Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaim...
rühmaruumis leida ühevärvilisi esemeid. Sõnalistes õppemängudes õhutatakse lapsi kõnelema esemetest ja mänguasjadest ning nende omadustest. Mänge tuleb pidevalt korrata, sest laste mänguoskusi on vaja kinnistada ja süvendada. Samaaegu tuleb täiendada mänge uute tegevuste ja õppeülesannetega. 3-4 aastaselt: Kujunevad lapse tunnetusprotsessid, areneb vaatlusoskus ja oskus täita täpselt mängureeglit. Lapse tähelepanu on muutunud püsivamaks. Tal on kogunenud konkreetseid teadmisi ümbritsevast maailmast, ta mängukogemused on suuremad ning on kujunenud oskus teha lihtsamaid üldistusi. Mängijad tutvuvad uute õppemängudega ja õpivad mängudes täitma juhtrolle. Reeglid võivad olla keerulisemad.
Alkoholi mõjud samad mis täiskasvanule, kordades tugevam. Raseduse suhtes null-dolerants. Nikotiin mõjutab juba enne rasedust naise rakke - > deformeerib. ( empiiriliselt tõestatud) Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema Liigne stress - mõjub läbi kortisooli süsteemi. Toitumine -> toidueelistused ka lapsel Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub. Loote areng Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega. Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema. Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani Embrio (3-8 rasedusnädal) - embrüoanaalstaadium Loode (9.-38
19. Mis on sünaps? Närviülekanne 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline kraniaal ja spinaalnärvid- ja autonoomne närvisüsteem sümpaatiline ja parasümpaatiline) 21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta (uurimismeetodid)? evolutsiooniline stiimul käitumismehh. reaktsioon biheivioristlik stiimul reaktsioon kognitiivne stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon.. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida tasude karistuste süsteem. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimise (ingl. imprinting) nähtus on ju hästi tuntud Konrad Lorenzi töödest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale. Väga raske on näiteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel järel hakkab käima. 24
Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused { Psühholoogia on teadus hingeelust ehk { Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju psüühikast, mille aluseks on tunnetusprotsessid mõtted, tunded, { Igasugune käitumine eeldab siiski mälestused, aistingud ja tajud. kesknärvisüsteemi (central nervous { Psühholoogia on teadus käitumisest ja system) ehk pea- ja seljaaju ning käitumise aluseks olevatest protsessidest. perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi { Mõistus ja tunded tekivad inimese ajus ning (peripheral nervous system)
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globalise...
Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud.
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
teatud tegevusse või nähtusesse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Seadumused varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele,n ähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Käitumise teadvustamata alus, kus ei tunnetata ei tegevuse eesmärki ega vajadusi, mille rahuldamiseks tegevus toimub. TUNNETUSPROTSESSID Teema 6 Aistingud Tunnetusprotsessid : Aisting psüühiline protsess,mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole
kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldumine murdeeas jm). Õppimine–keskkonna poolt tingitud muutus
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3
Welchsler Adult Intelligents Scale 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri
Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Need on. · Aisting · Taju · Mälu · Tähelepanu · Kujutlus · Mõtlemine · Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses
sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. Tunnetusprotsessid Sissejuhatus Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Need on. Aisting Taju Mälu 19 Tähelepanu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid: 1. sensoorsed tunnetusprotsessid – kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. 2. Pertseptiivsed protsessid – tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid – tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4
vastupidi- sõnade kasutamine soodustab mõtlemist. o Artifitsialism- kõik on kellegi tahtud o Animism- elu omistamine elututele asjadele o Egotsentrism L.Võgotski- sõnad aitavad mõistete kasutamisel põhinevat mõtlemist vormida, täpsustada ning ümber kujundama varsti pärast seda kui laps hakkab mõistma suhteid ( N. Suurem-väiksem). Sapir-Worfi keelelise relatiivsuse hüpotees- o inimese maailmapilt, käitumine ja tunnetusprotsessid vastavad selle keele iseärasustele, mida ta kõneleb o Keel on mõtlemise, mälu ja taju kõrgemate tüüpide vahendaja o Kuivõrd keeled on erinevad, peaks ka eri keelt kõnelevate inimeste tunnetusprotsessid olema erinevad.. Mõtlemine. Umbes 5-kuuselt tekib arusaam,et objekt eksisteerib inimese poolt sellesama objekti tajumisest sõltumatult. See omandatakse täielikult umbes 1,5- aastaselt. o N
vastasid stereotüübile rohkem kui mujal) Väga püsivad stereotüübid. 13.loeng Sotsiaalne käitumine käitumisteadused, väljend 50ndatel 20.sajandi I pool käitumine peamine -> biheiviorism (sotspsüh kui teadus sotsiaalsest käitumisest) põhiidee: käitumine juhtiav tagajärgedega (tasu v karistus), ei tööta alati. Kui erinevad hoiakud satuvad vastuollu tekib kongitiivne dissonants ja inimene püüdleb taskaaalu poole, muutes hoiakut. Praegu peamine tunnetusprotsessid kognitiivpsühholoogia Milgrami eksperiment 1974 elektrisokid Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie) inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära 19.saj lõpp Prantsusmaa massi/hulga psühholoogia Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega 19.saj lõpp Ameerika Teiste inimeste juuresolek mõutab käitumist, sotsiaalne soodustamine, looderdamine 20.saj vahetudes significant others W
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
Uurimisprobleemid ja metodoloogia Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele • Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne) Arengu uurimine Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada? • Uurimuse eesmärk on mingit huvipakkuvat valdkonda … – analüüsida, – koguda infot ja andmeid teema kohta, – teha järeldused tulemuste põhjal – seejärel olemasolevaid arenguteooriaid täiendada 1. Võimalused uurimiseks – KEDA? • Kaksikute uurimused – Ühemuna kaksikud (nt Gesell) – Teised kaksikud ja õed-vennad • Adopteeritud laste/perede uurimused •
Arvatakse, et see, mida tajume on lihtne, närvisüsteemi kaudu peegeldunud väliskeskkonna pilt ning psüühika sisuks see, mis vahetult antud tajuna või ideede ja mõtete läbielamisena. Seda nim. automaatsuse illusiooniks. Inimene pole võimeline läbi elama eeltööd, mis kõiki neid protsesse, mis vahendavad meile tajusid ja intellektuaalseid elamusi On loodud mitmeid teabetöötlussüsteemi mudeleid. Tegemist on universaalse süsteemiga, kus tunnetusprotsessid on teineteisest sõltuvad ning neid on võimatu rangelt teineteisest eristada. Süsteemi saab kirjeldada struktuuri, protsesside, koodide, esinduste abil. *struktuursed komponendid kirjeldavad informatsiooni iseloomu mingil tasandil *funktsionaalsed komponendid kirjeldavad mingi taseme operatsioone ja teisendusi Informatsioonitöötlussüsteemi iseloomulikumad tunnused: koodide paljusus, süsteem on
valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted:
mingile objektile või tegevusele. Isikutaju- tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on- stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine. Taju vead- stereotüüpide kasutamine, haloefekt, loogiline järeldamine. Aisting- on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klasikaliselt eristatakse meelte järgi- nägemise kuulmise haistmise, maitsmise ja kompe ehk puutehaistingut. Tunnetusprotsessid: aisting, taju, tähelepannu, mälu, mõtlemine, kujutlus, keel.9. Rollid Roll on sotsiaalne positsiooniline seotud käitumine, mis peaks vastama teiste inimeste rolli ootustele. Rollid: ema, lapse, abikaasa, sõbra, alluva jne. Rollid lähevad konflikti siis näiteks kui ema on politseinik ja peatab oma lapse kinni siis ta mõtleb et määrab väiksema trahvi kuna ta ise maksab selle nagunii. Rollivahetus võib olla normaalne või pataloogiline
mõistmisel kui ka lapse enda kõnes. Suhtlemisstrateegiate ja suhtlemistakstikate vähese tundmise tõttu ei osata valida suhtlusstiili. Ei osata arvestada partneriga, s.t. kujutada ette partneri rolli.Suhtlemismotiivide arenematusest tulenevad negatiivsed hoiakud, vähene vajadus luua kontakte ja jätkata dialoogi. Oskamatus töötada kirjalike tekstidega, kust võiks hankida teavet suhtlemisest ja käitumisnormidest. Teema: Kõne ja psüühilised protsessid Millises vanuses on millised tunnetusprotsessid juhtivad? Milleks on see teadmine õpetajale vajalik? Taju - kuni 5 a. Laps uurib keskonda ja tutvub sellega. Tajude põhjal tekivad konkreetsed, seejärel üldistatud mälukujutlused, mälu peamine funktsioon on tuttavate objektide äratundmine.Algub räägib laps ainult sellest, mida tajub - kõne on situatiivne ja sõltub lapse tegevusest. Kasutatavad sõnad kuuluvad baassõnavarasse. Ka kõne mõistmine sõltub situatsioonist. Kui laps hakkab kasutama verbi minevikuvorme, annab
Juht vädib võimu ja vastutust ning sõltub suuresti rühmast; Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsioonide eest; Liidriroll on minimaalne-rühm võib hakata tegustema risti vastu org.i eesmärkidele ja viia kaosesse; Liider jätab kogu valikuõiguse rühmale, mis eeldab rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja tugevat motiveeritust. Kurt Lewini järgi inimese tööalane käitumine sõltub: Isiksuse tunnustest temperament, iseloom, võimed, tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud. Keskkonnast, kus inimene viibib. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? Osalus (Participation) on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Osalus peaks olema pigem emotsionaalne kui füüsiline!
· Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. · Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. · Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Tarkvara ergonoomikaga tegelevad intensiivselt juhtivad arvutifirmad. Viimastel aastatel on kogunenud veebi märkimisväärne hulk ergonoomilisi soovitusi. Kognitiivne ergonoomika Tehnoloogia areng nüüdisajal on muutnud tööde iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sealhulgas teadmiste omandamine, on üha suurema osatähtsusega. Nii toimitakse komplekssete tööülesannete puhul, kus töötaja peab probleeme lahendama ja otsuseid langetama. Seega on tänapäeval välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. See on käitumise teadvustamata osa. Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. Aistingud Tunnetusprotsesse nimetatakse ka psüühilise tegevuse vormideks. Sõltuvalt sisust liigituvad tunnetusprotsessid järgmiselt: - Sensoorsed tunnetusprotsessid. Nad kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Protsessi psüühiline tulemus on aisting. - Pertseptiivsed protsessid. Toimub tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühilist tulemit nimetatakse tajuks. - Mnestilised protsessid. Tunnetatust luuakse mälukujund. - Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid. Nendes kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused.
heroiin. Stimulandid stimuleerivad kesknärvisüsteemi ning tõstavad seekaudu südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel pataneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Siia alla kuuluvad kofeiin, nikotiin, kokaiin ja anfetamiinid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. N: marihuaana, meskaliin ja LSD. 13. Tunnetusprotsessid (mõiste) Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 14. Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad. 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine
Vajalik mittevajaliku informatsiooni kustutamiseks, mis aitab edaspidi neg infot vastu võtta (evo hüpo); stiium ajupiirkondadele mis aitavad õppida (õppimise hüpo); aitab infot unustada ja vajalikku talletada (unustamise hüpo); ajurakkude juhuslik stiumeerimine (kõrvalprodukti hüpo. Freud: manifestne unenägu (päeva sündmused, uneaja mõjutused) ja latentne sisu (manifeste unenäo sisu taga peitub latentne sisu ehk alateadlikud soovid ja vajadused) Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psühhilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilti tegelikkusest. Aisting annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. (tavaline tool. Näeme selle pruuni värvust (nägemisaisting), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna)
Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse,
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18
5. Mania- Painav ja intensiivne tunne, tugev vajadus olla armastatud ja hirm armastatu kaotada. Emotsionaalselt sõltuvad inimesed. 6. Pragmas- Partnerit otsitakse tema sissetuleku ja positsiooni järgi, ratsionaalne kaalutlemine partneri valimisel. Robert Sternbergi 3 komponenti: kohustus, lähedus, kirg Zick Rubini 3 komponenti: lähedus, seotus, hoolitsus Helen Fisheri 3 armastuse faasi: iha, kiindumus ja seotus. 17. Tunnetusprotsessid Taju- Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult . . Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. · Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. · Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed
erutuse levimise enamikule suurte poolekerade piirkondadele. Erutuse kontsentratsioon – ühest funktsionaalsest keskusest alanud ja teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonda. Närviprotsesside (er ja pid) vastastikune induktsioon – erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess. Tunnetusprotsessid Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus). Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega.
Kindel? Pigem pole vist teada palju rase naine võib alkoholi tarbida loodet kahjustamata. Nikotiin- Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema Haigused- kõrge palavikuga haigused, punetised, depressioon ja meeleoluseisund (avaldub keskeas) Keskkonnaseisund raskemetallid (plii, elavhõbe) olmekeemia narkoos jne. Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab, pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. 5.rasedusnädalal on loote ümber lootevesi, seda on vaja et ta hakkaks imema rinnapiima. Lootevesi on sama maitse ja lõhnaga. 5-7.rasedusnädal on juba tunderetseptorid. 12. Lõpeb organogenees, organite strukturaalne baas on välja arenenud aga nad küpsevad edasi. 16.nädal Lapse liigutused muutuvad aina keerukamaks. Laps õpib haarama, imema, teeb grimasse. 20.nädal platsenta on küps, emad hakkavad tundma liigutusi, aga on võimalik ka varem tunda.
10. Otsese õpetamise olemus. Kasutatakse, kui on vaja kindlustada põhiteadmiste ja oskuste õppimine. Näiteks matemaatikaülesannete lahendamissammude, ortograafia ja punktuatsioonireeglite, keemiavõrrandite tasakaalustamise võtete õppimiseks. Rakendatav hästi, kui õpitav on jaotatav selgesti eritatavateks järjestikusteks sammudeks. Hästi sobib nõrkade ja puuetega õpilastega töötamiseks. 11. Neli faasi, mis tuleb läbida selle õppestrateegia rakendamisel õpilase tunnetusprotsessid toetamiseks. Otsese õpetamise metoodikaid on mitu. Need, mis käsitlevad õppimist kognitiivse psühholoogia positsioonidelt, eristavad õppetöö korralduses nelja faasi: - sissejuhatus ja kordamine; - arusaamise arendamine/deklaratiivse teadmise esitus kindlal viisil koos õpilase arusaamise toetamisega, - harjutamine õpetaja juhendamisel, - iseseisev harjutamine. Faas Kognitsiooni toetavad tegevused
personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+
Hedoonilisele/emotsionaalsele komponendile baseeruvad hoiakud margi/brändi suhtes (ja/või reklaami suhtes) osutuvad mõjusaks tarbijakäitumise regulaatoriks nõrga osalusmääraga olukorras. Utilitaarsele/praktilisele (kognitiivsele ja/või käitumuslikule) hoiakukomponendile baseeruvad margi- või reklaamihoiakud töötavad paremini kõrge osalusmääraga olukorras. Osalusmäär – ulatus ja põhjalikkus, millega reklaamiteate poolt esile kutsutud tunnetusprotsessid on ametis toote/brändi omaduste kohta käivate väidete, vihjete ja demonstratsioonide analüüsimisega; osalusmäär sõltub inimese motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast. Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks: lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta
sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad psüühilisteks protsessideks (st vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess)), psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Samas suunasid sofistid esimesena filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele, muutsid mõtlemise enda mõtlemise aineks, allutasid eetilised väärtushinnangud. Suur panus ka kõnekunsti, keeleteaduse ja grammatika arengusse. MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 20. PILET AMEERIKA PRAGMATISM (PEIRCE, W.JAMES, J.DEWEY) H. MARCUSE UUSMARKSISM Pragmatismi põhiidee: õige, eetiline on see, mis töötab ja annab tulemust, kasu. Pierce räägib sellest, et kõik inimteadvuse tunnetusprotsessid tulenevad kahtluse ja veendumuse vahelisest pingest. Inimesel on loomulik vajadus veendumuse e usu järele. Tal on vaja kindlustunnet. Inimesel on mõtete ja harjumuste kogu ning kahtlus tekib siis, kui me puutume kokku uute kogemustega, millegi sellisega, mis on meie senisele süsteemile uus, võõras. Kuna inimesel on vajadus veendumuse järele, proovib ta kahtlust ületada. Ta hakkab liikuma veendumuse fikseerimise suunas
· Autonoomne emotsionaalne reaktsioon (aktivatsioon) on väga difuusne ja pole iseenesest ei hea ega halb. Alles meie hinnang muudab selle kas ärevuseks või eduootuseks · Kognitiivste teooriate kohaselt on ärevus isiksuse omadus, ent nad ei suuda seletada irratsionaalse ärevuse põhjusi. Sageli inimesed teavad, et nende hirm või ärevus on põhjendamatud, ent ei suuda neid kontrollida · Vaatamata nimetatud puudusele osutavad tunnetusprotsessid sellele olulisele, mida tippsooorituseks vaja on · Uute väljakutsete või läbikukkumisega toimetulekuks tuleb leida olukorra nägemise viise, mis kahekordistaksid meie jõupingutusi õppimiseks ja toimetulekuks · Olukordade hinnang sõltub sellest, kas tegeleme lähenemis- ehk adaptiivse käitumisega või vältimis- ehk mitteadaptiivse käitumisega · Beck (1985) väidab, et sotsiaalsed stsenaariumid on õpitud, kuid neid saab tunnetuslikult muuta. Vale mõtlemise kujunemise
eesmärkide, õnnega. Charles Sanders Peirce * Charles Sanders Peirce (1839-1914) matemaatika ja füüsiku taustaga raske iseloomuga geenius, kelle suuri plaane nurjasid tülid kolleegidega ning pidevad naiste- ja rahahädad.* * 1877/78 kirjutas Peirce kaks artiklit, mis andsid tõuke pragmatismi arenguks: -) "The Fixation of Belief" - ta kõneles sellest, et kõik inimteadvuse tunnetusprotsessid tekivad kahtluse (doubt) ja veendumuse (belief) vahelises pinges. Inimesel on olemuslik vajadus veendumuse (usu) järele s.t. mõtete ja harjumuste kindla kogumi järele. Kahtlus röövib inimeselt eesmärgi, ta on desorienteeritud. *) Kahtlusi on võimalik mitmeti ületada: :) Põgeneda isolatsiooni, sulgeda end ärritavale probleemile. :) Apelleerida kõrgemale autoriteedile mõnele parteile või kirikule.
kogemustega, peab arvutit saama kasutada paindlikult. Lõpuks, kuna kasutajad võivad töötada erinevates majandussektorites ja teha mitmesugust tööd, peab sellega maksimaalselt arvestama. Tarkvara ergonoomikaga tegelevad intensiivselt juhtivad arvutifirmad. Viimastel aastatel on kogunenud veebi märkimisväärne hulk ergonoomilisi soovitusi. 22. Kognitiivne ergonoomika Tehnoloogia areng nüüdisajal on muutnud tööde iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sealhulgas teadmiste omandamine, on üha suurema osatähtsusega. Nii toimitakse komplekssete tööülesannete puhul, kus töötaja peab probleeme lahendama ja otsuseid langetama. Eriti oluline on see firmajuhil, arstil, õpetajal, teadlasel. Tekivad uued ametid, näiteks teadmiste insener, kes ei tunne sügavalt konkreetset ainevaldkonda, kuid on kasulik probleemi lahendamisel. Üha rohkem tegeldakse virtuaalse keskkonnaga (vt Ahasan ja Väyrynen, 1999). Seega on tänapäeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
