esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad. Tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideesid. Üks valgustuse olulisi tahke oli kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i idee: tabula raza inimene sünnib kui valge leht, alles tulevane elu on see, mis tema peale kirjutama hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Pole jumalat näinud, järelikult pole olemas, väga lihtne. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see kirjutabki selle valge lehe peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ja see on poolik. Locke'i tunnetusteoorias on olulisem on tema vaated kasvatusele. Kasvatus on üks juhtiv teema valgustussajandil. Essee haridusest. Rajab selle kogemusele ja tunnetusele. ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma ja
stimuleerib ning vähendab tselluliidi ladestumist. Charcot duši näidustused: artriit, vee- ja ainevahetushäired, reuma, stress, lihasväsimus, lihaspinged, lihasvalud. Vastunäidustused: ägedad palavikuga kulgevad haigused, kopsutuberkuloos, südame-vereringe haigused, neerupatoloogiad, mao- ja kaksteistsőrmik soole haavandid, pahaloomulised kasvajad, psühhoos, naha seenhaigused, jalgade veenilaiendid, rasedus. Cleopatra piimavann - Tõeline piim siidja vahu kujul kannab tunnetuse maailma. Vann hellitab nahka enneolematult õrnalt. See on kui lumivalge järv, mis täidab meeled vaikuse ja rahuloluga. Ilu ümbritseb lisaks meeldivalt peen kaneeliaroom. Piimaproteiinide ja merelise kollageeni paitus täidab naha niiskuse ja toitainetega. Tõelises piimavahus tekkiv keha, vaimu ja hinge kooskõla seletab lahti ka Cleopatra ilu saladused. C-vitamiin - ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele.
dissonantsed kui, arvestades ainult neid kahte elementi, ühe elemendi pool tuleneb teisest. Teooria eeldab seda, et meis tekib pinge (dissonants), kui kaks meie mõtet, uskumust, hoiakut on vastuolulised. Kuna selline olukord on meie jaoks ebamugav, siis me püüame sellest olukorrast pääseda ja taastada sisemine harmoonia. Seega püüavad inimesed säilitada kognitiivset kooskla oma erinevate arusaamade vahel. Dissonants pärast otsustamist. Selleks on olemas 3 vimalust: a) ühte vi enamat tunnetuse aspekti hakatakse muutma selleks, et viia neid koosklla tunnetuse teiste aspektidega. b) te vite tuua välja uusi koosklas olevaid aspekte c) te vite püüda muuta ühe vi ka mitme tunnetuse aspekti tähtsust. Sunnitud nustumine - Sellisel juhul pannakse inimene tegema midagi sellist, mis on vastuolus tema hoiakutega. Kui inimene käitub vastupidiselt oma veendumustele, elab inimene läbi dissonantsi, psüühilise pinge. Üheks dissonantsi vähendamise
elemendi pool tuleneb teisest. Teooria eeldab seda, et meis tekib pinge (dissonants), kui kaks meie mõtet, uskumust, hoiakut on vastuolulised. Kui me avastame, et nad ei sobi kokku. Kuna selline olukord on meie jaoks ebamugav, siis me püüame sellest olukorrast pääseda ja taastada sisemine harmoonia. Seega püüavad inimesed säilitada kognitiivset kooskla oma erinevate arusaamade vahel. Dissonants pärast otsustamist Selleks on olemas 3 vimalust: a) ühte vi enamat tunnetuse aspekti hakatakse muutma selleks, et viia neid koosklla tunnetuse teiste aspektidega. b) te vite tuua välja uusi koosklas olevaid aspekte c) te vite püüda muuta ühe vi ka mitme tunnetuse aspekti tähtsust. Veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria (R.Petty ja J. Cacioppo) Richard Petty ja John Cacioppo(1986) esitasid veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria. Lihtsalt kokku võttes tähendab see seda, et inimesed kes tunnevad antud probleemi hästi ja analüüsivad
aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub NÄGEMISAISTINGUKS. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess – nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (ainult kolvikesed) toimub OTSENE EHK TSENTRAALNE NÄGEMINE, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste
Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: vedel vesi, valkude eksisteeimiseks sobiv temperatuur ning ioniseeriva liirguse väga madal tase.Ning kõige lõpuks on vaja nende parameetrite väga täpselt hoidmist miljardite aastate vältel.Antroopsusprintsiibi sisu:Maailm on selline, et seal saaks olla inimene.Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes läbi tunnetuse raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest.Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust.Ainus Universum, mida me näeme kuuleme, on meie oma.Ta on täpselt selline, et me teda näha saaksime.Seda ja ainult seda väidab antroopsusprintiip. 24.Mis tähtsus on supernoovadel Universumis? Suure massiga tähtede plahvatus, milles vabaneb tohutu hulk valgust nimetatakse noovadeks
Meie mõtetes on ka palju stereotüüpe mis loovad esmamulje. Me vaatame kuidas teda ümbritsevad inimsed suhtuvad temasse ja kujundame oma arvamuse vastavalt sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub 23
koosmõju, pildiliste kujutamise süsteemide arengu ja tekkimise vahel.( In addition to highlighting the dimension of pictorial choices and their relationship to specific purposes of pictorial behavior, the model proposed by Darras and Kindler recognizes frequent interplay of the gestural , vocal -verbal, and graphic actions in the emergence and development of pictorial systems). See on kooskõlas Parsoni (1998) mõistega kunsti tunnetuse olemuse kohta. Parson väidab, et valdav kognitsioonile lähenevaid süsteeme, määratleb erinevad kunste, igaühte, kui erinevat sümbolite süsteemi, ja "eeldab, et nad jäävad ühe meediumi piiridesse, mida ta käsitleb, eeldusel, et kui see liigub ühest süsteemist teise , kaotab ta ka oma sidususe "(lk 106). ( Parsons argues that the prevailing systems approach to cognition identifies the different arts as each being a different symbol system and "requires thought to stay
tähendab, et A ja B on samad elemendid).P eale segmenteerimist ja distributsiooni saadakse elementide hulk, mis võib juba viidata konkreetsele keelele. Suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul jääb see meetod aga ebapiisavaks. 52. Analüütiline filosoofia (loogilise analüüsi filosoofia ja lingvistilise analüüsi filosoofia) ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA Kui antiik ja keskaja F. tegelesid eelkõige olemise ja uusaja F. -- tunnetuse probleemiga, siis kaasaegses F saab põhiprobleemiks tähendus. Tunnetusele lähenetakse läbi keele. F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja seletamine. Parim meetod -- ideaalsete keelte loomine ja tõlgitsemine. Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1.f enomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.).
intensiivne kannatus, näiteks ta põeb vähki, siis tuleb ennast ära tappa. Peale tema loenguid tegid paljud enesetapu. (L3) PLATON (427-347 eKr) Platoni kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta oli Sokratese õpilane, sugulus sidemetes riigimehe Periklesega. Harrastas sporti, võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne. Pärast Sokratese mürgisurma reisis ta 10 aastat mööda maailma. Tema koolkonna aluseks sai matemaatika. Matemaatika viib inimese tunnetuse puhaste ideede nägemisele. Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud. Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks. Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras";
traditsioonilisest teaduskäsitusest erinevat tõlgendavat lähenemisviisi, mis koos kvalitatiivsete uurimismeetoditega tähistab nn fenomenoloogilis- hermeneutilist paradigmat. Oluline koht kasvatusteaduslikus uurimistöös kuulub ka kriitilis- emansipatoorsele paradigmale. Seega oleks ennatlik teaduslikkuse üle otsustamisel lähtuda ainult tavapärastest teaduslikkuse kriteeriumidest. Mõõtmine kui loodusteadusliku tunnetuse olulisemaid erisusi ei ole sellisena kasvatusteadustele alati kohandatav. Seepärast lisandub kirjeldamisele, seletamisele ja prognoosimisele kui teadusliku tunnetuse põhifunktsioonidele sotsiaalteadustes veel mõistmine ja tõlgendamine. See tähendab ka, et lisaks kvantitatiivsetele meetoditele kasutatakse kasvatusteadustes üha rohkem ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Üha rohkem leiab aga praegustes uurimustes kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineeritud
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid...
33. Taju apertseptsioon. Taju sisu ja suunitluse sõltumine inimese isiklikest kogemustest ja omadustest. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. 34. Teadvuse mõiste. Teadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Rasked" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega. 36. Teadvuse funktsioonid.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
Personaalselt ja .(sotsiaalselt orienteeritud teabelevi(isiksuse aspekt Massikommunikatsioon on retiaalne, massiline, tehniliselt ja organisatsiooniliselt vahendatud ühepoolne institutsionaliseeritud levitamine hajutatud auditooriumile. Teadete iseloom on .universaalne, avalik, mittesituatiivne, standardiseeritud ja sotsiaalselt orienteeritud .Sotsiaalse teabe sisu ning isiksuse teabeväli Sotsiaalne teave inimpõlvede kogemus ja kaasaegse ühiskondliku tunnetuse resultaat. See on teadus, filosoofia, religioon, kunst, poliitika. Sotsiaalses teabes saab eristada kolme erinevat aspekti: teadmised, väärtused/hinnangud, normid/eeskirjad/mallid. Kogu see moodustab tervikliku maailmapildi. Saab anda hinnanguid. Kõik need aspektid pole aga võrdselt olulised ja püsivasisulised. Mingid kindlad faktid jäävad ellu, aga mingid õpitud asjad võivad ununeda, kui neid enam kasutama .ei pea
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
süsteemist), moodustab pärandi/sotsiaalse traditsiooni; kommunikatsioon sidustab kultuuri. Kultuur võib olla laiali jaotatud erinevate sotsiaalsete süsteemide vahel. Kultuurimustrid. Kultuur on sotsiaalselt jagatud tunnetus- ning see on tüüpiliselt pikaajaline teadmine (kuigi võib mõelda lühiajalise sotsiaalselt jagatud teadmiste juhtudest, eriti kui sotsiaalne grupp on väike) ;mitte kogu tunnetus pole kultuuriline: meil on suur ja oluline idiosünkraatliku tunnetuse varu ning mõnikord võib olla raske tõmmata piiri selle ja väikese sotsiaalse grupi nagu abielupaar või Scilly Saarte kommunistlik partei (mis minu teada pole suurem) pool-idiosünkraatliku kultuuritunnetuse vahele. 16)Omailm (Uexküll)- Omailm on justkui maailm, kus igat subjekti ümbritseb seebimull, milles eksisteerib talle omane aeg ja ruum. Tõsi, aeg ja ruum hakkab tähtsust omama alles keerukamate
kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" (Ding für uns). Tunnetada saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleorganite läbi on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kant suhtus valgustusse kriitiliselt. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. 8. Hegeli vaimufilosoofia ja dialektika
Teisesuunalistest otsingutest kõneleb lüürilisekspressiivne, suure voolava vormiga Kristjan Tederi portree. Kuivavõitu graafiline käsitlus, kunstniku graafikast tuttav groteskne varjund eristab peale Dresdenis3 viibimist loodud A.Hasselblatti portreed. Nimetatud ja veel mõned teosed lubavad väita, et Viiraltist oleks võinud saada ka hea skulptor. Skulptuuriga tegelemine tuli igatahes kasuks tema graafikale, andes tunda kindlas plastilise vormi tunnetuse. Paralleelselt skulptuuriga tegi Viiralt graafikat, kõigepealt muidugi joonistas. Viiralt õppis ka minevikukunstist. Orientatsiooniga saksa kaasaegsele ekspressionistlikule kunstile seltsis ,,Pallases" huvi ka saksa klassika, nimelt renessansimeistrite vastu eesotsas Albrecht Düreriga4. Düreri-vaimustus kajastub selgelt Viiralti 1920.1921. aasta pliiatsijoonistustes, milles valitseb isemeelselt sõlmilise joone stiihia. Ühtaegu on ses joones täpset vormi- ja karakteritunnetust
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidž/kuvand kui kujutlus - kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Tegelikkuse meelelise peegelduse vormid: Aisting – eelab reaalset ärritajat, on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul mõjul meeleorganitele tekkiv psüühiline peegeldus, on meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, milles antakse edasi välismaailma algkvaliteedid. Taju – eeldab reaalset aistingut,on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise, nende seostamise olemasoleva kogemusega. Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidž kui kujutlus Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju
nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Aistingul on enamasti oma emotsianaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust (nt. roheline värv rahustab, punane ergutab jne). Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste esindamist kujutluses ja fantaasias. MEELELINE JA ABSTRAKTNE TUNNETUS Tegelikkuse tunnetamises eristatakse meelelist ja abstraktset astet. Meelelise tunnetuse moodustavad aistaingud, tajud, kujutlused. Abstraktne e. teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestele. AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs
& sellega ei kaasne emotsioone. Motiveeritud käitumine on vastupidine : individuaalselt muutlik, paindlik, erandeid arvestav, motiivide poolt käivitatud & emotsionaalne. Sigmund Freudi instinktide teooria · Freud lähtus inimese bioloogilisest loomusest, mis annab käitumisele energia (impulsi). Nende instinktide ühiseks energiaallikaks on libido, ent suund võib olla ka õppimise & tunnetuse poolt määratav. Kui instinktiga seotud energia koguneb, tekitab see inimesel pinge, mida nimetati tungiks. Olemuselt ebameeldiva tungi alandamiseks on vaja instinkti realiseerida mingil objektil, objekte otsides tehakse asendusi, mis ka alandab tungi. Instinkti objekti leidmine võib olla raskendatud kultuuriliste keeldude või piirangute tõttu. Sel juhul suunatakse tegevus asendusobjektile, kusjuures see alandab pinget ajutiselt, täieliku rahulduse pakub siiski "õige" objekt.
mõttes ka asesõnad see, too -- teadmine kirjelduse kaudu Loogiline positivism/analüütiline filosoofia Loogiline positivism: Lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist, mõtestatud ütluste jaotusest analüütilisteks ja empiiriliseks ja kõikide mõtestatud emp ütluste empiirilisest konrollitavusest. Kõigi emp ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. Analüütiline filosoofia: Kui antiik ja keskaja F. tegelesid eelkõige olemise ja uusaja F. -- tunnetuse probleemiga, siis kaasaegses F saab põhiprobleemiks tähendus. Tunnetusele lähenetakse läbi keele. F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja seletamine. Parim meetod -- ideaalsete keelte loomine ja tõlgitsemine. Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1) fenomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.)
Künnapas, T. (1992). Suured mõtlejad, Tallinn: Olion Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed e...
Koosneb: fundamentaalteadused(kihid)- käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele ja taksonoomilised teadused(lõigud)-uurivad looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid: 1)eksperiment ehk katse- loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. Eksperiment on nüüdisteaduses kogemusel põhineva tunnetuse peamine meetod. Eksperimendis mõjutatakse uurimisobjekti ja selle olekutingimusi eriomase seadmekogumi vahenduselt. Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2)Vaatlus- jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks 3)monitooring ehk seire- plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4)modelleerimine- tunnetusmeetod
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
Vastand sõna oli – pseudos. Kuid üsna varakult hakatakse sõna alethes kasutama ka asjade endi, teisiti üteldes, oleva enda iseloomustamiseks. See osutab oleva vastavale käsituse viisile – olevat mõistetakse ilmsusesse, 2 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. varjamatusesse tulevana. Parmenides esindabki viimast käsitusviisi: alethes ja doxa iseloomustavad oleva ilmnemise viise tunnetuse jaoks. Olev kas ilmneb varjamatult sellena, mis ta on, või varjub, selles mis ta on, paiste taha, mis laseb tal paista teisti kui ta on. Sealjuures osutab jumalanna, et doxa – paistvus – on kõigesse tunginud. Seetõttu on teada-soovija ülesandeks tõrjuda paistvust, mida kinnitavad inimeste arvamused, ja leida tee varjamatusse. Samal ajal ja küllap selle tarvis tuleb jumalanna sõnul ka surelike, tavaliste inimeste arvamuste maailma tunda. Sellega on teadmisele seatud tema ülesanne
valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus: Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates.
Projekteerimisel lähtus ta alati ennekõike maastikust ja selle võimalustest, see tähendab, et lähtus reljeefist, haljastusest ja veekogudest, sobitades hoone nendega ühte. Kui oli võimalik, ei võetud tema objektide ehitusel maha ühtegi puud. Pormeister on kirjutanud: ,, Pean arhitektuuri sidumist loodusega ning ehitiste inimsõbralikke masse ja mõõtmeid projekteerimisel äärmiselt oluliseks. Ilma sügava ruumilise tunnetuse ei sünni head ehitist." Uusfunktsionalism Laeva katsesovhoosi keskus Laeva katsesovhoosi keskus projekteeriti 1976-1977 aastatel ja valmis 1980. aastal arhitekt Toomas Reinu poolt. Laeva keskusehoone paikneb Laeva külas Ankru tänaval. Asukoha reljeef laskub põhja ja loode suunas, mistõttu on hoonel oma asukohas küllaltki domineeriv positsioon. Keskusehoone lähudeses on loodes eramajad ning kagus ja lõunas
Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. 14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv,
poliitilisi suhteid ühiskonnas (ühiskonna poliitilist organisatsiooni). Üldistav kui ka rakenduslik on ta seetõttu, et kujuneb ja areneb valdavalt sotsiaalse praktika, st riigi organiseerimistegevuse ning õigusliku reguleerimise mõjul, üldistades saadud kogemusi ning andes üldistuste pinnalt praktikale tagasi teaduslikult põhjendatud lahendeid. Ühtne on ta selles mõttes, et esineb sotsiaalteaduste süsteemis tunnetuse objekti alusel ühtsena (terviklikuna), kuid seesmiselt on ta ise omakorda diferentseeritud erinevateks harudeks ning allharudeks. Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib on inimene, sotsiaalne keskkond (ühiskond), riik kui organisatsioon sotsiaalses keskkonnas, õigus(-normid) kui sotsiaalsete protsesside regulaator, inimese tegu (tegevus ja tegevusetus) aegruumis, teo
eluaastat. Sel perioodil vajab laps vanemaid kõige rohkem. Kui laps tegeleb mõne mänguga, saab ta tulemuse täpsust ise kontrollida. Igal mängul on kontrollelemendid. Fröbeli pedagoogikas on kaks püsiva tähtsusega tunnetust: · Lapse vaimse elu ülesehitamine algab koos esimeste meeleliste muljetega · Lapsel on enne ratsionaalset suhtumist maailma vaimne suhe sellesse, mis on kunstilist laadi ja avaldub mängus ning saab ainult mängu kaudu areneda. Lapsel on tung Jumala tunnetuse järele. Fröbeli unustamatuks saavutuseks jääb kindlasti Tunnetus, et laps juba enne ratsionaalset suhtumist maailmasse omab vaimsust, mis kunstilist laadi ja mis end avaldab mängus ning mis ainult mängus kasvada saab. Mäng rahuldab väikelapseeas korraga kõiki neid lapse tunge, mida alles koolieas eraldi saab arendada. Materjal peab olema selline, et teda saab pidevalt keerulisemaks teha, vastavalt lapse hingelisele kasvamisele. Fröbel toonitas palli kui ideaalse mängumaterjali
illusioon. Kui iga inimene saab üle teadmatusest, saavutab ta ühinemise Brahmaniga. Selleks on kolm teed: 1) teadmiste tee ehk upanisadide ja teiste filosoofide tekstide uurimine 2) tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalide sooritamine 3) armastuse tee ehk jumalale andumine. Sankhja õpetuse tuum seisneb selles, et inimese tõeline vaimne loomus on eksituse tõttu langenud materiaalse küüsi. Vabanemine ehk hinge pääsemine mateeria ahelatest toimub tunnetuse arendamise kaudu. Gnostitsistliku õpetusena on seal jumalatele vähe kohta. Jooga õpetuse rajas Patandzali u 200 ekr. Jooga filosoofiale tugineb rida meditatsiooniviise, mis olid olemas juba veedade ajastul. Tähtsamad neist on: 1. raadzajooga ehk teadmiste jooga 2. mantrajooga ehk loitsude jooga 3. hathajooga ehk asenditejooga Jooga puhul on tähtis mõõdukus kõiges kõlbeline elu, füüsiline ja vaimne tasakaal. Kultus ja ühiskonna eripära
· kirjandusteooria - filosoofia, keeleteadus, psühholoogia (on interdistsiplinaarne, ent samas ka teoreetiline See pretensioon tähendab seda, et kirjandusteooria juhib kirjandusajalugu; samas kogu aeg on mängus see, missugune on praktika. Teooria osad on interdistsiplinaarsed, haldus laiemalt. Samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika Immanuel Kant - Goethe ja Schiller Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R) Positivism ning ajalooline ja võrdlev meetod
säilitab mina-skeeme Imidzikujunduse eesmärk: Toetada mina-skeemi kujunemist st. kujundada mina-skeemi. Sellist, mis rajaneks brändi personaalsusel st toetaks brändi tarbimist. Alalävised aistilised assosatsioonid on universiaalsed. IMIDZ KUI KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. IMIDZI KUI KUJUTLUSE OMADUSED · Mälulisus(peab olema midagi mälus enne.. mingid mälupildid, mis hakkavad konstrueerima üha täiuslikusemaks kujundiks) · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus(a la hobune on mees, lehm on naine, sai on naine ja leib on mees. ehk, kas su hinnang on, et kas mingi toode on pigem mees või naine?) · Terviklikkus
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
Ei tohi unustada, et tänapäevane jurisprudents on eelkõige väärtusjurisprudents. Ka Eesti püüdleb selle poole, kuigi eelkõige ollakse kinni normi sõnastuses. Siin avaldub ka erinevus kontinendi ja üldise õiguse vahel, viimases on väärtuste ja üldiste printsiipidega opereerimine tavapärasem (kontinent lähtub pigem normist). Seega võiks siin punkti alla arutada ka tõlgendamisega seonduvat – millised tõlgendamismeetodid on tavapäraseimad Eestis (tõlgendamine kui tunnetuse alus). III-1. Väärtusjurisprudents kui XX saj. Jurisprudents Väärtusjurisprudents saavutab oma tähenduse seeläbi, et ta tunnustab ja on seotud „seadusest kõrgemalseisvate“ või „seadusele eelnevate” väärtustega. Võib-olla oleks täpsem kasutada siinkohal terminit väärtusmastaap. Väärtusmastaabid peavad olema aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja samuti seaduse tõlgendamisele.
mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide psühhofüsioloogilised käsitlused tegelevad emotsioonide ning kehatalitluse ja närvisüsteemi seostega. Emotsioonide kognitiivsete käsitluste keskmes on emotsioonide ja tunnetuse seosed. Emotsioonide kultuurilistes käsitlustes uuritakse, mis on erinevatel kultuuridel emotsioonide osas sarnane ja mis erinev. Põhiemotsioonid on ühised enamikule inimestele. Need on õnnelikkus, kurbus, üllatus, hirm, viha ja vastikus. Emotsioonide tekkekiiruse, kestuse ja tugevuse alusel eristatakse emotsionaalseid seisundeid. Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused võivad anda emotsioonidest küllaltki objektiivset teavet, sest nad on tahtele allumutaud
ehk jumala riigis, pole võimu mis jumalast ei tuleks millele tugines keskaegne ühiskond; -ühtsusele, üks suur jumalariik; elamise eesmärk on hüveline elu; harmoonia idee, jumala armu suhtes on kõik võrdsed mille poolest erineb teoloogia mütoloogiast (antiik Zeus ja keskajal jumal, miks see pole mütoloogia); - Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Mittemõistetava üleminek mõistetavaks; läbitöötamise tase kes sõnastas ristiusu põhitõed; Augustinus samas platon ka piibel mis on paratamatu tõde; jumala asemik maa peal võis kuulutada midagi tõeks ilma et viitaks seadustele. Lk 71 ajatu ja muutumatu jumalik tõde mida inimene ei saa mõjutada 18 miks lõi jumal õiguskorra Õiguskorra on loonud jumal pärast pattulangemist.
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
leidma kinnituse loogilises arutelus) Subjektiivsuse eitamine see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust (absoluutne subjekti ja objekti vastandamine) Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne, kõik muu on kas teadmatus või hälve) Kolme staadiumi seadus "Iga meie tunnetuse haru läbib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafüüsilise või abstraktse seisundi ja teadusliku ehk positiivse seisundi." 1. staadium: asjade olemus = Jumal. 2. staadium: Jumala asemele astuvad abstraktsed mõisted, jõud, olemused. 3. staadium: otsing on lõppenud; uuritakse ja võrreldakse tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi. 6 positiivset teadust 1.matemaatika 2.astronoomia 3
esteetiiliselt halvem mingist muust kirjandusest,kuid halb on,et tema olemasolu peamine igustus on masside meelte erutamine.Seejuures veel niivrd,et varsti ei suuda keegi meldagi snade ilu ja kokkukuuluvuse peale. Lk 429-431 Teksti autor:Peeter Helme Sisukokkuvte:igemini;tulevik ja minevik on olemas vaid kostmidraamade ja kvantitatiivsete,mitte kvalitatiivsete fantaasiatena.Sellises maailmas pole kohta kontemplatsioonile,ajas liikuva mtte ja aja enese tunnetamisele.Seesugune tunnetuse vorme on aga kirjandus. Tsitaadid Mnikord ujus ta Gunnari poegadega vidu,kuid tnane muusika domineeris nii juliselt,et kik muu ji krvaliseks.Lk 311 Brita sendanud ksida,kas see ongi ristinimi.Lk 312 Sellega nklemine prduski.Lk 313 Gunnar kergitas kulme.Lk 318 Tulest,veest ja vasktorudest lbi kinud Esmeralda oli skandaalivimeline naisterahvas,selles polnud mingit kahtlust.Lk 315 Keegi marju korjata ei viitsi,aga talvel moosi lmimas olete kik.... Lk 354
c) mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil: juht ei ole vastutav ning ei taha seda ka võtta. Juhi käepikendus. 2. Renis Likert- sai ,,4-süsteemi". a) ekspluateeriv autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Valitseb hirmu kaudu, töötajatega mittearvestamine, türann. Töötajad muutuvad passiivseteks. b) heatahtlik autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Mängib demokraati- annab arvestamise tunnetuse, kuid lõppotsus on ainult tema oma. c) konsulteeriv demokraat: arvestab teistega, peab palju koosolekuid d) osavõtlik demokraat: töötajad ei tunne vajadust juhtimiseks ja vastupidi. Kui tuleb probleeme, siis lahendab. 3. Robert Blake ja Jane Moutun tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nim. gridmeetodiks. *töötajatele orienteeritud tegevus *tulemustele orienteeritud tegevus 1) Juhti ei tunne piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust
laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele (16). Söömishäired, nagu paljud teisedki psüühikahäired, on mitme teguriga haigused, mis arenevad isiksuse, tema tunnetuse, emotsionaalse ja bioloogilise olemuse ning kogemuste ja teatud sotsiaalse korraldusega seotud kandepinna baasil. Seoses söömishäiretega tundub bioloogiline faktor olevat kõige tähtsam, aga teisi faktoreid ei tohi kõrvale jätta, kuna neil on samuti tugev mõju haiguse arengule. Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda
Kus on teadmise piir? Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: skeptitsism ja realism. Skeptikud: Me teame väga vähe, palju vähem sellest, mida me arvame end teadvat. Äärmuslikversioon. Me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). ,,Me ei tea mitte midagi" on ennastkukutav, sest me ei saa ka teada, et me midagi ei tea. Realistid: Me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Me teame läbi meelelise tunnetuse milline maailm tegelikult on. Maailm ongi nii nagu ta tegelikult ja sõltumatult meie kogemisest on. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Mõnede feministide arvates traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema sugu, rass või staatus) tahaplaanile. Õigustamatult peetakse teadjaks valgenahalist keskealist meest. Miranda Fricker räägib oma töödes ,,episteemilisest ebaõiglusest": igapäevas elus võetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
