Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri.(Mägi, 2011) 2 LIIDRIKÄITUMINE Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest. See eristamine on oluline seetõttu, et käitumine ja oskused on õpitavad ja muudetavad, paljud omadused on aga suhteliselt püsivad.(Mägi, 2011) Intuitiivselt tunneme liidri kohe ära. Olukorras, kus on vaja selgust, saame temalt juhatust selle kohta, kuhu peame välja jõudma. Kui teised on valitud suuna õigsuses ebakindlad, annab ta neile kindlust juurde. Kui keegi kõhkleb, saab ta liidrilt julgust juurde. Eriarvamuste korral on juht valmis kuulama ja selgitama, veenma ja seletama. Äärmuslikus olukorras ei kõhkle ta olemast direktiivne ja jagamast korraldusi.(Arro, 2001) 2.1 Liidri mõjuvõimu allikad
Omada arusaama, et seda ja seda haigust põdevat Kalliast aitas see ja see, ning samuti Sokratest ja samamoodi paljusid üksikuid , on kogemuse (asi), aga määratleda, et (see) aitas nii- ja niisuguseid üht laadi inimesi, kes põdesid seda ja seda haigust, nagu näiteks fleg- maatikuid või koleerikuid sapise vahelduva palaviku korral, on kunsti asi. Ehk, me oskame kunsti puhul teha üldistusi ja näha suuremat plaani, teame põhjuseid. Kogemuse puhul vaadatakse aga üksikuid juhtumeid, me tunneme seda üksikut tunnet väga hästi aga meil puudub suurem pilt. Näites oskab arst kogemuse puhul haigeid ravida, sest ta teab, et see miski aitab, aga ta ei oska üldistada ja öelda, miks just see miski aitas. Seepärast peame ka töödejuhatajaid käsitöölistest auväärsemateks, sest nad teavad, miks on asju vaja teha, nad teavad selle põhjuseid, samal ajal aga käsitöölised viivad oma ülesanded ellu vaid harjumuse tõttu.
aurustades). Kohvi filtreeritakse siis kui tahetakse valmistada lahustuvat kohvi. Kuivamise alguses toimuval käärimisel tekivad eeterlikud õlid, mis annavad kohvile aroomi. Kohvisegusid tootes lisatakse kohvile teravilja, tammetõrusid või sigureid. Viljakohvi tehakse teraviljast ja erinevatest lisanditest (näiteks soja, sigur või pähklid). (Paulig - Kohvi kasvatamine ja liigid, 2013) 2. KOHVI AJALUGU Esmakordselt avastati kohv Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida
ülempreester. Hiinas rohkeim preestreid polnud võrreldes teiste riikidega. Keisrile allusid ametnikud. Nad andsid keisrile nõu ning korraldasid tema käske. Ka väepealikud olid keisri teenistuses. Põlde harisid talupojad. Kauplemisega tegelesid kaupmehed ning meistrimehed valmistasid tööriistu ja relvi. 4 Hindude usk Veedad on pühad raamatut ja nende jägi me tunneme mustsete indialaste usku kombeid ja ühiskonnakorraldusi. Veedad koosnevad mitmest osast. Nende seas on jumala õpetusi, ülistus laule ja arutlusi maailmakorralduse üle. Algul pärandati neid suulisel põlvest põlve. Umbes 700 a eKr hakati veedasi kirja panama. Kõige tähtsam oli loomade ohverdamine. Usuti, et kui maailm loodi siis jumalad ohverdasid ühe enda seast ja nii võis säilitada rahu maailmas. Arvati ka, et osa loomalihast läks jumalatele pidusöögiks.
levivad Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese, kuid toitainete rikka mullaga paepealsed alad. Tunneme neid tavaliselt kadakase karjamaana. Loopealse rohttaimed on enamasti madalakasvulised, samas aga värvikad ja liigirikkad. Kogu maailmas leidub loopealseid veel vaid Lõuna-Rootsis. Pärandkooslus Nii puis- ja luhaniidud kui ka loopealsed kuuluvad pärandkoosluste hulka. Oleme
LAANEMETS Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks: liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuurierinevused päeval ja öösel väikesed. PÕHILISED LIIGID: LAANEMETSA TAIMED Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõtt...
partneriga. Mis puutub lastesse, siis abielu on võimalik lahutada sellisel viisil, et lapsed saavad vanemate käitumise kaudu õppida konstruktiivselt lahendama komplitseeritud, raskeid olukordi. Enamasti suudavad inimesed alles pikema aja möödudes lahutusest näha toimunut uues, teistsuguses raamistikus, hinnata ümber abielu ja lahutuse tähendust oma elus. Iga raske olukord meie elus on ühelt poolt häda või õnnetus, teiselt poolt katsumus, millega toime tulles tunneme, et oleme saanud targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks. 5. Tunded pärast lahutust 1. Eitamine. Inimene ütleb endale: "See on võimatu. See ei saa nii olla. Minuga ei saa nii juhtuda". See on sokistaadium, kus välditakse tunnistamast, et midagi nii rasket on juhtunud. 2. Reaktsioonide vallandumine. Selles staadiumis kogetakse kurbust ja õnnetusetunnet, viha ja süüdistusi partneri ning võimalike teiste asjasse segatud isikute vastu, enamasti ka enesesüüdistusi.
STRESS! Stress ei ole alati halb. Optimaalne stress aitab sul ennast kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist. Seetõttu on oluline teada, mis stressi tekitab ja kuidas stress võib väljenduda. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, isenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele...
pannes. Tuues metafoorilise näite, võib öelda, et aastal 1418, kui Itaalia insener Giovanni de la Fontana esimese jalgratta konstrueeris (Palermo, 2014), ei olnud tegu otseselt teadmisega, kuidas jalgratas välja peaks nägema ja kuidas see täpselt toimima peaks. Tulenevalt võib öelda, et oskus jalgratast teha oli enne, faktiline teadmine, kuidas seda teha, tuli hiljem. Nüüdseks on jalgratas teinud läbi mitmeid vaheetappe ning see, mida me tänapäeval jalgrattana tunneme, erineb suurel määral selle esimesest versioonist. Kui tänapäeval hakatakse jalgratast kokku panema, siis on töötajad eelnevalt varustatud jalgratta kokkupanemiseks vajaliku teadmisega, mille järel nad alles omandavad oskuse, kuidas jalgratast kokku panna – me ei pea tänapäeval kilplase moodi kogu aeg jalgratast uuesti leiutama, sest nagu näha, jalgratta leiutamine kui selline võttis aega mitu sajandit.
kuidas aeg lendab, seni, kuni hetkeni, mil saame aru, et oleme vanaks elanud. 4) Lk 30 – Luuletaja ülistab selles luuletuses loodust. Ta räägib kui lähedane ja tähtis on tema jaoks loodus. 5) Lk 16 (1) – Luuletaja kirjutab siin surmast – see tuleb, aga me ei tea millal, samuti mainib ta seda, et me ei tea mis saab peale surma. 6) Lk 62 – Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda, et tihti me unistame suurelt ja tunneme, et et suured teod on ees. Kuid tihti alles hiljem mõistame, et meie tegemised on siin ilmas tühised. 7) Lk 33-35 – Luuletaja räägib selles luuletuses ühe kirjaniku elust, ning sealt tuleb välja, et see, mida me teistele anname on vähem, võrreldes sellega, mis tagasi saame – nii on tavaliselt kingituste ja heategudega. 8) Lk 38 -39 – Luuletaja räägib siin luuletuses tantsimisest, aga mina mõistan seda
TÖÖJUHEND LIIVI SÕJAST vt. õpik lk. 84-89 ja kasutage lisamaterjali tööjuhendi lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? Pärast Narva vallutamist asus...
Põhivajadused = impulsstegevusrahuldus. Ük peab rahuldama pv-d. 7 põhivajadust: toitumine, järglaste tootmine, kehaline heaolu, julgeolek, uhkus, liikumine, kasvamine. Sekundaarsed e. instrumentaalsed-muud vajadused mis tulevad pärast esmaste rahuldamist. Proovis näidata kuidas ük toimib vastavalt funktsioonidele. Arvas et pole relikte, sest need ei saa säilida pärast funktsiooni kaotamist, kõik mis säilinud omab ka funktsiooni ehk on vajalik. (Tyler arvas et relikti tunneme ära selle järgi et ta on minevikus omatud mõtte kaotanud. ) Muna ja kana probleem, kumb enne kas funktsioon või vajadus. (Funktsionalism vahetu, ajas toimiv, populaarne.) 5)Strukturaal-funktsionalism Alfred Reginald Radcliffe-Brown(1881-1955). Ük-s sots grupi vajadused esmased. Institutsioonid töötavad grupi säilimise eesmärgil. (nagu Durkheimgi- indiviid sekundaarne grupi suhtes).
Kui meil on rohkem kontakte või puutume kokku teisest rahvusest, päritolust inimestega, hakkame üksteist rohkem usaldama (Putnam, lk 141). Sellisel moel suureneb nii meie endi, kui ka teisest rahvusest päritolu inimeste kogukondlik turvatunne. Multikultuursus on tänapäeval vältimatu nähtus. Võib kindlalt väita, et moodne ühiskond on tulevikus põlvkond edasi veelgi mitmekesisem kui praegu (Putnam, lk 137). Sama lugu on ju ka usuliste gruppidega. Õppides neid tundma, mitte salgama, tunneme end kindlamalt ja samamoodi ka nemad. Siiski ei tohi langeda ühest äärmusest teise. Tugevad vastuolulised grupid (nt usulised) peavad oma tugevatest vastumeelsustest liikuma rohkem rahumeelsemate ja austusväärsemate eluviiside poole, et samas kogukonnas elada (Ostrom, lk 4). Kogukond peab toimima tasakaalus, ühe grupi ülemvõim tekitab kogukonna teistes liikmetes omakorda usaldusprobleeme, mis viivad taaskord turvatunde vähenemiseni.
su surelikus suus. Luuletus räägib reaalsest elust, sellest, et meil ei ole elus võimalik kirjutada nii-öelda puhtandit ehk me ei saa teha olematuks asju, mis on juhtunud ning korda saadetud. Meil ei ole võimalik minevikus tehtud vigu parandada, kuid me saame neid olevikus ja tulevikus vältida. Samuti räägib luuletus sellest, et silm ei seleta seda, mida näeb süda ehk me ei suuda silmadega näha seda, mida tunneme südames. Luuetaja mõte, et viimane selgus elus puudub, võib mõtestada sellega, et me ei pruugi kunagi kõigis asjades selgusele jõuda, kõiges selgust saada, sest me ei tea kunagi ette, kui pikk elutee meil on. Luuletuse meeleolu ei ole otseselt kurb, kuid kisub siiski süngema poole just seetõttu, et tuletab jällegi meelde reaalsust. See kõik on sõnadega väga tabavalt edasi antud – „Ei jõua kirjutada puhtandit me selles elus“.
järgnevat kogu pikka ahelat. [1] Budismis demonstreeritakse karma toimimist tavaliselt kivi viskamise analoogia abil. Kui visata järve kivi, tekitab see enda ümber ringe, mis liiguvad kallaste suunas. Sealt põrkuvad need tagasi oma põhjustaja poole. Ning avaldavad sellele survet. Sarnaselt kajastuvad meie teod meie ümber ja lõpuks, sobivate tingimuste korral, jõuavad tulemused meie juurde tagasi ning me tunneme nende mõju Karmat võib jaotada kolmeks: 1. Vaimne karma, mida loome meele ja mõtetega 2. Sõnaline karma, mida loome kõne kaudu 3. Kehaline karma, mida loome füüsilise tegevuse kaudu Neist tähtsaim on vaimne karma, sest see on ühtlasi ülejäänud kahe karma liigi alus. Teisisõnu, enne rääkimist või füüsiliselt tegutsema asumist me mõtleme- üks kõik kui põgusalt-ja need mõtted mõjutavad, mida ja kuidas me ütleme ja teeme. Budistlikus
Haloefekt võib olla positiivne või negatiivne. Oma suhtlemispartneri tajumisel kasutatakse ka loogilist järeldamist, kus inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe alusel, analoogiat, mille kasutamisel otsustatakse teiste üle selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga, ja empaatiat, mis tähendab teiste inimeste tundemaailma sisseelamist. Tuleb silmas pidada, et ükski nimetatud mehhanismidest ei ole veatu. Isikutaju on subjektiivne. Üldjuhul me näeme, kuuleme ja tunneme partneris seda, mida tahame. Suhtlemise käigus toimub oma suhtlemispartneri mõjutamine, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju ehk interaktsioon. Suhtlemine toimub üldjuhul alati kindla eesmärgiga, milleks võib olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale soovitud viisil. Suhtlemise eesmärk on rahulolu saavutamine ja ebameeldivuse vähendamine. Rahule jäädakse sellise suhtlemisaktiga, mis lõpeb rahulolutundega, situatsiooniga, mille jooksul inimene
Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Pilt nr 1. 2 VALGEJÄNES Valgejänese rahvapärased nimed on haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg ja kikkkõrv. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas.
Sissejuhatus ........................................................................................................................2 Ajalugu ...............................................................................................................................2 Rock - muusika stiilid......................................................................................................... 2 Artistid................................................................................................................................ 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................................5 Allikad.................................................................................................................................6 1 Sissejuhatus Järgnevas referaadis püüan teha ülevaate rock-ist ku...
1961 1. jaanuaril viidi NSV Liidus läbi teine sõjajärgne rahareform. Taoline kiire raha väärtuse kaotus vähendas enamiku inimeste säästud praktiliselt olematuks. 1992 20. juunil sai Eesti Vabariigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Kasutuses olnud rublad vahetati kroonideks kursiga 1 kroon 10 rubla vastu. 2011 1. jaanuarist hakkas kehtima Euroopa Liidu rahaühik euro. Kokkuvõte Raha kujunemine selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme, on läbinud pika tee. Kauprahast tulenenud probleemide lahenduseks võeti kasutusele väärismetallist mündid, mida kasutati sajandeid. Kaubavoode suurenemisel muutusid rasked mündid tülikaks. Kasutusele võeti paberrahad ja muud väärtpaberid. Tänapäevasel kujul võeti kupüürid kasutusele 17. sajandil. Münte kasutatakse peenrahana. Nüüdisajal on võimalus arveid maksta ka elektroonilisel moel läbi panga või isegi telefoni.
õhukummi kokkutõmbumine tühjenemisel. Aine all mõistetakse füüsikas kõike, millest koosnevad kehad. Ained võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. Ained koosnevad osakestest. Igal ainelisel kehal on vaja oma ala, ruumi. Igal ainelisel kehal on kindel suurus, mass, ruumala. Aine on mõõtmetelt lõplik. Aine ei saa olla väiksem kui aineosake ega ka olla lõpmata suur. Aine hulka saab määrata: Keha massi mõõtes ja osakeste arvu loendades. Väli on nähtamatu mateeria vorm, me tunneme, et see on olemas, kuid me ei näe seda. Väli on kehade vastastikmõju edasikandja ja vahendaja. Väli tekitatakse kehade poolt. See mõjutab teisi kehi ja kandub ruumis edasi. Väljad on katkematud ehk pidevad. Väljadel pole mõõtmeid ehk nad võivad olla lõpmatud. Väljad ei mõju üksteisele, nad ei sega üksteist. See tähendab, et ühte keha võib mõjutada mitu välja korraga. Väljad omavad energiat.
tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. Adrenaliin aitab meid hoida erksana ja tegutsemisvalmis kiireneb südametöö, hingamine, higistamine. Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam. Veesisaldus inimorganismis Rakusisene ja rakuväline vesi Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %) Kui organismi veesisaldus langeb: 5% tunneme janu 20% sureme Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Erituselundid Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustumine algab verest. Veri - neerud - kusejuha - põis -sulgurlihas - kusiti Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju mõlemas neerus umbes miljon.
Mõtted ja tunded ei tarvitse mõnikord üldse meie käitumises väljendust leida: nt uitmõtted tulevad ja lähevad. On võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et leiaksid aset vastavad mentaalsed protsessid ja seisundid. 5.Nimetage vähemalt kaks probleemi, mis tekivad, kui pooldada identsusteooria seisukohta. Kui ütelda, et mentaalsed protsessid on identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus, siis jääb arusaamatuks, kuidas me näiteks hambavalu tunneme ikkagi hambas, seljavalu seljas, mitte ajus. Järelpilt võib olla kollane, täpiline, ajuprotsess aga mitte. Järelikult ei saa järelpilt olla ajuprotsess. 6.Kuidas nimetas iiri filosoof George Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Miks just selline nimetus? Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks, tema arvates pole olemas mitte midagi materiaalset. 7.Mis on Berkeley seisukohalt nt õun, kui see pole materiaalne asi?
Tugevad: OH-, CN-, OR-, R-NH2 mida vähem tekkinud anioon seda tagasi liita soovib. Nõrgad: R-COO-, Hal-, H2O, R-OH Alused on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootonit liidavad ja mida Elektrofiil tühja orbitaaliga osake, nt: vesinikioon vabamalt on selleks kättesaadav elektronpaar. Elektrofiilse tsentri tunneme ära pos laengu või osalaengu järgi aatomil. Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid. Nukleofiilse tsentri tunneme ära neg laengu või osalaengu järgi aatomil. Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: Nukleofiil on ründav osake Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter
Päikeselaigu piirkonnast lööb lõkkele gaasipõleti, mis saadab üles loite. Päikese sisse mahub üle miljoni Maa-suuruse planeedi. Päike on tohutu kera,mis koosneb gaasilisest vesinikust ja heeliumist. Päikese tuum on tuumareaktor. Siin surutakse vesinikku nii tugevasti ja nii kõrgel temperatuuril kokku, et osa sellest muutb heeliumiks. Protsessis kasutatakse sekumdis ära neli miljonit tonni ainet ja see muutub energiaks, mida me näeme valgusena ja tunneme soojusena. Vesinikku on nii palju,et Päike võib paista veel 5 miljardit aasta. Energia läbib kiirgus-ja konvektsioonialad, enne kui see pääseb gaasihoovuste kaudu pinnale ehk fotosfääeile. Energial kulub miljon aastat fotosfäärile jõudmiseks ja ainult kaheksa minutit soojusena ja valgusena Maale jõudmiseks. Päikese ümber on kaks gaasikihti- kromosfäär ja kroon. Jahe tume laik, mida nimetatakse päikeselaiguks, kestab mõnest päevast mõne kuuni
Kui palju on igas kuupmeetris õhus vett auruna, kui palju veena? Andmed on tabelis või graafikuna. R= 60%; t= 25C; mitu grammi, veeaur on 1m3 õhus r= /23g= 100%= 60%; =13,8g/m3 küllastund= 4,84 g/m3 13,8- 4,84= 8,96 g/m3 143. Miks talvel on ruumides õhk kuiv? Talvel langeb kinnistes ja köetud ruumides suhteline õhuniiskus tunduvalt alla normi. Kütmine vähendab õhuniiskuse taset ruumis. Kuiv õhk alandab õhuväärtust 144. Kui suure õhuniiskuse juures tunneme ennast mõnusasti? Ruumis 40-60% 145. Millisel nähtusel põhineb psühromeetri töö? Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe 146. Kuidas moodustub kaste? Uduvihm langeb maapinnale väikeste piiskadena ega anna suurt vee kogust. Maapinnale moodustub setted 147. Kuidas moodustub härmatis? Härmatis tekib siis, kui õhus külmunud veeaur ehk jääkristallid kogunevad esemetele
kaastunnet, mis paneb inimesi nakatuma kannatustesse, see põhjustab jõu kahanemist. Filosoofi arvates on kaastunne vastuolus arenguseadusega. Pole midagi ebatervislikumat meie tänapäevases elus, kui kaastunne. Mis on tõde? Üks põhilisi küsimusi, mis läbib teost on just see. Kuid mis on siis tõde? Minu arvates pole tõde vaid õigete sõnade leidmine asjadele nii, nagu nad on, vaid tõde on midagi palju enamat. Tõde paljastab meie tegeliku olemuse ning tunded, mida tunneme. Tõde aitab meil tunda ennast puhtamana, sest oleme suutnud midagi head korda saata. Nietzsche on raamatus toonud tõe kohta ühe väite, mis minu meelest peab ka paika. "Kui tõe eest astub välja olematuse ja eituse advokaat, saab tõde moonutatud." Tihti nimetatakse tõeseks seda, mis on elule kõige kahjulikum, vääraks aga seda, mis elu ühendab, kinnitab, jaatab, õigustab ja talle võidu kindlustab. Põhiprobleemiks on raamatus usuteema. Kõige enam pöörab autor
stressi tõttu kasvab kolesterooli sisaldus veres ja kõrge kolesterooli tase tekitab omakorda kõrge vererõhu. Suurest osast nendest haigustest võib hoiduda õppides oma stressi üle kontrolli. Hoides stressi kontrolli all saame parandada oma elu kvaliteeti ja ka kvantiteeti. Stressi tunnused ja sümptomid Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad
*Vihkamine on õilis tunne selle taga on armastus! *Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *See, kes ei ole armukade, ei armasta. *Me armastame neid,kes ei armasta meid ja teeme haiget neile,kes armastavad meid. *Sõprus võib lõppeda armastusega, kuid armastus ei lõpe kunagi sõprusega. *Armastus On See, Mida Vajame. Armastus On See, Mis Meid Ühendab. Armastus On See, Mida Tunneme. Sina Ja Mina. Alati. *Armastan just kõiki neid,kes ei jookse raskel ajal minema.Neid,kes on algusest lõpuni ! *Ära kõnni minu järel, ma võin valesti minna. Ära kõnni minu ees, ma võin maha jääda. Kõnni lihtsalt minu kõrval ja ole minu sõber *See on armastus millest sina aru ei saa mäletan aegu, ammuseid kurbi ja kauneid neid mis muutund kas olen suutnud valida muud ei sügaval kui puujuur armastus on suur korruta kümnega võta ruutjuur vastus armastus
a 1765. Forselius rajas 1684.a Tartu lähedale öpetajate seminari, Stahl koostas 1637.a I eesti keele grammatika, mis oli muidugi saksa keeles. Avaldas I eest ikeeles usuöpetuse raudvara: lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid jt tekste, mis idid hölbustama kirikuöpetajatel eesti keele kasutamist. Hornung 1693 aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika, tema kehtetatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kas kuni 19. saj keskpaigani. Skytte Tema eestvedamisel asutati 1632 TÜ Hupel Pöltsamaa pastor, literaat, kes koos P. Wildega andis välja I eestikeelset ajakirja Lühike Öpetus. Adrian ja Andreas Virginius tölkisid 1686.a löunaeestikeelset Uue Testamendi (Wastse)., 10. Aastaarvud 1680 reduktsioon,1696 1739 1765 1784 11. Mõisade liigitused: Köige enam oli 17.ja 18. saj rüütli- ehk eramöisaid, mis kuulusid peamiselt
kuulda, maitsta või haista elu kui niisugust? Tal ei ole kuju ega värvi, spetsiifilist heli ega kudet, maitset ega lõhna. Ja siiski, kuna me oleme võimelised ära tundma elu, peab meil olema mingi organ, mis on ,,seespoolsem", st. ,,kõrgem" kui meeled. See organ on elu meie sees, elava keha teadvustamata vegetatiivsed protsessid ja tundmused, mis on keskendunud peamiselt päikesepõimikus. Analoogiliselt me tunne teadvuse ära omaenda teadvuse abil, mis on keskendunud meie peas; ja me tunneme ära eneseteadvuse oma eneseteadvusega, mis asetseb südame regioonis, inimese sisimas. Vastus küsimusele ,,Mis on inimese vahendid, mille abil ta saab teada maailmast väljaspool ennast?" on seepärast vältimatult järgmine: ,,Kõik, mis tal on tema elus keha, tema mõistus ja tema enesest teadlik Vaim". Sellest tulenevalt, kui me piirame oma tunetusorganite kasutamist, toob see vältimatult kaasa selle, et maailm näib vähem tähenduslik, vähem rikas, vähem huvitav, jne
mida see tähendama peaks ?,, Teadsin kohe, et tegu on sarimõrvariga. Sõna uuesti viis mind kohe selleni . Mõni sekund peale sellele mõtlemise heliseses Danieli telefon. Meid kutsuti uude sündmuskohta. Järjekordselt pea ja keha. Seekord, aga teisiti. Pea rippus puu küljes, keha aga puu all. Olin shokis ja tormasin ruttu noore neiu kaela vaatama. Seal oli see sama kujutis, uuesti .See ei saa olla tõsi. Forksi on tulnud sarimõrvar või on ta äkki siit samast keegi, keegi keda me kõik tunneme ? Seekordne neiu oli 5 aastat Laurenist noorem, ta oli 17 . Ta nimi oli Amy Hills . Kas see ainult tundub mulle või võtabki ta aina nooremaid ? Ei tea, olin suures segaduses. Läksin tagasi laborisse ja käskisin Danielil mõelma naise kaelu võrrelda. Need olid täpselt samasugused ja isegi sama suured. Amy tausta uurides, tuli välja, et ka tema oli Alexi nimelise poisiga seotud. Rosie tuli : ,, Mitch, Karl ja Alex jõudsid . Kas juhatan nad ülekuulamise ruumi
Lõbutsemishimu peetakse taltsutamatuseks, kuid see on hoopis nõrkus. Inimene, kes ei suuda lõbutsemisest loobuda ja olla mingi aeg asjalik, on lihtsalt nõrk. Ta võib kahetseda ja samas on ta ikka ohjeldamatu himu suhtes. Pahel ja otsustamatusel on vahe. Otsustamatus on mingi osa pahest, ta on vastuolus valikuga. Pahe aga lähtub valikutest. Nauding pole hüve. Selle järgi on nauding mõistlikkusele takistuseks, ning mida rohkem me mõnu tunneme, seda rohkem takistame me mõistlikkust, kuna me harjume sellega. Teise mõtlemise järgi võib samas nauding olla hüve, kuna inimene naudib elu ja tal on nauding, mis on samas ka hüve. Loomus on muutuv ja inimene muutub väga kergesti, seepärast polegi need ühtlased ja korrapärased. Aristotelese Nikomachose eetikas on väga hästi välja toodud kõiksugused head ja vead ning ütleksin nii, et siiamaani on need käitumisviisid ja mõisted meie endi sees olemas. Sellel on
aidata iseennast. Me teame, et on kolm asja, mida raha eest osta ei saa, armastust, aega ja tervist. Seepärast tuleb neid hoida. Hea tervis on hea tunde ja töökuse algus (president Toomas-Hendrik Ilves) Kui saame valida erinevate ravimeetodite vahel, siis paljud pooldavad just looduslikke alternatiive ja loodusega kooskõlas ravimeid ja taimi. Paljud rohudki ju koosnevad erinevatest loodusest saadud taimedest või marjadest. Kui meie tervis on korras, siis oleme me rõõmsamad, tervemad ja tunneme end hästi. Mis kasu on tulevikul kui meil ei ole tervist? Et elada elurõõmsalt kaua ja olla aktiivne ning rõõmsameelne peamegi kooskõlastama ennast ka loodusega, viibima värskes õhus ja kasutama looduslikke taimi ja söögiande maksimaalselt ära. Võime välja tuua looduse ühe väga jõuka komponendi- vesi, see on aine, mida meil kõigil läheb eluks vaja. Järgmistes osades käsitlengi vee tähtsust ning taimede raviomadusi ja tähtsust nii looduses kui meile.
kogu loodusele. TÖÖLEHT NR. 3. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurikunstis on säilinud väga vähe täiesti terveid teoseid. Kreeka skulptor tegi skulptuure peamiselt marmorist ja pronksist . Enamiku originaal marmorkujude küljest on tükke murdunud, mille tulemusena on nad kahjustatud. Ning pronkskujud, mis peavad paremini vastu küll looduslikes tingimustes on enamasti ümber sulatatud . Seetõttu tunneme enamikke kuulsamaid kreeka skulptuure tänu roomlaste (kelle?) jaoks valmistaud koopiate järgi. Vabafiguuride ajalugu saab alguse umbes 7. Saj. e.Kr. arhailisel ajastul, mil loodi peamiselt alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Mis on kourus? Alasti meesfiguur Kourusele on iseloomulik: 1. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelolekus. 2. Käed on rusikas ja kõrval 3. Vasak jalg oli veidi ettepoole sirutatud. 4. Keha vormid olid üldistatud, peaaegu skemaatilised.
Saaremaa Ühisgümnaasium Sokolaad Referaat Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. SOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu...........................................................................
päikseliseks. Muusikaga saame me väljendada oma tundeid ja olemust. Me ei pea olema muusikud, et hinnata neid kauneid helisid, mida keegi on loonud, et meid õnnelikuks teha. Samas võib öelda, et peaaegu iga inimene saab muusika tegemisega hakkama. Selleks ei pruugi meil olla niivõrd kaunist lauluhäält, või muusikainstrumentide kasutamise oskust. Me võime laulda, või mängida mõnda pilli just enda lõbustamiseks. Tähtis on vaid see, mis meie ise sellest arvame, ja kuidas end tunneme. Kuid me saame rääkida ka muusikakunstist, mida tehakse just suuremale kuulajaskonnale, kellest sõltub muusikute tulevik. Kuid samas on loogiliselt võetav, et inimeste muusikamaitse on erinev. Näiteks mina suudaks kuulata kõike, kuid ma ei ole kindel, kas ma tahan seda. Sest siis kaotaks see kõik oma mõtte ja see poleks enam eriline. Sellepärast ongi kujunenud välja erinevad muusikastiilid ja nende kuulajaskonnad. Kuid ei saa väita, et inimeste muusikamaitse ajaga ei muutu
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
rohkem kui ühes Ellingtoni palas. Koos baritonsaksofonisti Harry Carneyga leidis Ellington sellele instrumendile koha jazzis. Aastaid oli jazzbassi arengulugu seotud Ellingtoni orkestriga. Võib jälgida otsest liini võimendatud bassi esimese salvestuse juures "Hot and Bothered" 1928 Wellman Braudinga bassil kuni Oscar Pettifordi ja eriti Jimmy Blantonini, kes tegi bassist Ellingtoni orkestris 1940. aasta paiku selle jazzinstrumendi, millisena me tunneme seda täna. 1967 suri Billy Strayhorn, 1970 aldimängija Johnny Hodges. Pärast trompetist Bubber Miley surma 1932 polnud Ellington ühtegi isiklikku kaotust nii raskelt võtnud, kui nende kahe lahkumist. Johhny Hodgesi tundelised soolod olid peaaegu vahetpidamata alates aastast 1928 (42 aasta vältel!) peegeldanud Ellingtoni loomuse romantilist, sensuaalset ja impressionistlikku poolt. Helilooja ja arranzeerija Billy Strayhorn oli orkestrirepertuaari
Harilik vihmauss Referaat VIHMAUSSI LÜHITUTVUSTUS Eluvormina on vihmauss palja silmaga nähtav ja käega katsutav pehme, jalgadeta, lülistunud loomake. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. EESTI VIHMAUSSID · Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Šokolaad Referaat Koostaja: JKHK 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu................................................
ristirüütlite sissetungist 1215.aastal kuni 1819. aastani, mil pärisorjus seadusega kaotati. Kes olid siis siin mail, Kasaritsas, mõisnikud ja talurahva orjastajad? Kasaritsa vakus kuulus 1568.aastast Vastseliina lossi maade hulka. Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi. Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts. Mõisa- hoone on praegugi alles. Alates 1847. Aastast hakati talusid rendile andma. Kasaritsas kui riigimõisas olid renditingimused soodsamad kui aadlimõisates. Paljud talunikud ei jõudnud sedagi renti tasuda ja kohad läksid uutele peremeestele. Mõnikord võlg siiski kustutati või teeniti tööga tasa.
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab S...
pilgati (talupoeg tahab härra pakutud priiuse asemel pärisorjaks edasi jääda) 1693 Johann Hornungi ladinakeelne ee k Tänu valgustuskirjandusele said eesti grammatika- arvestas Stahli omast talupojad teada, et Aafrika elanikud on rohkem ee k eripäragakasutusel mustanahalised ja et Maa on ümmargune 19. saj keskpaigani. Tunneme kui ,,kui üks niidikera" vana kirjaviisi. Seleta nimed, mõisted: B.G.Forselius -Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees. Ta oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Johan Skytte -Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. Heinrich Stahl Ta koostas Virumaa praostina eestikeelse esimese "Käsi- ja kodu raamatu" ja 1637
5. Paradigma kui musternäidis, -näide paradigma mõiste filosoofilises tähenduses. Näiteid. Näiteks kõik füüsikud alustavad ühesuguste näidiste selgeksõppimisega. Nende protsessi edenedes hakkavad nende sümboliüldistusi üha enam illustreerima erinevad musternäited. ... 6. Sõnatu/vaikiva teadmise koht Kuhni teaduskäsituses (peamiselt Postscriptumi alusel). Näiteid. Et kui on mingi stiimul, mis viib teatud aistinguni, siis selle stiiumuli tunneme ära teooria vahendusel. Teooria äratundmise mitteteadvustamise korral on teadmine vaikiv. Falsifikatsionismi seminari küsimused: 1. Kuidas tuleks Popperi arvates asuda lahendama induktsiooniprobleemi? Kuidas ta kirjeldab induktiivse loogika raskusi? Popperi järgi ei saa ilma teooriata vaatlusi teha, sest need ei tugine millelegi(vaatlus peab olema ju selektiivne, millelegi suunatud, peab olema kindel objekt). Teiseks kui
servjoonvõlve toetavat saledat kaheksatahulist piilarit viitavad, et ilmselt on tegemist Tallinna hilisgooti meistrite tööga. Sambaid kaunistavad väikesed raidreljeefid. Keskmise piilari tüvesel on kujutatud kaks äärmiselt primitiivsetes vormides mehefiguuri. Need pärinevad kiriku rekonstrueerimise ajast ning esindavad omanäolist rustikaalset stiili, mis levis Põhja - Eestis hilisgootika ajastul. Siin on kujutatud kiriku kaitsepühakuid. Üks figuuridest hoiab käes võtit, millest tunneme ära apostel Peetruse. Mõõk teise mehe käes on aga apostel Pauluse atribuudiks. Pauluse mõõgal võib olla kaks tähendust. Kui mõõga tera on pööratud üles, siis sümboliseerib see apostlit, kui usu eest võitlejat. Alla suunatud mõõk meenutab aga apostli märtrisurma: teda, kui Rooma kodanikku ei löödud risti, vaid hukati mõõgaga. 15. saj. rekonstrueerimise käigus valmisid ka piilarite baase kaunistavad reljeefid. Keskmisel
Otepää Gümnaasium Laura Meigas RAHA AJALUGU referaat Otepää 2017 1 SISUKORD Tiitelleht……...………………………………………………………………………………...1 Sisukord……...………………………………………………………………………………...2 Sissejuhatus……..……………………………………………………………………………..3 2. Raha Ajalugu……..…………………………………………………………………………4 2.1 Raha tekkimine……….…………………………………………………………………..4 2.2 Esimesed mündid…………….……………………………………………………….…..4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel……….…………………………………………………………..5 2.4 Kullastandard………………….………………………………………………………….5 2.5 Bretton Woods……………….…………………………………………………………...6 2.6 Rahvusvaheline valuutafond……..……………………………………………………….6 2.7 Elektrooniline raha………………..……………………………………………………....6 2.8 20. sajandi vääringud Euroopas…………..………………………………………………7 2.9 Euro kasutuselevõtt…………………....…..…………………………………………….....
Hispaania kuningale jook meeldis, oli ainult liiga mõru. Nii lisasidki magusalembesed hispaanlased sinna veel suhkrut. Joogi valmistamise retsepti suudeti hoida peaaegu 100 aastat saladuses, alles siis imbus see Prantsusmaale, kus "Päikesekuningas" Louis XIV seda oma vastuvõttudel uhkusega pakkus. XVII sajandi algul levis shokolaadi valmistamise ja joomise komme Inglismaale, kus lisati puht inglaslikult loomulikult piima. Sellest ajast tunneme piimashokolaadi. Tahket shokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810.a. Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid shokolaaditootjaid firma Georg Stude XIX sajandi teisel poolel. SOKOLAADI VALMISTAMINE 1. Kakaoubade töötlemine. Ostetakse sisse toores kakaouba. Põhiline oasort on Gana, kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad,
ühesama hingetõmbega vastutusvõimelisest inimagendist toimivana maailmas, mis on nagu ta isegi, keemiliste, mehaaniliste ja bioloogiliste põhjuste ning tagajärgede tegevusväli, siis me üksnes ei 5 kaldu, vaid oleme lausa sunnitud sattuma segadusse, mis põhjustatud näilistest kokkupõrgetest meie põhjuslike ideede ja meie moraalsete ideede juurde kuuluvate järeldusniitide vahel. Me tunneme, et inimesed peavad olema vabad; kuid siiski peavad nad, nagu me samuti tunneme, alluma ennustusele ja seletusele. Nende teod ei või olla masinlikud. Ometi ei või need olla ka mitte- masinlikud. Aga kuidas? Ja nüüd me võime loodetavasti näha, et vastus sellele küsimusele "Aga kuidas?" ei ole nende hulgast, millele võib vastata kas meie hommikuse tutvuse põhjal karistatavuse ja teenete ideedega; või siis mõju, veetluse, rõhu ja pinge, stiimuli ja reaktsiooni ideedega. Me peame selle
foneetik mitte üksiku hääliku ideaaltunnustele, vaid häälikuga vastavuses olevale komplekssele andmelõigule kõne dünaamikas. Tinglike häälikupiiride määratlemist kõne akustilises jäädvustuses (spektrogrammil) nimetatakse segmenteerimiseks seda läheb vaja näiteks häälikute kestuse mõõtmisel-hindamisel. Häälikute iseloomulikke omadusi tänu millele neid kõnes eristame ja ära tunneme (tämber, spetsiifilised müratunnused) nimetatakse üldistavalt kvaliteediks (NB: siin ei peeta silmas väljahääldamise "headust" ehk diktsioonilist selgust!) Kvalitatiivsete erisuste kõrval on kõnes paratamatult tähtis ka segmentide ajaline ehk kestusmõõde: see erineb keeliti ja sõnuti nagu häälikud isegi. Kestus- ehk vältussuhetest kõneldes kasutatakse üldmõistet kvantiteet (lühend Q). Paljudes keeltes on kvantiteedil ka tähendusi eristav,
pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole. Kolmes järgnevas kirjutises tahan ma lisaks surnutele pöörata tähelepanu leinajaile ning leinas toimuvale. Loodan, et sellest on abi ka neile, kes on kedagi kaotanud. Kõigepealt püüan käsitleda üldlevinud väärarvamusi surmast ja leinast. Esimene vale: surm katkestab kõik sidemed lahkunuga. Meie suhted ei lõpe, vaid teisenevad. Kui meie lähedal olnud inimene lahkub, tunneme end kui sügava ja pimeda kuristiku serval olevat. Otsime silda, mis viiks teisele kaldale, kuhu lahkunu läks. Me ei leia ühtki teed, ei kuule ega näe, mis teisel pool toimub. See ei tähenda, et meil pole enam mingit suhet. Armastus pole kuhugi kadunud. Meie vahekord pole nüüd enam nagu kahekõne, vaid pigem otsekui raamatu kirjutamine lahkunust. Meile tuleb meelde, mis ta on teinud ja öelnud. Me tahame talletada kõik mälestused temast ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
