· Kindlasti ei tohi õigusloome tähendada üksikute isikute isiklike arvamuste vahetut ülekandmist õigusnormidesse. Õigusloome protsess · Õigusloome pädevus on Riigikogul Riigikogu liikmed valitakse rahva seast. Nad võtavad hääletuspultide juurde kaasa oma väärtushinnangud. Töötavad läbi erinevaid materjale. Eeltoodud tunnetuse põhjal kujuneb õiguspoliitiline otsus panna mingi reegel kehtima õigusnormina. · Tulemus kehtiv seadus. · Õiguse tunnetamise allikad on andmekandjad läbi mille edastatakse kehtiva õigus seadusandjalt inimestele alati mingi selle tajumist võimaldama vahendi andmekandja kaudu. Õiguse tunnetamise allikate liigitus · Eesti Vabariigi põhiseaduse §4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidenti,...
kerge valu 4 mõõdukas valu 6 mõõdukas valu 8 raske valu 10 raskeim võimalik valu Wong-Bakeri grimassi skaala Tugevuse talutavuse skaala 0 valu puudub 2 võib ignoreerida 4 häirib ülesannete täitmisel 6 häirib keskendumisel 8 häirib põhiliste tegevuste juures 10 voodis lebamine Teistes küsimustikes päritakse ka kogetud valu asukoha ja valu täpse tunnetuse kohta. Valu tunnetuse täpne kirjeldamine võib aidata haigust diagnoosida. Mõned olukorrad või haigused võivad vajada lähemat analüüsi. Saada on erinevad standardiseeritud küsimustikud, mis aitavad hinnata haiguse raskusastet, hinnates selle mõju elukvaliteedile. Patsientidelt küsitakse, kas nad saavad iseseisvalt teha igapäevatoiminguid, nagu riietumine, dusi all käimine jne. Moodsa tehnika abil saab jälgida erinevate ajupiirkondade aktiivsust ja määrata...
2009 Maailma tunnetamisest Oma osa maailma terviklikul tunnetamisel on ARGITUNNETUSEL, KUNSTILISEL TUNNETUSEL , FILOSOOFILISEL TUNNETUSEL, RELIGIOOSSEL TUNNETUSEL, TEADUSLIKUL TUNNETUSEL. Igal tunnetusteel on oma plussid ja miinused. Vallata oleks vaja tõe tunnetamise kõiki võimalusi ja tunda ka piiranguid, mis on igal teel. Inimesel, kes mõnda tunnetusteed üldse ei valda või ignoreerib, on raske aru saada mistahes tunnetusest ja tunnetuse tulemustest ning jääb tahes-tahtmata vaeseks. (Vooglaid, 2005) Teadus Mõistet teadus on keeruline (kui mitte võimatu) täpselt defineerida. Teaduse nägemiseks on vaja leida küllalt palju erinevaid vaatepunkte. Teadus on (Vooglaid, 2005) institutsioon organisatsioonide kogum haridussüsteemi loomise ja hoidmise eeldus spetsiifilise kommunikatsiooni ala õppeobjekt õppemeetod edasi- ja tagasisidestamise eeldus integratsioonimehhanism...
Õuesõpet võib hõlpsalt siduda erinevate aktiivsete liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga lihtsad, et säiliks põnevus ja enese proovilepaneku aspekt. Lapsed saavad õppida tundma enda võimeid ja teisi ning osaleda meeskonnatöös. Üks konkreetne näide liikuvuse, loovuse ja tunnetuse ühendamisest on tants. Tehagi selline tund (näiteks ,,tantsulabor"), kus lapsed saavad proovida erinevaid rütme ja tantsustiile, esineda üksi ja kood grupiga ning panna ise liikumiskavasid kokku (õpetaja kaasabil). Kaasata võib ka kõikvõimalikud rütmipillid. 3. Emotsionaalne heaolu Tunnete mõistmise oskuse omandab laps eeskätt perekonnas, teisalt mõjutab tunnete arengut kogu sotsiaalne keskkond, kus laps oma päevad veedab. Tundehariduse...
Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Kujutlus · Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine e meelde tuletamine, taas esile toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia · Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, aste meelelise tunnetuse ja mõtlemise vahel, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse psüühilisi kujundeid · Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujundite loomises Fantaasia liigid / fantaasia kujundite loomine · Aglutinatsioon- erinevate osiste liitmine · Hüperboliseerimine- suurendamine või vähendamine · Teravdamine- üksikute joonte esiletoomine Fantaasia ja kujutus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju...
Temast sai kristlane.Religiooni 3 tunnust: 1) Tunne(religioosne). Juhtivam teoloog F.Schleiermacher tõlkis ,,Loori tegija" 19.saj. Rõhutas, et sõltuvustunne on omane relig-le ,,das Gefüll". 2) Mõistus; toodab teoloogilise teooriaid, müütem stogmasid. Põhi stogma- ,,triniteet"- ,,kolmaiksuse togma-isa, poja ja püha vaim". 3) Tahe. Aluseks relig-l tegutsemisel, rituaalide täitmiseks, liturgiate läbiviimine, palvetamine, paastumine. 6) Teaduslik t. e positiivne; POSITIVISM- tunnetuse aluseks teaduslikud teadmised. Rajaja pr. mõtleja A. Comte(1798-1857) ,,Positiivse filosoofia kursus". Posit. fil (teos 6 köitet)(19 saj), ta on ka sotsioloogia teaduse rajaja(teadus ühiskonnas).Rõhutas, et on 6 teadust, mis on jõudnud posit-le tasemele, tõsitead. tase. Sotsioloogia 19.saj keskel, psüh teaduse algus 20.saj algus- eesmärk saada teadmisi. (1798-1857), Inglismaal tõid positivismi kuulsust J.S. Mill (1806-1873) ja Herbert Spencer (1820-1903)...
Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused: - Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes? - Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele? - Millised kaks äärmuslikku suunda on eristatavad tunnetusprotsessi mudeli kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel? - Milles seisnes gestaltpsühholoogide panus avastusõppe teooria tekkimisel?...
Seejuures on aga tehniline võte allutatud sügava elamuse väljendamisele. Näitena võib tuua etüüdi c- moll, mida on hakatud nimetama "revolutsiooniliseks". Selle etüüdi abil võib treenida vasaku käe passaazide mängimist. Kuid need tormlevad, suurt meisterlikkust nõudvad passaazid väljendavad siin traagilist ülestõusu puhangut ja valu. Tema etüüdid on pianisti taseme mõõdupuu, mitte ainult thnilises, vaid ka tunnetuse ja hinge mõttes. Peale lühiteoste on Chopin loonud kaks klaverikontserti, 4 skertsot ja 3 sonaati klaverile. Klaveritoeste kõrval on Chopini loomingus ka laule, mis on loodud nooruseas sünnimaal. Nende hulgas on surima populaarsuse võitnud soololaul "Soov" ("Oleksin päikene"). 24 prelüüdi Chopinil ei esine prlõõd enam sissejuhatusena, vaid eraldi teosena. Ta lõi prelüüde tsüklina, mis haarab kõiki tonaalsusi ("24 prelüüdi klaverile"). Selline ehtromantiline tsükkel sarnanaeb...
Rooma helleniseerumise tunnused A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 2. Tunnetause 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. C Teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 3. Millised toesed kuulusid järgmistele autoritele ja oli see A rea variant (utoopia politeia jne) a.Utoopia = T.More b.Politeia = Platon c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler e. Maailm kui tahe ja kujutlus = A.Schopenhauer 4. Tuua välja keskaja filosoodia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus...
Teatud tingimustel on teatud tagajärjed Stiimulite ja reaktsioonide süsteem (must kast teadvus ja kõik subjektiivne (mida ei saa uurida objektiivselt)) Getaltpsühholoogia (Wertheimer,Köhler,Koffka) (sks, Gestalt,kujul): Lähtusid põhimõttest,et psüühilistele nähtustele (nt.taju,probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus,milles selle tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe (,,hea Gestaldi" tunnused,figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused,stroboskoopilise liikumise seaduspärasused, jm.) Dalmaatsia pilt Humanistlik prsühholoogia (Rogers,Maslow): Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholiigid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele,et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused...
klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend...
loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest . Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt...
Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku...
Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil)...
Idealism ja materialism hariduses Idealismi või materjalismi all võidakse silmas pidada väga erinevaid positsioone ja suundi filosoofia ajaloos. Soovist neid omavahel võrrelda, on oluline keskenduda ühele konkreetsele näitele. Teoreetiliselt tähendab idealism filosoofias mis tahes positsiooni, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Materialism tähendab aga filosoofiasuunda, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks1. Idealsimi ja materjalismi erinevus ilmneb hästi näiteks tänapäevases koolisüsteemis. Alljärgnevalt näited kuidas idealism ja materjalism süsteemis ilmnevad....
Hajek läbis ebavajaliku kosmeetilise operatsiooni mille käigus ja hiljem Freud peaaegu verest tühjaks voolas. Hiljem, kui Freud uuesti Deutsch´i jutule läks, selgus, et Freud vajab veel üht operatsiooni, kuid hoidus Freudile ütlemast, et tal on vähk, kartes, et Freud võib tahta oma elu lõpetada. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse . Brucke mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Freud avaldas arvukalt uurimusi seoses oma tööga Brucke Instituudis, mis hästi vastu võeti ning enamus neist töödest käsitles kalade ja teiste madalamate loomade närvisüsteemi histoloogiat. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud puhtalt uurimisalane karjäär oli täielikult ebarealistlik. Uurimisalasele karjäärile oli eelisõigus...
Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi. 4. MÄNGU KAUDU ÕPPIMINE Mäng on koolieelses eas lapse põ hitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemi-lahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi, empaatiavõimet, iseseisvust.. Mäng on iseõppimine. 5. LAPSE LOOVUSE TOETAMINE Lapse loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata küsitavusi seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära....
· Tegude tee- Inimene teeb õigeid tegusi, sooritab õigeid riitusi, ta elab moraalselt. Niimoodi ütletab ta teadmatuse. · Armastuse tee- Inimene andub mingile konkreetsele jumalale. Ta pühandab oma elu konkreetse jumala teenimisele. 2. Sankhja õpetus Inimese tõeline vaimne loomus on langenud materiaalsuse küüsi. Ainuke kuidas ta sellest saab vabaneda on tunnetuse küsimus. Jumalatel pole selles rolli. See on gnostiline õpetus- 3. *Jooga õpetus Jooga juured ulatuvad Induse kultuuri. Süstemaatilise õpetuse teeb õpetaja Patanjali umb. 200 ekr. Yoga sõna tõlge on ike(puu, mis ühendas loomi). Selle eesmärk on aidata inimesel ületada materiaalse maailma piire. Jooga viise on erinevaid, kuid kolm tähtsamat on : · Radzajooga(teadmistejooga) · Mantrajooga(pühade loitsude, silpide kasutamise abil ületakse materiaalne maailm)...
Kunst on reaalse maailma edasiandja. Reaalsus vajab keelelist vahendust mitte pole otsene. Iga tekst koosneb tegelikult teistest tekstidest. Kui sa käsitled maailma tekstidena siis on sellega võimalik manipuleerida ja mängida. Sinu sooline identiteet on sinu kultuuriline identiteet. Kuid see on konstrueeritud juba ühiskonna poolt. Teine teooria - keel on miski mis on äramääratud üh, kul ja inimeste reaalsuse tunnetuse poolt. See millised oleme meie on see kus ja mis meid ümbritseb ja mõjutab. Yuppie kultuur 80 lõpp, ameerika keskklasside enese isiksuse idee ja kuidas luua endast täiuslikud isiksused(eesti keeles vaste pinsaklipslased). Sisemine ja välimine aspekt. Väliselt ideaalne- lius, sportlik ja treenitud, õige riietus, aksessuaarid, päevitunud, tennise reket käes. Väline sisaldas võltsi sisemaailma, mõõdukas kirglikkus, hoolivus. Mitte midagi sõltuvuslikku, kontrollitud kirg...
Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaarseist (värvus, lõhn, maitse) kvaliteedist, esimesed on objektiivsed, teised subjektiivsed Kogemusest pärinevaid andmeid töötleb võrdleb, ühendab, abstraheerib mõistus Tema õpetus on põhiliselt materialistlik, kuid sisaldab deismi sugemeid (peab Jumalat liikumise ja tunnetuse ürgallikaks) Ta oli inglise kodanliku liberalismi ideolooge Võim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks (välissuhted) Riiki käsitas ühiskondliku lepingu teooria seisukohast Pedagoogikas pooldas valitsevate klasside laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist (dzentelmenikasvatus) Rõhutas mõistuse arendamise ja praktiliste teadmiste andmise vajalikkust Tema filosoofia oli prantsuse materialismi...