisson parve põhja? „Mis nad siis tulevad siia meie õue peale kaklema“. Missuguse loomuga oli Arno? tundlik, murelik, vaevlev
Ta istub ahju ees ning soojendab ennast. Tal hakkas igav ning tahtis kellegagi juttu vesta. Läks akna juurde vaatama ilma, aknast avanes maaliline talvepilt. Sadas kergelt lund ja kogu maa oli kaetud valge vaibaga ning lausa kutsus õue talvemõnusid nautima. Hall hakkaski ennast välja asutama, aga viimasel silmapilgul koputas keegi uksele- kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes sooviksid külma eest peitu pugeda. Loomulikult võtab lahke hiireke mõlemad vastu. Üheskoos mõledakse, mida võiks koos ette võtta. Otsustati kehakinnituseks meekooki teha.
August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks
tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa" - kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
