Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14. Aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133. 55 Millise õpitulemusega Uurimistöö teemasid seotud? Rikkus ja vaesus Eesti 1, 3, 4 ajalehtede kajastuses Rahvused ja usundid minu 1, 2, 5 kodulinnas Eesti tunnetamine vanade ja 1, 3 noorte seas Teema õppekavas: Demokraatia Õpitulemused Õpilane: 1. teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism; võimude lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond, kodanikualgatus; 2. selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises; 3
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) ·...
kultuur ja traditsioon leidma kajastamist euroopalikus põhiseaduskultuuris. Teiselt poolt ei tohi meie arusaamu põhiseaduses sätestatut silmas pidades kammitseda ainult ühe riigi või rahva identiteet, nägemata eluvormide paljusust. Tundub, et selles mõttes on põhiseadusest arusaamine eetiline diskursus, mille käigus püütakse leida riigi rahva ja elanike jaoks kõige vastuvõetavamaid lahendusi. Tähtis on selle tunnetamine, millises riigis me tahame elada, milliseid traditsioone jätkata ning kuidas suhtuda vähemusrahvustesse ja marginaalsetesse inimkooslustesse. Keelelise ja ajaloolise tõlgendamise kaanonid eeldavad, et nende kasutamiseks eksisteerib mingi kindel norm ning selle normi seotus teiste normidega pole vähemalt esialgu päevakorral. Mõneti omapärane on funktsionaalse tõlgendamise koht põhiseadusest arusaamisel. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta põhiseadusnormide tekkelugu, nende geneesi
· Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 311. 10.Millised erinevad tasustamise võimalused aitavad töötajat motiveerida? · Sisemised tasud 312. ... Iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. 313. Sisemisteks tasudeks võivad olla: o saavutamise tunne; o enesekiitus; o rahulolu tööst; o sisemine arenemine; o oma staatuse tunnetamine. · Välised tasud 314. ...antakse inimesele kellegi teise poolt, üldjuhul organisatsiooni poolt. 315. Välised tasud võib jagada: o ainelised tasud - töötajaid hüvitatakse materiaalset heaolu mõjutavate vahenditega, nagu palk, preemia j o moraalsed tasud - töötajat tunnustatakse, avaldatakse kiitust, edutatakse jne. 316. Palga mõju on suhteline, see oleneb inimese sisemistest väärtustest. 317
ei oma moodustub ainult 19% vastanutest. Noortematel ja vanematel klassidel sellist seisukohta esineb 9-10% rohkem. Samuti paistab, et kummitustesse uskujaid on kõige vähem 12.klassis. Kõigist vastanust oli 101 õpilast (86%), kes on kohanud kummitustesse uskujat ning tõlgendasid nende tuttava paranormaalseid kogemusi alljärgnevalt: kuulsid hääli, uste liikumine, kellegi sammumine, asjade pildumine, viirastuse nägemine, hirmus kogemus, kellegi tunnetamine enda lähedal, valge kuju pildil. 17-nelt õpilaselt (14%), kel pole ühtegi tuttavat, kes usuks kummitustesse, küsiti, kas nad on kuulnud kummitustest müüte ja kuidas neid põhjendaksid. Gümnasistid kuuldavasti teavad näiteks: majavaimudest ja nendest rääkimisest jutuvestmise eesmärgil, müüdid on võltsitud, !22 kummitused on tahtnud kontakteeruda kellegagi, muinaslood on liigse kanepi suitsetamise
kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Õigussüsteemi funktsioonid: 1. Sotsiaalne kontroll 2. Käitumismalli kujudamine. Keelamine. 3. Jõumonopol. Et keegi teine jaurama ei hakkaks ilmselt. 4. Tasakaal. 5. Õiguse tunnetusviisid - Seadused. Õigused. Õigusaktid. Põhiseadus on kõige ema. Selle vastu ei saa mitte ükski teine. Kohtu otsustega saab samuti õigusi "tunnetada". Õiguse tunnetamine on ka ühtlasi seadusest aru saamine. 6. Õiguse ajaloo põhietapid - Eesti õigus pärineb sakslastelt. Nende oma omakorda roomlastelt, pisikeste mööndustega. Tavaõigus pärineb kreekast. Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õigus arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj
Soovitavalt on toetuse allikas keegi, kes on töökollektiivist, sest nemad mõistavad kõige paremini. Tunnevad töö olukorda, sisu, nõudeid. Väljastpoolt keegi ei ole nii täpne. Kellele on mis nõuded kõrged. Rakendades- milline on kvalifikatsioon. Kellele mis on kõrged nõuded. Sama töö puhul ei saa eeldada, et rakendub kõigile erinevalt. Praktikas arvestama individuaalset erinevust. Tööga rahulolu ja töösse suhtumine: Kontrolli tunnetamine: Oluline on, kuidas in kontrolli tunnetab. Tahame tunnetada, aga tahame rohkem ise kontrollida. Tahame selgust ja raamistikku, milline on mänguruum-väljaspoolt antud kontroll. Töökontrollikese: kuivõrd in usub, et kontrollib ise, mis juhtub elus. Või kontrollivad välised jõud. Omadus, mis tähendab, et üks pool on uskumus, et mina ise kontrollin. Teine ots on see, et endast ei sõltu midagi, teised isikud, saatus, välised tegurid kontrollivad. Internaalsus- keskus asub minu sees
A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1998, lk 121-171 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 140-167. IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? 2. Kui vana on õigusteadus? 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. 4. Juristiks tuleb õppida. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. 1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kant: teadus on iga õpetus, kui ta oli süsteemselt terviku tunnetamine. Ülikoolide ja akadeemiate motoks on olnud ,,asjade põhjuste tundmaõppimine". Paljud arvavad, et õigusteadus pole teadus, sest väited ei ole väga täpsed (nagu nt matemaatikas) ega konkreetsed, kõike ei saa puhta loogika järgi lahendada. Meetoditeoreetikud siiski ei kahtle teaduslikkuses, siiski eristatakse jurisprudentsi tehnikat kui vähemteaduslikku osa. Õigusega on seotud mitmed teadused, nt filosoofia, õigusajalugu, jurisprudents jne. Õigus
Osalusmäär võib olla kõrge (toode on tarbijale tähtis) või madal (toode ei ole tähtis). Osalusmäär sõltub peamiselt järgmistest faktoritest: tarbija omadused, toote omadused, tajutav risk ja sotsiaalne nähtavus. 16. Ostuprotsess, selle etapid Ostuprotsess koosneb viiest astmest, mida on võimalik summeerida kolmeks: ostueelseks, ostu- ja ostujärgseks protsessiks. Ostuprotsessi etapid: vajaduse tunnetamine -> info kogumine -> alternatiivide kaalumine -> ostuotsus -> reaktsioon ostule. 17. Tarbija rahulolu Rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega tuleb turunduskommunikatsioonis olla ootuste tõstmisega ettevaatlik ja panustada rohkem kliendi positiivsele üllatamisele. Kliendi rahulolu on tema lojaalsuse vundament. Kui klient on rahul, siis lojaalsus võib tekkida,
Liidri esilekerkimine Konfliktifaas, tormamine, ründamine: · Võistluslik käitumine · Lahkhelid eesmärkide, ülesannete jaotuse, kohustuste ja vastutuse osas · Vaenulikkus suhetes · Konfliktid juhiga Normaliseerumine · Reeglipärane käitumine · Erinevuste aksepteerimine · Teabe jagamine · Kompromissid · Positiivsed tunded, empaatia · Grupi kohesiivsus Toimimine · Maksimaalselt efektiivne ülesannete täitmine · Rollide tunnetamine ja mõistmine · Vastastikune abistamine Küpsemine, edasiirdumine · Eesmärgile suunatud tegevustes lõpetamise tunnused · Suhtes eraldumise tunnused Rollid meeskonnas Tähed on koguaeg estraadil, kogu tähelepanu peab koonduma neile, räägivad anekdoote, teevad teravmeelseid märkusi, grupi edu on neile kõrvaline Jutupaunikud on täielikult hõivatud oma jutust, grupi eesmärkidest pole aimugi, lobisevad tühjast-
Suureneb lähedus (mõistuslik, esteetiline, füüsiline, vaimne) "Omaruumi" olemasolu Teise aktsepteerimine Eraldumine Kõrvaletõmbumine, andes teisele ja võttes endale vabaduse oma teed minna Võõrandumine 5.5.2. Abieluperioodidega seonduvad ülesanded ja ohud Periood Ülesanne Oht Kokkukuuluvuse ja Ühine tegelikkuse Pealiskaudsus, kiire kiindumuse periood tunnetamine ja teineteise tormamine suhte põhjalik tundmaõppimine edendamiseks, võtmata aega teineteise tundmaõppimiseks Vastuolude periood Kohanemine erinevustega, Võideldakse, süüdistades teist oma identiteedi täpsustamine Tasakaalustumise periood Suhte uus määratlemine, Eraldumine ja kapseldumine arvestades saadud kogemusi
10. Mis aspektist aitab empiiriline majandusanalüüs integreerida majanduse juhtimise? - Parimal viisil tagab otsustusteooria lülitamise majanduse juhtimise praktiliste probleemide lahendamisse majandustegevuse empiiriline analüüs: esiteks, empiirilise majandusanalüüsi eesmärgiks on majandamise konkreetsete protsesside iseloomulike omaduste tunnetamine ja järelikult on tema kaudu võimalik ühendada otsustusteooria formaalne skeem lahendatava majandusprobleemi konkreetse olemusega; teiseks, empiirilisel analüüsil on majanduse juhtimisel otsustusteooriast laiem kasutusala. Analüüs peab osalema mitte ainult kõigi majandusotsuste ettevalmistamisel , vaid ka
milline oli normi vastuvõtmise sotsiaalne taust. · Õiguse ajalugu ja õiguse sotsioloogia 1. õiguse ajalugu uurib õiguse ajaloolist arengut. Ta on oma olemuses ainulaadne, konkreetne. 2. õiguse sotsioloogia keskendub mitte kronoloogilise järjepidevusele, vaid erinevate seaduspärasuste väljaselgitamisele. Ühiskonna areng toimub konkreetsete seaduste ja reeglite järgi. Oluline on seaduspärauste tunnetamine. · Võrdlev õigusteadus ja õiguse sotsioloogia 1. võrdlev õigusteadus viib õiguse sotsioloogia rahvusvahelisele dimensioonile, kus mingi nähtuse uurimine väljub ühe konkreetse ühiskonna raamidest ja toimub nähtuste kõrvutamine erinevate õigussüsteemide vaheliselt. Suunad õiguses: · Õiguse ideaalne tasand keskendutakse õiglusele. Sellega tegeleb õiguse filosoofia. · Keskendutakse õigusnormile
struktuur(arumõisted). Füsioloogiline süsteem lk 66, 67 – vastavad nelja arumõistele ja formuleerivad printsiibi, kuidas neid kategooriaid rakendada meelelisuse ettekujutluste puhul – need printsiibid on aprioorsed. 24,25,26 prg. kirjeldab printsiipe. Loengust lugeda, mis on printsiip, ja siis vaadata raamatust täpsemalt. Arumõisteid ehk kategooriaid on palju, 12 tükki. Need teevad ettekujutused mitmekesiseks, aga ettekujutused on kategooriatega pandud piiratud hulka. Tunnetamine on ettekujutuste korrastamine üldiste etteujutuste alt – loob seostava maailmapildi. Mis annab kategooriatele ühtsuse? Süntees, mis on kategooriate tasemel, vajab veel üldisemat ühtusust, mis seostaks kategooriad. Mis on substantsis ühtset, et süntees on võimalik? Mina-otsustused. Kategooriad ja printsiibid annavad objekti üldse. Süntees – erinevate ettekujutuste ühendamine, mitmekesisuse tunnetamisest saamine – haaratakse ühte tunnetust. Mina-otsustused. Apertseptsioon
Maailmas mida me näeme ei ole meid endid ja maailmas mida näeb keegi teine oleme me olemas. Seega ei näe keegi kunagi tervikut. Kuna Maailm on aga absoluutne tervik siis seda on võimalik vaid tunnetada. Ja kui inimene ei suude seda tunnetada siis peab ta maailmaga kohanema. 4.Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Tervik ei ole Bibihhini arvates midagi ,mida on võimalik summeerida. Teviklikkus on kõikide asjade tunnetamine. 5.Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks? Inimesele teeb tänapäeval maailma mõistmise raskeks see, et ei usalda enam arvutusi vaid intuitsiooni ja tahet. Ei usuta enam lihtsamaidki fakte nagu näiteks 2*2=4. Samuti pole maailma terviklikust võimatu mõista. Seda saab mõista ainult tunnetega, mida inimesel meeldib varjata. Küsimused Platoni Politeia kohta: 1.Mida koopa allegooria sümboliseerib? Koopa allegooria sümboliseerib harimata ja haritut inimest
Järsku tabab inimest suur hirm, tekib tugev higistamine, südamekloppimine, nõrkustunne, lämbumistunne. Sellised hood kestavad tavaliselt minuteid, mõnikord ka kauem. Paanikahoo ajal katkestab inimene tavaliselt käimas oleva tegevuse ning nii öelda põgeneb situatsioonist. Sagedased ja ettearvamatud paanikahood põhjustavad hirmu üksinda jäämise või avalikesse kohtadesse mineku ees. 112. Mis on häiritud skisofreenia puhul? Skisofreenia puhul on häiritud mõtlemine, maailma tunnetamine, tahte- ja tundeelu ning suhted. Skisofreeniahaige mõtlemine on seosetu, hüplev, katkev. Ta ei suuda maha suruda ebaolulisi mõtteseoseid, tema valikuline tähelepanu on häiritud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju, ei erista taju kujutlusest. Sagedasti esinevad hallutsinatsioonid ja luulumõtted (ebaloogilised eksiveendumused, mida ei õnnestu kummutada). Skisofreenia all kannatava inimese emotsioonid on sageli lamedad ja olukorraga sobimatud. Ta võib tunda energiapuudust ning
Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänu...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
ühiskond ja kasvatus on need, mis selle täis kirjutavad ja meid selliseks muudavad, nagu me oleme. * Kant 1724-1804 a. Elas Königsberg (praegune Kalininkrad) 18 sajandi kõige tuntum filosoof. Väidab, et inimese mõistuses on selliseid omadusi, mis ei saa olla kaasasündinud. Ta arvas ka, et kaasa antud on aeg ja ruum ja selle korrastamine. Ta väitis, et psühholoogiast ei saa kunagi teadust ja tegi sellest 3 teesi. Ühes nendest seisis, et inimese 'mina' tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Psühholoogia jääb alati kirjeldavaks ja iseenda kogemusele rajanevaks, aga mitte teadvuseks. Veel arvas ta, et teadus on distsipliin, kus saab ainult matemaatikat rakendada. Kolmandaks väitis ta, et psühholoogias ei ole võimalik kasutada eksperimente, sest psühholoogia ei suuda kontrollida seda nähtust mida uurib, ehk hinge. Seetõttu ei saa ka katseid teha. Tegi sellega psühholoogiale teadmatult teene ja aitas arengule kaasa.
kõige sobivam. · Õiguse ajalugu ja õiguse sotsioloogia 1. õiguse ajalugu uurib õiguse ajaloolist arengut. Ta on oma olemuses ainulaadne, konkreetne. Võtab seda, kui kronoloogiliselt. 2. õiguse sotsioloogia keskendub mitte kronoloogilise järjepidevusele, vaid erinevate seaduspärasuste väljaselgitamisele. Ühiskonna areng toimub konkreetsete seaduste ja reeglite järgi. Oluline on seaduspärauste tunnetamine. Õiguse sotsioloogiat saab eristada ja lähendada õiguse ajaloo ja õiguse teooriaga. Õiguse ajalugu vaatleb kronoloogilist sündmuste jada ja vaatleb ühiskonna arengut ühekordset protsessi, siis õsots uurib seaduspärasusi, mis ühiskonna arengut ja õigust võiksid iseloomutada. Ja õiguse teooria on seotud, et nende uurimisobjekt on sama, vähemalt hästi sarnane: õigus ja õigusnorm. Kumbki teadustest uurib seda objekti erineva nurga alt. Õiguse
" "See, kellel on haigus kõigile inimestele tõtt näkku öelda, pole sellega enda juures veel algust teinud." "Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega!" "Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab!" "Uksed kriuksuvad peamiselt öösiti!" "Riie ei riku meest, küll aga arvamust temast. " "Iga avastus teeb ühe probleemi ajutiselt selgemaks, mituteistkümmend aga pikaks ajaks segasemaks." "Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone, milles sa ise samal ajal sees oled." "Dilemma: olla hull või mitte olla Napoleon." "Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada." "Linnukesel, kellel pole jõudu ennast kaitsta, on tiivad, et pageda ja kui ta on õhku tõusnud, naerab ta paelte ja püüniste üle." "Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda." "Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! "
· Realistide jaoks eksisteerivad vaid universaalid. · Kogu loodud maailm on inimese jaoks vaid Üksikasjad koosnevad vaid neile ühiste olemuste kontingentsete faktide kogu. B järgneb A-le, kuid alavormidest. me ei tea kas ta on ka A-st põhjustatud. · Nominalistide jaoks eksisteerivad vaid üksikasjad · Selle tunnetamine on võimalik üksnes (indiviidid) reaalselt, samal ajal kui universaalid kogemuslikult. eksisteerivad vaid inimese vaimus. Üldmõisted on · Ökonoomsusprintsiip ehk vaid üksikasjadest abstraheeritud mõisted või siis Occam'i habemeajamisnuga. suvalised nimetused. · Paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
maitsekas aga harjumuspärane ja silmapaistmatu. *** Iga avastus teeb ühe probleemi ajutiselt selgemaks, mituteistkümmend aga pikaks ajaks segasemaks. *** Kui sa ei suuda millessegi uskuda, siis usu sellesse, mida näed. *** Filosoofilisus: olla vaba norust, olla vaba mõnust. *** Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone, milles sa ise samal ajal sees oled. *** Und on lihtne näha, aga ümberjutustamisega võib tekkida raskusi. *** Dilemma: olla hull või mitte olla Napoleon. *** Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada. ***
2.6 Mis liiki kompetentsid on juhile vajalikud? Miks just need? o tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine o suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd o kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas, üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve, organisatsiooni keskkonna tundmine, väliskeskkonna tunnetamine, teadmised majandusest, trendide ennustamine. Vajalikud kompetendid varieeruvad vastavalt juhtimistasemele ja org tegevusalale. Mõned juhtimise uurijad toovad veel eraldi välja diagnoosimise oskuse, mis seisneb tehniliste, sotsiaalsete ja kontseptuaalsete teadmiste kasutamises probleemide välja selgitamisel ja lahenduste leidmisel. See on sageli kõige olulisem juhi töös. 6 Juhtimise alused 2
· JUHUS ON MITME PÕHJUSE KOKKULANGEMINE. korrastatud, on osutunud filosoofia ajaloos erakordselt · Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda. viljakaks mõtteks. · Tunnetusteooria · Aristotelese jääv väärtus · Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on · Ta oli esimene, kes püüdis loodust süstemaatiliselt asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega.
Temperatuurid. Enam levinud temp iseloomustatavateks parameetriteks on: - Kuiv termomeetri temp. - Kiirguslik temp. asümmeetria. - Märg termomeetri temp. - Operatiivne temp. - Keskmine kiirgus temp. - Optimaalne temp. - Tasapinna kiirgus temp. Kesk ja Lõuna Euroopas pakutakse talvel +20 kraadi ja suvel +22. Alasti inimesele loetakse optimaalseks temp-ks +28 kraadi. Temp tunnetamine on individuaalne. Tegevuseta inimene tunnetab täpsusega 2 kraadi. Huvitava tegevusega inimene tunnetab täpsusega kuni 8 kraadi. Niiske õhk on parem soojus juht kui kuiv õhk. Mida suurem on õhu niiskus ruumis, seda kitsam on temp vahemik milles inimene ennast mugavalt tunneb. Ntx: Õhu suhtelise niiskuse juures 65% siis peaks temp olema +22 kraadi. Niiskusel 30% võib temp olla +26 kraadi. Õhu temp muutus ruumi kõrguse ulatuses oleneb kütmise viisist. Lagi ja põrant
Kognitiivne dissonants- olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid tundeid.Selle pakkus välja 1957 Leon Festinger. Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal. 4. ISIKUTEVAHELISED PROTSESSID Suhtlemine- protsess, mis koosneb: 1. Suhtlemispartneri tajumine- teise inimese tunnetamine, mõistmine ja hindamine. ISIKUTAJU. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Kausaalne atributsioon-teisele inimesele motiivide ja käitumise põhjuste omistamine: 1. Tajuetalonide kasutamine: teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel.
Võib toimuda ettenägematuid sündmusi. Muutustele vastuseis ·Levinumad põhjused muudatuste tõrjumiseks: 1.Isiklikud huvid 2. Valitseb usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel 3. Määramatus, mis on tingitud vähesest informeeritusest -hirmu tuleviku ees 4. Erinevad hinnangud sündmustele ja eesmärkide erinevus 5. Isiksusest tulenevalt on inimeste võime muutustega kohaneda erinev Muutuste läbiviimise käik 1.Muutuste hädavajalikkuse tunnetamine ja tulevikuvisiooni loomine 2.Muutuste ees seisvate takistuste kindlakstegemine ja ületamine 3.Muutuste elluviimine 4.Toimunud muutustele hinnangu andmine ja positiivsete muutuste kinnistamine 6 strateegiat muudatuste vastuseisu ületamiseks (Kotter ja Schlesinger, 1979) 1. Töötajatega suhtlemine ja koolituste korraldamine 2. Töötajate kaasamine muudatuste planeerimise protsessi 3. Töötajate toetamine 4. Läbirääkimised koostöö saavutamiseks 5
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise e...
Kõne- keele suuline kasutamine Semantika-tunnuslik, tähenduslik Vahendatud tunnetus- keel loob võimaluse tegelikkuse vahendatud tunnetamiseks ja kirjeldamiseks.õmbritseva tegelikkuse psüühiliseks representeerimiseks,sellesst mõtlemiseks näiteks ei peaeset v situatsiooni vahetult nägema,vaid piisab sõnast ( märgist)selle eseme v situatsiooni kohta. Nii saab tegelikkust tunnetada eemalolevalt. Mõiste -Keele kaudu toimub tegelikkuse mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Tegelikkuse esemete, protsesside,seisundite jne.kohta on olemaskindelmärk ( signaal) sõna.et kasutajad üksteist mõistaksid ,on igal märgil (sõnal)ja nende ühenditel kindel tähendus. Foneem-ühisosa ,mida konkreetsed kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul Morfeem-foneemide kombinatsioon, mis on väikseim tähendust omav keeleühik Näiteks saab samadest foneemidest moodustada erinevaid sõnu: muna-anum
meid ümbritsevas maailmas toimuvaid sündmusi. Tänu sellele suudame paremini mõista oma seisundit ja vastutada oma elu ja hea tervise eest. Valu põhjustab blokeering. Hiina meditsiini järgi on valu tagajärjeks, mille on põhjustanud blokeering või takistus, mida Hiina keeles nimetatakse bi. Kui kehas esineb qi ja vere vaba vool ilma mingi pidurduse või tõkketa, ei ole kehas valu. Kui vaba vool puudub, tekib valu. Seega on valu lihtsalt qi ja vere vaba voolu puudumise tunnetamine. Qi ja vere vaba voolu puudumisel on kaks peamist põhjust: 1. kas pidurdab, blokeerib või tõkestab miski qi ja vere sujuvat voolu läbi kanalite (meridiaanide) ja soonte 2. või on kehas qi'd ja verd ebapiisavalt, et suuta sujuvat ja vaba voolu säilitada. Esimesel juhul on vaba voolu puudumine nagu ummistunud toru. Vesi ei saa vabalt voolata, sest miski tõkestab torus voolu füüsiliselt. Teisel juhul on kas ebapiisavalt qi'd, et verd liikuma
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
tuletada kõiki teadmisi, vaid oluline roll on ka sisetundel. Kuulsaimad ratsionalistliku epistemoloogia pooldajad on näiteks Platon ja Descartes. Neist esimene leiab sisetunde põhjustajaks olevat eelmisest elust pärinevad teadmised, Descartes on aga öelnud: „Ma mõtlen – järelikult ma olen.“ See ütlus väljendab tema arusaama, mille kohaselt loomulik intellektuaalne intuitsioon ja vahetu tunnetamine on võimalik selge mõtlemise tulemina. 6. tekst Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!) 2. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Kirjeldage, mida ta võiks sellega silmas pidada? Vastused küsimustele Herakleitose tekstide kohta
Nt Kõik inimesed on surelikud. Otsustustes eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta midagi väidetakse ja predikaat on see, mida väidetakse. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme ja saame käega katsuda, kuid samal ajal on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik “näha” ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävine. Tunnetamine on Platoni arvates meeldetulemine e. kõik tõesed teadmised pärinevad mõistusest enesest. Empiristid seevastu leiavad, et kõik teadmised pärinevad kogemusest, mille saame meelte kaudu (meie meeled aga petavad meid!). 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? Tutvusteadmine- Kogemus, e teadmine kui tuttavolek. Tuttavolek millegagi.Nt.''Ma tean mida tähendab peavalu, sest ma olen seda tundnud. Ma tean mida
ümberpaiknemine. Kõik muutuvad neljandaks. Elu on liikumine. Ringjooneline, sirgjooneline liikumine. 5 Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Kõigel on oma põhjus. Objektiivne on juhuslikkus - mitme põhjuse kokkulangemine. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus. Kogemuse alusel areneb meisterlikkus. Tuleb asjade sügavam tunnetus. Primaarsed ja sekundaarsed omadused. Värvus, soojus ei sõltu meie tunnetusest, on potentsiaalselt võimalikud, meeled aktualiseerivad need omadused. Tähtis koht on mõistusel ja mõistetel. Hing on psühholoogias kesksel kohal
Õigusteadus ja majandusteadus eesmärk kaitsta privaatset valdkonda. Usuteadus Seksuoloogia on arenenud rasketes tingimustes. Analüüsi tasemed: mikro (meditsiiniline mudel)- ja makrotasand (sotiaalpsühholoogiliste mõjurite vaatevinkel; kultuuriline, laiem vaatenurk) Põhimõisted Seksuaalses valdkonnas peab olema negatiivsetest eelarvamustest vaba! 1 Seksuaalsus 1) oma soo tunnetamine ja nautimine. Seksuaalsusel on nii privaatne kui avalik aspekt; 2) kõik aspektid, mis puudutavad seda, et inimene tunnetab end seksuaalse olendina Seksuaalsuse erinevad aspektid: - bioloogiline reproduktiivsus, seksuaalfunktisoonid, bioloogilised faktorid, seksuaaltungid, suguorganite füsioloogilised reaktsioonid jms - psühhosotsiaalne aspekt tunded, mõtted, suhtumised, väärtused, otsused (öeldakse, et pärit lapsepõlvest)
ees seisvat ülesannet avardada tunnetust ja luua sillad möödaniku ja tänapäeva vahel- tuleb silmas pidada õiguse ajaloo tähtsaid funktisoone nagu: filosoofiline funktsioon- ajalugu tuleb tundma õppida eelkõige vaatenurgast, milline oli antud ajal kehtinud õiguse eesmärk, millised olid antud aja poolt omaks võetud ettekujutused õigusest. Kõigele sellele lisanduvad kunagi kehtinud õigusele vastava aja ja ruumi poliitiliste, majanduslike, ja sotisaalsete suhete tunnetamine ehk küsimus sellest, millistes ühiskondlikes tingimustes üldse õigus sündis ja õigust loodi. Geneetiline funktsioon- geneetiline lähenemine õigusele võib tähendada seda, et kunagi eksisteerinud õigust käsitletakse tänapäeva õiguse eelastmena ja nii konstrueerub õiguse mõistmisel teatud astmestik, mis on pidevas arengus. 3. Kas õigusteadus on olemas? Õigusteadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja
mitterverbaalne keel ja kinnitavad nii verbaalselt kui mitte verbaalselt konfidentsiaalsust. · autoriteet Isikutaju Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: o taju objekt (keda tajutakse), o taju subjekt (kes tajub), o tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), o subjekti ja objekti suhted. Isikutaju eripära · Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Isikutaju põhimehhanismid · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju; · projektsioon; · juhttunnustest lähtumine;
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Maskuliinsete Vägistamine on kuritegu, mis ühendab seksi ja vv, tehes seksist vv vahendi. Tegemist on pigem võimu islamimaade n olukord meenutab n positsiooni eu-s keskajal või enne seda. Eriti vv vastu on Lääs kui kirega, vallutuse ja põlguse kui armastuse ja ihaga ja pigem kui omandiõigusega seotud kuritegu. sallimatu. In vv väheneb kõigis kategooriates, mida arenenum on ük. Ja mida pikaajalisem on Võimu tunnetamine naise üle. Mehed tajuvad naise ilu kui agressiooni- see vallutab meeste mõtted, toob demokraatia. Nõrkade vähemuste kaitsmine annab tegeliku stabiilsus- ja kindlustunde nii vähemustele esile ihad, paneb tundma haavatavatena. Seejärel vallutusretkele pöördunult ja ärapõlatuna on endile kui teistele inimrühmadele. Enamuse türannia saatanlikkus seisneb selles, et iga in näeb ja tunneb vägistamine tagasitegemise moodus
näited, osade jaoks on mingid nõudmised kõrged teise jaoks on samad nõudmised suhteliselt madalad. Nõudeid käsitletakse üleüldistel tasemetel, mis sisaldavad erinevaid allaspekte. N kui räägime töö kontrollist et kas me arvestame intensiivsust v sagedust ja kas peaksime üldse seda arvesse võtma. TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE Kontrolli tunnetamine Töökontrollikese (Work locus of control): J.Rotter, millised on ühe v teise inimese uskumused selles osas mil määral ta suudab oma elu kontrollida.(eksternaalid – kuidas toimetada, üritavad vastuseid leida keskkonnast, mingeid seaduspärasusi ja reegleid ja internaalid - otsib vastuseid oma tegevusest mitte keskkonnast, analüüsib oma tegude tagajärgi). Tuleb lapsepõlvest ja kasvatusest. o Toimetulek sh kohanemine tervis
Valikuvabadus ilma objektiivse reaalsuse adekvaatse tunnetuseta (informatsioonita ja/või oskuseta seda kasutada) muudab otsustamise samuti loteriiks või koguni farsiks, millest pole ratsionaalset tulemust loota. 2.Mis põhjusel kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest? Millal on selline kõrvalekalle õigustatud? Millistes tingimustes on tugevam ratsionaalne ja millistes tingimustes intuitiivne lähenemine otsusele? Kuna objektiivse reaalsuse tunnetamine ei saa olla absoluutne, siis toimub otsustamine alati suurema või väiksema määramatuse tingimustes ja otsuse ratsionaalsus ei saa samuti olla absoluutne. Ühiskondlikud suhted (ka uhiskonna ja looduse vahekord) muutuvad arengu käigus uha komplitseeritumaks ja vastuolulisemaks, mistõttu muutub uha raskemaks ka nende adekvaatne tunnetamine.Sellest aspektist on raske rääkida otsuste ratsionaalsuse uldisest
tähelepanu, magnotsellulaarne, väikeaju ja loomulikult multikausaalne teooria (olulisim). • Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratundmine, sarnaste häälikute eristamine, häälikute järjekorda, rõhud, välted • Nägemine – tähtede äratundmine, sarnaste tähtede vahel vahet tegemine (d vs b), tähtede järjekord, sõnade äratundmine, rea hoidmine. • Pertseptsioon - hääldamisega samal ajal liigutuste tunnetamine, aluseks häälikuanalüüsile. • Mälu (nii lühi kui püsi-) – eelnevalt loetud tähtede, sõnade ja lausete meelespidamine, et teksti mõista, ka elukogemuste meenutamine. • Tähelepanu – detailide märkamine, oluline igasuguse õppimise juures. Tähtede vahelejätmine nii lugemisel kui kirjutamisel samuti tähelepanu probleem. • Analüüsivõime – loetu mõistmine, järelduste tegemine, eesmärkide seadmine kirjutamisel
peavad selle protsessi aluseks alati olema üldpedagoogilised printsiibid: nõudlikkus ja isiksuse austamine, individuaalsete iseärasuste arvestamine, teadlikkus, aktiiv- sus, näitlikkus, süstemaatilisus jt. 7. Milliseid bioloogilise tagasiside signaale sportlane peab õppima tundma ja tõlgendama? Normaalsest suurem lihaste valulikkus;südame löögisagedus;üleväsimus ja/või treenimissoovi kadumine; Lihaskonstruktsiooni tunnetamine harjutuste sooritamisel 8. Milline on üld- ja spetsiaalettevalmistuse vahekord eri treeninguperioodidel? Kumbagi ei saa kõrvale jätta, kahjustamata teist, kahjusta- mata kogu sportliku ettevalmistuse taset. Spetsiaalettevalmistuse sisu sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus
Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti ta- jumise vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb näiteks kui võrrelda inimese kujutlust virtuaalreaalsusega. Objektide või sündmuste tajumise vahe- kord on väga suuresti erinev. Niisamuti on ka väga erinevad inimese kujutluste ( teadvuses ) ja une- näo tajude vahekorrad. Need analoogiad näitavad väga selgesti, kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise korral ka tunnetamine. Näiteks mingisuguse objekti ruumilist ulatust, sisemist sü- gavust, inimese enda vahekorda selle objektiga ruumilisuse mõttes jne. Tajumine loob reaalsema ,,pildi" objektidest ja maailmast. 15 Väga oluline on ka tajuda ruumilist ulatust nö. sujuvalt. Tajuda ruumi nii, et minna sujuvalt üle väikestest mastaapidest väga suurte mastaapideni. Selline viis annab väga hea tunnetuse nii objekti
Selline võrdlus näitab väga ilmekalt objekti ta- jumise vahet kahel väga erineval fotol. Pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline vahe sarnaneb näiteks kui võrrelda inimese kujutlust virtuaalreaalsusega. Objektide või sündmuste tajumise vahe- kord on väga suuresti erinev. Niisamuti on ka väga erinevad inimese kujutluste ( teadvuses ) ja une- näo tajude vahekorrad. Need analoogiad näitavad väga selgesti, kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise korral ka tunnetamine. Näiteks mingisuguse objekti ruumilist ulatust, sisemist sü- gavust, inimese enda vahekorda selle objektiga ruumilisuse mõttes jne. Tajumine loob reaalsema ,,pildi" objektidest ja maailmast. Väga oluline on ka tajuda ruumilist ulatust nö. sujuvalt. Tajuda ruumi nii, et minna sujuvalt üle väikestest mastaapidest väga suurte mastaapideni. Selline viis annab väga hea tunnetuse nii objekti enda ruumilise ulatuse kohta kui ka inimese enda suurus-vahekorda objektiga. Tajuda selle süga-
Alateadlikud järeldused on elukogemusest õpitud. Ökoloogiline ehk otsese taju teooria (J. Gibson): Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. 2.2. Sügavustaju Sügavustaju on objektide erineva kauguse tunnetamine vaatleja suhtes. Eeldatavasti saavutatakse see nn. sügavustunnuste arvestamisega (kas automaatselt või alateadlike järelduste tulemusena). Kahesilmaliste (binokulaarsete) sügavustunnuste hulka kuulub binokulaarne disparaatsus. Monokulaarsed sügavuse tajumise tunnused on nn. pildilikud tunnused: (1) objektide osaline kaetus, (2) objektide suhteline suurus, (3) lineaarne perspektiiv, (4) tekstuurigradiendid. Ülaltoodud juhud käsitlevad tajupildi staatikat.
sisseviimine sh · Kummalegi soole mõjuvad erinevad käitumised erineval määral stimuleerivalt (Geer & Broussard, 1990) · Meeste erutus näib lineaarselt kasvavat iga järgmise käitumisaktiga selles käitumiste järjestuses, kulmineerudes suurima erutusega peenise sisseviimisel · Naiste erutuse kasvu muster on palju varieeruvam & kõige erutavamaks pole neile reeglina mitte peenise sisseviimine, vaid mehepoolse stimuleerimise tunnetamine · Sellega seoses väidetakse, et kuigi mehed & naised jõuavad kokkuleppele stsenaariumi osas, reageerivad nad samadele seksuaalkäitumistele erinevalt. Siit näib pärinevat ka naiste meestest vähesem huvi seksuaalakti enese vastu · Biheivioristide oletusel on sugudevahelised erinevused seksuaalse erutuse osas seotud individuaalse tähelepanu keskmega. Naistel on fookuses stimuleerimise tunnetamine, meestel peenise sisseviimisele järgnev orgasm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
