A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Kristen Kivimaa RULATAMINE Aastatöö Tertia aste Juhendaja Kalle Viik 2 Pärnu 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Rulatamise ajalugu.......................................................................................................................4 1.2. Vana koolk...
Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Sotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõp...
Meine Freundin Meine Freundin heißt Katarina, ihr Spitzname ist Kati. Ich kenne sie über fünf Jahre. Wir haben uns im Pferdesportlager kennen gelernt. Leider wohnt sie in Tartu und wir sehen einander selten. Trotzdem sind wir beste Freunde. Kati hat blaue Augen und braune lange Haare. Sie ist achtzehn Jahre alt und 1 Meter 75 Zentimeter groß. Ich glaube, sie ist schön. Meistens trägt sie Jeans und eine Bluse. Sie mag Schale und Schuhe mit hochen Absätzen. Ihre Lieblingfarbe ist flieder(parem lila või violet). Im Winter trägt sie einen weichen Mantel und im Summer mag sie einen Rock tragen. Sie hat ehrlichen, ruhigen, aber lustigen Charakter. Ich kann immer ihr vertrauen. Sie ist klug und pünktlich. Leider ist sie nicht besondens offen, aber glüchlicheweise ist sie mit mir. Sie mag auch reiten und die Pferde. Sie geht in den Ihaste Pferdestall reiten. Sie hat auch einen Hun...
Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suh...
Pere väärtused Pere - on kõige kallim ja tähtsam elus. Minu pere on seas minu väärtused elus. Igaüks on oluline omada perekonda ja kodu. Pere aitab raskustega, et kaitsta igal ajal. Mis siis, me tunneme soojust, mugavust, turvalisust ja meelerahu, sest kodus meid ümbritsevad kohalikud inimesed, kes meid armastavad, mõista, alati püüdnud aidata. Lapsed on õnnelikud, kui nad on sõbralikud ja tugev perekond. Pere väärtused on erinevad - see on see, mis eristab üksteisest pere. See ei ole ainult ühiste pühade ja mõned ühised hobid ja isegi sisekliima pere: suuremeelsus, paindlikkus, sõbralikkus. Pere võib olla suur, kus vennad ja õed, onud ja tädid, ja vanavanemad
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel
Aeg ei maksa midagi, maksab see, millest ta on täidetud E.Hemingway Aeg - see on miski, milles viibime praegu ning mida hindame kõige rohkem. Selge on see, et me ei saa anda üht ja sama hinnangut ajahetkedele, mida oleme erinevalt sisustanud. Milles seisneb tema väärtus? Peadmurdvaks küsimuseks osutub seegi, et miks raha eest saaksime lubada endale kõike, kuid aega , millest tunneme enim puudust, osta ei saa. Ajalennu kiirust me muuta ei suuda, ka ei saa aega ära kaotada või juurde tekitada. Ta on loomulik nähtus ning inimene loodust ja ta võimu ei murra. Vahel ei pane me aega tähele, teinekord jällegi tunneme puudust või tahame sellest mööda joosta. See kõik on tingitud erinevatest tegutsemisviisidest ja selle läbi ka meid valdavatest emotsioonidest. Väärtus kasvab, kui kasutad aega mõistlikult ja ennast rahuldavalt, aga kui kulutatud
Mis on õnn Õnne võib tähendada või tunda mitmet moodi, aga enamasti tuntakse õnne üsnagi sarnastel asjaoludel. Ühe jaoks võib tähendada midagi nii õnne toov, et niiöelda tõustakse oma õnne tippu. Teine ei pruugi tunda mingit õnne asjast, mis ühele üli suurt õnne valmistab. Õnn on sisemine kuid väga läbipäistev tunne, mis on rahustava ja hea olemise looja. Õnne tunneme enamasti, kui elus läheb hästi ja ollakse korda saatnud midagi, isegi paremini, kui me arvata oskasime. Õnne saab ise endale luua ning ka teistele ise pakkuda. Öeldakse, et õnne osta pole võimalik. Olemas on inimesi, kes on ostnud õnne rahas, kui ka muudel viisidel. Ostetud õnn ei ole kindlasti sama väärne, tõese rõõmu tundega ning see ei kesta üldjuhul kaua ning ei jää meelde, kui siira mälestusena. Viise õnnelik olla on palju. Õnne tunneme ka
Halogeenühendite keemilised omadused Halogeenühendites on süsiniku ja halogeeni vaheline side polaarne st elektronpaar, mis moodustab kovalentse sideme on tugevamini tõmmatud ühe aatomi poole. Igas ühendis, mis sisaldab polaarset sidet, võime eristada elektrofiilset ja nukleofiilset tsentrit. Elektrofiili ehk elektrofiilse tsentri tunneme ära positiivse laengu/osalaengu ja vaba orbitaali järgi. Nukleofiili ehk nukleofiilse tsentri tunneme ära negatiivse laengu/osalaengu ja vaba elektronpaari järgi. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Halogeenühenditega toimub nukleofiilne asendusreaktsioon st ründavaks osakeseks on tugevam nukleofiil, reaktsioonitsentriks on halogeenühendi elektrofiilsustsenter, lahkuv rühm eraldub halogeenühendist halogeniidioonina. 1. halogeenühend + leelis = alkohol + metallihalogeniid 2. halogeenühend + alkoholaat = eeter + metallihalogeniid 3
HCl -> :Cl- + H+ katioon Elektrofiilid: H+ ja metalli ioonid Na+, K+ Nukleofiilid: Cl-, F-, Br-, J- ja hapete anioonid SO42-, HSO4-, NO3-, CH3COO- jne Süsinik mille juures on vaba elektron paar on nuklefiilsus tsentner ja aato millel on tühi orbital elektrofiilsus tsentner. --- > nukleofiilne tsentner (karbokatioon) Nukleofiilne asenuds reaktsioon: 1) Elektrofiilse tsentri tunneme ära (+) laengu või osalaengu + järgi aatomil. 2) Nukleofiilse tsentri tunneme ära (-) laengu või osalaengu - järgi aatomil. 3) Nf ühineb Ef. Nf ründab Ef ja Ef ründab Nf. 4)Ef ei reageeri Ef, sammuti Nf, Nf'iga.
just kiita ning kui tunnen, et vajan midagi, et saada korrakski eemale. Sellistel hetkedel on raamat hea teekaaslane, et saada välja igapäevarutiinist, kogedes seiklusi ning raamatu kaudu justkui jõudes paikadesse, mida iial näinud pole. Kirjandus suudab seega meid endaga kaasa haarata, viies meid rännakule, millel ekseldes kogume uusi teadmisi, tutvume teiste inimeste mõttemaailmaga ja õpime nende käitumisest. Tihti on nii, et me samastame end raamatutegelasega. Me elame neile kaasa, tunneme koos rõõmu ja kurbust. Me tunneme tihti raamatutes ära mõne tegelase, kelle saab samastada ka meile tuttava inimesega, samamoodi tunneme me ära ka iseend. Kirjanduse puhul ei olegi alati nii oluline see, mis on kirjapandud, vaid see, kuidas see jõuab lugejani. Kas kirjutaja suudab edasi anda oma sõnumi nii nagu ta seda algupäraselt soovis või jääb asi pigem segaseks. Samuti tuleb mõelda sellele, et raamatut kirjutades ei pressitaks
Kuulmetõri õhendab sisekõrva ninaneeluga ja tasakaalustab õhurõhku trummiõõnes. 12. Kuidas hoida oma kõrvu? Tuleb hoiduda liiga tugeva müra eest. Muusikat kuulates ei tohi heli ülimalt kõvaks panna. 13. Mis põhimõttel töötab kuuldeaparaat? See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva. 14. Kuidas toimub organismis tasakaalu säilitamine? Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida. 15. Kuidas tunneme maitset? Suhu võetud toiduained lahustuvad süljes. Lahustund ained ärritavad maitsmispungade meelerakke. Erutus liigub maitsmiskeskusesse suurajus. 16. Kuidas tunneme lõhnu? Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus. 17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud? Väga tugeva lõhna puhul võime tunda maitsmisaistingut ja väga tugevate maitsete puhul võivad tulla lõhnaaistingud.
51 ja h ja p poolt 14 hlt. Selle otsusega ei leppinud aga Gustav Suits, kes tles "Noor- Eesti siin vanale alusele jb ja h ja p... kirjutab". Tnapevalgi on kasutusel mlemad vormid, nt kasutab mni haritlane neid vorme poeetilites ja pidulikes tektides. Toimusid veel 3 keelekonverentsi. Niteks 2. mrati kindlaks h-ga algavad snad, sest knes ji tihti h hldamata ja seetttu polnud selge. millistes snades seda kasutada(hobune,haigutama), millistes mitte (aitama, allikas). Reegel, mida tunneme me praeguseni oli algusthe reegel- rahvaste nimed vikethega ja riikide nimed suure thega. Kokkuvtteks vib elda, et EKS keelekonverentsid on vga palju aidanud kaasa eesti keele arengule, kuna tnini tunneme ja teame nendel konverentsidel kindlaks mratud reegleid.
Meestele meeldivad targad naised. Ei meeldi, pigem võõrastame neid. Tarkus ning eriti selle väljanäitamine meile on ohtlik. On korduvalt tõestatud, et naiste kõrgem IQ tase vähendab tõenäosust püsisuhte partneri leidmisel. Samas meile meeldib, kui naine teab teatud asju meist paremini ning on mõningad valdkonnad, kus saame talt midagi õppida. Mehed ei muutu. Mehed muutuvad, kuid mitte selle pärast, et sina suudaksid meid muutuma panna. Muutume iseenda põhjustel ja siis, kui tunneme, et selleks on õige aeg. Sõltuvalt mehe tüübist võivad isiksuslikud muutused eeldada teatud vanust ning piisavat hulka läbitud suhteid. See pole lihtne, kuid oleme vahel võimelised muutuma küll. Kui mees armastab naist, siis ei vaata ta pornot. Loomulikult vaatame pornot ja erinevate uuringute kohaselt oluliselt sagedamini kui naised arvavad. Vaatame seda edasi ka siis, kui oleme lähedussuhtes. Samuti paneme pihku. See ei tähenda
võtma. Stress võib olla ka seotud mitmesuguste piirangute, nõudmistega või sunniga. Selline stress võib põhjustada tugevaid negatiivseid tundmisi ja liiga tugevat närvipinget. See võib kahjustada inimese vaimset tervist. Selline stress on distress. Tavaliselt kasutataksegi stressi mõistena distressi. Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks. Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või
MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset
Raamat ,,Isa Goriot" käsitleb tänapäevalgi väga igapäevast nähtust. Isa, kes loobus kõikidest võimalikest asjadest, et tema tütardel oleks parem ja toretsevam elu. Tütarde jaoks oli rahal ja uhketel asjadel suur väärtus,isa soovis ainult tunda oma hinges ja südames, et tütred oleks rahul ja õnnelikud. Kui vähe asju on tegelikult vaja, et olla õnnelik. Asjad omavad sind rohkem, kui sina neid. Kipume ostma asju, mida ma tegelikult ei vaja, kuna tunneme, et mida rohkem asju meil on, seda paremad me oleme. Kui on olemas, uhke auto, riided, kodu ja sellega kaasneb populaarsus, on tegelik isiksus asjade alla mattunud. Hiljem neid asju kaotades kaasneb sellega pahameel, segadus. Kuna asjade omamine lõi isiksuse. Mida kiiremini enda asjade kaudu määratlemise lõpetame, seda kiiremini õpime tegelikult asju väärtustama. Tihti kipub kahe silma vahele jääma asjade olulisus hetkel kui need juhtuvad. Hiljem järele
Kaduvus on olemus Mis on kaduvus, see on sündmus millesse kunagi me kaome kõik. Iga on inimene on mõeldud elama korra, me kõik oleme siin selleks et muuta maailma paremaks ja kui me sellega hakkama ei saa, ei ole meie koht siin. Sellepärast tiksubki aeg see tiksub alati meie jaoks kahjumisse, iga päevaga on meil järjest vähem jäänud elada, me tunneme seda, me tunneme kuidas vanus peale pressib, me saame aru et hing tuleb vahetuda. Kui inimene sureb, sureb tema keha, mitte vaim. Inimese hing rändab edasi, seda pole võimalik tappa. Me kõik kes me siin elame, peame jagama seda planeeti omavahel, see ei ole meist kellegi oma, kuid ometi kuulub võim sellele kellel on suuremad varad ja rikkused. Kas tõesti ongi väljakujunenud see, et kes elavad jõukalt siis neid peetakse kui jumalaid, kuigi kuidas on nemad oma varad saanud
Mis, nagu meile tundub, kannab endas õnne ja rahu. Autor püüab näidata , et ilma ebameeldivate momentideta me ei suudaks täielikult tunnetada rõõmu magusat maitset. Hinnata, iga momenti, mida annab meile elu. Esimesel pilgul võib tunduda, et teose iga sõna sisaldab palju pessimismi ja puudub täielikult armastus elu vastu, kuid see oli üldsegi nii. Autor räägib sellest, et kannatused on vajalikud selleks, et mitte kaotada tundlikkust, me tunneme valu, kuid võime ka mitte tunda valu: me tunneme muret, aga mitte muretust, hirmu, aga mitte ohutust. Ta tahab öelda nendele, me pole veel kaotanud võimet tunda seda, mis meiega toimub. Kokkuvõtes autor kasutab paljude kriitikute ja filosoofide tsitaate. Valgustades nende seisukohta selles küsimuses. Kuid formuleerides autori enda positsiooni, võib öelda mitte millelegi ei sarnane meie elule nii nagu mingi eksimuse ja lõbujanu viljale. Kui te tahate mõõta süütunde suurust, mis
Õpetajale mõeldes Mõeldes mõnele kindlale õpetajale, tunneme erinevaid emotsioone, sest kõik ei saagi kõigile meeldida ja see pole ka vajalik. Õpetaja ja õpilase suhe on ennekõike seotud kooli ja õppimisega, mistõttu peaksid mõlemad osapooled üksteist ausatama ja olema lugupidavad teine-teise suhtes, kuid tihtipeale ei lähe kõik nii nagu peaks. Millisena näeme meie, õpilased, õpetajaid? Õpetajad on nagu me kõik-inimesed, kuid nende ülesandeks on harida teisi inimesi ja selle kõige kõrvalt ka iseennast. On neid, kes teevad seda kõike
Üksteist peab hoidma. Maailmas on tohutult palju inimesi ja kõik me oleme erinevad. Me oleme nukud, lihast-luust, meie soontes voolab veri, oleme erineva isiksusega, oleme erinevad tooted. Kõigest sellest hoolimata tahame me aga kõik, et keegi meist hooliks. Kui tunneme rõõmu, tahame , et keegi rõõmustaks koos meiega, sest jagatud rõõm on poole suurem. Kui tunneme aga valu, siis ei taha, et meist lihtsalt mööda kõnnitaks, vaid, et keegi aitaks. Tänapäeval võib päris tihti kuulda ninga ka lugeda artikkleid, et side põlvkondade vahel on nõrgenemas või suisa kadunud. Kindlasti nii see ka on. Meie kohata kiirtempoline elutempo ei võimalda tihti pereliikmetel nii palju koos olla, kui see täisväärtuslikuks kooseksisteerimiseks vajalik oleks. Liiga vähe aega veedetakse koos, ühisüritusi korraldatakse vähe ning paljud
teiste inimestega ja me ei teeks mitmeid asju sellisel juhul. Suhtlemine ja teistest arusaamine annab meile selle, et inimesed mõistavad teisi inimesi. Suhtlemisega saame me olla toeks oma sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Minu arvates Suhtlemine on üks parimaid asju, mis inimestele antud on. See , et me rääkida saame teiste inimestega, muudab inimesed palju hoolivamaks. Sest rääkimise abil saame me kirjeldada, mida me tunneme, kuidas on meie enesetunne, kirjeldada oma rõõmu. Suhtlemisel teiste inimestega tunneme me emotsioone ja avaldame räägitud asjadest oma arvamusi ja üritame nendega teistele toeks olla. Oluline on suhelda viisakalt ja korrektselt ka oma vanematega, see jätab ka neile mulje, et nad on last kasvatanud korralikult ja lapse suhtlemisoskus on heal tasemel. Samuti peab viisakalt suhtlema õpetajatega, sest see annab neile mulje õpilase kodusest kasvatusest.
Arvatakse, et sõnu ,,poliitika" ja ,,eetika" ei saa väga ühes lauses kasutada. Miks nii ja miks on eetika tähtis? Enne, kui me saame sellele küsimusele vastata, peame endilt küsima, missuguses ühiskonnas me tahame elada, oma lapsi üles kasvatada ja millist ühiskonda neile pärandada. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus õiglus ja ausus valitseb, kus me oleme solidaarsed ja hoolime üksteisest ning tunneme lojaalsust ühiskonnaga ja usaldame ühiskonna poliitilist juhtkonda? Või teiste sõnadega: ühiskonnas, mis on kooskõlas meie väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hoolita või ei austata üksteist, kus
Kuid mida tähendab vabadus? Vabadus on inimese õigus käituda just nii, nagu tema enda jaoks parimaks peab, eeldusel, et ta sellega ei kahjusta teiste samasugust õigust. See tähendab, et ka vabadusel on piirid, nagu paljudel asjadel siin maamunal. Kui puuduksid piirid, ei saaks eristada vangistust vabadusest- kõik oleks üks suur vabadus. Iseasi on see, et kui suurelt me mingit asja piiritleme. Kui vabadus oleks see, et teen, mis tahan, siis tahes-tahtmata tunneme ennast vangina. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, tuleb alati millegagi arvestada, olgu see siis kas või ellujäämise vajadus. Daniel Defoe raamatu ,,Robinson Crusoe" peategelane teab, kust algab vabadus. Suur seikleja ning meremees veetis mitukümmend aastat asustamata saarel. Ta oli seal ihuüksi ning vastu tahtmist, mistõttu ei tundnud ta ennast nii vabana, kui võiks ette kujutada. Paratamatult oli ta vang, kuid oma tegude ja otsuste poolest täiesti vaba.
MIS MÕTTES ON INIMENE VABA Tõeliselt vabad oleme vaid siis, kui tunneme oma jõudu ning julgeme olla need, kes me tõeliselt oleme. Meis kõigis on jõud olla vaba, kuid sageli anname oma jõu ja vabaduse ära, tegutsedes alateadlikult iseenda vastu. Näiteks, kui me mõtleme, et teatud inimene vihastas meid välja, siis oleme juba ära andnud vabaduse otsustada, kas olla selle inimese peale pahane või mitte. Me nagu kinnitaksime selle väitega, et oleme võimetud ise otsustama, millal me vihastume ja millal mitte. Aga me võime
põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus. · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine toiduainena · Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt ,ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju. Tärklise kvaliteet · Tärklise kvaliteet sõltub tärkliseterade suurusest.Suured tärkliseterad on kergesti väljapestavad,aga väikseid terasid on halb väljapesta ja seetõttu tärklise kvaliteet ka langeb.
Tänapäeval ühiskonna tundub kõik pealtnäha täiuslik ja veatu, kuid nii see pole. Üha rohkem tekib arusaamatusi ja möödarääkimisi, mis toovad endaga kaasa suured ja keerukad konfliktid. On tööalaseid konflikte, perekonna ringis tekkivaid konflikte, sõprade ja sõbrannade vahel tekkivaid konflikte. Koolis võivad konfliktid tekkida nii õpilaste vahel, koolitöötajate ja õpilaste vahel kui ka koolitöötajate end vahel. Lihtsamalt öeldes konfliktid tekivad seetõttu, et tunneme kellegi vastu kadetust või viha, oleme masenduses või hirmul, tunneme end ahistatuna. Konfliktid on saanud meie ühiskonnas üheks vältimatuks osaks. Kui me ei suuda neid õieti lahendatud, võib see endaga kaasa tuua laastavaid tagajärgi. Nii ka koolis, meie õppeedukus langeb või meie suhted kaasõpilaste, õpetajate või ka kaastööliste vahel halvenevad. See võib meile põhjustada suurt stressi, mille tõttu nõrgeneb ka meie tervis.
väljendeid, kui puudub sellekohane tõendusmaterjal; ÄRIEETILINE DILEMMA Küsimused eetilise dilemma lahenduse kohta: INFORMATSIOONI TEST: kas me oleme kogunud piisavalt teavet otsuse tegemiseks ja elluviimiseks? KAASATUSE TEST: kas kõik asjaosalised on otsustusprotsessi kaasatud? TAGAJÄRGEDE TEST: kas püüame ennetada võimalikke tagajärgi? ÕIGLUSE TEST: kas tunneme, et tehtud otsus on õiglane, kui paneme end nende rolli, keda see puudutab? KESTVATE VÄÄRTUSTE TEST: kas otsus on kooskõlas pikaajaliste väärtushinnangutega? UNIVERSAALSUSE TEST: kas oleme nõus, et meie otsusest saaks norm, mida võiks ka meie enda suhtes rakendada? PÄEVAVALGUSE TEST: kas tunneme end hästi, kui meie otsuse detailid saaksid igaühele (kolleegid, pere, avalikkus) teatav
Noor-Eesti Tegutsemisaeg 1905-1916 Liikmed G. Suits, F. Tuglas, V. Grünthal-Ridala Kunstnikud Mägi, Triik, Raud Keelemees J. Aavik Tunnuslause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" Lisainfo Andsid välja 5 albumit, tõid sisse keele uuendused. Tänu Noor-Eestile tunneme: J. Liiv, M. Under
laenguga osake. Nukleofiid on vaba el. paariga osake, millel on neg. osalaeng. Radikaalne dissotsatsioon (tavaliselt gaasidel) H H H :C: H H :C + H H H Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron. CH3CH2 + H CH3CH3 JÄTA MEELDE 1. Nuklefiid ühineb elektrofiiliga ja vastupidi. 2. Elekrtofiil ei ühine elektrofiiliga, nukleofiid nuklefiiliga. 3. Elektrofiilsus tsentri tunneme ära pos. laengu või pos. osalaengu järgi. 4. Nukleofiilsus tsentri tunneme ära neg. laengu või neg. osalengu järgi. Elekrofiilif on H+ ja metalli katiioonid. Nuklefiilid on OH- , halogeenid ja happe anioonid. NUKLEFIINE asendussüsteem :OH+CH3CH2Br CH3CH2OH + :Br CH3CH2Br OH: · Ründav osake on nuklefiid · Reaktsiooni tsentriks on elektrofiilsustsenter · Tugevam nuklefiid tõrjub nõrgema välja
Tõeline õnn ei peitu kusagil kaugel eksootilisel saarel või seifis. Ükskõik kui väga tahta ja proovida, enda eest ei ole kunagi võimalik ära joosta. Kui olla nõrk, siis kannatused ja kurbus on kohe järgnemas ükskõik kuhu lähed. Õnne ei leita kunagi, kui ei olda vastamisi oma nõrkustega ega muudeta end sisemiselt. On olemas suhteline ja täielik õnn. Suhteline õnn tuleneb asjadest, mis on meie ümber: maja suurus või perekonna igakuine sissetulek seda tunneme siis, kui meie soov või tahe on täidetud ning on kaduv, kuna välised tingimused on samuti muutlikud. Seevastu täielik õnn on miski, mis leidub meis endis. See tähendab elu loomist, kus meid ei kohuta enam katsumused ning kus tunneme pelgalt elus olemisest kasvõi hingamisest puhast rõõmu. Õnn peitub lihtsates asjades, kuna kunagi ei saa tekkida olukorda, kus kõik on õnnelikud. Alati leidub kedagi, kes on ühel või teisel põhjusel õnnetu ning selle vastu ei saa midagi teha.
auto ja eluase on vanematel. Milliseid reise nad oma lastele võimaldavad. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. Alaväärsusega inimene tunneb ennast nurka aetuna, sest mingit väljapääsu enda jaoks ei näe. Tegutsemistahe on pärsitud, pea on tühi. Kogu meie isiksus põhineb ja toimib ainult meie enese poolt alateadvusesse salvestatud info põhjal. Ehk siis see, kes me oleme, kuidas käitume, mida tunneme on tegelikult omandatud ja õpitud, mitte kaasasündinud. Oluline on teada, et need protsessid on töös kogu aeg ehk alateadvus omandab uut infot ja õpib pidevalt. See tähendab, et peale selle, et meie isiksus on mitteteadlikult pidevas muutumises on meil võimalik ka end ka täiesti teadlikult kujundada ja suunata. Ehk siis kõik see, mida mõtleme, kuidas tunneme ja käitume on muudetav ja kujundatav täiesti sihipäraselt. Kõik
Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab lugeda, aju ei oska tajuda aju võnkumist, tuleb anda edasi närvisignaalina, sensoorne kodeerimine- füüsikaline või keemiline signaal muudetakse närvisignaaliks TRANSDUKTSIOON välise signaaliga inimene kohaneb-sensoorne ADAPTATSIOON-nt, kui paneme riided selga, siis me tunneme et riided seljas, aga päeva jooksul me enam ei tunne et meil on midagi seljas, harjume ära riideeseme survega, pole enam organismi jaoks oluline ÜLDPÕHIMÖTTED distaalne- väliskeskkonnas olev objekt, mis tekitab sisekeskkonnas reageeringu, valgus justkui väline ärritaja e stiimul, mõjub meie meeleelundile välised asjad vaja muuta psüühilisteks- proksimaalne stiimul- teatud kujutis meeleelundis, taju ja aistingu teke ei ole sama
mail 1997 25.05.1997 Armas Trefoonia pere! Oleme avamas ausammast Hugo Treffnerile - õpetajale ja koolijuhile. Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle materialiseerimist on treffneristid oma au ja oma samba meie rahva mälupilti jäädvustanud. Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui palju on treffneri poisse (ja ma ei pea silmas ainult tänast
kättesaadav ja meie turvalisusvajadus saab rahuldatud. Igaüks meist vajab, et teda armastatakse või et ta kuuluks kuskile. See on ka järgmine vajadus, mille on kirja pannud Maslow enda inimvajaduste püramiidi. Selle vajaduse täitmiseks ei piisa kahjuks poodi minemisest või mõne teenusepakkuja külastusest. See on vajadus, mille täitmine võtab aega. Me peame lihtsalt kõik leidma endasugused, kellega koos me tunneme ennast vabalt ja võime nimetada end mingisse rühma, mis on meie jaoks väga 1 oluline. Armastusvajaduse täitmine on natukene lihtsam, sest armastust saame me kõik enda vanematelt, kes väga armastavad meid ning hoolivad meist. Järgmine vajadus on tunnustusvajadus, see on vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele
Isamaaluule Hea poeet on see, kellel on rahvale midagi öelda, kellele pole võõrad kodumaa mured ja kes annab meile elamuse. Selline luuletaja on Juhan Liiv. Kirjutades iseendast, oma traagilisest saatusest ei unusta Juhan Liiv ka kodumaa muresid. Iga värsi, iga reaga, rääkigu see kas loodusest, kodust, tööst või armastusest, näib ta küsivat: ,, Mis saab Eestimaast, milline tulevik teda ootab?" Kuigi see pole alati sõnades öeldud, tunneme me seda siiski. Tekib tunne nagu luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elu traagika. Juhan Liiv tundis juba sünnist saati, et ta polnud siia ilma oodatud ega tahetud. Kui eakaaslased mängisid ja lõbutsesid, hoidis tema eemale ja eelistas pigem olla omaette. Ta oli sageli tõbine, teda kimbutasid tihti haigused ja erinevad tõved. Mees tundis terve elu jooksul ennast üsna üksikuna ja pidevalt otsis ta enda kohta maailmas. Tema elus
Esmamulje tekib 4 sekundi jooksul, muuta on seda väga keeruline, mõnikord ka võimatu. Visuaalne esmamulje moodustub: Näoilme Kehakeel Riietus Hoolitsetus Positiivsus Kehakeele sõnad Silmside Kehahoid Zestid Miimika Hääle valitsemine Riietus, soeng, ehted Distantstsoonid Silmside On vajalik veenvaks esinemiseks. Kui on silmsidega raskusi, siis harjuta peegli ees endale silma vaatamist. Sirge kehahoiak Me näitame oma kehahoiakuga, mida mõtleme ja tunneme, see peegeldab meie vaimset hoiakut. Kuid me võime oma kehahoiakut parandades parandada oma vaimset hoiakut. Käed Kui ollakse ebakindel, siis käed alustavad oma elu, st närveerides me ei märka, mida teevad meie käed. Väldi käte rinnale risti asetamist. Õpi rahuloluga seotud käeliigutusi üle kandma pingeolukorda. Õpi tundma oma zeste ja harjuta nende tegemist peelgi ees. Arukas käeliigutus õigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Zestide pimesi
Mis on vabadus? Vabadus ehk teisisõnu priius on kõige üldisemas mõttes takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mida tunneme aga meie vabaduse all, mida tähendab väljend olla vaba. Kas selle all mõeldakse pigem vabadust kui võimalust teha kõike mida soovitakse või pigem seda, et on võimalik valida mida mitte teha. Kas vabadus on alati hea või mõjub liigne vabadus meile või meid ümbritsevatele inimestele vahel ka negatiivselt kui vabaduse sisuks on igasuguste piirangute ning piiride puudumine. Kui mõelda vabaduse peale kõige üldisemas mõttes siis kas vabadust
· Taju · Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess. · Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise ,kuulmise ,kompimise valdkonnas.
omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. Tunneme soojuskiirgusena Päikesekiirguse langemisnurk AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Kokkuvõte Jaan Aru "Ajust inimeseni" põhjal Kõik me oleme tajunud ennast ümbritsevate inimeste mõttelaadides iseärasusi, selliste iseärastuste tagamaaks on meie aju. Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu
Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nutame, või tunneme hirmu sellepärast ,et väriseme. Teooria järgi on emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel seos ( värisemine seotud hirmuga ) Joonistage ja kirjeldage ÕNNETUNNET ja KURBUST rõõmutunne, rahulolu iseenda ja oma eluga kui ka probleemide puudumist Keha on pingevaba ja lõõgastunud, hääl on rahulik ja enesekindel kellegi kaotus, vead ja eksisammud, negatiivne tunne, aga aitab meid kohanemisel Hääl on madal ja vaikne, keha on longus Emotsionaalsed seisundid: AFEKT ja FRUSTRATSIOON
Rimi väärtused - Oleme tulemustele orienteeritud ja kõrgete eetiliste standarditega ettevõte - Kuulame oma kliente ja lähtume alati kliendi vajadustest - Tahame olla hea tööandja ja toetame oma töötajate arengut - Garanteerime müüdavate toodete turvalisuse ja kõrge kvaliteedi - Toetame tervislikke eluviise - Suhtume vastutustundega ümbritsevasse keskkonda Toetustegevus Juhtiva jaekaubandusettevõttena tunneme sotsiaalset vastutust oma klientide, töötajate, keskkonna ja kogu ühiskonna ees. Toetame valdkondi, mis aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi parandamisele. Meie prioriteediks on propageerida tervislikku toitumist ja rahvasporti. Koostööpartneritena näeme ühendusi ja projekte, mille eesmärk on kaasata võimalikult palju inimesi. Toetatavate projektide valikul hindame terviklikkust ja pikemaajalist panust ühiskonnale. Toetussummade maht ja ulatus sõltub olemasolevatest
tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi sellest kehtida ka meie kõigi puhul. Sageli tõlgendame oma siseseisundit nii, et kui tuleb otsustada, kas valu kõhus on
Retsensioon Annely-Tikkerpuu Kattel kirjeldab oma rentsensioonis Ettevõtete sotsiaalse vastutuse olemust. Saame teada, et vasstutusrikkast ettevõtest saame rääkida siis kui firma ei unusta rikkust taga ajades midagi ka kogukonnale tagasi anda.On eraldi väljatoodud ettevõttete sotsiaalse vastutuse areng Eestis, mille alguseks võib lugeda 2011 aastat, kui loodi vastutustundlike ettevõtete mõttekoda. Täna tunneme ja teame seda kui Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumit, kuhu alla kuulub mikro ja makro suurettevõtted. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast ning kahest peatükist ja kokkuvõtest. Tööl on olemas kasutatud kirjanduse loetelu ning lisatud lisad jätkusuutlikuse ettevõtluse kvaliteedimärgist, strateegia indikaatorid ja ettevõtluse konkursist. Töö on vormistatud korrektselt, võib märgata paar hooletusviga. Referaadi sisu huvitav ning arusaadav. Oli meeldiv näha, et firma milles töötan on ära märgitud ka 2012. aastal loodushoidv...
Elus on asju, mida hinnatakse rohkem ja mida vähem. Kuid miski, mida tuleks eelkõige väärtustada, on vaimne rahulolu ning õnnetunne. Tihtipeale arvatakse, et just rahas peitubki õnne võti, kuid selline mõtteviis on täiesti väär. Raha võib küll inimesele tagada materiaalse kindlustunde, mis on kahtlemata tähtis, kuid õnne selle eest siiski osta ei saa. Ning seetõttu võiksid inimesed ka mõista, et tõelised väärtused on need, mida tunneme me enda sees, nagu näiteks armastus ja õnnetunne. Raha ja võim jäävad selles osas aga hoopiski kõrvaliseks.
aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui näiteks külm lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb vees olev osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars muutub tasapisi soojaks. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.[3] See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks prootonitest ja elektronidest, ning nende ostsilleerimine tekitab elektri- ja magnetvälja
definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu. Darwini emotsiooniõpetus: aastal 1872 ilmus Charles Darwini teos ,,Emotsioonide väljendamine inimesel ja loomal". Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
