Töö programm. 1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist R f ( ) soojenemisel. Joonestada need tunnusjooned millimeetripaberile (ühisele teljestikule). 2. Võtta üles termistori takistuse sõltuvus ajast R f ( t ) jahtumisel ja joones- tada see millimeetripaberile. 3. Leida termistori iseloomustava teguri B väärtused tunnusjoone R f ( ) kolme erineva osa kohta. 4. Leida termistori takistuse temperatuuritegur tööpiirkonna kolmes erinevas osas. 5. Tunnusjoonte R f ( ) ja R f ( t ) alusel joonestada sõltuvus f ( t ) ning leida sellelt anduri ajakonstant T. Metoodilisi juhiseid. Tunnusjoone R f ( ) ülesvõtmiseks paigutada termotakistid termostaati ja
4.Kanname saadud väärtused tabelisse ,A Loomulik 0 0 355 0 0 355 0 0 355 5.Nüüd saame ehitada mootori elektromehaanilise karakteristika. 2 II. Mehhaaniline karakteristika 1.Leiame loomuliku tunnusjoone punktid => => 2.Leiame samad punktid, kui mootori ankruahelasse on lülitatud lisa takisti Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s 3 => Tühijooksu moment ei muutunud ehk tema väärtus on 0N*m Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 3.Leiame punktid lisatakisti väärtusel Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s
ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast U = U 1 + U 2 , siis on vaja liita pinged, mis vastavad samale voolule. 37 Valime voolu I 1 ja tõmbame rõhtteljega paralleelse sirge, mis joonise mõõtkavas vastab sellele voolule. Lõigud 1-2 ja 1-3 väljendavad nüüd osapingeid U 1 ja U 2 . Nende liitmisel saabki punkti 4, mis on ühise pinge-voolu tunnusjoone punkt. Kogupinge väärtust iseloomustab nüüd lõik 1-4. Kui samamoodi toimida teistel vooluväärtustel ning saadud punktid ühendada, saabki ühise pinge-voolu tunnusjoone I = f (U ) . Saadud tunnusjoon võimaldab lahendada antud ahelat mitmel viisil. Kui näiteks on antud ahela kogupinge U , saab määrata voolu ja osapinged. Selleks tuleb rõhtteljel võtta kogupingele vastav lõik. Olgu see 0-5. Tõmmates nüüd punktist 5 ristsirge, saab lõikumisel pinge-voolu tunnusjoonega punkti 4.
R1=5 0 Mem, N· m R2=10 -10 20 40 60 80 100 120 140 Joonis 6.7. Jadaergutusmootori loomulik mehaaniline tunnusjoon ja reostaattunnusjooned 6.3. Töömasina tunnusjoone arvutus Ülesanne 6.6 Arvutada tsentrifugaalpumba mehaaniline tunnusjoon. Pumba nimitakistusmoment Mt = 9,63 Nm. Paigaltvõtumoment on 10% nimitakistusest. Nimipöörlemissagedus nn = 24,0 s-1. Töömasina mehaanilise tunnusjoone avaldis on x n M t = M pv + ( M tn - M pv )n , tn
välisvaade 2-pooluselise sünkroongeneraatori põhimötteskeem Sünkroongeneraatori staatorimähise skeem 4-paari rootoripoolusega sünkroongeneraatori rootori sketsh Harjadeta sünkroongeneraatori skeem Firma AvK harjadeta sünkroongeneraatori skeem Sünkroongeneraatori EMJ genereerimine Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoone seletuseks Pm on seda suurem, mida suurem on masina E või ergutusvool ja pinge U ning mida väiksem on xd Pam (ajamimootori mehhaaniline võimsus) võrdub generaatori poolt võrku antava elektrilise võimsusega P, s.t. Pam = P Võimsus Pam ei sõltu koormusnurgast ja on joonisel hrisontaalne sirgjoon. Kui =90º, siis generaator arendab max võimalikku aktiivvõimsust Pm ja kriitiline. Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid
20ºC IB2 40ºC 20ºC IB1 Joon.1.22 UCE 9. Joonistage erinevat tüüpi väljatransistoride tunnusjooned 10.Mis on väljatransistori tõus ning kuidas saab seda kanali voolu ning paisupinge tunnusjoone järgi määrata? Tehke selgitav joonis ja näidake mõõtepunktid ning kirjutage tõusu arvutamise valem vastavalt joonisele Tõusuks S nimetatakse neeluvoolu muutuse ja seda põhjustava paisupinge muutusejagatist (mA/V).
4. Tõusev tunnusjoon (4 joon) Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel. Tõusva tunnusjoonega on alalisvooluliitergutusmootor, millel on ülekaalus vastusuunatud jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses. ALALISVOOLU-RÖÖPERGUTUSMOOTOR Mootorireziimis on elektromagnetiline moment võllimomendist suurem mehaanilise momendi (hõõrdekao ja ventilaatorikao) võrra. Rööpergutusmootori mehaaniline tunnusjoon on sirge. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus sõltub ankruringi takistusest R. Käivitusvool sõltub: pingest ja ankruringi takistusest. Tehistunnusjooned saab: * pinge U, * magnetvoo (ergutusvoolu) ja *ankruahela takistuse R muutmisel. 1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist.
T2*=T2/Tn => T2*=208/204=1,02 6.Nüüd saame arvutada ja T1( Käivitusastmete arvuks valime 3) => 2 => 7.Kontrollime kas T2 ja T2 mahuvad etteantud piiridesse. T1(2...2,5)Tn => 377<(2....2,5)204 T1*(2....2,5)Tn* => 1,97>(2...2,5)1 T2 ( 1,1...1,2)Tst => 208 (1,1...1,2)173 T2* (1.1...1,2)Tst* => 1,02 (1,1...1,2)0,85 Tingimused on täidetud, võime ehitada loomuliku tunnusjoone ning T1* ,T2*,Tn*,Tst* vertikaalsirged ja käivitusdiagrammi. 8.Et hakkata arvutama käivitusastmete takistusi peame esiteks leidma R1 ja sellega takistuse mõõtkava teguri mR R1=Un/I1 => R1= Un/I1**In => R1=220/1,97*170=0,657 mR=R1/AJ => mR=0,657/100=6,57* /mm R2 = mR * CJ => R2 = 52*6,57* =0,342 R3 = mR * EJ => R3= 27*6,57* =0,177 Ra = mR * GJ => Ra = 14*6,57* =0,0920 (punktis 1 arvutatud Ra=0,0906 ) 9Nüüd saamegi leida astmete takistused
3. Leiame konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutise U -I R 220 - 74 0, 208 K =c= n n a = = 0, 652 V s n 314 4. Leiame mootori lühisvoolu U 220 I a , k ,l = n = = 1057 A Ra 0, 208 5. Arvutame ideaalse tühijooksu punkti nurkkiiruse loomuliku tunnusjoone korral U 220 0,l = n = = 337 s -1 kn 0, 652 6. Leiame mootori konstruktsiooni teguri ja magnetvoo korrutised k 1 = 0, 75k n = 0, 75Cn = 0, 75 0, 652 = 0, 489 V s k 2 = 0,5k n = 0,5Cn = 0,5 0, 652 = 0,326 V s 7. Arvutame ideaalse tühijooksu punktide nurkkiirused tehistunnusjoonte korral U Un
Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13 k Z= = = =0,01413 Δ E 31,7−22,5 9,2 (Uz=5.6V) Järeldused ja kokkuvõte: Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga.
37. Epiteet omadussõna, mis täpsustab, iseloomustab või kirjeldab põhisõnaga väljendatud. 38. Metafoor sõna või sõnaühendit kasutatakse ülekantud tähenduses. Tähendus kandub ülde sarnasuse alusel. 39. Sünonüüm - Sünonüüm on häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna 40. Homonüüm samakujuline, kuid erineva tähendusega sõna. 41. Antonüüm - Antonüümid ehk vastandsõnad on sõnad, mis ühe tähendusliku tunnusjoone poolest on vastandlikud, kuid mille muu tähendus langeb kokku
TABUSÕNAD JA EUFEMISMID. Tabu ehk sõnakeeld tähendab seda, et on mingi põhjus, kartus, uskumus mille pärast mingit sõna ei tohi kasutada. Selle asemel peab ütlema kuidagi teisiti. (susi-kriimsilm) Eufemismid ehk peitesõnad asendavad ja pehmendavad sõnad. (kivi kotti!, nael kummi! head läbi põrumist!) Düsfemism kui peitesõna halvema värvinguga. (suri ajas koivad) Antonüüm ehk vastandsõna ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. (mees-naine=inimesed, lõpp-algus, jah/ei =vastus) Tänapäeva eesti keele sõnavara HÜPONÜÜMIA. Hüponüümiaga tähistatakse tähenduste vahel valitsevaid soo- liigi sihteid. Alammõiste sõna on oma ülemmõiste suhtes hüponüüm, ülemmõiste sõna on oma alammõiste suhtes hüperonüüm. (kakk- leib, lind)
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 21.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 1 OT Pooljuhtdiood Töö eesmärk: Töövahendid: Pooljuhtdioodi pinge-voolu Diood, toiteallikas, potentsiomeeter, tunnusjoone määramine ja selle ampermeeter, voltmeeter. kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Pooljuhtdioodid on kahe väljastusega ühe pn- siirdega elektronseadised. Nende valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina räni germaaniumi või galliumarseniidi monokristalli, kus lisandite kontsentratsioon ei tohi ületada 10-8 %. Dioode liigitatakse siirde kuju ja mõõtmete järgi punkt- ja pinddioodideks. Punktdioodidel on avaldava
dielektrilisest läbitavusest. Plaatkondensaatroi mahtuvuse leidmine. Väljatugevuse avaldisest seega Pinge U plaatide vahel d plaatide vaheline kaugus. ---Mahtuvus C= Laetud konde. on energia, mis tühjenemisel vabaneb. Konden energia valem: Konden ühendamine a)jadamisi b)rööbiti Ohmi seadus. Takistus . Eri liiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge- voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevatele pingeväärtustele vastavad voolutugevevused. Ohm uuris katseliselt pinge ja voolu vahelist seost metalljuhtide korral --tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. Juhi takistus on üks oom ( ) kui juhi otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1A. Seadispärasus kehtib ka elekrolüütide lahuste kohta
suurused: rakenduspinge ja vool Ur, Ir, ennistuspinge ja vool Ue, Ie, mähise töövool It tööpinge Ut juures, mähise takistus Rm. 4. Katseandmete alusel leida releed iseloomustavad parameetrid kt, ke, kv. 5. Võtta üles relee mähise pinge-voolu tunnusjoon I m f (U m ) . Töö teostamine. Mõõteriistade valikul lähtuda relee mähise nimiandmetest. Enne skeemi pingestamist reguleerida pinged minimaalseks! Tunnusjoone I m f (U m ) ülesvõtmiseks muuta mähisele antavat pinget 0-st kuni 1,1 Ut-ni ning mõõta mähise voolud. Sõltuvus I m f (U m ) võtta üles ca 6...8 punktis. Tingimata aga pingetel Ur (rakendumine), Ue (ennistumine) ja Ut (tööolukord). Joonestada sõltuvuse graafik ja teha vastavad järeldused. Vahelduvvoolureleedel on vool vahetult enne rakendumist suurem kui mähise nimivool, seetõttu ei tohi releed kaua hoida selles olukorras
OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus. Ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest ühtlase ristlõikega juhi takistus. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m .Juhi takistus sõltub tempera...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria Lihttüristor (üheperatsiooniline türistor) on mitme pn - siirdega pooljuhtseadis, mis päripinge olemasolul pärast tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid
Ehitame tehistunnusjoone lisatakistusega R2l,1=0,0385 Esiteks tuleb leida rootoriahela nimitakistus ilma lisatakistuseta R2, mille saame valemiga R2=sn(E2k/3*I2n) ,kus R2-rootoriahela takistus, sn-nimilibistus E2k-rootoriahela emj. ,V I2n-rootoriahela nimi vool,A Kandes andmed valemisse saame, et R2=0,0239(320/3*76)=0,0581 7.Edasi leiame tehistunnusjoone tööpunkti vastavad libistused valemiga st=sl(R2+R2l/R2) , kus st-meie otsitava tehistunnusjoone tööpunkti vastav libistus sl-loomuliku tunnusjoone vastav libistus R2l-lisatakisti takistus, 7.1 Tühijooksu libistus sl0=0 seega ka st0=0 7.2 Nimilibistus sn,l=0,0239 sn,t=0,0239(0,0581+0,0385/0,0581)=0,0397 7.3 Vääratuslibistus sv,l=0,331 sv,t=0,331(0,0581+0,0385/0,0581)=0,550 8.Leiame 4 põhitehistunnusjoone punkti: 8.1Tühijooksupunkt on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 0=62,8 rad/s T0=0 8.2Nimitööpunkt: n,t=1(1-sn,t) 62,8(1-0,0397)=60,3 rad/s Tn,t=2Tv(1+g)/(sn/sv + sv/sn+2g) g=5*sn g=5*0,0397=0,198
tunnusjoone vasakpoolseimas osas kuni punktini A. Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitile - selle erinevusega, et transistori läbiv vool ei ole rangelt võetuna null, vaid on väga väike võrrelduna vooluga transistori avatud olekus. Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, edasi lineaarselt) ka kollektorivool IC (IK). Transistori tööpunkt tunnusjoonel liigub nüüd aktiivreziimi piirkonnas (vahemik tunnusjoone punktide A ja B vahel), kus kollektorivool sõltub baasivoolu väärtusest lineaarselt. Tööpunkti jõudmisel punktini B satub transistor küllastusreziimi, kus sisendvoolu edasine suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Küllastusreziimis on transistor lähedane sisselülitatud lülitile (suletud kontaktidega lülitile). Transistori läbiv vool on määratud transistori kollektori- ja emitteriahelas olevate takistuste
Dioodi nimipinge on tavaliselt 80 ... 90 % läbilöögipingest ning praktikas võetakse dioodi tööpingeks mitte enam kui 60 ... 70 % läbilöögipingest. Pooljuhtdioode kasutatakse toitelülitustes madalsageduslike vahelduvvoolude alaldamiseks (alaldusdioodid, ka: pinddioodid) ning kõrgsageduslülitustes moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest moduleeriva signaali (infosignaali) eraldamiseks e. detekteerimiseks. Dioodi pinge-voolu tunnusjoone mittelineaarsus võimaldab dioode kasutada kõrgsageduslike võnkumiste sageduste liitmiseks ja lahutamiseks (segustusdioodid) ning kordistamiseks (varaktordioodid). Tööks kõrgetel ja ülikõrgetel sagedustel peavad dioodi mahtuvus ja seda määrav pn-siirde pindala olema küllalt väikesed, mille saavutamiseks kasutatakse eritehnoloogiaid (punktdioodid, Schottky dioodid). Schottky dioodide päripingelang on siirde erilise ehituse tõttu tunduvalt madalam kui
Kasutegur määratakse kasuliku ehk väljundvõimsuse P2 ja tarbitava võimsuse P1 suhtena p2 n 100% p1 kaasaegsed elektrimasinad on kõrge kasuteguriga. Nii on 10 kW alalisvoolumasina kasutegur 83-87% 100kW 88-93% 23. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). Üldkujul võib tunnusjoone avaldada analüütilise valemiga x Mt ( M0 + Mn - M 0 ) n Kus Mt on töömasina takistusmoment nurkkiirusel , N.m, M0 töömasina takistusmoment nurkkiirusel =0, N.m, Mtn töömasina takistusmoment niminurkkiirusel, N.m, x astmenäitaja, mis iseloomustab takistusmomendi sõltuvust nurkkiirusest, n niminurkkiirus, rad/s.
Mõõtetulemuste hajuvuse piirid (ingl range of precision error) suurim võimalik erinevus mõõtmiste üksiktulemuse väärtuse ja kõigi teiste mõõtetulemuste keskmise 3 väärtuse vahel ühe ja sama tegeliku mõõdetava väärtuse korral püsivate välistingimuste juures, näiteks ±0,34V Nulliviga (ingl zero offset). Kui reaalne tunnusjoon on nihutatud teoreetilise tunnusjoone suhtes selliselt, et kõigi sisendsuuruse väärtustele vastavad väljundsuurused erinevad teoreetilistest mingi püsiva suuruse 0 võrra, siis sellist viga nimetatakse nulliveaks. Tundlikkus (ingl sensitivity) on väljundsignaali qv muutuse qv = qv2 - qv1 ja selle tekitanud sisendsignaali qs muutuse qs = qs2 - qs1 suhe k = qv /qs. Eraldusvõime (ingl resolution) all mõistetakse sellist sisendsignaali muutust, mis kutsub esile minimaalse väljundsignaali muutuse, mida vaatleja saab antud
tainapea, tattnina, lontkõrv, kobakäpp, lääpjalg, paksmagu. 10. Sünonüümid, antonüümid, hüponüümid, homonüümid, paronüümid 1. Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang;paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva. 2. Antonüümid ehk vastandsõnad on ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. Ntmees ja naine väljendavad mõiste `inimene, homo sapiens' soo tunnuse poolest vastandlikke alammõisteid. Veel näiteid: abielus vallaline, rääkima vaikima, ostma müüma, alistama alistuma, lõpp algus, j ah ei, hästi halvasti, rohkem vähem. Antonüümid pole seega sugugi sõnad,
määratud erinevatel emittervooludel. Ühisebaasiga lülituse väljund tunnusjooned on väikese kalde nurgaga ja peaaegu paraleelsed. Väikses kaldenurgas avaldub suur väljundtakistus, mille põhjuseks on vastupingestatud kollektor-siire. Tunnusjoonte paralleelsus on lineaarsuse tunnuseks. 4.5.2 ÜE Ühiseemitteriga lülituse sisend tunnusjoone on samuti sarnased PN-siirde pärisuuna tunnusjoonega. Põhjus on sama, kui ühise- baasiga lülitusel. Nendel tunnusjoontel on näha, et kui suurendada kollektorpinget, siis baasivool väheneb, see tuleneb sellest, et kollektorpinge suurenemisel laieneb kollektor-siirde
Romaanis protsess on üks tegevusliin: pidevalt jälgitakse Josef K. protsessi kulgu. Sündmusi ja tegelasi kirjeldab jutustaja. Tegelaste repliigid antakse edasi otsese kõnega, vähemal määral on kasutatud kaudset kõne. Franz Kafka oli protsessi kirjutamisel ajendatud enda elust ning korralagedusest ühiskonnas. Bürokraatia kujutamiseks kasutas ta mitmeid sümbolistlikke elemente. Põhiliselt oli tegemist nähtustega igapäevaelust, mis mingi ebatavalise tunnusjoone tõttu muutusid sümbolistlikeks. ,,Protsessi" idee võiks kokku võtta nii: inimesel lasub tahes või tahtmata süükoorem ning armu ei anta kellelegi.
Optimaalseks ülelaadimisõhu temperatuuriks silindrisse sisenemisel Isobaarne rõhk enne turbiini kõrge ülelaadimisrõhu korral tõstab turbiini kasuteguri 66...72 % -ni. Tänu suurele kasutegurile isobaarse (pk/p0) tunnusjoone (1) langemise nurk on väike ja mootori pöörete (õhu ressiiveris ) loetakse 40...45 0C , mil ülelaadimisõhu tihedus langemisel võib ohtlikult läheneda pompaazreziimi piirkonda. muutub lineaarselt õhu rõhu muutusega. ülelaadimiskorral on suure võimsusega 2-taktilistel mootoritel
VSV astme kohta. Et surendada VSV võimendust, kasutatakse ringhäälingu VV-tes sageli AM-trakti sagedusmuundurit FM trakti esimese VSV-na. Selleks lülitatakse välja AM-trakti OSC ja viiakse segustusastme element sagedus-muundusreziimist 30 Raadiovastuvõtjad lineaarse võimenduse reziimi tööpunkti nihutamisega tunnusjoone alumisest ebalineaarsest osast ülespoole lineaarsele osale. Sellega suureneb võimenduselemendi läbivusjuhtivus (tõus). 1. AM-signaali detektorid 1. Diooddetektorid VD 1 Ülesanne: C 1 C2 R1 Eraldada KS- või VS- U hs L1 L2 U hs
suurenemisel oluliselt väheneb. Varistori pinge-voolu tunnusjoon on nullpunkti suhtes sümeetriline mõlemast suunast. Mistõttu varistore saab kasutada alaldis kui ka vahelduvpinge lülituses. Põhiparameetrid: 1. Voolu temperatuuri tegur väljendab varistori läbiva voolu suhtelist muutust ühe kelvi ni kohta püsival pingel. See tegur on enamikel varistoridel +0,7%/K 2. Mittelineaarsus tegur =RST/Rd on pinge voolu tunnusjoone valitud punktile vastava staatilise ja dünaamilise suhe. R staatiline Rd dünaamiline 3. Liigituspinge see on alalispinge, mille puhul varistori läbib kindla suurusega vool nimetusega liigitusvool. Liigituspinget ei tule mõista tööpingena, sest tööpinge valitakse varistori lubatud hajuvõimsusest Pn ja suuremast lubatud impulspingest (Uimax) 4. Staatiline takistus RST= U/I 5
tarbija lülitatakse reeglina kollektorahelasse kus ta kujutab endast koormustakistust. Sellist tööolukorda nimetatakse dünaamiliseks reziimiks kuna toimub kõikide voolude ja pingete üheaegne muutumine ja see rezhiim lahendatakse grafoanalüütiliselt kandes transistori väljundtunnusjoontele koormussirge mille asend sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim on määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga (joon.1.10). IC K +E I Küllastusreziim I
murdosa grammist. ( 2.) 1996.aasta märtsukuu ,,Nature" andmeil on Uus-Meremaal paiknev radarsüsteem AMOR mõõtnud juba 350 000 meteoori trajektoorid ja leidnud neist 14% kiiruse üle 43 km/s. Meteoorkehade tihedus voolus on äärmiselt ebaühtlane. ( 3.) Meteoriidid Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. ( 2.) Eri paikadesse langenud meteoriidid jagatakse ühise tunnusjoone järgi kivi-, raud-ja kiviraudmeteoriitideks. Meteoriidid on suure raua sisalduse tõttu magnetilised. Tavaliselt on meteoriidid kildja kujuga. Neil on hästi märgatavad tasandunud pinnad ehk tahud. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetodiga. ( 3.) Galaktikad Galaktikate tüübid Kuju järgi võib eristada kolme põhitüüpi - elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. See klassifikatsioon loodi 1926.aastal E. Hubble'i pool
Võim nõuab inimeselt võimaluse reageerida oma parema äritundmise järgi. Võimu saab ka määratleda kui võimet anda korraldusi nii, et see kutsub esile nende täitmise. Võim on org ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel ning mõjutada ka alluvaid vastavalt tegutsema. Võim saatakse koos ametikohaga ning kaob ametikohalt lahkudes. Võim- Ütlus, tervik on suurem kui osade summa, annab hästi edasi rühma ahvatleva tunnusjoone: see esindab võimu. Üksinda saavutamatu muutub võimalikuks koos rühmaga tegutsedes. Mitte formaalses rühmas osalemine inimesel sagely võimumehhanism, perspektiiv, mis ei avaldusk formaalses struktuuris tegutsedes. 42. Konflikti olemus ja liigid Konflikt-on tajutud vastuolu inimeste vahel.ühe osapoole tegutsemin etaksitab teise osapoole eesmärgini jõudmist.konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus. Konflikti
o Ettevaatliku loomuga, armastavad korrapära elus o Väga usaldusväärsed Neurootiline isiksus o Tundlikud o Rahutud o Kartlikud o Emotsioonid äärmuslikud ja vahetuvad kiiresti Emotsionaalselt stabiilne isiksus o Tundlikkus madalam o Rahulikud o Julged o Muretud o Emotsioonid püsivamad ja käitumine stabiilne TEMPERAMENT Hans Jürgen Eysencki arvates on isiksuse kirjeldamiseks oluline kahe tunnusjoone kombineerumine: 1.neurootilisus/stabiilsus 2.ekstravetrus/introvertsus Neurootiline ja ekstravertne on KOLEERIK Stabiilne ja ekstravertne on SANGVIINIK Neurootiline ja introvertne inimene on MELANHOOLIK Stabiilne ja introvertne on FLEGMAATIK Kontrollkeskme teooria Seesmise kontrollkeskmega inimene: o peab oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks o tunnetab oma võimete piire ja ootused on adekvaatsed o kujundab aktiivselt tulevikku ja otsib võimalusi enese realiseerimiseks
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatu...
väärtuse, toimub stabilitroni läbilöök, tema takistus muutub praktiliselt nulliks, seega muutub tagasisideahela takistus samuti nulliks ning ülekandetegur k = Rts / Rsis muutub samuti nulliks. Selle tulemusena signaalipiiriku sisendsignaali edasisel suurenemisel tema väljundsignaal enam ei kasva väljundsignaali suurus on piiratud (joonis 3.12.b). Kahe vastulülituses stabilitroni kasutamine kindlustab pingepiirikule sümmeetrilise tunnusjoone. Releetoimeline funktsionaalmuundur. Sellise mittelineaarse tunnusjoonega funktsionaalse muunduri skeemi on kujutatud joonisel 3.13.a. Operatsioonivõimendi tagasisideahelasse on lülitatud jadamisi kaks vastulülituses stabilitroni V1 ja V2. Kui väljundsignaali väärtus on väiksem stabilitroni läbilöögi- pingest, on tagasisideahela takistus lähedane lõpmatusuurele ja seega läheneb operatsioonivõimendi ülekandetegur lõpmatusele. Kui nüüd anda operatsiooni-
ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast U = U 1 + U 2 , siis on vaja liita pinged, mis vastavad samale voolule. 37 Valime voolu I 1 ja tõmbame rõhtteljega paralleelse sirge, mis joonise mõõtkavas vastab sellele voolule. Lõigud 1-2 ja 1-3 väljendavad nüüd osapingeid U 1 ja U 2 . Nende liitmisel saabki punkti 4, mis on ühise pinge-voolu tunnusjoone punkt. Kogupinge väärtust iseloomustab nüüd lõik 1-4. Kui samamoodi toimida teistel vooluväärtustel ning saadud punktid ühendada, saabki ühise pinge-voolu tunnusjoone I = f (U ) . Saadud tunnusjoon võimaldab lahendada antud ahelat mitmel viisil. Kui näiteks on antud ahela kogupinge U , saab määrata voolu ja osapinged. Selleks tuleb rõhtteljel võtta kogupingele vastav lõik. Olgu see 0-5. Tõmmates nüüd punktist 5 ristsirge, saab lõikumisel pinge-voolu tunnusjoonega punkti 4.
Alaliigid: - Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled - Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus jne - Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb. - Assotsiatsioonimetoodika: Jungi test, välja toomaks inimese alateadvuses esile toomiseks. Öedakse sõna, esimesena pähe tulev öeldakse Suure viisiku teooria: viie tunnusjoone alusel kirjeldatud isikuse omadused. Isiksusepsühholoogi uurijate Costa ja McCrae kirja pandud, inimese isiksus on suhtes keskkonnaga. - Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, heas halba (emotsionaalne stabiilsus) - Ekstravertsus: kalduvus kogeda positiiveid emotsioone, suhelda - Avatus: avatus uuete kogemustele, suurem huvi iseenda ja teiste vastu (intellekt) - Sotsiaalsus: uued suhted, usaldus, lepikkus, suhtlemine
2. Pump ei arenda täielikku tootlikkust Q Qnor - pumba rootor on vigastatud või nihkunud telje suunas - pöörete arv ei ole õige ,liiga suur kavitatsioon )või liiga väike. - imitoru osaliselt ummistunud ,või ventiil vähe lahti. - tööratas vigastatud - õhk pumbas 3. Pump ei arenda täielikku survet H Hnorm - pöörete arv on väike - tööratas või tihendid on kulunud - pumpa satub õhku - pumbatavas vees palju võõriseid 4. Pumba tegelik tunnusjoone kõver Q(H) on ebanormaalne - tagasivool pumbas suur - pump ummistunud - tööratta pinnakaredus suur (pind puhastamata9 - tööratas kulunud,ebanormaalne kuju - tööratas tagurpdi paigaldatud - tihendtopend kehv ,vahed sees ,kulunud 33 5. Pumba võimsustarve normaalsest suurem P >P norm - pump ummistunud - tööratas vigastatud vöi puhastamata - võll või võllilaagrid vigastatud - tihendid liig tugevasti pealetõmmatud 6
Need kajastuvad faasisageduse karakteristikutel. Joonis 2.2.1 Inimkõrv faasimoonutusi ei taju ja seetõttu pole nad helivõimendite puhul olulised, küll aga nad olulised automaat reguleerimissüsteemi võimenditel kuna seal võib signaali faasinihe olla mitte stadiilsuse põhjuseks. Mittelineaar moonutused avalduvad sellest, et signaali erinevaid hetk väärtusi võimendatakse erineval määral. Transistorvõimendite korral on selle nähtuse põhjuseks sisend tunnusjoone mittelineaarsus ja valesti valitud tööpunkt Joonis 2.2.2 Toodud näite puhul on signaali negatiivne poolperiood võimendatud vähem kui positiivne poolperiood ja võib ka öelda, et siinuseline signaal on muutunud mitte siinuliseks. Mittesiinuseline signaal on ka teatavasti vaadeldav erisagedusega harmooliste summaga. Nii võib öelda, et mittelineaarmoonutuste korral tekkivad signaali juurde kõrgemad harmoonilised, mida nimetatakse ka mittelineaarsuse produktideks.
lülitatakse reeglina kollektorahelasse kus ta kujutab endast koormustakistust. Sellist tööolukorda nimetatakse dünaamiliseks reziimiks kuna toimub kõikide voolude ja pingete üheaegne muutumine ja see reziim lahendatakse grafoanalüütiliselt kandes transistori väljundtunnusjoontele koormussirge mille asend sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim on määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga (joon.4.11.). . K K K E E 49 E B B B IC IC IC IB IB E/RC R C +E IC IB U CE IC UCEsat E UCE IB4 IB3 IB2 IB1 IB0 Küllastusreziim Aktiivreziim Sulgereziim B A IB JOONIS 4.11. : Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool I , ning kollektori ja emitteri vaheline pinge co
Kaheanoodilises stabilitronis on kaks stabilitroni ühendatud nii, et üks on alati pärisuunas ja teine vastusuunas. Sel juhul ei ole vaja pöörata tähelepanu stabilitroni ühendamise polaarsusele ja pärisuunas töötav siire toimib ka temperatuuritoimet kompenseeriva elemendina. Ränidioodi pärisuuna tunnusjoon on samuti väga järsu tõusuga. See võimaldab kasutada ka pärisuuna reziimi 0,6... 1 V püsiva pinge saamiseks. Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal.. Kõrgema stabiliseerimispinge saamiseks ühendatakse neid kaks või kolm ühte korpusesse järjestikku. Selliseid seadiseid nimetatakse stabistorideks. Nende stabiliseerimispinge on väiksem kui stabilitronidel ja ka stabiliseeriv toime on väiksem. 12 2.5. Mahtuvusdioodid (Capacitance Diode)
omale, et vähendada peegeldumiskadu. Optron võib kuuluda ka integraallülituse koosseisu. Optronite iseloomulikuks omaduseks on see, et nende väljund on sisendist elektriliselt eraldatud (isolatsioonitakistus sadades gigaoomides ning läbivmahtuvus ca. 1 pF). Erinevate optronite võrdlus on toodud tabelis 4.3. Tabel 4.3. Erinevate optronite parameetrid [4]. Fototakistiga optroneid (resistoroptroneid) iseloomustab pinge-voolu tunnusjoone hea lineaarsus ja madal müratase. Nende väljundtakistust (fototakisti takistust) saab sisendahela kaudu muuta kuni saja miljoni kordselt (mõnest oomist kuni 100 M-ni). Nende puuduseks on väike toimekiirus (0,01...1 s) ja parameetrite suur temperatuurisõltuvus. Fotodioodist ja valgusdioodist koosnev dioodoptron on kõige kiiretoimelisem optron. DIoodoptron suudab edastada signaali, mille sagedus võib ulatuda isegi gigahertsidesse (pin-dioodide korral)
ļ(iiruse-rrromeļldi kõveratest on näha, et õIrupilLr kotlstailtse tnagnetvoo korraļ oil lllootoļ'i koormatavlrs 2 kuni 3 kor'da SĮļurem kr-ri nimirežiirr-ris töötarnise ajal. Kulra asįinkroonnlootor arenclab sellal kurri 6-kordset trirtritrtotrrenti ning tetna trrelraanilirre tttnttus1ootl oll Sįįures piirkonnas lineaame, siis orr tema onradusęd võrreldavad aĮalisvoolunootoriga. Sarla võib järeldada, kui leida rtrootori ttrehaanilise tunnusjoone anaļüütiline avaldis aseskeeltri põhjal. Kui magnetaheĮ ei oļe kürllastunucJ(Lnr: const), siis on õhrrpilu magnetvoog oo võrdeļįne magneetinrisvooluga /,,,,. Staatorivoolu avalclise analüüsist selgub, et konstantse magnetvooga kiirr"rse regttleerinrisel on mootori vool Suurem kui ninripingel ja -sagedusel töötamiseĮ. Seepärasi otl töö suurte koormusmomentide korraļ võimaļik ainult lühiajaliselt või juhul, kui kasutatakse mootori iahutamiseks erimeetodeid
Lagi-PE) kasuta >4mm elektroode. vähene vool 20%. väike keevisvann. Lühista kaarleeki. elektrood 70-80 kraadi liikumissuunas. . 1.10.44 Kaarkeevituse vooluallikad Keevituskaare toiteks kasutatakse reeglina madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Kaarkeevituse vooluallikaid iseloomustatakse staatiliste (väliste) ja dünaamiliste tunnusjoontega. Põhimõtteliselt saab kõik keevituse vooluallikad staatilise tunnusjoone järgi jagada kahte rühma: a) püsivpingega e. püsiva keevituspingega, nn. jäiga tunnusjoonega vooluallikad - kus keevituskaare pinge tööpiirkonnas praktiliselt ei sõltu keevitusvoolust, b) püsivvooluga e. langeva tunnusjoonega vooluallikad - järsult langeva tunnusjoonega; keevitusvool tööpiirkonnas on praktiliselt püsiv või muutub minimaalselt. Kaarkeevituse vooluallikad: · trafod - kasut. vahelduvvooluga keevitamisel; on oma konstruktsioonilt lihtsad,
Nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva. See määratlus ja need näited käivad leksikaalsete sünonüümide kohta. Peale selle on veel grammatilised sünonüümid, s.o leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. Nt kibedamaitselised, kibeda maitsega ja maitselt ~ maitse poolest kibedad; nahataoline ja nahkjas. Antonüümid ehk vastandsõnad on ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. Nt mees ja naine väljendavad mõiste `inimene, homo sapiens' soo tunnuse poolest vastandlikke alammõisteid. Veel näiteid: abielus vallaline, rääkima vaikima, ostma müüma, alistama alistuma, lõpp algus, jah ei, hästi halvasti, rohkem vähem. Antonüümid pole seega sugugi sõnad, mis on tähenduselt teineteisest võimalikult erinevad. Nt sõnadel riigikogu ja küülik,
väljatransistorid) karakteristikute mittelineaarsusest või tööpunkti ebaõigest asukohast tunnusjoonel. MLM-i vähendamiseks tuleb võimedi projekteerimisel kindlustada tööpunkti õige valik ja selle pikaajaline stabiilsus. Selle nõude mittetäitmisel toimub sisendsignaali mõjul tööpunkti tüürimine tunnusjoone ebalineaarsesse alasse, st. võimendi tüüritakse üle (liiga suur sisendsignaal). U v älj MLM üle saab otsustada võimendi 2 1 amplituudkarakteristiku järgi, mis väljendab UV hetkväärtuse sõltuvust Us hetkväärtusest. Ideaalse
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Praktikas võetakse sulavkaitsme sulavriba nimivool 2,5 korda käivitusvoolust väiksem, kuid sellisel juhul ei kaitse sulavkaitse mootorit liigkoormuse eest, sest ta pole nii tundlik. Tavaline sulavkaitse kaitseb mootorit ainult lühiste eest, liigkoormuste eest aga kaitsevad mootorit ka eri tüüpi sulavkaitsmed või releed. Elektrimootorite käivitamiseks tuleb kasutada C tüüpi kaitselüliteid, mille termovabasti tunnusjoon kattub B tunnusjoone omaga, kuid hetketoimeline elektromagnetiline vabasti rakendub suuremal voolul (5 10-kordsel nimivoolul). See tunnusjoon sobib selliste elektriahelate kaitseks, milles võivad esineda keskmise suurusega voolutõuked (näiteks väikeste elektrimootorite käivitamisel). Suuremate voolutõugete korral (näiteks suuremaid elektrimootoreid, trafosid, suuri lambirühme jms.) toitvate ahelate korral kasutatakse K tunnusjoonega (jõu) kaitselüliteid.
Prakitilise realiseerimise võimaluseks on kasutada esimesest astmest kõrgemat tööpunkti, kuna seljuul väheneb kollektori ja emiteri vaheline pinge, ning võime vältida teise astme küllastumist. Kahjuks kaasneb ka kõrgema tööpunktiga ka kõrgem voolu tarve. Küllalt levinud on otsese sidestusdioodide kasutamine. Dioodide kastamine otseses sidestuses põhineb dioodi tunnusjoone kujul, millest tulenevalt on dioodi alalispingeline pingelang 0,7 kuni 1V, vahelduvpingeline aga mitte rohkem kui 0,1V. Kasutades kahte dioodi (võib ka rohkem) vähendame nende abil eelmise astme kollektorilt tulevat pinget kuni 2V ja sellest võib piisata teise astme küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge
asme küllastunud ja tulemusena lõpetab võimendi töötamast. Joonis 4 Kirjeldatud nähtuse kasutatakse esimeses astmes tavalisest kõrgemat tööpunkti, mis küll suurendab tarbitavat voolu, kuid vähendav kolektori ja emitteri vahelist pinget, nii et kao järgneva astme küllastamise oht. Küllalt sageli kasutatakse teise astme alalise sisendpinge vähendamiseks diood sidestust Joonis 5. Joonis 6. Tingituna pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V. Lõppvõimendid Lõppvõimendites kasutatakse sageli trafosidestust sest trafo ülekande teguri valikuga on võimalik sobitada astme väljud nii et oleks tagatud maksimaalne võimsuse ülekanne. See
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
