Epistemoloogia/tunnetusteooria/gnoseloogia · Episteemia teadmine kr. Keeles On filosoofia üks põhivaldkondki, kus küsitakse: 1. teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta Kas on võimalik välja mõelda mingeid kriteeriumeid tõsikindluse kohta? Kust ma tean, et homne on ka olemas, et homme ka päike tõuseb? On see tõestatav? Kust ma tean, et olen praegu siin ja kuulan loengut, ega ole kuskile kinni seotud ja kujutan seda lihtsalt ette? 2. tunnetuse mehhanismide kohta Kui ma üldse midagi tean, siis kuidas see teadmise aparatuur toimib, et ma üldse midagi aru saan? 3. tõe olemuse kohta Mis on tõde? Mis on tõe ja vale eristamise kriteeriumid? Tegelikkuse ja näivuse eristuse näited: · A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel · A: Peeter armastab mind B: Peeter väidab, et armastab mind · A: Peeter varastas Marilt 1000 krooni
lepingu teooria tõrjus välja keskaegse riigi tekkimise teooria (arvati et riik on loodud Jumala poolt nagu ka kõik muu). Inimesed ise, vabatahtlikult, sõlmisid sellise ühiskondliku lepingu, et inimühiskonnas ei toimuks samasugust võitlust nagu loomariigis (,,Kõikide sõda kõikide vastu" ,,Bellum omnium conten ommas"). Ei või üksteist maha tappa (nagu hunt jänest) ja loodud riik peab jälgima, et inimesed sellest kinni peaks ja kaitsma õigusi, karistama. 2) Ratsionalism tunnetuse aluseks peetakse mõistust. Mõistusele rajanev tunnetamine. Rajajaks peetakse prantsuse filosoofi R.Decartes (1596-1650). ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Nimetatakse ka uusaja skeptitsismiks - kahtlemise filosoofia on ratsionalismi ideeliseks aluseks. Decarts oli metoodiline, põhikindel kahtleja ,,ainus asi milles ei saa kahelda, on kahtlus ise". Ta sai väga hea hariduse Jesuiitide kolleegiumis, aadli perekonnast pärit. Nõrk tervis, tehti talle
Tänapäeval edastatakse NBA mänge 212 riigis 42 keeles. 1996. aastal lõi NBA naiste liiga, mida tuntakse WNBA all ja 2001. aastal loodi NBA Develompment League, kus meeskonnad arenavad oma nooremaid ja kehvemaid mängijaid. 26. juunil 2006 võeti kasutusele uus pall, mis tähendas esimest palli vahetamist 35 aasta jooksul ja teist 60 aasta jooksul. Uue palli tootja oli Spalding ja uued pallid olid tehtud sünteetitlisest materjalist, mis pidi tagama parema tunnetuse ja põrke. Aga paljude mängijate sõnul oli pall kuivalt liiga kleepuv ja märjalt liiga libe ja kui tuli üha rohkem kaebusi ja tekkima esimesed vigastused siis 1. jaanuarist 2007 pöörduti tagasi vana hea nahast palli juurde. Alates 2006. aastast on ka varustuse (särkide ja pükste) uueks tootjaks Adidas, kes ostis ära varasema tootja Reeboki. 7 3. Meeskonnad Kui NBA 1946
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3
subjektiivne idealism (olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega) Järjekindel sub. Idealism viib solipsismi- pole midgai olemas peale ainsa mina. Monoism (on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm) dualism (aktsepteerivad, et olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, peavad üht siiski tähtsamaks) Sokratese hoiak- küismine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid t peab selle poole püüdlema. Skeptistism- ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata. Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega) radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 4. Teadmise mõiste 3 erinevat tähendust. Tunda ära teadmise klassikaline määratlus. Intuitsiooni mõiste. Popperi 3 maailma teooria.
organiseeritud kuritegevusest. Just sotsiaalsest, sest igasugune õiguslik määratlus nõuab selle nähtuse valamist kindlasse juriidilisse vormi, mis sobiks kokku ümbritseva kindla õigusliku keskkonnaga. Organiseeritud kuritegevuse selline defineerimine oleks aga võimatu, sest oma varjatud ja ülikiirelt muutuva olemuse tõttu ei allu ta ühelegi kindlale määratlusele ja teooriale. Küll aga on võimalik läbi kogemusliku tunnetuse, võrdluse ja analüüsi luua teoreetiline pilt nendest õigusliku regulatsiooni valdkondadest, mis eriti tundlikult reageerivad organiseeritud kuritegevuse kui sotsiaalse nähtuse levikule ühiskonnas ja annavad võimaluse negatiivse võimu kohalolekule ja mõjule positiivse otsustusprotsessi üle.(Anvelt 2002. 3). Tooks välja kuidas on sõnastanud organiseeritud kuritegevust ÜRO, Euroopa Liidu Nõukogu, Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon ja millised on karistused Eestis ja Venemaal.
tavaline, nimetab ta järeldust dialektiliseks ehk tõenäoliseks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid, mida millestki ei tuletata, siis viitab Aristoteles meie võimele lihtsa ja vahetu taju kaudu milleski midagi ära tunda, näiteks tunda vaadeldavas objektis ära Kalliase- nimeline inimene, ning moodustada selle tunnetuse alusel tajuotsustus. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Keelefilosoofias võttis Aristoteles Platonilt üle määratluse, mille kohaselt tõeväärtust omav lause koosneb subjektist ja predikaadist. Teisisõnu, lause, mis väljendab mõnda tõde, ütleb alati millegi (aluse) kohta midagi, erinevalt näiteks soovist või küsimusest. Lisaks sellele töötas ta oma teoses ,,Kategooriad" välja teooria, mille järgi kõik
vähemalt 60% võimalikust. 8. Eesti keele õpetuse üldalused Eesti keelel kui emakeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks. Ühiskondlikul tasandil on eesti keelel eriline tähtsus rahvuskeelena: eesti keel kannab eesti kultuuri, oma keel ja kultuur on rahvuse säilimise ja kestmise eeldus. Emakeel on inimese mõtlemise ja tunnetuse vahend, samuti peamine eneseväljenduse ja vahetu suhtlemise vahend. Inimese suhtlemisel ümbritseva maailmaga on kesksel kohal teabevahetus, seetõttu on oskused, mis võimaldavad erinevaid tekste mõista ja luua, inimesele ümbritseva maailmaga suhtlemiseks hädavajalikud. Nende oskuste arendamine on eesti keele õpetuse kõige laiem eesmärk. 8 Keelekasutust arendatakse eesti keele õpetuses kolme õppevaldkonna õigekeelsusõpetuse,
Tajume küll, kas kaasinimene on (liiga) lähedal või kaugel, kuid me ei tea isegi täpselt, miks me teatud asetusele vastavalt reageerime: kas meie reaktsioone mõjutab teise inimese hääletoon, asend või kaugus? Või sõltub meie reaktsioon hoopiski kindlast indiviidist? Selguse saamiseks tuleb teha vaatlusi pikema aja jooksul mitmetes situatsioonides, fikseerides sealjuures iga väiksemagi muutuse. Näiteks, teise inimese kehasoojuse tunnetamine või selle tunnetuse puudumine näitab ära piiri intiimse ja mitteintiimse vööndi vahel. Ni võib öelda, et registreerides oma tundeid, on võimalik identifitseerida struktuuripunkte ja seaduspärasid ruumitajusüsteemis. Nagu öeldud, on distantsitaju protsessid ja nende “päästikumehhanismid” väga raskesti tajutavad ning vähe sellest, need on ka äärmiselt individuaalsed ja varieeruvad inimeseti. Ka enda suhtlemismustrite põhjal näen, et on sõpru või tuttavaid, kellega olen
Tagasiside. Kartlikkus, häbelikkus. Ennasttäitev ootus. Käitumise atribuudid. 13. Kuidas me loome arusaamise teistest? Esimene mulje. Esmamulje efekt. Füüsiline atraktiivsus. Väljendusrikkus. Personaalsed üldistused ja stereotüübid. 14. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. 15. Mis on stereotüübid? Üldistus kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta. 16. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju e. grupi mõju. Tundlikkus e. mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus. Muud mõjutegurid nt intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus jne. 17. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 18. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 19
end õigustanud üldkehalise ettevalmistuse, spetsiaalse painduvuse ja jõutreeningu osas. Liigutuste spetsiaalseid imitatsiooniharjutusi kuival on kasutatud ainult ujumise algõpetuse perioodil. Tehnikaalase ettevalmistuse metoodika mudelite abil eeldab aga senisest laialdasemat imitatsiooniharjutuste kasutamist ka sportliku täiustamise ja kõrgema spordimeisterlikkuse etappidel. Imitatsiooniharjutuste eesmärgiks on liigutustesiseste orientiiride süsteemi loomine, õige kinesteetilise tunnetuse arendamine, enesekontrollivõtete omandamine. Kõik see aitab kaasa edaspidisele vilumuste kujunemisele või tehnika täiustamisele. Et suurendada kinesteetilist tundlikkust ja kujundada sügavam liigutuslik ettekujutus liigutusmälus, tuleb asendite imiteerimisel sooritada staatilisi pingutusi asendites õiges suunas ning samaaegselt võimalikult paljudele lihasgruppidele korraga. (Haljand, Tamp, Kaal 1984: 5)
Situatsiooniline teooria - keskendub liidri käitumisele ja olukorra vahelistele seostele. Northouse järgi 5 olulist liidri isikuomadust: intelligentsus; enesekindlus; otsustavus; ausus (integrity); sotsiaalsus. 8. Millised on Maslow´ poolt defineeritud vajadused? Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadus Kuulumise vajadus Tunnetuse vajadus Eneseaktualiseerimise vajadus Maslow väitis, et inimese vajadused kasvavad altpoolt ülesse poole ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui alumise tasandi vajadused on rahuldatud. Kui altpoolt vajadused on rahuldatud, ei piirdu inimene ainult nendega. 9. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. Delegeerimine Juht annab töötajale ülesande:
ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus. Essee teema tegelik maailm vs ettekujutatav maailm. KRISTLUSE KAASAEGNE FILOSOOFIA Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid Tekkisid uued voolud: Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima. Peamiseks eesmärgiks oli filosoofiliste üldteadmiste ja üldiselt tunnustatud tõdede populariseerimine. Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees Kerkib esile teema et filosoofia muutub ebareaalseks,
4 Intellektuaalsed tunnetuprotsessid: mõtlemine ja kujutlus KUJUTLUS: kujutlus – psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide või olukordade psüühilinekujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile (parema ajupoolkera kontrolli all) Eukleides, Einstein, Poincare – kujutluse tuntumad uurijad mälukujutlus – reproduktiivne (vana taastamine mälust) fantaasia – kõrgema taseme psüühiline protsess, milles kombineeruvad meelelise tunnetuse representatsioonid ja abstraktse mõtlemised protsessid; produktiivne (uue kujuteldava info loomine) eidetism – eideetiliste kujundite teke, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad ning tuginevad mälule (noorte, eriti koolieelikute, seas tavaliselt) abstraktset materjali on raskem mäletada kui konkreetset MÕTLEMINE: mõtlemine – objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja
all. Võimuvahetus toimus veretult. Allkirjastas Bill of rights- õiguste akt Võimude lahusus 1689. Parlamentalismis kujuneb tava, et võimul on erakond, kel on parlamendis enamus. Kujuneb ka peaministri roll. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Minister võib osaleda ka parlamendi töös- olla saadik. VALGUSTUS Valgustus- usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Filosoofia. Sai alguse Inglismaal, kus oli vabam õhkkond. Ratsionalism- tunnetuse aluseks on mõtlemine.(Rene Descartes) Empirism- tunnetuse aluseks on kogemus (vaatlus, eksperiment ja induktsioon). (Francis Bacon) Voltaire- võitles katoliku kiriku vastu. Peamiseks eesmärgiks seadis inimõiguste vabastamist. Russeaux ei poolda parlamenti sest arvas, parlament lähtub pigem enda huvidest kui rahva omadest. Ta pooldas vabariiki. Idealiseeris riigieelset ühiskonda. Rahva suveräniteet- rahval on õigus otsustada riigivalitsemiskord, rahvas on võimu kandja ja võimuallikas.
Taju Joonis 2. Tajuprotsess Taju märksõnadeks on stiimul, tähelepanu, arusaamine ja meelespidamine. Turunduses on oluline toodete, sõnumite, suhete ja sündmuste tajumine. Inimesed tajuvad meeleorganitega, toodet võetakse vastu (üldistatult tähtsuse järjekorras) silmadega (nägemine), kõrvadega (kuulmine), kätega (kompamine), keelega (maitsmine) ja ninaga (haistmine). Tajumine kui meelelise tunnetuse terviklik protsess tugineb aistingutele, kuid sõltub ka eelnevatest kogemustest, mõtlemisest ja emotsioonidest. (Vihalemm 2008:95-97) Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 7 2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM 2.1. Turu segmenteerimine Antud juhul nimetame turuks ostjas- või tarbijakeskkonda koos selle geograafiliste, demograafiliste ja psühholoogiliste omadustega ning tunnustega. Geograafilise
teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane) rajajaks. Descartese arvates ei esine tarkus mitte paljuteadmises, vaid mõistmises. Tema meelest järeldub tõeline teadmine printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad, vaid kogujad. Mõttetark aga otsib arusaamist. Samuti uskus Descartes, et eksimuse allikad või tunnetuse teel tekkinud ohud tekivad, kas lapsepõlve eksimatusest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest või meelte väheusaldatavusest. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, oli Descartese arvates kahtlemine kõiges. Tema arvates oli võimalik saavutada tõsikindel teadmine kaheldes kõigis seni tõesteks peetud
vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse (380 - 780 nm pikkuste elektronmagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus: Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (seal asuvad ainult kolvikesed) toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele (akommodatsioon). Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre- e
Sellega harjumine võib aega võtta distsiplineerivad treeningud, mis keskenduvad keha tunnetamisele, nagu jooga ja pilates, aitavad sul sirge seljaga istumisest harjumus teha. Treeni lihaseid Pilates ja jooga aitavad ka kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaseid tugevdada. Just need lihased panevad aluse heale rühile. Lisaks parandavad tugevad kõhu- ja vaagnapiirkonna lihased sportlikku vormi ja ennetavad uriinipidamatust. Proovi joogat Lisaks keha tunnetuse parandamisele ning kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaste tugevdamisele aitab jooga suurepäraselt treenida paindlikkust ja lihaseid üle kogu keha. Hakka joogaga tegelema tasapidi ning jälgi muutusi kehas. Vali joogaõpetaja, kes on sinu vajaduste ja võimete suhtes mõistev ning pakub tagasisidet. Toeta selgroogu Selgroogu ümbritsevate lihaste toonus võib naistel pärast menopausi väheneda rohkem kui vananevatel meestel. Treeningutel on oluline keskenduda selja sirjutajalihastele, kaela
. -häirivad müra, valu, väsimus, magamatus, alkohol. -on nõrgem kella 4-5 ajal nii öösel kui ka päeval. Kõrgpunkt on kella 11-12 ja õhtul kella 20. Inimesel on raske märgata uusi olukorra muutusi, suhtlemisel partneriga muutusi meeleolus. Väljaspoole suunatud tähelepanu on võime panna tähele ümbritsevat. Sissepoole suunatud tähelepanu on avatud suurema info vastuvõtmiseks. Taju ja aistingud -On tegelik pilk maailma... Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajuvalivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Tajumine ja tajuvalivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine, kogemus..
Science avaldatud Fischeri (1971) artikkel ekstaatiliste ja meditatiivsete seisundite kartograafiast. Autor aruteleb teadvuse teisenenud seisundite üle ja leiab, et nende põhiliseks tunnuseks on subjektiivne piiride kadumine mina ja mittemina vahelt. See on kõiksusega ühtekuulumise kogemus, mis subjektiivselt väljub tavapärase aeg-ruumi kogemusest. Fischer nimetab seda ,,Selfi" kogemiseks.38 Paljude religioonide jaoks on need kogemused kirjeldatavad kui religioosse tunnetuse või praktika ülimad eesmärgid. - Fischer analüüsib erinevate usuliste traditsioonide sügavaid usulisi kogemusi ja jõuab järeldusele, et need on füsioloogiliselt sarnased, kuid nad erinevad kogemuse tõlgenduse poolest. See tähendab, et teadvuse teisenenud seisundil rajanevas usulises kogemuses on olulised nii seisund kui ka selle tõlgendus. See, kuidas seisundit nimetatakse, oleneb - konkreetsest usulisest traditsioonist
Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on “asi iseeneses”. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab kant “asjaks meie jaoks”. Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti: tunnetuse mateeriat- aistinguid tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps). Tänapäeval läh...
1) Nad on ilmselged tõed. 2) Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Piiratud teadmiste ja ajanappuse tõttu keskendub referaadi autor käesolevas referaadis Rene Descartese peateose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" tutvustamisele ja Esimeses Meditatsioonis esitatud väidete uurimisele. 3 1.MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Esimesena jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Kokkuvõtvalt esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes kõigis meelte ja tunnete vahendusel saadud väidetes.(II;1642)
10 5. Psühholoogia mõisted Psühholoogias eristatakse kolme omavahel seotud psüühiliste protsesside klassi: tunnetuslikud, motivatsioonilised ja täidesaatvad protsessid. 5.1 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid tähistavad neid osategevusi, millega inimene hangib ja töötleb teadmisi keskkonnast ja organismi olukorrast tegevuse reguleerimiseks. Tunnetuse all võib eristada omaette etappidena teadmise vastuvõttu, talletamist ja töötlemist. 1. Aistingu- ja tajuprotsessid. Ärritajate poolt edastatav (valgus, surve nahale) muutub meeleelundites närviimpulssideks, mis kulgevad kesknärvisüsteemi tõusev juhtimine. Sensoorsete protsesside poolt vahendatud info modifitseerimine kesknärvisüsteemis tekitab taju. 2. Mäluprotsessid. Ärritajate, näiteks ekstis olevate tähtede äratundmine nõuab juba
poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel. Sel perioodil anti välja ajakiri Athenæum. Romantiline koolkond astus välja Valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, täideloomingut, ning religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku.
1744.aastal ilmus tema eriskummaliseim teos ,,Siris", mis oli segu teraapiast, filosoofiast ja müstikast. 1752.augustil kolis Berkeley Oxfordi, kus tema teine poeg ülikooli asus. Tema elu seal ei kestnud aga kaua, juba 1753. aastal suri ta täiesti ootamatult, ajal mil tütar talle teed serviis, apopleksia tagajärjel. Berkeley eksperimentaalfilosoofia George Berkeleyd loetakse empiristiks; see tähendab, et ta pidas igasuguse tunnetuse aluseks kogemust. Oma ,,Inimtunnetuse põhijoontes" (1710) väljendas ta seda ,,esse on percipi", olla tähendab olla tajutud. Tema silmis ei olnud võtmeteaduseks mitte matemaatika, vaid psühholoogia. Berkeley pidas oma ülessandeks ateismi väljajuurimist, ta uskus, et religioosset usku ei ole võimalik kaitsta ilma materialistliku maailmakäsituse hävitamist. ,, Õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist" kirjutas Berkeley oma ,,Traktaadist inimtunnetuse
Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel. Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi. 4. MÄNGU KAUDU ÕPPIMINE Mäng on koolieelses eas lapse põ hitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemi-lahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi, empaatiavõimet, iseseisvust.. Mäng on iseõppimine. 5. LAPSE LOOVUSE TOETAMINE Lapse loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata küsitavusi seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära.
(Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8 alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku, arvuti kasutamise oskus, probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne. tunnetuslikud õpioskused – tunnetuse tahtelise juhtimise oskused (tähelepanu, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimise oskused, keskendumisoskused jne. organisatsioonilised õpioskused – õppimise ja puhkamise režiim, erinevate õpitegevuste sobiv järjestamine ja jaotamine, õppimise planeerimine, õppimishügieen, infokartoteekide ja konspektide koostamine jne. sotsiaalsed õpioskused – oskus teisi kuulata, oskus lülituda mõttevahetusse, oskus
veenda püütakse, seda eelkõige veenmiskunstis, loogikas nimetatakse argumendiks propositsioonide või väidete süsteemi, milles on eristatud eeldus või eeldused ja järeldus. Argumendid jaotuvad kaheks: empiirilised argumendid ehk faktid, statistilised andmed, aksioomid, paradigmad ja standardid, aprioorsed argumendid on aga intuitsioon, usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust.1 Empirismis toimub argumenteerimine vastavalt loogika reeglitele ja seadustele.2 Ratsionalismis toimub aga argumendi pealesurumine selle tõesusest või väärusest sõltumata. Empiirilised argumendid on ratsionaalsed ning objektiivsed: nad tõestavad väite veenvamalt
Õiglus – on üldmõiste, mis mahutab eneses piiramatult sotsiaalseid situatsioone. Õiguspärasus ja õiglane on liht- ja üksikmõisted – neid ei saa jagada omakorda üksikuteks elementideks. Õiglusidee on liit- ja üldmõiste Õigluse epistemoloogiline probleem – kas ja kuidas on õiglus tunnetatav? Kas saame kunagi kindlad olla, et see mida me peame õigluseks, ka tegelikult on seda? Õigluse tunnetamiseks on vajalikud kõik tunnetuse liigid Tunnetus jaguneb: pretseptsiooniks – taju, meeled, ainelise maailma tunnetamine reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud mõtetega intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad abstraktsete mõtetega Õiglus selgub eelkõige läbi vastandite Teadlik olek õiglusest ilmneb esimesena just siis, kui intellekt satub vastamisi
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad
Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus. Tasakaaluotsingud, tasakaal maailma eri komponentide vahel. Väikeste autorite ja kultuurivähemuste eestkõneleja, huvi loodusrahvaste vastu. Luules on rahvuslikke elemente, aga vaade on pigem globaalne. Retooriliselt tugevalt markeeritud, traagiliselt ülev. Loitsiv element. Proosa: romaanid „Silm. Hektor“, „Seesama jõgi“
Teise objekti liikumist tajutakse organismi enda liikumisena. Tegevuse sooritamise ja sama tegevuse järgimine aktiveerivad ajus osaliselt samu piirkondi ning närvitakke (peegelneuronid). Seega representeeritakse käitumist ajus osaliselt selle tajutavate tagajärgede kaudu ja vastupidi (ühise kodeerimise teooria, common-coding theory) Ühtset koodi kasutatakse nii enda tegevuse juhtimisel kui teiste tegevuse mõistmisel. Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)? Keha mängib tunnetuse kujunemisel ja analüüsimisel märkimisväärset rolli.
Selleks et neid keerukaid mehhanisme mõista ja nende üle teadlikumat kontrolli saavutada on vaja kogeda ka sügavama tasandi emotsioone. Erinevad emotsioonid mõjutavad ka meie mõtlemist ja vastupidi ehk mõtted mõjutavad emotsioone. Olenevalt sellest millised on meie mõtted, kas positiivsed või negatiivsed, vastavalt sellele muutuvad ka meie emotsioonid. Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine on tunnetuse kõrgem, ideaalne aste, mis võimaldab esindada nähtuste ja esemete seoseid ja suhteid, tunnetada tegelikust üldistatult, tungida maailma nähtuste varjatud olemusse. Ta on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega. Mõtlemine on tüüpiliselt inimlik nähtus, kuid mõtlemise algvorme evivad ka loomad. Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole see on eemalolevalt
100%) - Enneaegsetel enamasti IQ 10 punkti madalam + tekivad mingisugused arengu või terviseprobleemid - Enneaegsetega peab rohkem suhtlema Kultuurierinevused - Kas lapsi kasvatades peetakse olulisemaks seotust teiste inimestega või iseseisvust ja eneseteostust? - Kultuure kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele - Mänguasjade arv, raamatute arv Kognitiivne areng tunnetuse areng Kuidas võetakse infot vastu, kuidas infot seostatakse. - Imikute ajus luuakse uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vau kiirusega 100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta)
paljusid.*Teadmised on võim.*Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.*Vaikimine on rumalate voorus.*Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...*Halvim üksindus on olla ilma tõelisest sõprusest.*Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad maad, siis pole merd olemas.*Miski ei ole riigile ohtlikum olukorrast, kus kavalad saavad esineda tarkadena. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist
millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste psühholoogilise allikana, vaid ka teadmiste proovikivina. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist
saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" (Ding für uns). Tunnetada saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleorganite läbi on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. aprioorsed tingimused peavad olema üldised. Kuidas on võimalik õigustada millegi subjektiivse pretensiooni üldisusele? Kanti järgi on sellel puhul otsustavaks asjaolu, et heameele põhjuseks poleks mingi privaatne tingimus ja et seetõttu võiks eeldada "igaühel sarnast heameelt". Otsustused meeldiva üle on privaatsed: mis ühele pakub meeldivaid aistinguid, ei pruugi seda teha teise puhul.
Iisraeli tarkusekirjanduse eeskujuks oli Egiptuse tarkusekirjandus. Vt ideaalne tark inimene oli Egiptuses elanud Joosep. Tema tarkus väljendub mitmekesistes teadmistes, positiivsetes iseloomuomadustes ja usus Jumalasse. Tarkusõpetus oli praktilise suunitlusega. Eesmärgiks oli tunnetada inimese võimalusi maailmas ja otsida sel viisil konkreetseid käitumisjuhendeid. Kui inimene tunnetas õigesti oma vahekorda Jumala, ühiskonna ja kaasinimestega, võis ta eksitust kartmata oma tunnetuse põhjal tegutseda. Kes neid vahekordi õigesti tunnetas, oli tark, kes mitte rumal. 8
üldisi seaduspärasusi Arengupsühholoogia-uurib inimese arengut Koolipsühholoogia-koolipsühholoogid tegelevad õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega. Sotsiaalpsühholoogia- huvikeskmes on inimese tunnetuse, Nõustamis psühholoogia tundmuste ning käitumise mõjutatavus ja sõltuvus teistest inimestest. Et sotsiaalpsühholoogia uurib ka gruppide mõju indiviididele, on ta lähedases kokkupuutes sotsioloogiaga. Neuro psühholoogia Tervise psühholoogia Spordi psühholoogia Kohtu psühholoogia
poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel. Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum. Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku
Renessansiajastu filosoofia kestis 14. sajandist kuni 16. sajandini. Renessansi tekke eeldusteks olid reformatsioon ja humanism. Astuti katoliku kiriku autoriteedi vastu. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Filosoofiline mõtlemine kulges rahvuslike erinevuste vaimus (Cocker, 2009). 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) Telesio pidas kõige liikuvamaks mateeria liigiks hinge. Loomulikule hingele on Jumal andnud surematu lisandi, mille olemasolu tunnustamine olevat enam usu kui tunnetuse asjaks (Salumaa, 1995, lk 28). 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) Bruno uskus igavest ringlemist. Tõeliselt ei ole olemas surma kui absoluutset kadumist. Kogu universum on elu, tema substants ei saa kaduda. Kuigi tuleb oma olemasolu vorm loovutada teistele, võib-olla koguni parematele vormidele, on inimene kadumatu oma olemuse poolest (Salumaa, 1995, lk 49). 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533) Pico della Mirandola rõhutas inimese vaba ja keskset positsiooni
aastal ikkagi valitsuse ukse taha. Peale seda juba ühinenud Saksamaal ja 2003. aastal toimunud uutel valimistel võttis majanduslangus uue suuna ja tol korral kaotasid mõlemad parteid omi hääli ja pidi valitsusse asuma koos. 2009. aasta majanduslangus tugevdas jällegi kolmandate parteide positsiooni, kelleks olid vabad demokraadid. Vaadates seda ajalugu tõdeme, et demokraatlikud valimised võivad kõikuda täpselt rahva heaolu tunnetuse järgi, sest Saksamaal on valimised vaba ehk rahvas valib ka presidendi omale. (Analüüs: Saksa poliitikat kriis segi ei paiska) 8 Võrreldes meie Eesti valimiste ajalugu ja vaatenurki ei ole kujunenud valimised nii populaarseks ja vabaks. Meie rahvas saab valida põhimõtteliselt parteid, kus on pandud omad järjestused, kes vastavalt häälte summa ja osaluse protsendile kas
asjad jäävad varju. Vaimu täiuslik selgus, mõtte keskendatus, nõutav tähelepanu objekti suhtes. Kõik üldised kunstireeglid põhinevad vaid kogemusel ja inimloomuse ühiste tundmuste vaatlusel. Kogenematu hinnang võib osutuda valeks või "halvaks", sest kogenematule võib meeldida ka midagi keskpärast mitte maitsestandardile vastavat. Mida tähendab I. Kanti puhul väide, et maitseotsustus on loomult esteetiline? Maitse hinnang ei ole tunnetuse hinnang ja ei ole järelikult mitte loogiline, vaid esteetiline. Iseloomustage Kanti kontseptiooni maitseotsustuse huvitust loomusest! Mõte on selles, et kui inimese jaoks on midagi ilus, siis me ei taha, et miski sõltuks või saaks selle asja olemasolust(mis on ilus) sõltuda. Siis me hindame läbi puhta vaatluse. Meeldiva ja hea puhul on huvi objekti vastu, kuid ilu on huvitu. Hinnates ilu, tuleb jätta kõrvale objekti muud omadused, eelkõige selle praktilised kasutusviisid
oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Kujutlus erineb hallutsinatsioonist, kujutledes inimene teadvustab endale seda, hallutsiniatsioon on pealesunnituma iseloomuga Kujutlus toimub tänu paremale ajaupoolkerale. Eidetism ebatavaliselt väljaarenenud kujutlusvõime Kujutleda on lihtsam konkreetseid kui abstraktseid asju (samamoodi on mäletamisega)
Ei anna selgeid vastuseid teadusliku uurimuse käigus esilekerkinud probleemidele, kuid võimaldab projekti aluseks olevate ontoloogiliste ja epistemoloogiliste oletuste käsitlemist ja nende teemal väitlemist. Diskursusanalüüs peab aitama leida teksti varjatud motiive või teatud teksti tõlgendamiseks valitud meetodi valiku motiive. Kuna mingeid kvantitatiivseid tõendeid ei esitata, siis kerkib üles usaldusväärsuse ja valiidsuse küsimus. Selle analüüsi objektiks on tekst kui tunnetuse ja suhtlemise vahend ning eesmärgipärase ühiskondliku praktika väljenduse või kõneaktide jada. Selle poolt kasutatud andmestik on kõne, mitte see, millest käib jutt, vaid kõne ise intervjuud, tekstid, helisalvestised. Diskursuse analüüs sobib kasutamiseks iga subjekti ja olukorra puhul. Meetod annab uusi vaatenurki, lubades suurt loomingulisust. Kuid meetod ei anna konkreetseid vastuseid, see
saada kekkonnast, peaks andma hea aluspinna, et mõtiskleda võiamluste üle. Teinekord planeeritud strateegia moondub. Ettevõtted improviseerivad. Organisatsiooni eesmärgid Missioon- miks ettevõte eksisteerib. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjust. Olevikku vaatav. Visioon- kuhu tahetakse jõuda. Tulevikku vaatav. Missioon ja visioon annavad üldise käitumissuuna, kuna igaks elujuhuks ei saa kindlat reeglit luua ja see annab üldisema tunnetuse. Äri definitsiooni 3 põhikomponenti Kelle vajadusi me rahuldame? Kes on meie kliendid? Milliseid vajadusi me rahuldame? Kuidas me seda teeme? Miks me kesknedume tarbijale, mitte tootele? Muidu on müügil tooted, mida keegi ei vaja. Ettevõtte tegevuse planeerimine Tulueelarve Kulueelarve Tingimused Taktikaline planeerimine Kuidas neid kõrgelennulisi visioone täita? Keskendub konkreetsele tegevusele, inimesele. (võib olla ju väga hea idee, aga kui
Vaatepunktide paljusus (vaatepunktid inimese nägemiseks, vaatepunktid ühiskonna nägemiseks jne). adekvaatne teadmine- teadmine millegi kohta, mis vastab reaalsusele tõde on see mis on, vale on see mis ei ole inimene võib tunnetada valesti tõde, Inimene- on mõistusliku hinge ja vaba tahtega kuidas me saame teada kuidas asjad tegelikult on? - abielu- intuitiivne tunnetus, baas-intuitsioon, kõige suuremad otsused tehaksegi tunnetuse põhjal inimene kui mõistuslik jõud püüdleb arusaamiseni kuidas asjad tegelikult on (mõistuse jõul) mitte miski ei teki mitte millestki peab olema midagi väljaspool meie universumi, mis on sellise süsteemi loonud religioosne tunnetus- soov midagi edasi teada raamat “Hämmeldunud teejuht” teadmiste kaal on erinev teaduslik tunnetus oluline = saada kinnitust mingitele asjadele
Esimene alahindas kogemust ja teine mõistust. Tema arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me aga midagi öelda ei saa, sest ta on tunnetamatu ,,asi iseeneses". See asi iseeneses mõjutab aga meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseenesest meile nähtub, nimetab ta ,,asjaks meie jaoks". Tunnetada saab ainult nähtumusi (lauad, monitorid, hooned), sest asi iseenesest on tunnetamatu. Tunnetuses eristab Kanti kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeria ,,asi iseeneses" tekitab meis aistinguid; 2) tunnetuse aprioorne (kogemusest sõltumatu) külg mõistus töötleb ja korrastab aistinguid ja tekivad teadmised. Mõistuse aprioorseteks vormideks on see, et me mõtleme ajas ja ruumis ning otsime põhjuslike seoseid nähtuste vahel. Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
