seisukohalt, ei ole just palju ruumi jäetud ekstravagantsele isikupärale. Igaüks ei saa olla küll iga teise vastand ning isikupärane positiivses mõttes, kuid need positiivsuse-negatiivsuse nn. Normid on juba ette paika ära pandud. Ühiskonna heaolu nimel tuleb kõiki kohelda ühtmoodi võrdselt. Selleks ongi välja töötatud teatud normidega kindlad teadmised, mille igaüks omandama peab, et tõsta üleüldist inimkultuuri kõrgemale tasandile. Seda süsteemi tunneme enamjaolt kasvatuse ning kooli nime all ja see peaks andma võrdse aluspõhja kõigile elluastujatele. Koolide normid, mille järgi kõiki õppureid hinnata tuleb, on ühised ning kuigi see võib piirava ja ahistavana tunduda, muudmoodi vist ei saakski. Minu mälusopist urgitsetud hämarate andmete põhjal pidavat inimene kasutama vaid paari protsenti oma ajumahust ning võrreldes Maa vanust inimkonna eksistentsiga, on ühiskonna olemasolu igaviku mõistes tühine
Tuumaenergia Kuna massi ja energia ekvivalentsuse valemis sisalduv valguse kiiruse ruut on hiiglaslikult suur arv, on aines talletuv energia hiiglasuur. Kui ühe grammise massiga ainekogus õnnestuks jäägitult üle viia väljalisse vormi, vabaneks sama palju energiat, kui saaksime 3000 tonni kivisöe põlemisel. Viiskümmend 60-tonnise vaguni täit kivisütt on samaväärne ühe grammiga Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese hõõgumine on kinnituseks, et vaatamata raskesti usutavusele maksab relatiivsusteooriat siiski tõsiselt võtta AJA SUHTELISUS JA OMAAEG
2. Elastsusenergia tuleneb molekulide võimest venida, kokku suruda nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud a) gravitatsioonienergiast nt tõus/mõõn b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused Maa teke ja areng * 12-15 miljardit aasta tagasi Suur Pauk ( Üks või mitu supernoovat plahvatasid,
Mis on puudu eesti inimestel? Eestlastel on tihti kombeks uhkustada oma avatud majanduse ja suhteliselt vaba ja lihtsa ettevõtluskeskkonnaga. Meie üpris selge maksusüsteem ja kõrge internetiseeritus on Euroopas üllataval kombel suhteliselt ainulaadne. Eesti riigisektori võlg üks maailma väiksemaid. Inimesed on Eestis keeleoskajad ning keskmiselt päris hästi haritud. Uusi ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning mõningad nendest majandavad ka hästi ning saavad ka edukaks, kuid uuringud on näidanud, et ellu jääb sajast loodud ettevõttest umbes 10% ehk 10 ettevõtet. Järjest enam tundub, et tuleks hakata noortele juba põhikoolis õpetama majandust matemaatika kõrval. 7.-8. klassis võiksid noored õppida näiteks majanduse alusedeid, kerged protsentarvutusi ning võiksid toimude vestlusringid erinevatel majandusega ja üleüldse eluliste probleemidega seotud teemadel. Keskkoolis oleks õpetus süvenenum ning tänu ...
end ära toita või siis looduse loomulikust protsessist, kui karu kevadel talveunest ärgates end uimase ja näljasena tunneb. Üldjuhul ei tule nad meid ründama, ainult siis kui sihiliselt tahame vigastada mõnda beebilooma või segame rahu tungides nende territooriumile, pigem kardavad nemad meid. Aga enamiku loomade elutegevus elavneb just öösel ning meie nägemisvõime väheneb, siis selle tulemusena võivad meie teed ristuda. Kuna metsloomad on meist jõulisemalt üle, tunneme loomulikku hirmu, et ei suuda end kaitsta. Tihti kuuleme pööningult kostvaid samme, kuigi teame, et kedagi pole kodus või asjade ilmumist ja kadumist meile kummalisel ning võõral moel. Või näeme silmanurgast mingit vilksatust, aga pilku sinna suunda pöörates pole seal midagi ebatavalist. Kas siis selle põhjal võib järeldada, et meie ümber liiguvad ringi meist kõrgemad olevused, kelle nähtavat keha me ei näe, aga tunnetame nende kohalolekut? Või see on meie väljamõeldis
Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga hilisemad põlvkonnad tunnustasid ta loomingut rohkem. Säilinud ainult „Kükloop“. 1.
Sophokles (5. saj eKr) Saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse. Arendas oma isikupärase stiili. Ta loobus süžeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate ja kooriliikmete arvu, lisas lavadekoratsioone. Kirjutas 123 näidendit, tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Sophoklesest huvitavad inimsuhted, ta näitas esimesena traagilisust nii, nagu me seda tänapäeval tunneme. Sophokles ei pea inimese üle kohtut, vaid põhjendab tema tegusid ja eksimusi. Ta süžeed on keerukamad, peenemad, paindlikumad ja harmoonilisemad, kui Aischylosel. Tema teost “Kuningas Oidipus”t peetaks kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Euripides(5. saj eKr) Sophoklese silmapaistvam konkurent. Osales 20 korda võitis 5 korda. Polnud väga popp aga hilisemad põlvkonnad tunnustasid ta loomingut rohkem. Säilinud ainult „Kükloop“. 1.
rääkinud õnnest. Indrek: ,,suurim õnn on armastus" Karin: ,,Ja see tähendab surma?" Indrek: ,,Jah, kui ta on suur" Ma arvan, et Indrekul oli suhteliselt raske elu, sest tal oli kujutlusi, mis olid ilusad ja imestama panevad, kuid samas ka väga tugevalt löövaid ja tohutult valu tekitavaid. Elu ongi tegelikult selline tõusu ja mõõna mänglemine. Kord on kõik ilus ja tore, kuid järgneval hetkel me tunneme tohutult valu millegi muu üle. Kõik peab olema balansis.
Mina usun,et õnn ei peitu rahas vaid millestki muus. Voldemar Panso (1920-1977), kes oli Eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane on öelnud:"Õnn ei saa olla igavene. Õnnele peab midagi eelnema ja midagi järgnema. Pidev saab olla ainult taotlus õnnele, mis iseenesest on vaid õnnetuste katkendlik ahel.'' Arvan, et nii see ongi. Me ei ütle kunagi, et tahame saada õnnelikuks vaid tahame saavutada seda või toda. Kui see asi käes, tunneme rahulolu, siis see möödub ja asume uue eesmärgi täitmisele. Tihti ei tunne me äragi, et olime tol hetkel õnnelikud ja võiksime veidi peatudagi ning seda nautida. Seepärast vist öeldaksegi, et õnn on ikka meist möödas või alles ees... Itaalia kirjanik Romano Battaglia kirjutab:" Tavaliselt seome õnne mõistega mingi sündmuse, mis peab elus kindlasti juhtuma, tegelikult peitub õnn hingerahus, rõõmus jagada ligimestega kõike , mis meil on ja võtta seda kui loomulikku
Gershwin seda, millest praegu palju räägitakse ja millest salamisi unistavad nii «midagi enamat» ihkavad popmuusikud kui ka masside tunnustuse järele janunev osa klassikaseltskonnast. Sild, mille Gershwin lõi «kõrge» ja «madala» vahele, kandis teda ning kui täna räägitakse tema geniaalsusest, siis tuleks eelkõige mõtelda, kuidas temal õnnestus see, mida paljud hiljem üritasid ja küllap edaspidigi üritavad, ent enamasti kesisema resultaadiga, kui see, mida me juba tunneme. Vähe on lisada nimeka laululooja Paul Simoni hinnangule, mis George Gershwini sajanda sünniaastapäeva eel ilmus ajalehes Observer: «Nagu kõik geeniused, oli ka tema geniaalsus unikaalne. Ent tema kõikehõlmav kunstiline visioon resoneerib võimsalt veel tänaseski maailmas, kus muusika on antagonistide vahel sageli ainus ohutu suhtlustee.» Gershwin pole ennast veel ammendanud. Ikka veel on, mida tema pärandist õppida.
suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaas lahustunud ookeanidesse ja taimede poolt ära tarvitatud. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal, nii nagu me seda tunneme, oleks võimatu. Kasvuhooneefekti tegevus oleneb õhu süsinikdioksiidi- ja tolmusisaldusest. Väike kogus süsinikdioksiidi on atmosfääris kogu aeg. Kasvuhooneefekt tõstab Maa pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra (jäisest -21 kraadist pakasest mõnusa +14 kraadise soojuseni) . Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva.
Liikumine Valu on keha hoiatussignaal Valu tundmine on selle märk, et meie kehal on midagi viga. Neid signaale tuleb võtta tõsiselt ja valu põhjust tuleb üksikasjalisemalt uurida. Valu on see, mida me tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus
ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!" Viimane definitsioon selgitab armastuse suurepäraselt lahti. Armastus on midagi enamat kui füüsiline külgetõmme. Armastades kedagi, soovime teha ta õnnelikuks. Armastades tunneme hingelist lähedust, südamesõprust. Armastus on imeline, nagu kirjutab Lea Tabur oma luuletuses: "Esimene armastus on nagu virmaliste veiklemine selgel talvisel ööl - sama seletamatu, sama karge ja kaunis. See on suurim ime pärast sündi." Armastus on tõesti ime. See katab kinni kõik eksimused. Andestamine kuulub kindlasti tõelise armastuse juurde. Täiuslikku kaaslast otsides võime jääda üksi, kuna kõik inimesed on ebatäiuslikud. Armastatud inimene on õnnelik.
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat
Eesmärk pühitseb abinõu? Honore de Balzac "Isa Goriot" Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Kui mõistame oma andeid ja võimeid, soove ja unistusi, tahame neid ellu viia vaid siis tunneme endid inimestena, kes on midagi saavutanud. Ainus võimalus soovitu saavutamiseks on teada saada, mida vajame. Sellise teadmise saame läbi iseenda tundmaõppimise, küpsemise ja vaimse arengu käigus. Oluline on sammuda mööda eluteed lahtiste silmadega ja püüelda eesmärkide poole kasutades õigeid abinõusid. Eesmärgikindlust võib pidada üheks väga tugevaks iseloomujooneks. Tänu sellele omadusele on inimesel palju lihtsam püsida eluvõitluses kui ühel vaesekel, kes ei tea,
Kuid jääb iseloomult selliseks oma sarnaseks. Meie eristame kolme ajajärku Kreekas. Nendel aladel mida hiljem asustasid kreeklased arenes kõrge kultuur juba 3k e.kr. Selle leiukohad on Egeuse mere kallastel. Kreeka rannikul ja Väike-aasia loodeosas. Kreeka kultuur vahendas vahe idamaade ja antiik Kreeka kunsti mõjusid, kuid jääb iseloomult selgelt omalaadseks. Varasemat ajajärku nimetatakse losside eelnevaks ajaks. Sellel ajal tunneme vähe keraamikat. Kreeka kunsti õitse aeg oli kesk ja hilisemal ajajärgul. Nendel ajastutel väärivad tähelepanu losside varemed. Loss on mitmekorruseline ja ühendatud treppidega. Lossid olid rikkalikult kaunistatud seinamalidega. Maalid on loodud osaliselt keskmisel ajaperioodil, aga enamasti hilisemal ajastul. Värvidest esinesid helesinine, must, valge, kollane, tumepunane ja halvaroheline. Kõige suuremat mõju on avaldanud mujale maailma muistse Kreeka kunst.
esimese eestikeelse grammatika reeglistiku. Selle sisu seines eest keele kohandamises saksa keele reeglitega. Stahli grammatika oli aga eesti keelest väga erinev. Forselius jõudis otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Ta kirjutas eestikeelse aabitsaraamatu. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, sest kirjaviisi osas ei suudetud kokku leppida. 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament. Selle tõlkisid ja toimetasid pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Uus Testament oli esimene täiesti eetikeelne raamat. Samal ajal hakati tõlkima eestikeelde kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule.
Koostöö tuleb meile kasuks kõiges. Me lööme isegi liitusid nagu Euroopa Liit, et osutada abi riikidele, kellel suurmad puudused. Me kuulame aina rohkem teiste riikide muresid ja seisukohti ning püüame neid mõista. Me seisame tihti isegi teise eest väljas. Näiteks, kui Venemaa ründaks Euroopa Liidus kedagi siis on loomulik, et me aitaks. Kokku hoidmine ja koostöö on alati ainult kasuks tulnud. Kes teab, võibolla kauges tulevikus oleme tõesti vaid üks planeet. Me tunneme end kõik samaväärsetena, hoiame kokku, olenemata rahvusest ja kaitsema oma maaala, olenemata oma riigist. Enamus inimesi on sellele pragu vastu aga arengu kiirus aina suureneb ja on võimalik, et kunagi avastame ka maavälise elu ja võõibolla tuleb meil kogu oma rahvaga oma planeedi eest välja seista. Ühesõnaga globaliseerumine on meile ainult kasuks. Ka praeguses ajahetkes, olenemata sellest kas räägime arengu riikidest või arenenud riikidest
osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks veebist kunagi midagi kuulnud. Et end hästi tunda selles tohutus arvutitesse koondunud maailmas ja e-riigis, tuleb hästi tunda arvutit ja Internetti ning sellega kaasnevaid ohte. Paljud inimesed on kindlasti kuulnud interneti petuskeemidest ning kiimastest pervertidest, kes Eesti naisi kuskilt Türgi mägiurgastest arvutite taga varitsevad. Mingi osa sellest on loomulikult tõsi, kuid ei maksa üledramatiseerida kõiki ohte, mis maailmas
ära ning selle tulemusena ei olnud võimalik valgust edastada pikkade vahemaade taha. Motiveeritud teadlased leidsid sellele probleemile lahenduse, hakates kasutama nn. klaas- kaableid. Nendes kaablites levis valguskaabli tuumas, mida ümbritses klaasjas kate. ( The Nineteenth Century, http://www.fiber-optics.info/history) KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks saab öelda, et valguskaabel on üks tähtsamaid 20-nda sajandi leiutisi, ilma milleta poleks tänapäeva ühiskond selline, nagu me teda tunneme. Mandritevaheline ( samuti mandrite sisene ) infovahetus oleks tunduvalt aeglasem või isegi osaliselt piiratud. Selle tulemusena ei oleks saanud ühiskond areneda nii kiiresti nagu ta on seda senimaale teinud. 7 KASUTATUD MATERJAL 1. Valguskaabel, http://et.wikipedia.org/wiki/Valguskaabel 2. The Nineteenth Century, http://www.fiber-optics.info/history 3. V. Praust , ,,Võrgutamine
pingutuse momendi. Kuid Myron on momendi põgususe ja keha detailid allutanud selgele ülesehitusele. Kujur ei surunud oma muljeid mõnda enne väljamõeldud skeemi, vaid ta püüdis neid väljendada viisil, mis kergendaks vaatajal mõista üksikute kehaosade omavahelisi seoseid liikumise hetkel. ,,Kettaheitja" Ketta kõige tagapoolsema asendi valis kujur Myron, otsides poosi kuulsaima atleeti kujutava kunstiteose jaoks, mida me tunneme. Selle teose originaal on kaotsi läinud ja säilinud on ainult mitmesugusel määral restaureeritud koopiad. Myron oli antiikajal kuulus oma realismi poolest; üks tema teoseid oli pronkslehm, mis epigerammatikute järgi oli nii loomutruu, et tõelised vasikad püüdsid selle udarast piima imeda. On aga võimalik, et "Kettaheitja" puhul jäi tal realismist puudu ja see skulptuur ei kujuta heitjat nii täiuslikult, nagu üldiselt on arvatud. Myron tahtis, et kuju
(lk. 60) Põhjuseks, miks meile meeldib teistest inimestest nii hästi mõelda, on see, et me kõik iseenda pärast kardame. Optimismi aluseks on lihtsalt hirm. (lk. 60) Kui me oleme õnnelikud, siis me oleme alati head, siis me pole mitte alati õnnelikud. (lk. 63) Hea olla tähendab olla kooskõlas iseendaga. (lk. 63) Naised annavad meestele nende elukulla. (lk. 64) Alati on midagi naeruväärset nende inimeste tunnetes, keda me enam ei armasta. (lk. 70) End ise hukka mõistes tunneme, et kellelgi teisel pole enam õigust meid hukka mõista Patud annab meile andeks just nimelt pihtimine, aga mitte preester. (lk. 76) Ainus viis, kuidas naine iial võib meest muuta, on teda nii põhjalikult ära tüüdata, et ta kaotab elu vastu igasuguse huvi. (lk. 79) Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju, üksikasjad on labased. (lk. 80) Südametunnistus teeb meist enesearmastajad. (lk. 81) Mineviku ainuke võlu on see, et ta on minevik. (lk. 80)
Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka arhitektuur neist lihtsate ehitusmeetodite poolest. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteosed on meieni jõudnud enam või vähem kahjustatuna, nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias.
Tekstiilmaterjalide pesemisel ei tungi vesi kiudude vahele just suure pindpinevuse tõttu. Kui vette lisatakse pesupulbrit (kemikaali, mis sisaldab detergente e. pindaktiivseid aineid) siis vee pindpinevus väheneb ja vesi märgab paremini. Ka temperatuuri tõus vähendab pindpinevust. PINDPINEVUS V. Grigorjev G. Mjakisev Sellised jõud nagu gravitatsiooni-, elastsus- ja hõõrdejõud paistavad silma; me tunneme nende vahetut mõju iga päev. Meid ümbritsevas igapäevaste nähtuste maailmas mõjub aga veel üks jõud, millele me tavaliselt ei osuta mitte mingisugust tähelepanu. See jõud on suhteliselt nõrk ega tekita kunagi võimsaid efekte. Seejuures ei saa me aga vett klaasi valada ega üldse mingisuguse vedelikuga midagi teha, ilma et hakkaks mõjuma jõud, millest me nüüd kõneleme. See on pindpinevusjõud.
Raske mõista, kerge on hukka mõista Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud elus edasi minna, seista tugevana, mõtlemaks „kas ma olen vale“, seades näo ette mask, varjamaks tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest? Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus ...
stabiilsete materjalidega. Seega kui sellised kaks materjali, kokku saavad, vahetavad nad elektrone. Üks saab negatiivselt laetuks (See kes võttis elektrone) ja teine positiivselt laetuks (See kes andis elektrone). Inimese puhul esineb selline efekt kui me kanname näiteks villast kampsunit. Meie keha saab laetud ja kui me puudutame elektroonikat, anname me laengu ära süsteemile. Selle käigus me võime aga kergesti hävitada komponendi. Tavaliselt staatiline elekter, mida meie näeme ja tunneme on mitukümmend tuhat volti. Alla 3000 voldist inimene ei tunnegi. Seega me võime kahjustada mingid pisikest komponenti isegi nii, et me ei saa ise aru. Selline kõrge pinge ei ole inimesele aga ohtlik, kuna kuigi pinge on suur, on inimene halb mahuti, umbes 100-500pF Ümardatult. Seega, elektrienergia mis vabaneb on tihtipeale ainult ~10mJ isegi sellise pinge juures. Samas me peame arvestama, et paljud komponendid võivad saada vigastada juba piirkondades nagu nJ ja uJ.
langetada mõni teine valik. Elu jagab meile õpetusi iga päev, aga kõige rohkem uusi teadmisi saame lapsepõlves, mis mängivad suurt rolli meie väärtuste kujunemisel. Igaüks vaatab elu läbi oma silmade ja hindab olukordi erinevalt. Mõned inimesed väärtustavad enam materiaalseid esemeid, teised jällegi hindavad rohkem vaimseid väärtusi. Pole oluline, mida kogu ülejäänud ühiskond meile pidevalt peale surub peaasi, et oleme oma väärtushinnangutele kindlaks jäänud ja tunneme elust rõõmu. Oleme küll sageli valikute vahel, kuid langetades isegi valesid otsuseid, õpime ja saame uusi kogemusi.
Kirjapilt on küll ajaga palju arenenud ja muutunud, kuid alguse sai ta siiski Vana-Kreekast. 6. Kes nad olid ja millega said tuntuks? a) Sokrates- oli filosoof. Ta ei pööranud põhitähelepanu maailma tekkele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Ta oli vaene mees, kes ei teinud tööd ja hulkus tänavatel, suheldes nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta ei kirjutanud ühtegi raamatut ise ja tema mõtteid tunneme üksnes tema õpilaste tööde kaudu. Ta ei pidanud lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast, sest arvas, et riiki peavad juhtima vaid asjalikud ja targad mehed. Kõigele lisaks olid mõned Sokratese õpilased Ateena riigile palju halba teinud, mistõttu Ateena lihtrahvas umbusaldas Sokratest. Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Kohtunikud mõistsid kohtus Sokratese surma ja ta pidi mürki jooma.
Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Jooniselt nõutakse kolme omadust: lihtsust, mõõdetavust ja piltlikkust. 1) Kujutis on seda lihtsam, mida vähem jooni ta sisaldab ja mida lihtsamad need jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot z-koordinaatlõik 2) Esikvoot y-koordinaatlõik 3) Külgkvoot x-koordinaatlõik 15
sisu sõltuvust eelnevalt kogetust nimetatakse apertseptsiooniks. See jaguneb omakorda kaheks: püsivaks ja ajutiseks apertseptsiooniks (mõjutatud meeleolust, aktiviseeritusest, ootustest). Taju konstantsus ehk taju püsivus tähendab tajutavate objektide omaduste- näiteks suuruse, kuju, vormi-, tajumist püsivatena; mis väljendub selles, et et kui tajumistingimused (kaugus, valgustus, värv jne) muutuvad, ei teki meil senitundmatuid või moonutatuid esemete pilte, vaid me tunneme need objektid siiski ära. Öösel hämar tajume valget paberit ikka valge paberina, vahe seisneb ainult selles, et valgushulk on erinev, kuid see ei pane meid arvama, et tegemist on mingisuguse teise objektiga. Siiski võib teatud tingimustes tekkida moondunud taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju
" ja ,,Milles seisneb tema olemasolu?" on kaks küsimust, millega filosoofid on tegelenud antiikajast tänapäevani. Selles esees üritan mina nende küsimustele vastuse leida. Jumala olemasolu tõestamiseks on tehtud mitmeid katseid. Minu arust on jumal midagi suurt, võimsad ja kättesaamatud. Meie, inimesed ei saa seda oma meelte abil tajuda, kuid me saame tekitada endale ilusiooni temast. Minu arust on jumal üks suur energia, mis hõljub meie ümber ja kui meil hakkab hirm või tunneme üksildust siis me otsime abi temalt, mis täidab meie hinge õnnega. Ning kui me üritame mingile keerulisele küsimusele vastuse leida ja lõpuks ei leiagi siis väidame, et jumala käsi on selle loonud. Me oleme seda energiat nimetanud jumalaks. Kuid tegemist on siiski ühe ja sama hõljuva energiaga ehk jumalaga, mitte polüteistlike jumalatega, nagu vanakreeka mütoloogias. Juudid ja kristlased on nagu moslemitki, kes usuvad vaid ühte jumalasse ning on valmis tema nimel oma elu ohverdama
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Huvitavaid elamusi Essee Koostaja: Anneli Mihkelson 9.Klass Pärnu 2009 Huvitavaid elamusi 2009 aasta veebruaris võis Pärnu muuseumis EGeS eestvedamisel vaadata näitust "Sugupuu uurimine ja vormistamine-see on imelihtne". Juba algklassides tuli uurida oma päritolu ja põlvnemist ning kanda andmed töövihikusse sugupuud kujutavale lehele. Polnud sugugi lihtne töö. Jah, me teame oma vanemaid, vanavanemaid nime pidi ja sealt edasi on enamasti "tühi maa". Juba kolmandat põlvkonda tagasi me ei tea. Isegi oma vanaemade ja vanaisade sünni- ja surmadaatumid on meile mõistatuseks. Mina leidsin viimased piltidelt, mis on tehtud surnuaiast või uurisin vanaemalt, kes veel elus. Helistasin oma sugulastele, tuhnisin vanades albumites ja midagi ma siis ka kokku leidsin. Nüüd, tagasi sellele...
Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule.
Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Jooniselt nõutakse kolme omadust: lihtsust, mõõdetavust ja piltlikkust. 1) Kujutis on seda lihtsam, mida vähem jooni ta sisaldab ja mida lihtsamad need jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot zkoordinaatlõik 2) Esikvoot ykoordinaatlõik 3) Külgkvoot xkoordinaatlõik 15
Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Jooniselt nõutakse kolme omadust: lihtsust, mõõdetavust ja piltlikkust. 1) Kujutis on seda lihtsam, mida vähem jooni ta sisaldab ja mida lihtsamad need jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge’i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot z-koordinaatlõik 2) Esikvoot y-koordinaatlõik 3) Külgkvoot x-koordinaatlõik 15
Vulkanismi mõju inimesele ja looduskeskkonnale Vulkaanid on inimesi ja looduskeskkonda ajaloost vaadatuna pidevalt mõjutanud ning loodetavasti või kahjuks tunneme me nende mõju tänapäevalgi. Maailmas on praeguse seisuga umbes 1500 tegevvulkaani, millest kolm neljandikku asuvad küll Vaikse ookeani laama äärealadel, kuid nende mõju tunneb kaudselt või otseselt kogu planeet Maa. Omakorda küsimus on: kas mõju on positiivne või negatiivne? Maakera asustatud piirkondades põhjustavad vulkaaanid suuri õnnetusi, alates inimeste hukkumisest kuni looma- ja taimeriigi kahjustamiseni. Vulkanismi tagajärjel
eestlasi ülikoolis ei olnud,käisid soomlased,rootslased ja baltisakslased.Eestlased käia ei saanud kuna nad olid pärisorjad ja talupojad. 13) Eesti keele grrammatikad 1637 a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatultvana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Kirikulaulud tõlgiti eestikeelde, avaldati esimene aabits, ilmus nädalaleht Tallinnas, 14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt 15) Barokk stiil (kõrged kivikatysedmärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid)
õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära teha. Neid edasi lükates tekitame endale stressi, närvilisust ja koormame ennast üle. Tegemata tööd ja lubadused tuleb kunagi nagunii ära teha, seega on mõistlik need teha õigeaegselt. Mistõttu arvan, et enda harimine finantsalaselt on
jne. Ei maksa siiski unustada, et suhkrutega samamoodi annab ka grammi tärklise lõplik lagunemine meile ligikaudu neli kilokalorit energiat. Tärklise lõhustamisel on oma osa nii vastavatel seedeensüümidel kui ka mao happelisel keskkonnal. Seedekulgla mitmes kohas toimib ensüüm amülaas, mis lagundab hiiglaslikke tärklise molekule järk-järgult aina väiksemateks osakesteks, kuni glükoosini välja. Et amülaasi leidub süljeski, siis tunneme leivatükki pikemat aega mäludes suus lõpuks magusat maitset. Ammustel aegadel keerasid taluperenaised leivatükikese linasesse riidesse ja pistsid väikelapsele suhu. Süljes leiduv amülaas lõhustas vähehaaval leiva tärklise magusamaitselisteks ühenditeks, mis leevendasid lapse magusaisu. Ent tärklise söömisega võib ka liiale minna. Hoiatav näide on toitumishäire pika üks vormidest amülofaagia. Pika on psüühiline toitumishäire, mille korral inimene sööb
1 (ehk 0 - 1) , siis milline on lahutamistulemus (järguväärtus) selles järgus? Mis juhtub sellega kaasnevalt kõrgemas naaberjärgus ? 10. Mida tähendab arvude lahutamisel mingi järgu kohale märgitav punkt ? 11. Milline nõue kehtib 2ndarvude jagamisel jagaja kohta ? 12. Kuidas selgub jagamisel koma asukoht jagatises ? NEGATIIVSETEARVUDE ESITAMINE 2ndSÜSTEEMIS: || TÄIENDKOOD ja PÖÖRDKOOD 1. Kuidas tunneme ära, et mingi 2ndkood on otsekood ? 2. Kuidas tunneme ära, et mingi 2ndkood on täiendkood ? 3. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab otsekood ? 4. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab täiendkood ? 5. Millise märgiga väärtust (posit. või negat.) esitab pöördkood ? 6. Kuidas saadakse mingi otsekoodi jaoks tema pöördkood ? 7. Kuidas saadakse mingi otsekoodi jaoks tema täiendkood ? 8
süsinikust. CH3CH2COOH propaanhape CH3CH2CHCICOOH 2-klorobutaanhape Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse happe nimetusest: liide hape asendatakse liitega aat. Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm. Keemilised omadused Karboksüülhappe kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nimetuski. Igapäevases elus kokkupuutudes karboksüülhapetega oleme kogenud, et tegemist on hapetega: nende vesilahused on happelised, mõned võivad toimida isegi söövitavalt.
Näiteks Näe, jälle vedas viltu," asemel öelda: ,,Noh, üks õppetund jälle juures. Edaspidi tuleks...". Kõige rohkem mõjutab arengut (ükskõik milles) eesmärk. Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees. veel enam ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema. TUNDMATUD TUNDED Ahnus, kadedus, alaväärsus, armukadedus, kius, enesehaletsus ja härdameelsus need on tunded, millest justkui teama üht-teist, kuid mis nad tegelikult endast kujutavad? Paraku tunneme tihti mõndasid ülal loetletutest tunnetest. Ehk me ei analüüsi neid ning ei mõtle, et see mõte, mis peas parasjagu keerleb, on just ahnus. Et neid mõtteid analüüsida ja üritada nendes selgusele jõuda, me peaksime enda jaoks aru saama, mida nad täpselt tähendavad ja miks nad tekivad. Osa ,,Tundmatud tunded" seletabki täpselt igat tunnet, selle iseloomustusi ning põhjusi ja loomulikult õpetusi, kuidas nendest loobuda ja vältida. Ehkki Anti Kidron õpetab ebameeldivate, kuid
rahuldamatuna ootama. Milleks oodata? Parem minna edasi, kuid et edasi liikuda, peab üksteisest mööda käima. Iga hinna eest püütakse olla õnnelikud, edukad ja jõukad, teadmata mis selle saavutamiseks nõutavad tegevused endaga kaasa võivad tuua. Oleme valmis tegema kõike, et jõuda sihtpunkti kus lõppevad meie vajadused, mõtlemata, et sellist punkti me ei leia. Ühe eesmärgini jõudes tekivad peagi uued, nii päevast päeva, aastast aastasse. Magama minnes tunneme end hästi kuna taas on päev seljataga, hommikul ärgates jääma ootama uute hetkede toredaid mälestusi ning vaid õhtu saabudes saame teada kas kõik läks ootuste kohaselt. Sellepärast otsimegi asju mis suudaksid hommiku õnnelikult õhtusse saata. Aeg ei peatu, iga koit lõppeb hämarikuga. Arvestades seda kui kiire on tänapäeva elu tempo, ei jõua alati kahekümne nelja tunni jooksul söömise, magamise ja kohustuste kõrvalt aega tegeleda millegi südamelähedasega
keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad, kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn see ,,näeb" vaid raadiokiirguse tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus: (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt) mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad 14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe (kuumadelt tähtedelt- valged kääbused, planetaarudud...) 15) Röntgen- ja gammaastronoomia: (kõige kuumemad objektid, võimsaimad plahvatused) Röntgenkiirgus kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel)
Öö koos unenägudega. Õhtul magama minnes, on meil vaid üks tahtmine- puhata ning saada energiat uueks päevaks. Ööd aitab üle elada uni, mille läbi uueneb kehaline ja vaimne jõud. Paraku kaasneb unega unenägu, mis on oma loomult vägagi salajane. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid (Internet: www.hot.ee/allen/dreams.htm). Minu arvates on unenägu väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi neid või siis väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Tihtipeale ei teata, mida nendega teha. Sellepärast tekib ka mitmeid küsimusi- kaua kestavad, kuidas mõjuvad need meie psüühikale, on neid võimalik tõlgendada või mitte. Uni ja unenäod on siiski lahutamatu osa meie igapäevaelust. Need lihtsalt ununevad äärmiselt kiiresti. Unenägude põhjused võivad olla mitmesugused. Enamik unenägude...
palju tarkusi ja õppida, alustatakse juba millegi suurema poole pürgimisega, olgu see siis globaalse ettevõtte rajamine või oma väikese tulutoova talu omamine. Meie teekond on juba märksa pikem ning käänulisem, sedavõrd on ka eesootav saar suurem ja meile tähtsam. Just tee pikkuse ja käänulisuse tõttu on kohalejõudjaid juba märksa vähem ja üha vähem inimesi saavad tunda oma ideaalse saare liiva talla all. Olles kohale jõudnud ning mingi aja oma uues kohas elanud tunneme, et midagi on ikka puudu, võtame aerud kätte, nüüd küll siis juba kaatri või jahi rooli, aga ikkagi alustame jälle üht retke, retke mis peaks meid lõpuks viima sinna, kus on see millest eelmises kohas puudust tundisme. Olles saavutanud karjääriredelil tipu, materjaalse kindlustatuse ja rahuliku pereelu oleks ikka nagu midagi puudu. Küll mõnda hakkab tervisehäda juba keskeas kimbutama ning juba hakkab ta otsima saart, kus tal oleks hea olla ja teda ei vaevaks ükski tervisemure
b) rõhu kaudu ( 1 mm/Hg; 1Pa) Def: absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse õhus sisalduva veeauru osarõhuga. 2. Seda väljendab relatiivne ehk suhteline niiskus. Valemid: roo jagatud roo indeksiga 0 korrutatud 100% Tihedus ja rõhk on absoluutsel niiskusel antud kas tiheduse või rõhu kaudu.p0 , roo 0 on küllastunud auru rõhk/tihedus teatud temperatuuril. Absoluutne niiskus ei sõltu temperatuurist. Suletud ruumis absoluutne niiskus on jääv, ometi tunneme , et temperatuuri langemisel läheb õhk niiskemaks. Põhjus seisneb selles, et igale temperatuurile vastab teatud kindla massiga küllastunud aur. Mida madalam on temperatuur, seda väiksem on talle vastava küllastunud auru mass. Seega suhteline niiskus on arvuliselt võrdne teatud temperatuuril rõhu või tihedusega antud absoluutse niiskuse ja samal temperatuuril rõhu või tihedusega antud küllastunud auru suhtega protsentides.
pärast vihma" (1999); kaks publitsistikaraamatut: "Tere õhtust. Kuidas elate?" (1982) ja "Tagasivaatepeegel" (1994). Hainsalust on kirjutatud kaks raamatut. Mõlemad Valeria Räniku poolt. Need raamatud on "Miski peab olema püha"(2004) ja "Viis aastat vanemaks"(2008). Lasteraamatutest Tema enda lapsed andsid talle raamatu aseainet. Pojast ja tütrest kirjutas Lehte lasteraamatu"Suurvend Mati ja väike õde Kati" ja noorimast tütrest kirjutas ta raamatu "Pisike Pille". Autori perekonna tunneme ära ka jutustuses "Ja siiski" Igale oma lapselapsele tahab Lehte Hainsalu kirjutada ja pühendada ühe raamatu. Esimesena sai selle 1994. aastal Kati tütar Kristi. "Kristil hakkas sünnipäev tulema ja Hainsalu tuli mõttele pühendada üks raamat temale, nii sündiski päkapikujutt "Pikkurilli"."Kui ühel juba on, ei saa teisedki ilma jääda. Tänaseks on oma raamat ilmunud kuuele lapselapsele, kahe oma ootab ilmumist ja kahele, varsti juba kolmele, veel kirjutamist
1. Mõisted Süsteem-omavahel seotud objektide terviklik kogum, nt. auto=süsteem, automootor=alamsüsteem Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosf...
Teose analüüs Sisu lühikokkuvõte. Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks tütreid punanahkade hõimu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub Judith Hirvekütil jääda, kuid asjatult. Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sõjateed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
