taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest, on taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest Näiteks: Sündmus: Laulupidu, Tajujad on dirigent, osavõtja, pealtvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne 34. Teadvuse mõiste. Teadvuse mõiste ilmus algselt kui juriidiline termin Vanas Roomas. Kui tead, siis vastutad. Tunnistuse andmine. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 36. Teadvuse funktsioonid.
p r o j e k t i õ p e t ) ja õ p p e k ä i k e ; …‖ Ja teisal: ‖ Töö – ja tehnoloogiaõpetusega taotletaks, et õpilane: ―— omandab tehnoloogia vallas l o o v a m õ t l e m i s e , oskuse õpitut uutes olukordades kasutada (RÕK:1075); — omandab oskuse k a v a n d a d a j a t e o s t a d a oma tehnoloogilisi ideid keskkonda säästvalt , arvestades esteetilisi ja eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust; — kogeb eneseteostust sensomotoorse tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu, tugevdab usku oma võimetesse , arendab ettevõtlikkust ja innovaatilisust;…‖ ― — arendab tehnilist taipu, omandab ü l d t e h n i l i s i t e a d m i s i , elementaarse kirjaoskuse ja orjenteerumisvõime tänapäeva t e h n o l o o g i a m a a i l m a s , hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning t ö ö e s e t (tööobjekti);
p r o j e k t i õ p e t ) ja õ p p e k ä i k e ; ... Ja teisal: Töö ja tehnoloogiaõpetusega taotletaks, et õpilane: -- omandab tehnoloogia vallas l o o v a m õ t l e m i s e , oskuse õpitut uutes olukordades kasutada (RÕK:1075); -- omandab oskuse k a v a n d a d a j a t e o s t a d a oma tehnoloogilisi ideid keskkonda säästvalt , arvestades esteetilisi ja eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust; -- kogeb eneseteostust sensomotoorse tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu, tugevdab usku oma võimetesse , arendab ettevõtlikkust ja innovaatilisust;... -- arendab tehnilist taipu, omandab ü l d t e h n i l i s i t e a d m i s i , elementaarse kirjaoskuse ja orjenteerumisvõime tänapäeva t e h n o l o o g i a m a a i l m a s , hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning t ö ö e s e t (tööobjekti);
Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest, väljundiga tagasi ajukoorde; emotsiooniväljendus, sensoorse sisendi integratsioon · ventraalse rühma tuumad: eesmine ja lateraalne tuum liigutuskontroll tagumine tuum kehatundlikkus külgmine põlvikkeha nägemine mediaalne põlvikkeha kuulmine · intralaminaartuumad ärkvelolek, sensoorse ja motoorse sisendi integratsioon
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni ...
Spetsiifiline õigekirjahäire; Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire; Spetsiifilised segatüüpi häired) Motoorika spetsiifiline arenguhäire: Spetsiifilisele motoorikahäirele on iseloomulik motoorse koordinatsiooni raske puue, mida ei saa seostada ainuüksi intellektuaalse puudulikkusega ega spetsiifilise, kaasasündinud või omandatud neuroloogilise häirega. Motoorse kohmakusega kaasneb tavaliselt ka mõningane nägemis-ruumilise tunnetuse puudulikkus. Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired: Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired on raskesti defineeritav, ebapiisava täpsusega määratletud häirete kategooria, mille puhul on segunenud spetsiifilised keele-/kõne-, õpivilumuste ja/või motoorsete funktsioonide häired. Mitte ükski nendest häiretest ei domineeri piisavalt, et olla omaette diagnoositav. Igale sellisele spetsiifilise vilumuse arengu pidurdumisele on
Churchlandi vastus: Asjaolu, et RP regulaarsused põhinevad propositsioonide vahelistel loogilistel suhetel ei muuda seda veel normatiivseks, sest samamoodi põhinevad klassikalise gaasiseaduse regulaarsused arvudevahelistel aritmeetilistel suhetel, kuid klassikaline gaasiseadus ei ole normatiivne teooria. Normatiivne element RP-s pärineb sellest, et me väärtustame mõningaid suhteid rohkem kui teisi. RP ratsionaalsusekäsitus rakendub vaid keelt kasutavatele olenditele, kuid keel on tunnetuse hiline ja pealispindmine kihistus. Õige tunnetuse käsitus peaks hõlmama ka sügavamaid ning arengulisemalt ürgsemaid protsesse. RP abstraktsus. Argument lähtub funktsionalismist – Churchland esitab funktsionalismi kriitika. Funktsionalism on oma olemuselt konservatiivne teooria.Võrdlus alkeemiaga - Alkeemia seletas aine omadusi nelja vaimu kombinatsioonide kaudu. Hiljem see elimineeriti atomistliku keemia poolt, kuivõrd alkeemia ja keemia klassifikatsioonid ei ühtinud
kaudu. Taoline lähenemine on orienteeritud rohkem psühholoogiliselt kui sotsioloogiliselt. Universumitunnetus (knowledge of the universe) See pole tunnetus üheski kindlas või määratletud mõttes: see on oletuste sasipundar, tihti emotsionaalse värvinguga ning see muutub pidevalt. See on isiku `subjektiivne reaalsus', kui kasutada Bergeri ja Luckmani terminit. `universum' - tunnetuse kõikehaarav olemus: see on kõik, mida inimene tunneb, kui tahes avara või tühisena see ka ei esine. /vrd semiosfäär/ Kaks kontrastidimensiooni universumitunnetuses piirdume kahe kultuuri defineerimiseks kõige enam sobivaga: **lühiajaline ja pikaajaline teadmine **kultuuritunnetus mis on ühine teiste sotsiaalse grupi liikmetega, mida me võime kujutada trükitud raamatutena ja isiku idiosünkraatlik tunnetus, millest võib mõelda kui käsikirjalistest märkmetest
Kant pakkus välja uue mõistetekäsitluse: mõiste kui organiseeriv printsiip või reegel andmevoo korrastamiseks. Samad mõisted loovad sama arusaamise, ehkki kogemussisu võib olla teistsugune. Ehk tekkisid eelnevalt kirjeldatud probleemid selle rollitõttu, mis pandi peale asjadele, mis pidid meis ideid tekitama. Kantiaanlikult mõeldes loobume sellest sõltuvusest asjadest. Mõistame põhjuslikkust, seadust, aega ja ruumi hoopis tunnetuse tarvilike viiside või eeltingimustena need moodustavadraamistiku, mis aitab organiseerida meie kogemust. Aeg (sisemeele kaemuse vorm); ruum (välismeele kaemuse vorm). Kategooriad ehk puhtad arumõisted: ainsus, paljus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiramine, substants, põhjus, vastastikusus, võimalikkus, eksistents, paratamatus 61. Mõtlemine ja objektid "Senini on eeldatud, et meie teadmised peavad vastama objektidele. Ent kõik
kihku, naiste, meeste ja laste vahel. Hüvasti tagasihoidlikult torisevad eesti eided ja taadid, kui ka seitsmekümneaastane vanapoiss närudes keppi tõstab teist kiusava poisikese karistamiseks ja seda vannub ,,saadana hingeks"! Hilisema Tammsaare ,,Sõjamõtete" tunnistust mööda on inimese loomus kuri (,,kuri on inimene algusest saadik"). On nagu oleksid juba ta ,,Kahe paari ja üheainsa" kodusõjad selle tunnetuse eelkajastuseks. Me võime ta kantnikumaja massinimeste karakteristikas küll eraldada meelevaldseid ja vagusaid, vaevajaid ja vaevatuid. Aga neid kõiki haarab hooti meeletu kurjuse vimm, mis neid vihatujudes teeb üksteise taoliseks. Ei kordu mitte ainult tüüpilised sõimusõnad eri vanemate tegelaste suus (,,nirakad", ,,kurat", ,,tola"). Sääraste sõgedate loomusundide võimuses ei tähenda ka lapsed mingit olulist paremuse tõotust: noored kordavad vanade vandumist ja üksteise kiusamist
· võrdlevad õigusuuringud 2. rakenduslikku õigusteadust, mille uurimisobjekt on põhimõtete ja normide rakendamine konkreetsetel juhtudel (rahvusvaheline, rahvusülene, riigi-, rahvuslik või kohalik õigus). Rakenduslik õigusteadus tegeleb kehtiva õiguse tunnetamise, interpreteerimise ja arendamisega. Ta jaguneb: · avalik õigus · kriminaalõigus · eraõigus Õigusajaloo uurimisobjekt, tunnetuse eesmärk Õigusajalugu õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalooteaduse tunnetuse eesmärk lähtudes H. Kantorowicz'i väidetest tunnetusteoreetilisest trialismi kohta. ÕIGUSAJALUGU õiguslikud väärtused õigus normid
tundivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile (tšakrad, midagi peaks kohe juhtuma) Ruumitaju häire - Mikropsia – objektid väiksemad - Makropsia – suuremad - Värvitaju häirumine Ajataju häired – sündmused kulgevad kiiremni või aeglasemana nt kõik aegluubis Depersonalisatsioon Häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. (kehaskeemi häired, senestopaatia, ’mina’-terviklikkuse tunnetuse häire) - Ühe inimese sees on 7 mina Hallutsinoos e hallutsinatoorne sündroom – kuulmishallukatega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirm, Psühhomotoorne rahutus, muud sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral – nägemishallukad ja hallutsinoosi korral kuulmishallukad. Võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, ainete kasutamise ja ka skisofreenia korral Näited:
16 3.2 LUULE Meister väitis, et kui tükk luuletusest justkui ise lõpetab mõtte(paneb loole punkti), siis ei vaja ta muusikaliselt enam kohendamist. Selle pärast otsiski ta välja tekstid, mis tema vaatevinklist vaadatuna olid kõrgema tähendusega. Tähtis oli selle juures ka atmosfäär .Sibelius on öelnud : ,,Muusika illustreerib ja annab edasi ning muudab jõulisemaks tunde ja luuletuse tunnetuse ilma kordamata selle sõnalist pilti. " Tema hilisemad väited muusika ja poeemia seosest on võetud kokku tema enda mõtteteraga: ,,Minu laule võib laulda ka ilma sõnadeta. Nad ei ole sõltuvad luulest, nagu teiste heliloojate puhul". Sellegi poolest kannatavad tema laulud tõlgituna, sest tundeid ning inimlikkust antakse igas keeles erinevalt edasi. Sibeliuse laulud on enamuses rootsikeelsed ning inspireeritud isamaast.
- 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) 18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige määravam mulje kujundamisel. 19. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju(nt grupi mõju, grupis võib inimene palju julgemad/halvemad teod korda saata), tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22
loomulik käik. 15.Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Ehk siis taju on protsess mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Sensoorsed, Pertseptiivsed, Mnestilised ja intellektuaalsed mõtlemise protsessid. Aisting – psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel. Väljendavad
Selleks võib olla: 1) absoluutne- hõlmab uuritva kogumi kõik isendid 2) suhteline- hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega) Modelleerimine- tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja – olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikatsior) ja nende tunnetuse põhjal. Bioindikaator- Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1) otsene bioindikatsioon 2) kaudne bioindikatsioon Liik- bioloogilise süstemaatike tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on
enesekaemusse ekraani ette (repro 3). Video-Buddhast lõi ta erinevaid versioone (repro 4), sh ka performance'i vormis, mediteerides ise vastamisi ekraanipildiga. Kooskõlas kõiksusega väljendub mediteerijas sügav rahu ja tundeharmoonia, seevastu läänelikus mõtlejas pinge, tasakaalutus, mõtte ja tunde konflikt. 5 (ülal) 6 (all) Albrecht Düreri meistergravüür Melanhoolia kujutab renessaanslikku versiooni teaduslike (sj mõõdetavate) tõdede kaudu kõrgema tunnetuse saavutamise võimatusest, seega samuti tunnetuslikku konflikti (teose interpretatsioonis puudub lõplik kindlus). Lõputu mere kaldal melanhoolias on kujutatud sellel just naistegelane (repro 5). Kaasaegse eesti kunstniku Koidulast maalitud kujutlusportree ebanaiseliku dünaamika ainsaks selgituseks saab olla, et autor on meeskunstnik (repro 6), fotoalus sellele puudub. Nende ja Rodini kahe töö keskel Lilli Suburgit ilmselt tema 75nda juubeli fotojäädvustusel lillesülemite keskel
õpilaste poolt mitme loengukonspekti järgi. Saussure´i jaoks oli uus, veel väljakujunemata teadus „semioloogia” sotsiaalpsühholoogia haruks, mis uurib märkide elu sotsiaalse elu südames ja lingvistika on vaid üks semioloogia osa. Seega oli algselt märgiteadusele omistatud üsna tagasihoidlik roll (eriti võrreldes Peirce`iga). Joseph Courtès´: annab „semiootika” kolm tähendust: 1) mingi uuritav manifesteeritud üksus; 2) tunnetuse objekt, nagu ta kerkib meie ette kirjelduse tulemusena ( siia kuulub ka semiootika(te) tüpoloogia, mille Greimas võtab üle Louis Hjelmslevilt); 3) vahendite kogum, mis teevad tema tunnetamise võimalikuks. M. Lotman: „Semiootika on empiiriline distsipliin, mis tegeleb erinevate märgiliste moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed,
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilis...
valguses (väär rakendamine), siis tulemus on, et raisatakse oma aega ega püüelda selleni. Eelnevalt tuleks selgitada oma ideid. Metafüüsika on „ringjoone kandiliseks“ tegemine. Mõtlemine on instrumentaalne vahend. Teine osa: Annab filosoofia raamkava, kus selguse ja ideede probleemi hakkab lahendama. Senised kriteeriumid on olnud ebapiisavad. Tuleb ideed selgeks teha ja parem kriteerium leida. Tunnetus ja mõtlemine on protsess, mis saab alguse kahtluse ärritusest. Tunnetuse ja mõtlemine peaks viia uskumuseni. Jälle on siin Descartesi kriitika, et sellise skeemi puhul ka on aluseks kahtlemine; erinevus on aga, et Descrtesi Kahtlus eeldab, et kõik tõekspidamised tuleb kahtluse alla panna. Peirce ütleb, et see pole saavutatav ja ei saa kõike kahtluse alla panna. Taotlus kõike kahtluse alla panna, ei ole kehtinud Descartesi jaoks alati. Perice jaoks on kahtlusärritus argipäevane, kus ei ole alati kahtlust. Teaduses on natuke teistmoodi. Ka
normide sisu. Töötab välja põhimõtteid, taktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. Õigusega kaasajal on seotud mitmed teadused: õ filosoofia, õ ajalugu, õ teooria, jurisprudents (õ dogmaatika) ja õ sotsioloogia. See on võimalik sellepärast, et õigus ise on kompleksne fenomen. Iga õigusteaduse valdkond põhineb teatud teooriatel. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Õiguse ajalugu tegeleb kunagi eksisteerinud õiguskordadega. Jurisprudents analüüsib objektiivset õigust ja kehtivaid õigusnorme. Õiguse sotsioloogia pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. Õiguse filosoofia tegleb õiguse põhimõttega ja seda sageli nimetatakse õigustotsivaks teaduseks
Struktuuriline ehitus: s.3, v.3 ja v.3 · Arhailine blues koosneb 3 eelpool nimetatud akordist: I 7, IV 7 ja V 7. · Jazz blues'I nõ karkassiks on arhailine blues, kui bebop viljelevad muusikud soovisid muuta vastavat harmooniat enda jaoks raskemaks ning lisasid sinna IIm7 ja V7 juurde. Kuid akordide lisamisega tugevdati 3 põhi astet. · Vastav dominantide liikumine annab vastava mazoori ja minoori vahelise tunnetuse. Nagu oleks duur aga lõpus on pigem minoor...?! 9 Mõned kriitikud nimetavad Bluesi kõige suuremaks mõjutajaks kogu muusikas üldse. Mis ei pruugi olla sugugi vale ega ülepaisutatud arvamus. Jazz võib õelda, et on saanud alguse Bluesist. Kui poleks olnud Bluesi, poleks meil Jimi Hendrix'it, Nirvana'I, Louis Armstrong'I Miles Davis't, Pink Floyd'I, James Brown'I, Frank Zappa't jne. See Nimekiri ei hakka kunagi lõppema
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
See realiseerub kohtuliku kontrolli võimalusega. TEEMA VII: Õigusteadusest ja õigusteaduse õppimisest 1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kanti jaoks oli teadus iga õpetus kui ta oli süsteemselt, st teatud printsiipidest korrastatud terviku tunnetamine. Rerum cognoscere causas – asjade põhjuste tundmaõppimine. Pole teada, kas õigusteadus on n-ö õige, kuna õigusteaduse seisukohad, väited ja postulaadid ei ole nii täpsed nagu muudel teadustel. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on on vahetu ja selge asjade loomuse teada saamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele tunnetusprotsessis erilist kohta. Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus. Rooma õigusteaduse arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
puhkuse jms järele.Ka sugutung ja järglaste ees hoolitsemine. Seda liiki vajadused on sünnipärased. Nende rahuldamise viis ja määr on aga sotsiaalselt ja kogemuste poolt vahendatud. Nende vajaduste mitterahuldamine kutsub esile nii bioloogilisi kui ka psüühilisi häireid. a.i.1.a.i.2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Need on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse järele, s.o vajadus näha, kuulda , liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks.
otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice'i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja arendama tunnetuse iseendast. Kui raamatu alguses suudab Alice vaevu end nutmisestki hoida, siis romaani lõpuks on ta võimeline ennast vastandama ka kõige nõutumaks tegeva Imemaailma loogika vastu. Ka Alice'i füüsise suurenemine ja kahanemine näitavad keha muutusi täiskasvanu eas andes talle tegelikult võimaluse näha maailma mitmest vinklist. Kõik see teeb teda inimese tugevaks ning annab talle hääle ja julguse absrudse kohtuotsuse menetluse käigus.
inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Filosoofia esimene printsiip. Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626)
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
ja ruumilises kontekstis läbi terve keha. Tantsijad tunnevad ja ei teeskle. Roll -s.t. Sa pead samastuma persooniga, keda kehastad, tema tunnete ja liikumistega. Sa pead saama selleks isikuks. Kui sa kehastad NIMETATUD kuju näiteks Medeia, Romeo jne., siis tuleb läbi töötada selle isiku biograafia, karakter. Kui tegemist on pigem abstraktse karakteriga (N: Sõdur), siis liikumised juhatavad sulle teed selle seisundi ja tunnetuse saavutamiseks - sõdurliku tunde saavutamiseks. Tunnete skaala tantsuetenduses on väga suur, samuti ka nende tasandid, mis on eeldatavad ja vajalikud konkreetseks tööks - intensiivsed ja delikaatsed, dramaatilised ja kineetilised nad on vajalikud kõikidele etenduskunstide valdkonnas tegevatele kunstnikele. Ainult siis saavad tantsijad kommunikeeruda liikumiste kaudu publikuga. See kommunikatsioon toetub tantsija pühendumusele, ilma selleta tekib
Ühismoraalimõtlemine ütleb, et inimkogemus on universaalne (relativism ütleb, et unikaalne). Sarnaseid olukordi elame läbi igal pool, pidevalt, kõik kordub uuesti. Kultuuriuurijad leiavad, et sarnast käitumist inimkultuuris leidub ja on näha. Tekib probleem, et kui eetiliselt õige ja vale on see, mis on läbi proovitud ja töötab, siis kas protsess töötab edasi. 2.) südametunnistus 12. saj. tekkinud moraalse tunnetuse suund. Adam Smith ja Joseph Butler. Nad leidsid, et inimesed on jumala poolt varustatud erilise kõlbe tunnetusega, mis tasakaalustab meie loomupärast kalduvust enesearmastusele. Inimese omale enesekesksus selle kõrvale tuleb ligimesearmastuseprintsiip. Kui inimene lähtub südametunnistuselt, siis ta lähtub sageli irratsionaalselt. Arvasid, et südametunnistus on piiratud haare ei saa olla igas olukorras. Inimene võib olla ka südametunnistuseta
Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse loodusteaduste põhilise uurimismeetodeid. Eksperiment on nüüdisteaduses empiirilise (kogemusel põhineva) tunnetuse peamine meetod. Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringu üheks liigiks on kaugseire Maa pinna
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused. Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei tohiks looduses leiduvaid objekte sümmeetrilisteks nimetada vaid peaksime rääkima suhtelisest sümmeetriast. Vaatamata looduses ilmnevatele kõrvalekaldumistele nimetatakse õisi ja lehti jms siiski sümmeetrilisteks lihtsalt tunnetuse alusel. Sümmeetria õpetus käsitleb kujundite ja kehade mõõtmeid ja elementide ühtimist mingis korrapärases asetuses nii pinnal kui ruumis. SÜMMEETRIA LIIGID Matemaatiks liigitatakse sümmeetriat järgmiselt: 1. teljeline sümeetria 2. kesk-ehk tsentraalsümmeetria 3. sümmeetria tasapinna suhtes 4. eelnevate kombinatsioonid Teljeline sümmeetria Esineb nii tasapinnal kui ruumis. Kui kaks punkti, kaks ühtivat lõiku või kaks ühtivat kujundit
isa poos poja üles. 1762 isa ratastati(4ks), põletati. Voltaire sekkub. Algatab kohtuprotsessi deviisiks: lömastage nurjatu. Jur sits vaadatakse läbi ja isa posttuumselt mõistetakse õigeks. Kõik kroonitud pead lipitsevad tema ees. 1778 naaseb Pariisi, triumfikäik. Suri 30. mail 84 aastaselt. Volt ei lubata Pariisi matta. Maetakse kloostrisse. Voltaire'i süda toodi suure prantsuse revolutsiooni ajal tagasi. Siiamaani. Keha on pantheonis. Maailmavaade Igasuguse inimese tunnetuse aluseks on kogemus.(Või inimene sünnib kaasaantud kogemustega.) Maailma harmoonia eeldab jumalat kui algpõhjust: deism ,,Isegi kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Jumalat vaja lihtrahvale: karistab, õpetab. Filosoofid, haritlased saavad ilma hakkma. Õpetab loomulikku religiooni: jumal algpõhjus, ei pea teda ilmtingimata kirikus kummardama. Tee seda, mis endale tahad. Arvas, et näitekirjanik, 54 draamateost (kõige rohkem tragöödiaid) temast sai Shak vaadete ja
kossseisuga e subsumeerimise formaliseerimine süllogismi reeglite abil on küll võimalik, kuid formaalse loogika reeglite kasutamine ei lahenda õiguse rakendamisega seotud sisulisi küsimusi. B. Rüther on kirjutanud, et õiguse elu ei seisne mitte looogikas, vaid kogemuses. Õiguse teeoriate kujunemine on seotud kahe suunaga treaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtubad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Popperi 3 maailma: füüsikalised objektid; nende tajumine; muu inimmõtte poolt loodu. Õigusteadus on teadus õigusest. Kontinentaalses õigussüsteemis mõistetakse õiguse all esmalt kehtiva õiguse norme, mis vastavad õiguse ideele
millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. (1) Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R)
pakub mingisuguseid vahendeid heade teooriate välja töötamiseks. Normaalne (Kuhn) ja filosoofiline (Popper) komponent teaduses. Feyerabend – indiviidid täielik vabadus, teaduses ei ole mingeid metodoloogilisi piiranguid. - Laktosi teooria on aidanud kaasa empiristliku (induktivistliku) ja naiivse falsifikatsionistliku metodoloogia paikapidamatuse tõestamisele. - Jätab põhjendamata, miks kasutab füüsikat teaduse etalonina või miks on teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse paradigmat. Ta võttis juba eelduseks, et ükski valdkond, millel pole füüsikaga ühiseid tunnuseid ei ole teadus ja asub ratsionaalsuse vaatekohalt sellest madalamal tasemel. Lakatosi uurimisprogrammide teooria hindab ainult väljakujunenud teooriad ega pretendeerigi nõu andma, kuidas teadust tegelikult tegema peaks
ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme Imidžikujunduse eesmärk: Toetada mina-skeemi kujunemist st. kujundada mina-skeemi. Sellist, mis rajaneks brändi personaalsusel st toetaks brändi tarbimist. IMIDŽ kui KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest (spontaansetest mõtteseostest). Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. „Imidž on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund, kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidžil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed“ (Priimägi) Imidžikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut (imagoloog tegeleb imidžiga) Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus
2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht. Locke leidis, et tunnetuse aluseks on empiiriline (kogemuslik, kogemustel põhinev) kogemus. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks. Ta jaotab objektib tunnetavateks ja mitte-tunnetavateks. Locke’i vaated kasvatusele: rajab ka selle tunnetusele ja kogemusele. Kasvataja peab tundma oma maad ja kombeid, veidrusi ja puudusi, et ta saaks seda kõike täisväärtuslikult edasi anda oma õpilastele. Locke’i vaated kirjandusele ja kunstile oli drastilised. Tsitaat selle kohta, kuidas Locke’i
Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel
Ainukene reaalsus on brahman ja maailm on illusioon. Kui inimene saab üle teadmatusest, saavvutab ta ühinemise Brahmaniga. Selleks on kolm viisi: 1) Teadmiste tee (uuritakse usulisi tekste); 2) Tegude tee (tuleb õigesti elada ja sooritada õigeid rituaale); 3) Armastuse tee (tuleb anduda ühele jumalale ja teda jäägitult teenida). -) Sankhja õpetus inimese tõeline olemus, vaime olemus on eksituse tõttu langenud materjaalse küüsi ja vabanemine sellest materjaalsest toimub tunnetuse arendamise kaudu gnostiline õpetus (gnosis kr.k tunnetus). -) Jooga õpetus Patandzali 2. saj eKr Yoga (yoga = ike; ing.k yoke). Oluline on saavutada meele rahu läbi erinevate tehnikate. Väga tähtsal kohal on inimese mõõdukus kõigis tegevustes ehk füüsiline ja vaimne tasakaal. Joogi jooga praktiseerija. Kolm jooga liiki: 1) Bradza jooga teadmiste jooga; 2) Mantra jooga kasutatakse pühasid silpe või
kunst) räägime, seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. 1. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on
Teatud mõttes on see kõik väga tänapäevane. . . (EL) 2 Narratiiv — ld jutustama — sündmuste esitus nende ajalises järgnevuses harilikult suu- liselt või kirjutatud tekstina. (VL) 3 Sisuliselt on mõte selles, et ei võeta piisavalt algtingimusi. (M) 4 Surm on ka paratamatu, kas peaksime sellele siis kaasa aitama? (EL) 5 Ontoloogia — kr ontos+logos, olemine+õpetus — olemisõpetus, olemise filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetuse analüüsi, hõlmab mitmeid valdkondi ja suundi antiik- ajast tänapäevani. (VL) 1.3. AJALUGU KUI VAIMSE TEGEVUSE VORM 9 jaotada elusaks ja surnuks; materiaalseks ja mõtteliseks. Kui klassifitseeri- mine midagi juurde annab, võib seda ju teha. Veel mingid nähtused, mis ajaloo juurde võiks kuuluda, on järjestused. Näiteks kõik kroonikud kirjutasid järjestustest. Järjekord on reaalsuse oma-
matemaatikas) ega konkreetsed, kõike ei saa puhta loogika järgi lahendada. Meetoditeoreetikud siiski ei kahtle teaduslikkuses, siiski eristatakse jurisprudentsi tehnikat kui vähemteaduslikku osa. Õigusega on seotud mitmed teadused, nt filosoofia, õigusajalugu, jurisprudents jne. Õigus hõlmab mitmeid teadusi õigusest, sest õigus ise on kompleksne fenomen. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalistlik suund tunnetuse alus on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel empiiriline suund seda, mida me teame, teame kogemuse põhjal mõistusel pole erilist rolli. Tunnetus peab olema tagasiside näol tegelikkusega kontrollitav. Kust pärinevad õigusteadlaste poolt esitatavad seisukohad? Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna olemas (maailm on kujutlus). Nii satuksid juristid raskustesse
haaras massi ning, ning selle sarnased osad ühinesid. Tihe, vedel, külm ja pime koondusid maaks ja soe, hõre ning kuiv moodustasid õhu. Taevakehad moodustusid maalt õhku paiskunud kivimassist, mis põlema süttisid. Neist osutus suurimaks päike, mille soojuses algselt mudane maa kuivas. Mudast tekkisid ka elusolendid. Neid elustab seesama vaim, mida on erineval mõõdul antud taimedele, loomadele ja inimestele. Ülimal määral on vaimu inimmõistuses ja seetõttu on mõistus ülima tunnetuse allikaks. 42. Antiikatomistika Tekkis Põhja-Kreekas Abdera sadamalinnas. Koolkonna rajajad olid Leukippos ja Demokritos. Demokritos kirjutas üle 700 teose, oli Leukippose õpilane. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. Aatom on kreeka keeles "jagamatus", hüpoteetiline aine, mida ei saa väiksemaks jagada. Sellest on kujunenud ka inimene. Aatomiõpetus oli esimene materialistlik ja ateistlik õpetus. Maailma algpõhjus on aatomiteks jagatud ained
Tuleb lahendada rida probleeme: mudelitüübi valik (determineeritud vs stohhastiline); mudeli analüütilise kuju valik; mudeli sisuline tõlgenamine. 186. Selgitage determineerituse ja stohhastilisuse olemust seoste tunnetamisel, sh modelleerimisel. - Determineeritus ja stohhastilisus kujutavad endast nähtuste tunnetamisega seotud kategooriaid, mis iseloomustavad tunnetuse täielikkust. Tuues ühed nähtused välja tulemustena ja teised nende kujunemist mõjutavate teguritena, on nende seos äärmise täielikkusega tunnetatud, kui on võimalik kirjeldada ühelt poolt tegurnäitajate ja teiselt poole tulemusnäitajate väärtuste ühest vastavust. Mõnede tegurite mittetunnetamine toob kaasa määramatuse tulemusnäitaja muutumise tunnetamisel
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
-) Tema filosoofial on kolm allikat: Pythagoras, Parmeniides (puhas mõtlemise, see ongi olemine) ja Sokrates (dialoogiline mõtlemine). *) Põhjus, miks Platonil pole otsest süsteemi. -) Ta arvas, et tõde on see, mis tuleb välja kahe vestleja dialoogis, kuid kaob kiirelt. -) Asjad väljendavad ideesid, ideed asju. -) Meie hinges on kaks alget: meheleik ja naiselik materjaalsus. *) Ideaalne inimene on sootu inimene. -) Tunnetuse astmed: *) Arvamused tekivad meelelistest tajudest. *) Ratsionaalne mõtlemine näitavad, kuidas arvamused eksivad. *) Kõrgem intuitsioon võrreldav ahha-elamusega. -) Platoni üks vigadest oli see, et ta tahtis ka oma utoopiaid täide viia. -) Raamat ,,Politeia" ahk ,,Vabariik" on raamat, kus on kokku võetud enamik Platoni filosoofilisi käsitlusi, sealjuures peamiselt on siiski rõhk linnriigi ehitusel.
Lehtedes ilmus ka palju algupärast ilukirjandust. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Eriti oluliseks tuleb pidada ajakirjanduse kaudu levinud taust-teadmisi, mis tekitasid (koos eesti keele kasutamisega) eesti haritlaste keskrühmas ühise tunnetuse eestlaste ajaloost ning propageerisid rahvusliku teadvuse teket. 9. Eesti vaimueliit eesti kultuuri kandja ja mõtestajana (Eesti haritlaskonna kujunemisest): Pärisorjuse kaotamine ning peale seda alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks, kasvas eestlaste rahvaarv ning Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel algas rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, kultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine.
tema veendumused jääma paljaks oletuseks selle kohta, mis on püsima jäänud (või peaaegu on) ja mis on muutunud. Kuid siis peaksid kvaalid oletame korraks, et me teame, millest me räägime kaotama ühe oma 'olemuslikest' teise astme omadustest: kaugel sellest, et olla meie kogemuse otseselt või vahetult hoomatavad omadused, on nad omadused, mille muutumine või püsimine on kas täielikult väljas- pool meie tunnetuse piire või (parimal juhul) on järeldatav meie käitumuslike ja füsioloogiliste reaktsioonimustrite "kolmandaisikulise" vaatluse põhjal (kui Chase ja Sanborn soostuvad neurofü- sioloogide terminikasutusega). Selle vaatekoha järgi ei tuleks Chase'i ja Sanborni pidada mitte introspekteerijateks, kes on võimelised privilegeeritud vaatele nende omaduste suhtes, vaid auto- psühholoogideks, teoreetikuteks, kelle veendumused omaenda närvisüsteemi omaduste kohta ei põ-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
