personalitööga edukalt hakkama. Siin peab juht nägema reservi ja andma töötajale võimaluse enda arendamiseks ja koolituseks. PERSONALITÖÖKS VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Isiksuse omaduste kaudu saab inimene anda igale situatsioonile oma tõlgenduse. Kui inimesel on olemas vajalikud omadused, siis on tal ka eeldus objektiivseks tegutsemiseks personalitöös. Personalitöötaja isiksuseomadused on: -tegelikkuse e olukorra tunnetamine ja peegeldumine meelte kaude eeldavad järgmise omadusi: - tähelepanu- ja empaatiavõime - intuitsioon ja probleemtunnetatavus - paindlikkus ja mobiilsus. · Uue olukorraga toime tulemine eeldab intellektuaalseid võimeid: - Leidlikkus, fantaasiarikkus ja uudsus ning originaalsus - Mõtete ja ideede genereerimise kiirus ja paindlikkus - Analüüsivõime ja arusaamine asjade olemust. Personalitöötajale omased iseloomustunnused: - Avatus
üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omadega. Oluline on inimese enda panus tööl aktiivsus, teadmised, oskused. Ning hüved, mida töökoht vastu pakub. Antud ettevõttes hetkel ei ole olukorda, kus alluv tunnetaks õiglust. Tööpanus/oskused/teadmised ei võrdu saadava hüvega (ka palk). Pigem on antud olukord seotud alahüvitise tunnetamisega. Loogiliselt peaks alahüvitise tunnetamine igas inimeses tekitama nö sisepinge, mis paneks tööle motivatsiooni ebaõiglusele lõpp teha, et veel paremini tööd teha ehk siis juhatja märkab ja saab tunnustust ning palka juurde vms. Malibuu töölised tunnetavad alahüvitust, kuid motivatsiooni neil ei teki. Sest nad teavad, et ükskõik kui palju pingutada nagunii ei näe seda keegi. Võiks öelda pigem, et antud ettevõttes tekib motivatsioon küll aga mitte ettevõtte enda kasuks, vaid töötajad saavad motivatsiooni
1. Mõisted: karjäär – elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused – nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega karjäärinõustaja – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching’u paradigma – eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga...
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
Aeg on igavene ja vormitu. Hing on see mis meid käivitab. KONFUTSIANISM • K’ung (Kongzi, Konfutsius) 551-479 • Taevas - impersonaalne jumalus • Oluline taeva tahe – tianming • Yin/yang – kaks energiat, ürgprintsiibid nagu naiselikkus/mehelikkus, täiendavad teineteist • Viis elementi • vesi • tuli • maa • puu • metall • Tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. • Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel: • Viie suhte harmoonia: • valitseja - ametimees • isa - poeg
arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv- reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50..) inimene samastab ja reinkarneerib absoluutset tõde ja armastust siinses maailmas, tõde ei ole abstraktne vaid praktiline elulähedane reaalsuse mõistmine, muudavad meie arusaama ja kriteeriume normaalsusest, purustavad oma läbimurdega meie arusaamad õiglusest, headusest ja mõistlikkusest). 14. Erinevate usulise arengu teooriate põhisisu.
riskid. Kognitiivne ehk tunnetuslik koolkond (The Cognitive School) Kognitiivne koolkond näeb strateegia formeerimist kui vaimset, tunnetuslikku protsessi ja koolkond uurib strateegi mõistuses toimuvat. See koolkond ei ole väga selgelt eristuv ja teda võib vaadelda kui suhteliselt lõdva seotud uuringute kollektsiooni. Uuringutes käsitletakse mitmesuguste tegurite mõju otsuse langetamisele. Koolkond arutleb selle üle, kuidas toimub informatsiooni tunnetamine ja tegelikkuse kaardistamine strateegi mõistuses. Keskendutakse vajadusele teatud psühholoogiliste raamide järele ja nendega kaasnevale riskile. Koolkonna eri tiibade seisukohad erinevad üksteisest mõnevõrra, objektiivne tiib näeb info töötlemises ja teadmiste struktureerimises eelkõige maailmast objektiivse pildi loomist. Subjektiivne tiib rõhutab rohkem subjektiivset, ehk strateegia tugineb teatud mõttes maailam interpreteerimisele.
greens.org/s-r/26/26- 04.html 4 Carla Shedd - Race and Police Brutality: Roots of an Urban Dilemma ; 2010 ; lk 15 http://csx.sagepub.com.ezproxy.utlib.ee/content/39/1/43.full.pdf+html 4 3.1 Politseivägivalla põhjused Et mõista politseivägivalla põhjuseid, nõuab see interdistsiplinaarset lähenemist. Politseitööga kaasneb alati vastandlikkuse tunnetamine, mis teatud olukordades võib olla äärmiselt kurnav ja mõjutada indiviidi tasandil oma tööga toimetulekut5. Peamiseks põhjuseks, mis põhjustab politsei poolse liigse jõu tarvitamist on psühholoogilised iseärasused. Indiviidid käituvad erinevates olukordades täiesti erinevalt. Välja on toodud ka soolised erinevused ja stressitaluvuse tase. Üks tüüpsituatsioone, kus politseinik kasutab põhjendamatult liigset jõudu on see, kui ta tunneb, et teda ei austata piisavalt
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
Tootmine ja tarbimine olenevad peamiselt loodusressursside olemasolust. Loodusressursside hulk, mida on inimesel võimalik tarbida, on piiratud. Me elame piiratud ressurssidega maailmas, tarbime ja tekitame jäätmeid, kuid kuskil on piir, kust enam edasi minna ei saa. 8 Ettevõtte suhe keskkonnaga ja oma vastutuse tunnetamine keskkonna suhtes tähendab seda, et ettevõte mõistab, kuidas tema tegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda, millised on tegevuse tagajärjed, kuidas kasutatakse ressursse ja võetakse vastutus tegevuse tulemuste eest. Puhas ja tervislik elukeskkond on üks majanduslikest ja sotsiaalsetest hüvedest. Puhas õhk, ilus maastik, joogikõlbulik vesi, madal müratase, jne. need on kõik väärtused, mida igaüks meist heameelega tarbib.
inimesed kel on ühesugused väärtushinnangud, ametialane positsioon, elupaik, elukutse, haridus, vanadus, sugulus-sidemed *võrdlusrühmad- luksuskaubad ja tarbekaubad *arvamusliidrid- inimesed , kes tänu oma teadmistele oskavad anda soovitusi konkreetse toote või margi valimisel. *Perekond- sõltumatus, domineerimine, võrdsus 11. Ostuotsuste tegemise protsessi iseärasuste mõistmine: probleemi tunnetamine, infootsingud, alternatiivide hindamine, ostuotsus, ostujärgne käitumine. 1. vajaduse tunnetamine tootmissisesed ( uute mat. Ja sedamete vajadus), toomisvälised tegurid 2. vajaminevad toote üldiste omaduste ja koguse määramine 3. vastavate spetsikifikatsioonide, dokument mis on aluseks tulevasele ostule 4. võimalike hankijate otsimine ja hindamine arvestades kvaliteeti ja hanke tingimusi, müüjafirma peab ennast teadvustama ostjale 5. ettepanekute hindamine ja analüüs 6
Nietzsche mõjutas eriti nn 'vanu sümboliste'. Teine oluline moment on nn 'üliinimese kontseptsioon'. Loobuti enda allutamisest millelegi. Selline vabanemine laieneb ka kunstile - 'kunst peab olema eneseküllane'. Kunstnik on jumala kõrval, loob oma maailma, tal on eriline missioon. Ilmneb eriline usk sõnasse. Kunstnikku vastandatakse pööblile. Eriline Kristuse-eelse ajastu poetiseerimine, pöördutakse antiigi väärtuste poole. Sajandivahetusele omane lõpu tunnetamine ja millegi uue lootus tähendas, et kõik pidi vahetuma. Lõpp ja algus olid üksteisele väga lähedal. Uus algus oli oodatud, aga ka hirmutav. Kõlapinda leidis ka Nietzsche õpetus Dionysosest: 'tragöödia sünd vaimust', mida samastatakse veneliku stiihiaga. Poetiseeriti dionysoslikku - tundelist, joovastuslikku. Olulised olid ka erinevad antinoomiad, nt kaos ja kord, aga Nietzsche ei kandnud neid üle ajaloole nagu venelastel kombeks oli (Dionüüsosliku ja apollonliku
Eduka meeskonna tunnused · Tulevikule orienteeritus- muutusi nähakse kui võimalust arenguks ja kasvuks · Orienteeritus ülesandele- ollakse tulemustele orienteeritud · Loovus- rakendatakse inimeste talenti ja loovust · Paindlikkus- tuntakse ära ja reageeritakse kiiresti võimalustele Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonnatöö alustalad · Visioon- kuhu ollakse teel · Missioon- enese ja teiste rolli ja ülesande tunnetamine · Eesmärk- missiooni tunnetus · Väärtused ja põhimõtted, mis on vajalikud visiooni saavutamiseks · õhkkond, oskused, strateegia, protsess, arenguastmed Marve Koppel Ärikoolituse osakond Strateegia · ajurünnak · koosolek · nõupidamine · probleemide lahendamine · loovad mõtlemisviisid jne Marve Koppel Ärikoolituse osakond Protsess · Protsessi juht
2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. 9. Tööelukvaliteet elukvaliteedi osa, mida mõjutab töö, tuues esile, kuivõrd vastab tööelu tegelik olukord inimeste ootustele. Hõlmab endas: · tööga rahulolu, · tööohutust ja tervishoidu,
keskkonnaprobleemide käsitlus Inimesed tõlgendavad kk-nda ja sellega seotud tegevusi vastavalt oma põhiväärtustele ja oma moraalsetele tõekspidamistele. Individualism, materialism, konsumerism, ökoloogiline mõtlemine, 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine 9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel Tavainimese keskkonnaprobleemi tunnetamine ei lähtu teaduslikest kaalutlustest. Komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks (Fischhoff, 1982). Heuristilised mõtteseosed –tavaarusaamal põhinevad teadmised, “talupoja tarkus“, mis on kujunenud evolutsiooniliselt Universaalsed, kultuuriülesed
distantsivaliku eri situatsioonides. Tajume küll, kas kaasinimene on (liiga) lähedal või kaugel, kuid me ei tea isegi täpselt, miks me teatud asetusele vastavalt reageerime: kas meie reaktsioone mõjutab teise inimese hääletoon, asend või kaugus? Või sõltub meie reaktsioon hoopiski kindlast indiviidist? Selguse saamiseks tuleb teha vaatlusi pikema aja jooksul mitmetes situatsioonides, fikseerides sealjuures iga väiksemagi muutuse. Näiteks, teise inimese kehasoojuse tunnetamine või selle tunnetuse puudumine näitab ära piiri intiimse ja mitteintiimse vööndi vahel. Ni võib öelda, et registreerides oma tundeid, on võimalik identifitseerida struktuuripunkte ja seaduspärasid ruumitajusüsteemis. Nagu öeldud, on distantsitaju protsessid ja nende “päästikumehhanismid” väga raskesti tajutavad ning vähe sellest, need on ka äärmiselt individuaalsed ja varieeruvad inimeseti
saamiseks peab vaid koolis käima, veidi kaasa töötama ja seejärel kontrolltööd ära tegema. Haritus on aga su enda silmaringi ja intelligentsi suurus. Haritus on teada selliseid pisiasju nagu...mida näiteks tähendab carpe diem, või kes on Hispaania, Prantsusmaa või Hiina president. Või siis teadmine, et..kes oli Oskar Luts? Haritus võib olla ka see kui inimesel on tähtsad elu põhimõtted või kriteeriumid näiteks ausus, tõe ja õigluse, õige ja vale tunnetamine või teistega arvestamine. Ka siis ollakse haritud. Võib ju öelda tõesti, et tal on sisemine haridus, anne või tugev intelligents. Harituse alla käib ka see mida sa omandad väljaspool kooli igapäevases eluvõistluses. Kindlasti on vaja ka mingisugust kaasasündinud annet, et olla haritud. Või ka mingisugust loogikat. Haridus on see, mille sa koolis õpid. Haritus on see, mis jääb järele, kui kõik mis sa oled õppinud on ühel hetkel unustusse kadunud
ja pigem väldivad rohket suhtlust (tõrjutud). 40. Selgitage grupi arengutasemeid. a. Moodustamine ühiste eesmärkide ja reeglite määratlemine, rollide jaotus ning liidri esile kerkimine b. Tormamine/ründamine võistluslik käitumine, konfliktid c. Normaliseerumine erinevuste aktsepteerimine, kompromisside loomine d. Toimimine/tegutsemine rollide ning ühise koostöö tähtsuse tunnetamine e. Edasisiirdumine/küpsemine tegevuse lõpetamise tunnuste ilmnemine. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? See on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide. Konformism ehk mugandamine on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Nt:
Töötulemuste mõõtmine. Tulemuste võrdlemine standartiga. Korrektiivide sisseviimine . 14.Otsustamisprotsess ja otsuste liigid. Otsustamisprotsess. Protsess (Oluliste otsuste puhul): 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid: 1) Bürokraatlik – iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur
rakendustest tulenevate ohtude kohta. Füüsika uurib looduse põhjuselikke seoseid. * maa külgetõmme sunnib kehi allapoole kukkuma * elektrovool tekitab magnetvälja * valguse neeldumisel kehad soojenevad * soojenemisel kehad paisuvad Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. (kristallvaasi kukkumine) Põhjuseid saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: * Kui sündmus saab põhjustada vaid 1 kindla tagajärje on tegemist- ettemääratud põhjuslikkusega. N: rong liigub 5m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja jõuab 10 s. pärast 50m. kaugusele. * Mitme võimaliku tagajärje korral on tegu juhuslikkusega. * Kui võimaliku tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerinud tagajärg pole täpselt korratav
2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet – subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. 9. Tööelukvaliteet – elukvaliteedi osa, mida mõjutab töö, tuues esile, kuivõrd vastab tööelu tegelik olukord inimeste ootustele. Hõlmab endas: tööga rahulolu, tööohutust ja –tervishoidu,
Võim see kuidas rakendada võimu on aluseks konfliktide sagedusele ja tüübile. Konfliktid tekivad kui inimesed püüavad muuta teiste käitumist, saada mingeid eeliseid. Väärtused- ühtesid asju ja seisundeid eelistama teistele . Konfliktid kui üks osapool ei aktsepteeri , et teisel võivad olla oluliselt erinevad väärtused. Kui ignoreeritakse teiste või enda emotsioone ja tundeid. Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, objektiivsus. Emotsionaalsed 0skused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm. Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused. Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada. eesmärkidele, koostöö, kompromiss, taandumine, nõustumine, keskendumine suhetele. 42. Organisatsiooni konflikt. Osapooled ei ole samal arvamusel sellest, mis on organisatsiooni väärtused ja mida väärtustatakse
sõda"). Tema kreedoks on läbi aegade olnud püüd kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja voorustes, neid sageli üsna silmatorkavalt vastandades ning teha seda võrdluses igavikuliste väärtustega. Teater peab teenima kõrgemaid vaimseid ideaale ja püüdluseid: teater on mööduv nähtus, mis tegeleb igaveste nähtustega. Totaalne teater, kõigi vahendite kasutamine, võimendatud sõnum. Tegelase tunnetamine kui näitleja sisemine vaimne teekond. Näitleja psühhofüüsiline tervik. Näitleja vägi. Läbiproovitud tehnikad ja viisid rolli loomiseks. Rolli loomisel kõige olulisem näitleja kujutlusvõime ja usk. Näiteseltskond viidi ekstaatilisse seisundisse ja sündisid tipplavastused. 11. Nimetage Jaan Toominga suurlavastusi 1970. aastatest, kirjeldage kaht lavastust. Mille poolest on need eesti teatris tähelepanuväärsed? ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" - 1976
detailidele, tunnustele õpilastel on alguses rohkem tähelepanu 4. Õppige tundma laste teadmisi ja hoiakuid. 5. Harjutage tegevusi, et kujuneksid automatismid. 6. Abistage lapsi rühmatööde läbiviimisel ning jälgige rühmatöö käiku. 7. Tehke ise vahet olulistel ja mitteolulistel stiimulitel. 8. Teadvustage ja õpetage otseselt tähelepanu seaduspärasid. Tajumine on tegelikkuse tunnetamise 1. aste, vahetu tunnetamine. kogu psüühilise tegevuse alus ning algus. koosneb aistingutest ja tajudest. Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundeile. jaotatakse meelte järgi nägemis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks Aistingute seaduspärasuses adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine; kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega;
Armastus, iseäranis aga seksuaalne armastus on ülioluline nii üksikinimest kui ka tervet ühiskonda liikumapanev jõud ja faktor. Olgu inimene ükskõik milline: poliitik, ärimees, sportlane, vaimne, kaunis, ilmetu, eetiline ilma armastuse ja seksita ei suuda meist keegi eksisteerida ning kogu elu muutub üsna mõttetuks. Üheks osaks sümpaatia- ja empaatiavõimest ning armastusest on ka looduse poolt inimesele kaasa antud tugev seksuaalne ja erootiline tõmme. Oma soo tunnetamine ja seejärel endale sobiva partneri leidmine on inimelu oluline mõõde. Mõnikord kutsutakse seda keemiaks, enamasti aga ka sugutungiks või erootikaks. Laias laastus jaguneb armastus kaheks suureks rühmaks. Mitteseksuaalne, üldine, jumalik, ideaalne, mis iganes muud liiki üldine armastus ning inimeste ja sugude vaheline tunnetel, kirgedel ja seksuaalse rahulduse saavutamiseks põhinev füüsiline armastus.
· Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus/ halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia 'tundetus, kirgede puudumine'). · vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest tark tahab ainult seda, mis on kooskõlas asjade loomuliku korraga (saatusega). · Seneca (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos (u 50130) ja Marcus Aurelius (121 180). 81 · Kõik on seaduse ees võrdsed · kohtunik olid ainukesed, kes võisid kohut mõista · Roomas kerkisid esile õigustundjad juristid · Roomas kujunes selge juriidiline terminoloogia 82
Kui suurt sokki talle on vaja, et ta suudaks midagi järeldada ja muuta? Peer Gynt on tugevalt vastuolus ümbritsevaga. Oma kodukohas on ta põlatud ja naerualune, ükskõik kuhu ta ka ei läinud, alati suutis ta kellegi vihale ajada. Miks siis? Esiteks on Peer Gynt selgelt väga rumal inimene. See tähendab, et ta sai kõigest aru omal primitiivsel ja egoistlikul moel. Kasvõi eneseks olemine. Tema mõistis seda täpselt nii sõna-sõnalt nagu see kirjas on. Tal puudus igasugune maailma tunnetamine, sest vastasel juhul, oleks ta vähemalt mingil ajahetkel suutnud tajuda seda, et selles lauses peab peituma midagi sügavamat, midagi muud, mida ta ehk kohe taibata ei suuda. Lisaks oli ta ka äärmiselt laisk inimene, mis tähendas, et isegi siis, kui ta oleks midagi tunnetanud, ei oleks ta kunagi viitsinud hakata ennast ja ümbritsevat analüüsima. Samas aga ilmneb raamatus teatud vastuolu. Nimelt ütleb tegelane Peer Gynt vahel tema jaoks liiga tarku lauseid. Näiteks see,
avastamisena", tunnetuse teena Kolumbuse kombel üle sinise mere, kus igaüks tee on jõukohased avastused ,,mõtte või südame tarvis", ohtudest ja takistustest hoolimata. Arengu eesmärki näeb luuletaja elu sisukuses, elu kvaliteedis. Tunnetuse ähvardaat paradoksi käsitletakse lihtsustava optimismiga: rahvaste lähenemine, koloniaalmaade ärkamine peks looma tuumasõja ohule tõhusa vastujõu. Poeemi neljandas osas sisaldu isikuline tagasivaade, seose tunnetamine oma eelkäijaga liin. Luulekogu läbiv värv sinine, mis toimib tõhusalt ideelisi kunstilise terviku kujundamisel. Värsikogu meisterlik ülesehitus loob tunnustusväärse kunstilise teriku. Seitse lühikest tsüklit taotletud dünaamikale. Ei armastuslaulude ajastu ega luuleaforistlike kildude tsükkel tükelda ajakonkreetset põhikujutust oma piiratud mahu tõttu. Ka pole tsüklite kokkupanu temaatiliselt pedantne. 2.4. ,,Lauljad laevavööridel" (1966)
animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused b) irratsionaalsed funktsioonid: loogikast sõltumatud intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik
vaid vahendid. Mõned eriliste omadustega inimesed mängivad seejuures olulisemat rolli Hegel nimetas neid ajaloolisteks isiksusteks (nt Makedoonia Aleksander, Caesar, Napoleon). 6. MARX - juudi päritolu saksa filosoof - majandusteadlane ja revolutsionäär Karl Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted: "Üldist järeldust, millele ma jõudsin ja mis hiljem sai minu uurimuste juhtnööriks, võib lühidalt järgmiselt formuleerida. Oma elu ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatuisse suhetesse tootmissuhetesse, mis vastavad nende materiaalsete tootlike jõudude teatavale arenemisastmele. Nende tootmissuhete kogusumma moodustab ühiskonna
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina
Psühhopaat aga ei tunne seda kunagi. Seega suudavad psühhopaadid toime panna julme ja halastamatuid akte, sest neid ei takista ükski ebameeldiv reaktsioon ohvri kannatamisel. Nad tahavad näidata enda mitteinimlikke tundeid enda ohritele. (Ramsland, 2005). Psühhopaadid ei tunne emotsioone nii sügavalt kui tavalised inimesed, aga nad ei ole täiesti emotsioonitud, lihtsalt nende emotsioonitunnetus on väga madal. Valu tunnetamine ega süütunne ei kutsu neis esile emotsioone. Psühhopaatidel puudub hirmutunnetus. See muudab neid veel eriti julmadeks ja riskivabadeks. Samuti ei tunne nad armastust ning seetõttu on nad võimetud püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi.(Vasar, 1999). Üheks oluliseks tunnuseks psühhopaatidel on ka sügavate emotsionaalsete traumade all mitte kannatamine, näiteks meelheide. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks karistusel
või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik.
Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult tänu sellele, et vaatlejal on olemas mälu. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik.
SISSEJUHATUS Maailmas on erinevaid arusaamu eetikast ja elupõhilistest küsimustest. Juba ammustest aegadest on inimesed üritanud luua kindlad reeglid ja piirangud, mis muudaksid ühiskonna turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis. Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda. Esialgu on lühitutvustus, hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti sõnad ja järjekord on hästi olulised teksti põhimõtte mõistmiseks, on info sõnastus muudetud või kohandatud vähesel määral. Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale p...
kavatsusi. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga; samal aastal ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki Talvik usub "...inimese uuestisündi puhtamas iseendas ja maailmas..." (Karl Muru). Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). Rahutu aeg ja maailm kajavad ka Talviku luules. Tsükkel "Dies irae" on tema "...vahetumalt ajakriitiline luulesari..." (K. Muru), kus kirjanikule iseloomulik lüüriline enesetunnetus valdavaks saab. Kogu lõpetab luuletus "Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega
· Maailma pole võimalik muuta, muuta saab ainult oma suhtumist maailma. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve/ hea ja mis on kurjus/ halb ning mis ei ole ei üks ega teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu ei ole hea ega halb ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks (kr apatheia 'tundetus, kirgede puudumine'). · vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest tark tahab ainult seda, mis on kooskõlas asjade loomuliku korraga (saatusega). · Seneca (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos (u 50130) ja Marcus Aurelius (121 180). 81 · Kõik on seaduse ees võrdsed · kohtunik olid ainukesed, kes võisid kohut mõista · Roomas kerkisid esile õigustundjad juristid · Roomas kujunes selge juriidiline terminoloogia 82
6.Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert and Ertelt) Kuidas tegelikult teevad: Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed. Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond. - Parimale lähima variandi valik. - Otsustamine ühe/paari kriteeriumi alusel. - Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. - Teiste inimeste mõjutustel valimine. Kuidas peaksid tegema, see, mis KÜSITUD: 1. Otsustamise vajaduse (probleemi) tunnetamine. 2. Alternatiivide otsimine ja nende hindamine vastu kriteeriume. 3. Alternatiivide reastamine. 4. Otsuse realiseerimine. 5. Oodatud ja tegeliku tulemuse võrdlemine, hinnangu andmine. 7.Karjääri planeerimise strateegiad (Allen et al, 4)- Seotud karjääri planeerimisega tegelemise stiimulite ja motiividega. Oportunistlik (väliselt juhitud). Elumuutusest lähtuv. Eneseanalüüsist lähtuv (sisemiselt juhitud). Uuriv.
strateegiaid, osalusdemokraatia variatsioone: Kaasamisdemokraatia tähendab sellist poliitilist korraldust, mille puhul võivad oma arvamuse esitada kõik hvutatud isikud. Arutlev ehk deliberatiivne demokraatia tähendab, et oluliseks peetakse avatud ja ausat mõttevahetust, kus kõigil on võimalus oma seisukohad välja öelda ja neid kaitsta. Ei saa arvestada,e t oma seisukoht alati peale jääb, ent ausa mängu tunnetamine paneb mõttevahetuse lõpptulemusega lihtsamini leppima. Leppedemokraatiamehk konsensusdemokraatia mõistet on kasutatud üsna erinevates tähendustes. Üldistatult võime leppedemorkaatiat mõista püüdena 7 saavutada võimalikult paljude poolte või kõigi oluliste poolte üksmeel probleemi lahenduses. (Jakobson, et al,. 2013, lk 113) Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid
Mina-pilt koosneb tervest hulgast arusaamadest ja tunnetest, mis meil on seoses omaenda isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame (Seamands 1993: 60). Inimese enesehinnang ei ole enese ükskõikne tunnetamine, vaid väljendab ka nõudmiste astet e. nõudlusastet enese kohta. Enesehinnangus mängivad tähtsat osa inimese tundmused. Inimene, kellel on madal eneseaustus, elab igasugust ebaedu läbi palju sügavamalt ja raskemini kui rahulik ja enesekindel inimene (Sõerd 1988: 16). 1.2 Madal enesehinnang Madala enesehinnanguga on inimesed, kes ei pea endast lugu, ei suuda armastada ennast ja teisi, alavääristavad kõiki k.a ennast, valetavad sageli ja häirivad enda kui ka teiste
animus mehelik alge naises ideaal vari (shadow) instinktid, amoraalsus, agressiivsus energia reaktsioon pimedusele mina (self) integreeriv alge, tervik III Psühholoogilised tüübid 1. Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe introvertsus introversion ekstravertsus extraversion 2. Psühholoogilised funktsioonid maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine a) ratsionaalsed funktsioonid: hinnangud, loogika aistav funktsioon (info kogumine) sensing objekti olemasolu fikseerimine mõtlev funktsioon (järelduste tegemine) thinking objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine loogilised järeldused b) irratsionaalsed funktsioonid: loogikast sõltumatud intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik
identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50..) inimene samastab ja reinkarneerib absoluutset tõde ja armastust siinses maailmas, tõde ei ole abstraktne vaid praktiline elulähedane reaalsuse mõistmine, muudavad meie arusaama ja kriteeriume normaalsusest, purustavad oma läbimurdega meie arusaamad õiglusest, headusest ja mõistlikkusest). 9. Usuline pöördumine ja apostaasia, nende liigid.
sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Psühhofüüsika uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid (koguselisi). Rajajaks saksa teadlane Aistingu latents see periood, kui on aistingu eeldused (teadvustamata), toimub ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandmine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguga võtab aega...ja sel ajal on juba aistingu eeldused olemas. Adaptatsioon meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel ( ntx valgustatud toast minek pimedassse tuppa , nägemisraskused) Positiivne tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel ntx pimedusadaptsioon,kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel Negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või
-Alaväärsus, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet või rollisegadus. Noorukiiga 12-20 a. +Elu strateegia, rahvuse ja rolli identiteet -Võimatus sobivaid rolle leida 6. Intiimsus või isolatsioon. Varane täiskasvanuiga20-30 a. +Armastuse, seksuaalsuhete ja lähedaste sõprussuhete areng -Hirm suhete ees teistega, üksindus 7. Hoolitsus uue põlvkonna eest või stagnatsioon, isekus. Keskiga 30-65 a. +Tunne omapoolsest panusest elu jätkamisse -Oma toimingute triviaalsuse, elu tühisuse tunnetamine 8. Ego terviklikkus või meeleheide. Hiline täiskasvanuiga. +Elutarkus, ei karda surma -Kahetsus elus kaotatud võimaluste üle KOKKUVÕTE- kõige märkimisväärsem aspekt on see, et areng ei peatu noorukieas 2. Kognitiiv-geneetiline kontseptsioon- Piaget. Vaatleb 12-15-aastaseid. Noorukil küpseb võime abstrahheerida. Mõtlemise keerukamaks muutumine avaldab mõju teistele nähtustele. 2 momenti: Formaalste operatsioonide staadium. Võimalikkuse ja tegelikkuse kategooriate suhe muutub
mürgistuse, trauma, infektsiooni ms. toimel, ilmnevad pealmiselt visuaalsed hallutsinatsioonid. Selle kõrval võib ette tulla ka akustilisi, kõige sagedamini lihtsaid helilisi ebatajusid. On juhtumeid, mil haige suhtub oma ebatajudesse nii ratsionaalselt kui ka emotsionaalselt nagu täielikku reaalsusse ja tegutseb vastavalt. Mõnel haigel kujuneb pikapeale välja kõhklus oma hallutsinatsioonide tõepärasuse suhtes. Mõtlemishäired Mõtlemine on tegelikkuse abstraktne ja üldistatud tunnetamine. Mõtlemise resultaadid rakendatakse inimese praktilises tegevuses, mille käigus ammutatud informatsioon üldistatakse omakorda mõtlemises. Psüühilise arengu puudulikkuse korral on mõistete formeerumine pidurdatud ja piirdub üksnes madalamal üldistuse tasemel olevate mõistetega. Mõistete kujunemise taset iseloomustab aktiivne ja passiivne sõnavara. Mõtlemine on sisuliselt häiritud kui ta ei peegelda objektiivset tegelikkust õigesti. Sundmõte on teadvuses
Otsustamise metoodikas tulenevalt võib otsuseid jagada: intuitiivne otsus valik, mis on tehtud võime alusel empiirilise informatsiooni seostamine mingi konkreetse nähtuse, arengu või muu sellisega (tugineb üldreeglina kogemustele, otsused korduvates olukordades); ratsionaalne otsus valik, mis põhjendatakse objektiivse analüüsi tulemustega; eeskujule tuginev otsus. Ratsionaalse otsustamisprotsessi etapid on järgmised: 1. probleemi tunnetamine ja analüüs; 2. eesmärkide määratlemine; 3. piirangute ja mõjurite määratlemine; 4. lahendusvõimaluste uurimine (teooriad, võimalikud valikud); 5. alternatiivide hindamine; 6. valik (otsus). Protsessi ei tohi lugeda lõppenuks enne, kui tagasiside kaudu on selgunud, kuidas valik õnnestus. Otsuse tegijate seisukohalt võib eristada: * individuaalne otsus otsustaja on üks isik; kollektiivne otsus otsustaja on isikute grupp.
Need pole seotud sellega, mida surev inimene kogeb enne surma. 1. Shokk, eitus, uskmatus. Mõni päev, venides mõnikord kuude pikkuseks. 2. Depressiooon. 5 päeva kuni aasta. 3. Leppimine surma paratamatusega. 4. Uue identiteedi ülesehitamine. KOKKUVÕTTE Vanaduses inimesed peavad ületama 3 kriisi · Esimene nendest sõlmite sisse ümberhindlus, millistele paljudel inimeste vahetult lahkumiseni pensionile jääb peamine. · Teine kriis on seotud vastu tunnetamine fakti halvenemise tervist ja vananemine tele,mis annab inimesele võimalus viimistlema endla selles plaanid paratamatult leigus. · Kolmandat kriisi inimesel kaob isemuretsus ja praegu tema ilma õudused jõuab võtta vastu mõtte surmast. Hilise küpsuse ülesanded 1. Kohanemine kahaneva füüsilise jõu ja tervisega. 2. Kohanemine pensionile jäämise ja vähenenud sissetulekuga. 3. Kohanemine abikaasa surmaga. 4. Oma eagrupiga täpse osaluse loomine. 5
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli...
1.Tarbijate ostukäitumise neli mõjurit ja nende struktuur. 2.Võrdlusrühma mõju toote ja margi valikutele. 3.Ostusituatsioonilised mõjurid. 4.Tarbijakäitumist selgitavad kolm motivatsiooniteooriat. Maslow, Freudi ja Hertzbergi motivatsiooniteooriaid (eelmises töös pikemalt) 5.Tähelepanu, taju, õppimise ja hoiakute turunduslikud aspektid. 6.Assaeli ostukäitumise mudel. ( joonis õpik lk 114) 7.Tarbija ostuprotsess. (õpik lk 115) 1.Probleemi tunnetamine (ostueelne) 2.Info otsimine ja alternatiivide hindamine (ostueelne) 3.Otsustamine ja ostmine (ostuprotsess) 4.Tarbimine ja hindamine (ostujärgne) 5.Tuleviku otsustusprotsess (ostujärgne) 1.Tarbija rahulolu ja lojaalsus. TURUNDUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED (2004.) 1.Turunduse ajalooline taust. 2.Turunduse mõiste ja definitsioonid. 3.Tootmiskontseptsioon. 4.Tootekontseptsioon. 5.Müügikontseptsioon. 6.Turunduskontseptsioon. 7
1) J.Locke õpetas, et inimlik tunnetus ei saa ulatuda kaugemale tema kujutlusist. G.Berkeley rõhutab, et kõik kujutlused nii primaarsete kvaliteetide kui sekundaarsete kvaliteetidega seotud on üheväärsed. Substants kui selline on olematu fiktsioon. Samasugune fiktsioon on ka kujutlus mingist üldisest mateeriast. 2) Mis siis reaalselt eksisteerib? Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus kui selline. Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav vaim, meie mina või hing. Kõik muu eksisteerib reaalsena üksnes tema kujutlusena. 3) Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili. Kõik kujutlused on põhiolemuselt rangelt subjektiivsed ja ainult sellistena reaalsed. G.Berkeley on tõeline subjektiivne idealist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
