EESTI KEELE ARVESTUS KESKAJA KIRJANDUS Sain teada, et keskaeg algas umbes 5.sajandil. Piiritlusteks võib pidada Kolumbuse jõudmist Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal. Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks: 1. Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule k...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni
suudavad ihulist maailmakogemust ihulisena edasi anda, on võimelised seeläbi avardama teiste inimeste maailmatunnetust, ehk mitte täiuslikkuseni kuid siiski olulisel määral. Kunsti areng püüdlusest kujutada ideaalset ilu võimalikult vahetu maailmakogemuseni on seega areng väärusest tõe suunas. Minu jaoks on just 20. sajandi kunst selline maailmapildi avardaja, ehkkl mitte Merleau-Ponty tajufilosoofiast lähtuvalt, kuid lähtuvalt mõttemaailma ja tunnetuse avardamisest. Modernse kunstiga kokkupuude on nii kauge igapäevasest tajukogemusest, et paneb tahtmatult püüdma näha maailma erinevate nurkade alt. Siinkohal on keha ja kunsti kokkupuude just ihulise psühholoogilis-füüsilise terviku kokkupuude maailmaga, mitte lihtsalt silma ja kunstiteose suhe. Moodne kunst läheb Merleau-Ponty filosoofia raamidest välja, kuna ta ei kujuta sageli seda mida silm näeb, ta kasutab erinevaid materjale, tekste, helisid,
olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heate...
Seda ei tohi segamini ajada inimesele määratud puude raskusastmega, mida tähistatakse keskmise, raske ja sügava puudena, mis kirjeldavad inimese kõrvalabivajaduse määra. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset arengut: üld - ja peenmotoorsete oskuste arengu hilistumine, lihastoonuse eripärad , mis tingivad liigutuskontrolli puudulikkuse, raskendatud tasakaalu ja koordinatsiooni nõudvad tegevused, raskused tegevuste planeerimisel, keha tunnetuse puudulik areng ja sensoorne defitsiit. Mida kujutab endast täpsemalt diabeet? Diabeet Tänapäeval tuntakse diabeedi erinevaid tüüpe. Kogu maailmas levinuim on 2. tüüpi diabeet, mis esineb täiskasvanutel ja sageli just ülekaalulistel inimestel. Lastel diagnoositakse 2.tüüpi diabeeti harva. Lastel ja noortel esineb peamiselt 1. tüüpi suhkurdiabeet, mis on krooniline autoimmuunne haigus. See
pandud tema õpilaste poolt mitme loengukonspekti järgi. Saussure´i jaoks oli uus, veel väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib märkide elu sotsiaalse elu südames ja lingvistika on vaid üks semioloogia osa. Seega oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult
2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni
oluline. On olnud mõju post-sebeokian biosemiootikutele. Proovis mõista loodust ja elusolendite ja nende ümbruse episteemilise lõike päritolu. Pattee on üks peamisi biosemiootikuta ja teadlaste eeskujuid, kudias pühendanud terve et küsimuste formuleerimine aitab hilisemalt luua raame ja sõnastikke, nendele küsimustele vastmiseks. 18) Terrence Deacon – USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik. Tema üks põhilis huvivaldkondi on inimese tunnetuse evolutsioon. Ta on püüdnud arendada semiootikat (sealhulgas biosemiootikat), mis annaks panuse nii keeleteooriasse kui ka kognitiivsesse neuroteadusesse. On välja pakkunud keele tekke teooria, mis põhineb semiootikal. Esitatud raamatus “The Symbolic Species”. Leiab, et elu ja vaimu saab taandada dünamiiliste süsteemide kaudud. 19) Jesper Hoffmeyer – taani biosemiootik. Algul uuris peamiselt biokeemia sotsiaalseid ja poliitilisi mõjusid. 1970.
ei ole teada, et neil oleks toimunud veriseid vaatemänge nagu näiteks Bütsantsi impeeriumis. Teadmine kuulmise ja nägemise kaudu 8. sajandi lõpul eKr arendasid kreeklased välja alfabeetkirja. Tänu suulisele kultuuritraditsioonile ning kirjutamise tehnoloogia algelisusele oli suulisel väljendusel jätkuvalt juhtiv roll. Kuulmise kogemus oli tähtis mälestuste talletamiseks ning kultuuri edasikandmiseks, kuid kreeklaste mõtteviis kaldus eelistama tunnetuse ning tunnete primaarse alana siiski nägemist. Ei teata seda, mis on nähtamatu. Teadmine kuulmise kaudu eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab aga teabe edastamist suuremalt distantsilt, informatsiooni suuremat spekulatiivsust ja ebaisikulisust. Suuliseks esitamiseks mõeldud loomingus luuakse sündmustele üksikasjalikke kirjeldusi ning kaunistatud töötlusi. Kirjasõna eelistab vastupidiselt abstraktsust,
Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. RATSIONALISM JA EMPIRISM. PEAESINDAJAD. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige
La Mettrie (vt Lisa 18) La Mettrie väitis: "Nagu jalal on kõndimislihased, nii on ka ajul mõtlemislihased". Leibniz (vt Lisa 19) Tähtis 17. sajandi filosoof Leibniz märkis, et oluline erinevus ainelise ja vaimse vahel on see, et ainult ainelist saab jaotada väiksemateks tükkideks. Hinge ei saa kaheks jaotada. 16 Descartes (vt Lisa 20) Descartes oli veendunud, et tõsikindla tunnetuse võib anda meile üksnes mõistus. Me ei või kunagi usaldada seda, mis seisab vanades raamatutes. Me ei või usaldada oma meeli. Teda huvitas meie tunnetuse kindlus ehk see, mida me üldse võime teada. Teine tähtis küsimus oli hinge ja keha vahekord. Ta väidab, et me ei tohi pidada midagi tõeks, ilma et me täiesti selgelt ja ilmselt tunnetaksime, et see on tõsi. Descartes mõtleb, et põhimõtteliselt on võimalik kõiges kahelda.
1. TEADUSTÖÖ ALUSED Uurimistööst tulenevad edumeelsetel teadmistel põhinevad süstemaatilised protseduurid ja lähenemised täidavad ühtlasi korrapärase ja süstemaatilise protseduuri aset juhtimisprobleemide lahendamisel (Ghauri, Grnhaug 2004: 21). 1.1 Teadustöö põhimõisted MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab
demiurg asjade maailma loomisel silmas peab; 3)eesmärgi(telos),mille kui kõrgema hüve poole kõik eksisteeriv püüdleb. Nimetatud tähenduses pole Platoni ideede mite olemine ise,vaid olemisele vastav olemise mõiste,kavatsus,juhtprintssip,mõte jms. Platonil endal seisid esiplaanil sõna ,,idee"(eespool antud mõttes) ontoloogiline ja teleoloogiline tähendus.Ent kuna Platoni veendumuse järgi-olemise liikide erinevusele rangelt vastab olemisele suunatud tunnetuse liikide erinevus,siis vastab tunnetuslikus plaanis ,,ideele",s.t. tõeliselt olevale olemisele selle olemise mõiste. Olemise ja selle olemuste tunnetamise plaanis nimetas Platon mõisteid kui ideid,mis kuulusid ühenimelistele asjadele,"sugudeks" ja ,,liikideks"."Liigid" saadakse ,,sugudest" ,,soo",s.t. hulga,mis ,,sugu" sisaldab,"soole" kaasaallutatud,selle täismahu osadeks jagamise tabatud ühtne,kõiki oma eriliike hõlmav ,,sugu",samuti ka vastupidine ülesanne-eristada kõik antud
Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad. Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle, muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord
teadusliku mõtlemise põhiliseks meetodiks tuletus või deduktsioon. Sellest tuleneb nüüd ka loogika keskne probleem: mida tähendab õieti "tuletus"? Millised võimalused on mõtlemisel üksiku sõltuvuse tunnetamiseks. Seda teooriat analüüsibki Aristoteles oma mõlemas "Analüütikas". Järelduseks nimetab Aristoteles uue otsuse tuletamist kahest juba olemasolevast ning kindlast otsusest. Kahe tõsiasja olemasolust võima me mõtlemise teel järeldada kolmanda olemasolu, saavutades uue tunnetuse, mille õigsuses ei saa olla mingit kahtlust. Loogikat kasutades võime teha järgmised skeemid: A = B B = AA = B B=CB=CC=B A= CA= CA= C Need süllogismi põhifiguurid kehtivad igas formaalses loogikas tänapäevani. 7. Otsustusõpetus. Iga süllogismis antud eeldused, äiteks, et A=B ja B=C, on tegelikult otsustused, tulenedes kas kogemuse või teoreetilise tunnetuse teel omandatud elementidest. Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine
Filosoofiasse kuuluvad koolimõiste kohaselt kaks osa: esiteks, piisav tagavara mõistustunnetusi, teiseks, nende tunnetuste süstemaatiline seotus või nende ühendus terviku idees. Mis aga puutub filosoofiasse selle ilmamõiste poolest, siis saab filosoofiat nimetada teaduseks meie mõistuse kasutamise kõrgematest maksiimidest, niivõrd kui maksiimi all mõistetakse sisemist valikuprintsiipi erinevate eesmärkide vahel. Kuna filosoofia viimases tähenduses on teadus kogu tunnetuse ja mõistusekasutuse suhestatusest inimmõistuse lõppeesmärgiga, millele kui kõige kõrgemale on allutatud kõik teised eesmärgid ning peavad selles ühinema ühtsuseks. Filosoofia ala on selles maailmakodaniku tähenduses kokku võetav neljaks küsimuseks: 1. Mida saan ma teada? (vastab metafüüsika) 2. Mida pean ma tegema? (moraal) 3. Millele võin ma loota? (religioon) 4. Mis on inimene? Antropoloogia) LUDWIG WITTGENSTEIN: Filosoofia otstarve on mõtete loogiline klaarimine
VAJADUSED JA MOTIIVID Teema 5 Vajadus käitumise determineeritus millestki, Vajadused on aktiivsuse algallikad. Vajadus e tarve on mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Orgaanilised vajadused on sünnipärased tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Ka enese- ja liigisäilitamise tung. Funktsioonivajadused on esmased tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimuda. Ka orienteerumisrefleks, vabaduserefleks ja lastel mängutarve. Võib tekkida sensoorne nälg. Sotsiaalsed vajadused Eneseteostus, suhtlemine, prestiiz jms tarbed. Vaimsed vajadused üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele.
10 Teema 5 Vajadus käitumise determineeritus millestki, Vajadused on aktiivsuse algallikad. Vajadus e tarve on mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. Orgaanilised vajadused on sünnipärased tarbed elutegevuse esmatingimuste vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Ka enese- ja liigisäilitamise tung. Funktsioonivajadused on esmased tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimuda. Ka orienteerumisrefleks, vabaduserefleks ja lastel mängutarve. Võib tekkida sensoorne nälg. Sotsiaalsed vajadused Eneseteostus, suhtlemine, prestiiz jms tarbed. Vaimsed vajadused üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu vajadus Esteetilised vajadused Püüdlus ilusa, harmooniline, kauni ja maitseka järele.
ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat.Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Ta suutis poeetilise tunnetuse anda kõige igapäevasemale ainestikule, J. Liiv luuletas tavalistest elunähtustest, ei otsinud loodusest erakordselt ilusaid või võimsaid objekte, nagu see oli omane romantikutele. Tema loodusluules on kirjaniku lähema ja kaugemakoduümbruse tüüpilisemad maastikudetailid. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Ta on loonud luuletusi kõigist aastaaegadest. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas.
Ka puul on tema arvates püüd eneseaktualisatsiooni poole olemas. Leidis, et on olemas ka organismiline väärtustamine, et igal organismil on olemas teadustamatu võime ära tunda, mis on organismile hea ja vajalik. Kui oleme enesest teadlikud, siis tunneme ära, kui organism ütleb, et on vaja puhata, siis puhkangi. Iseküsimus on see, kas anname sellele järgi või mitte. Ühelt maalt tulevad sisse ühiskonna reeglid ja surve. Kui see norm tuleb meelde, siis jätate organismi tunnetuse kõrvale ja lähtute normist. Samas rääkis ta ka positiivsest suhtumisest. Positiivne suhtumine on ühiskonna poolt tulenev ,,vorm ". Positiivne suhtumine peaks olema inimese jaoks tingimusteta kättesaadav. Kõige parem areng lapsel on see, kui ta saab tingimusteta positiivset hooldust oma vanematelt. Tihti juhtub, et vanemad hakkavad seadma tingimusi positiivse suhtumise ära teenimiseks. Üks oluline koht, mida kriitikud ette heidavad on kuidas vanemate kasvatus ja väline keskkond
uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana, jaapani aed ja bonsai. Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia, ühtesulamine. Shinto üks rituaale on pesemine o-arai. Jaapanlase tunnetuse järgi on räpasus ja kurjus samased, siit tuleneb selle rahvuse puhtusearmastus. Jaapanlase ilu mõiste sisaldab alati ka puhtust. Jaapani looduslikud tingimused on rasked maavärinad, vulkaanipursked, orkaanid. Kui õnnetused tabavad sind üks kord, teine kord, kolmas kord siis tuleb tahtmine naerda! Siit tuleneb jaapanlaste optimistlik loomus. Kõik tuleb täna ära teha, iga päev tuleb elada, nagu oleks see viimane, sellest nende töökus
Antitsipatsioon: tuleviku mudelid. · Psüühiliste nähtuste muutmine, korrigeerimine: psühhoteraapia, konsultatsioonid. Raskeim psühholoogia ülesanne. 4) Kuidas liigendatakse psühholoogiat? · Eelteaduslik psühholoogia tervel mõistusel, elutarkusel, elupsühholoogial, müütidel baseeruv vastuoluline psühholoogia. · Filosoofiline psühholoogia mõtestab psühholoogiat, inimest, tunnetuse olemust; range ja loogilise ehitusega. · Teaduslik psühholoogia mõistete täpne defineerimine, mõõdetavus, tulemuste korratavus, süsteemsus. · Rakenduspsühholoogia nõustamine, psühhoteraapia, konsulteerimine. 5) Millised on psühholoogide professionaalsed organisatsioonid? · American Psychological Association (APA), asutati 1892. Umbes 150 000 liiget. · American Psychological Society (APS)
Van Gogh`i lõputult reprodutseeritud päevalilled andsid kahekümnendale sajandile suure ürgse elujõu võrdkuju ning kollase äratatavaks põhiassotsiatsiooniks ongi päikesepaiste ja heaolutunne. Laiem ettekujutus räägib kollasest koos oranzi ja punasega kui soojadest värvidest, seevastu siniseid ja rohelisi peetakse külmadeks. Sellel on omad praktilised tagajärjed kujundamisel. Sageli võib märgata, et soojaaistingud ühe ja sama tunnetuse või illusiooni puhul püütakse kahvatusiniseks värvitud jahedas ruumis keerata termostaadi näitu kõrgemale astmele, kui seda tehakse kollases või kahvatuoranzis toonis soojas ruumis. Meie soovid võivad väga tugevasti mõjutada seda, mida me näeme, kutsudes esile kombineeritud reaktsiooni. Reageering ei pruugi olla sugugi vähem tõene, sest fakt põhineb optilisel illusioonil. Joonis 6. Casa Las Palmas I & II by Jose de Yturb 3.3. Sinised
keskajal iseenda leidmist välismaailmas. Ta näeb maailmakõiksuses neidsamu omadusi, mis on tal endal. Leides maailmas iseenda jätku, avastab ta samal ajal universumi endas. Inimese keha on maast, veri veest, hingamine õhust, soojus tulest. Loodus on Jumala looming ning personifitseeritud Natura on Jumala teener. XII saj. filosoofid räägivad juba vajadusest loodust uurida, sest loodust tunnetades leiab inimene iseenda koha selles ja läheneb selle tunnetuse kaudu jumaliku korra ja Jumala enda mõistmisele. Nende arutluste aluseks oli usk maailma ühtsusesse ning see, et Jumala poolt loodud maailmas kuulub keskne koht inimesele. Kui inimeses võib leida kõiki maailmakõiksuse põhijooni, võib ka loodust käsitada inimesekujulisena. XII saj. poeet Lille Alanus kujutab loodust sodiaagitähtede diadeemi kandva naisena, kelle riietel on kujutatud linde, taimi, loomi ja teisi olendeid, vastavalt nende loomise järjekorrale Jumala poolt.
inimene pole haige, küll aga alleeli kandja. Meestel pole samasuugust alleeli Y- kromosoomis, mis domineeriks Duchenne'i lihasdüstroofia alleeli üle X-kromosoomis. Huntingdoni tõbi Tuleneb 4. Algus 35-45a vanuselt. Neuroloogiliste Kromosoomi lühikeses Liigutuste ja tunnetuse sümptomite põhjal, õlas paikneva HD valitsemise häired. aju MRT diagnoos geeni CAG Sundliigutused- kinnitatakse kordusjärjestuste tahtmatud grimassid, mutatsioonianalüüs rohkenemisest tõmblemine. Kõne iga muutub ebaselgeks ja kõnnak ebakindlaks,
Sünesteesia nähtus avaldub kõige ilmekamalt nägemisaistingu mõjul kindlate värvuste nägemisel tekkiva soojuse/külmuse tunned tajumisega. Oranzi värvusega tuba tajume soojemana kui samas temperatuuris tumesinist. Sünesteesia võib avalduda ka teatud süngeid värvusi nähes olematu lõhna haistmisena. On teada, et tumedad pruunid või sünged tumehallid toonid koos tugeva mürataustaga võivad ruumisviibijal kutsuda esile roiskumislõhna tundmise. Kogu värvuste tunnetuse teooria muutub aastatega ja on paikkonniti tugevasti erinev. Kui põhjamaal kombineerida teadlikult meeldivad lõhnad, helid ja värvused ei ole see kombinatsioon vastuvõetav lõunamaalastele. Sama nähtus on ka märgatav trendika mööbli ja moeriietuse puhul. Etniliselt väljakujunenud kultuuritaust määrab meie suhtumise valgusesse ja värvustesse. Punane Aktiveerib eneseusaldust, stimuleerib töötegemist, mõjub ergutavalt nagu tass kanget kohvi.
samasugustega ja on seetõttu vasturääkivatud; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlaks tegemiseks juba üksikasjalikkuslikemat uurimist ning läbikatsumist. Karneadesega saavutab skeptitsism oma õitsengu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Noorem skepsis ehk skepsise kolmas õitseng leiab aset Aleksandrias ning seda Ainesidemose õpetuse toel aastatuhande vahetuse paiku. Ainesidemos pakub välja 10 punkti, nn troopi veenmaks meid lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses. Skeptitsism polnud antiikajal kuigi populaarne kuid ajalooline tähtsus asetub väljapoole kahtlust (ehkki skeptikud selles ise kahtleksid) olles aluseks ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodite otsimisel võideldes tardumuse ja dogmatismi vastu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) 5 2. SKEPTITISMI TROOPID Skeptikute troopid on kirja pannud Aenesidemus. Kuid me ei tea, palju on nendes troopides
Järeleandlik moodus Vältimise moodus Lepitamise moodus Konfliktid esinevad: Isiksusesiseselt Isiksustevaheliselt Grupisiseselt Gruppidevaheliselt Organisatsioonikonflikt Organisatsioonide vaheline konflikt Ühiskondlik konflikt Konfliktide liigid: 1. Horisontaalne ja vertikaalne konflikt (nt juhtkonna ja töötajate vahel - üleval alla ja alt üles) 2. Vajadus- ja väärtuskonflikt 3. Huvide konflikt 4. Tunnetuse ja tunnete konfliktid Suhtlemine konfliktses olukorras: Hoidke distantsi Vältige hinnangulisust Näoväljendustes Poosis Zestides Hääletoonis Sõnastage öeldu ümber, see säilitab kontrolli olukorra üle Ärge süüdistage partnerit, keskenduge probleemile Võtke konflikti kui mängu ja ärge laske ennast sellest kaasa haarata Kasutage iga võimalust, et minna üle koostööle Soovitusi konfliktses olukorras olijatele:
· Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Tegeleb ruumiga. · Näomiimika, kehakeel. · Suhted, matemaatika. · Kohtade ja nägude äratundmine. · Intuitiivne, terviklik mõtlemine. · Kirg Psühhofüüsikaline seadus Taju apertseptsioon Apertseptsioon on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Teadvuse funktsioonid - Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks. - Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi
kogunenud poeedid ning neid kutsuti tollal samuti stoikuteks, kuid nüüd omistati see nimi Zenoni mõttekaaslastele. Zenon jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Kõik kolm filosoofia osa loogika, füüsika ja eetika moodustasid ühtse terviku. Loogika tugevdab tervikut, hoiab seda koos, füüsika on õpetus loodusest, eetika õpetab, kuidas elada ja õnnelikuks saada. Stoitsism tekkis ajastul, mil filosoofia peamiseks ülesandeks ei olnud enam looduse või tunnetuse uurimine. Esiplaanile olid tõusnud hoopis eetika probleemid, inimliku õnne küsimused ning kõik muu oli allutatud nende probleemide lahendamisele. Kui Epikurose eetika oli vabaduse eetika, siis stoitsismi eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Inimene on osakene maailmast ning peab elama maailmaga kooskõlas, s.t peab elama mõistlikult. Elada mõistlikult aga tähendab: elada kiretult. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevasest elust
enamvähem aktsepteeritav meetod. Juriidiline pähkel on tõlgendamine Juristile abiks prühholoogiatundmine: mida mingi objektiivne tegu/tegevus subjektiivselt tähendab, millest tuleneb, kuidas isik seda ise tunnetab kuivõrd usaldusväärsed on isiku kirjeldused oma subjektiivsest psüühikast(siirus, eneseanalüüsi võime,, alateaduvuse teadvustamata mõjud, konflikt arvamuse ja tegelikkuse vahel) juristi enda eneseanalüüsi ja tunnetuse probleemid; enesehinnang, objektiivsusvõime, enesekontroll. NB! subjektiivsel tunnetusel põhinev arvamus ei võrdu faktikindla teadmisega, võivad kattuda või mitte Psühholoogia olulisus õigusaladel: Juristi töö - inimestega ja inimeste heaks, vabadus, vastutus, teovõime, õiglus, otsustamine, isiku tuvastamine, mälupõhiste väidete usaldusväärsuse hindamine võimatu teha head ja õiglast tööd, kui ei tunta tööobjekti hingeelu ja käitumisseaduspärasusi.
Teatud tingimustel on teatud tagajärjed Stiimulite ja reaktsioonide süsteem (must kast teadvus ja kõik subjektiivne (mida ei saa uurida objektiivselt)) Getaltpsühholoogia (Wertheimer,Köhler,Koffka) (sks, Gestalt,kujul): Lähtusid põhimõttest,et psüühilistele nähtustele (nt.taju,probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus,milles selle tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe (,,hea Gestaldi" tunnused,figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused,stroboskoopilise liikumise seaduspärasused, jm.) Dalmaatsia pilt Humanistlik prsühholoogia (Rogers,Maslow): Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholiigid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele,et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
Alles seejärel on paar abielus ning pärast õnnistamist ja palveid saavad sõbrad ja perekond osa pulmapeost. Hinduism tänapäeval tänapäeval võib suuremaid hindude kogukondi väljaspool Indiat leida Lõuna-Aafrikas,Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Suurbritannias,Austraalias, Lääne-India saarestikus, Fidzi saartel ja mujalgi.Nüüdisaegsed hindude religioossed organisatsioonid, nagu nt Ramakrisna Vedanta Missioon või Rahvusvaheline Krisna Tunnetuse Ühing (ISKCON) on leidnud viimasel ajal järgijaid läänes.Hinduismi põhimõttes ja sümbolid kuuluvad tänapäeval lääne usulisse sõnavarasse.Paljudel on hinduism elustiil- see on nii usund kui ka kultuur, millesse ollakse sündinud.Hoolimata hindude suhteliselt vähesest hulgast väljaspool Lõuna-Aasiat, on hinduistlikul filosoofial ja mõtlemisel arvestatav tähtsus lääne usulise mõtlemise ja eneseväljenduse arengus.
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
Tõhusa eneseväljenduse reeglid Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajad...
Selletõttu on ta oma nimi jäädvustanud mitte ainult kristliku teoloogia vaid ka filosoofilise mõtlemise ajalukku. Nendeks peaprobleemideks on: tunnetusprobleem, jumalaprobleem ja lunastusprobleem. Tunnetusprobleem - oma käsitluses inimlikust tunnetusest kui niisugusest sõltub Anselm olulisel määral Augustinusest ja tema sellekohane loosung ,,usun, et mõistaksin" (credo ut intelligam) kõlab ehtsalt augustiinlikult. Realistliku seisukoha pooldajana peab ta õigeks, et meelelise tunnetuse varal me tabame vaid üksikesemeid ja tunnetame üksikasju, mitte aga üldist, milles kätkeb tõde. Jumalaprobleem - kui usu läbi valgustatud mõistus on suuteline tunnetama kõige suuremaid tõdesid, siis peab ta olema suuteline neid ka loogilisel teel tõestama. Kõikekeskendav tõde ise on Jumal ja järelikult peab nüüd usus käsitletav mõistus olema suuteline säärast tõe olemasolu tõestama, näitlikustama loogiliselt säärase tõe vajadust, võimalikkust ning paratamatust.
E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda ...
Neil päevil said inimesed oma teadmised ja ideed teaduslikest raamatutest, mis aga paraku olid väga vanad. G.Galilei tahtis aga ise kõik järgi proovida ja asus tegema ekserimente,välja selgitamaks kui tõesed on need iidsetest aegadest säilinud raamatut? Galilei avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud aristotelese maailmakäsitlus. Ta võitles aristotelse dogmatiseeritud filosoofia vastu; ta pidas tunnetuse tähtsamaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile. Juba noores eas hakkas ta eksperimenteerima, ja 17 aastaselt saavutas ta läbimurde. Avastades ja väites ja tõestades tegi ta ühe inimkonnale tähtsaima eksperimendi Pisa katedraalis. Tema pea kohal kõikus lamp keti otsas edasi-tagasi, läbides kord lühema, kord pikema tee läbi õhu
Intensiivsuse suhtelise kasvuga peab suurenema puhkepäevade arv, mille jooksul organism saaks võimalikult täieli- kult taastuda. Tüüpiliseks pausiks intensiivsete treeningute vahel on 2–3 päeva. Sõltuvalt spordiala tehnilisest nüan- sirohkusest kasutatakse vahepealseid päevi kas aktiivseks puhkuseks või käiakse trennis liigutustehnikat kordamas, et “tunnet mitte kaotada”. Sama kehtib sportlase taseme kohta. Kuigi töövõime langust ei ole karta, kasutavad tipp- sportlased tunnetuse säilitamiseks tavaliselt vähem treeninguvabu puhkepäevi kui keskmise tasemega sportlased. TREENINGUKOORMUSE LANGETAMISE TEMPO Treeningukoormust on võimalik langetada ühe päevaga, millest alates on koormused püsivalt madalamad. Nii toimitakse tavaliselt lühiajalise ettevalmistuse puhul (4–6 päeva). Teine viis on etapiviisiline, treppi meenutav võrdsete ajaliste sammudega koormuse langetamine, kuni on saavutatud madalaim vajalik koormuse tase. Kol-
valikuid, edu taotlus. 4. Energeetiline tasand - eneseteostus, enda realiseerimine tegevuses. Eneseteostus - osata arendada kõiki võimeid sel moel, et mina säilib ja rikastub. Enesetunnetus - oma sisemaailma (mina) tunnetamine ja tegude hindamine, eeldades võimet oma mina ümbritsevast maailmast eristada ning enda tegevust analüüsida. Oma mina tunnetades inimene teadvustab iseennast. Tunnetuse kujunemine toimub refleksiooniprotsessis ühes teadvuse arenemisega. I Identiteedikriis - ei osata endale aru anda, mille nimel aktiivsed ollakse; inimestest on saanud vahendid, kes ei kuulu iseenese juurde. Identiteet - omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Samuti saab identiteeti käsitleda kui teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. See on omaduste hulk, mis võimaldavad objekti käsitleda unikaalsena võrreldes teiste objektidega.
valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajaleikas perspektiivis kasuks tuleb. Hakkab tekkiba aistingu ja taju baasil. Mesaame keskkonnast erinevaid signaale, mida kogeme aisinguna. Taju mõtestab need aisingu ära. Taju paneb selle pildi koku, kujutlus on selle taasesitlus meie meeltes. Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub üksikutest kõige lihtsamatest aistingulitest assotsatsioonidest. Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. Imidzikujundus kommunikatsiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt- saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut kujundus vastuvõtja tõlgendus IMIDZi kui kujutluse omadused: *mälulisus *kujundlikkus *modaalsus *subjektiivsus *Hinnangulisus *terviklikkus Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Imidz on ka ideoloogiline
6 punkti kujul saab esitada selle, mis Baconi arvates teadmise valdkonnas ette peab võtma: 1. Kuna meil on olemas olemasolevad teadmised, siis tuleb läbi viia nende teadmiste klassifikatsioon. Tuleb selgeks teha, mis teadmised meil olemas on ja millised on uurimisvaldkonnad, mis nõuavad uurimist, mida enne pole tehtud. 2. Meil ei ole võimalik teadustes edasi liikuda, meil pole võimalik loodust tunnetada, kui meil pole vastavaid meetmeid. Peame looma õpetuse tunnetuse meetodist, mida Bacon nimetab õigeks induktsiooniks. 3. Tuleb ette võtta kõikehõlmav looduse uurimine ehk siis loodus tuleb allutada vastavalt meetodist lähtuvale süstemaatilisele uurimistegevusele. Need andmed, mis me uurimistegevuse käigus saame, tuleb järjekindlalt süstematiseerida. 4. Uurimiskäik tuleks esitada tüüpiliste või mitmekesiste näidendite kogumina. Teisisõnu
pärast teda. Isetegevust ei ole Fröbel kunagi käsitanud ainult funktsionaalselt, ainult formaalse jõudude arendamisena. Ta uskus kaljukindlalt lapses olemasolevasse tungi ette aimata elumõtet interpreteerivaid seoseid. Sellest põhimõttest lähtudes on mõistetav ka see tugev rõhk, mida ta pani fantaasiale kui organile, mis võimaldab haarata neid mõtteseoseid ja milles nähtavat ühendatakse nähtamatuga. Laps ei taha mitte ainult tegutseda ja teada, vaid temas on tung Jumala tunnetuse järele. 5 Fröbeli pedagoogika üheks püsiva tähtsusega saavutuseks on tunnetus, et vaimse elu ülesehitamine lapses algab juba koos esimeste meeleliste muljetega ja et ühes kehalise kasvatusega peab ühtlasi algama ka hoolitsus lapse vaimse arengu eest. Teiseks unustamatuks saavutuseks jääb kindlasti tunnetus, et laps juba enne ratsionaalset suhtumist maailmale omab
põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused füsioloogilisteks, turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse, tunnustuse, tunnetuse, esteetilisuse ja eneseteostuse vajaduste tasemeteks. Füsoloogilised vajadused on vastavalt kõige madalam, eneseteostus on püramiidi tipp. Antud teooria väidab, et kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006) Frederick Herzbergi kahe faktori teoorias käsitletakse kahte vajaduste katagooriat: hügieeni- ja motivatsioonitegurid
Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tunnetuse puhul meie teadmised ja otsustused tulevad puhtast mõistusest ja puhtast arust, need ei sõltu meie kogemustest. Aposterioorsed tunnetused aga tuginevad kogemusele ja nad on empiirilist päritolu ehk pärinevad kogemustest. 2. Hegeli järgi on olemas kaks abstraktse mõtlemise määratlust. Esimese määratluse järgi, abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes analüüsib asju ainult ühest küljest ning sedasi otsustab, mis on talle kasulikum
aritmeetika alal. Kui laps, nii ütleb Descartes, kes on koolis õppinud aritmeetika algreeglid, ja siis õieti liitnud mõned arvud, see laps võib rahulikult öelda, et ta otsitud resultaadi kohta teab kõik, mis inimmõistus selle kohta üldse leida on võinud. Nii ka meie, kui me rakendame õieti metoodilisi reegleid, tunnetame tõde lõpuni ja täielikult. Descartes'i juhib veendumus, millele ta on jõudnud matemaatilise tunnetuse alusel, et on võimalik jõuda intuitsiooni teel tunnetustele, mis võivad kujuneda deduktsiooni aluseks. Neid tunnetusi leiab meie mõistus iseendast. Kui keegi seab endale probleemi uurida tõdesid, mille tunnetamisele küünib inimlik mõistus, siis ta leiab, et midagi ei saa tunnetada enne kui intellekti ennast, sest et temast sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. Kuid enne kindlale tunnetusele jõudmist peab Descartes läbi käima vaevalise kahtluse tee.
Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, vanapoiss. Oli saksa kuulsaim professor. Inimlik arukas kogemus on tema vaatluse alus. Tema jaoks on maailm kahene – aru ja tunnetus. Kant ühendab teineteisega ratsionalismi ja empirismi. „Ehkki meie tunnetus algab kogemusest, ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Tajupildid ilma mõisteta on pimedad, nii nagu on mõisted ilma tajupiltideta tühjad.“ Tema filosoofiat kutsutakse transtsendentaalseks filosoofiaks. Ta vaatleb meelelise tunnetuse ja aru eeldatud põhimõtteid eraldi. Aru kategooriad: kasuaalsus(põhjus-tagajärg). Ta eristab 12 kategooriat. Maailma sellisena nagu ta meile ilmneb ei ole olemas ilma paratamatuse ja juhuseta. Traditsioonilise metafüüsika kriitika. Ta analüüsib hinge ja jumala mõisteid. Kuidas saab meie mõistusesse tekkida ideid, millele pole reaalses elus vasteid. Kant seostab seda inimese erilisusega. Inimese tegevuses tuleb taju ja aru kõrvale lisada veel üks tasand – puhas mõistus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
