Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tungivad" - 501 õppematerjali

thumbnail
1
odt

Tarbekunst

Üks vanemaid tarbekunsti harusid. Algul kuivatati ese lihtsalt päikese käes, hiljem avastati põletamine. Algul vormiti savinõusid käsitsi, 11. sajandil leiutati potissepa keder. See hõlbustas ja kiirendas tööd ning võimaldas saavutada mitmesuguseid vorme. Glasuuritud savinõusid hakati valmistama esimesena Egiptuses. Glasuuriks kasutatakse mitmesuguseid metallisoolasid, millega esemed kaetakse ja mis kuumutamisel sulades tungivad savi pooridesse ja muudavad selle veekindlaks. Keraamika alaliigid: Terrakota ­ Põletatud glasuuriga katmata savi, mille värv võib olla valge, kollane, pruun, hele- või tumepunane. Hõlpsasti vormitav, põletamisel muutub väga tugevaks. Sobib nõudeks, pisiplastikaks, ehituskeraamikaks. Faianss ­ Mõeldakse glasuuritud savinõusid. Põletatakse üks kord, kaetakse tinaglasuuriga, kuumutamisel muutub glasuur valgeks ja läbipaistvaks...

Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Epikuros

Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele ­ aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi ­ näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese keha kujutlused segunesid omavahel. Epikuros jagas filosoofia kolme ossa: 1) loodusõpetus ­ füüsika, 2) õpetus looduse ja inimese...

Filosoofia
58 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Kiviktaimla rajamine

Maapealsed osad katavad maapinda tihedalt ( kaitse kõrvetava päikese ja öise jaheduse eest) Tavaliselt on igihaljad taimed kõvade ja paksude Taimed on tihedalt surutud vastu kive ja kaljusid lihakate lehtedega. (pakuvad võimalikult väikest pinda tuulele, kuivusele ja külmale) Juured on pikad ja tungivad sügavale Kasvukujult on mitmesuguseid taimi: pragudesse sügavale niiskesse ja jahedasse · Roomavad (nõeljalehine leeklill, alpi hanerohi) mulda (sademeid on aga vesi imbub kohe ära). · Tihedad mättakesed (merikann) Mägedes leidub üheaastasi taimi harva. Suurem osa mägitaimedest on püsikud...

Haljastus
263 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...

Muusika
139 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Areenid

k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiinid on looduses äärmiselt püsivad ja on ühed kõige mürgisemad ained...

Keemia
174 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kehakeel

Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, siis on ta veendumusel, et teie valetate. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Puudutatakse mitu korda kergelt või üks kord kiiresti, peaaegu märkamatult ninaalust huulelohku. (Pease 1994: 13). Esiteks on see alateadlik maskeering kui inimese teadvusesse tungivad halvad mõtted, käsib alateadvus käel suu sulgeda ning selle liigutuse varjamiseks puudutakse viimasel hetkel suu asemel nina. Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda zesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise zestist oma intensiivsuse tõttu (Nierenberg ) Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta...

Terviseõpetus
155 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

Pehme konsistensiga parenhümatoosne organ. (Parenhümatoossetel elunditel ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu; nende sidekoelisse toestikku (stroomasse) on sulundatud elundi põhikude - parenhüüm, mis koosneb peamiselt spetsiifilisest epiteelist ja see teostabki elundi põhifunktsiooni. Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks ja temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. Strooma kaudu tungivad elundisse veresooned, lümfisooned ja närvid.) Maks moodustab täiskasvanul ~1/50 kehakaalust. Kujult meenutab põikisuunas poolitatud muna. Eristatakse kahte pinda ja kahte serva- teravat alumist ning taha suunatud tömpi serva. Pinnad 1.diafragmaalne pind kumer, suunatud üles vahelihase poole 2.vistseraalne pindlame, suunatud taha ja alla siseelundite poole Maksaga seotud organid: -ülalt ja eest diafragma ja kõhu eessein...

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Urogenitaalsüsteem

Nääre koosneb 15-20 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad, tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. LAHKLIHA perineum Lahklihaks nimetatakse reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse pimetähn. Silmamuna sisu Selle moodustavad vesivedelik (kambrivedelik), silmalääts ja klaaskeha. Kõik need moodustised on normaalselt läbipaistvad, murravad valguskiiri, mistõttu neid nim. silma läbipaistvateks ja valgustmurdvateks keskkondadeks. Nad moodustavad optilise süsteemi, mistõttu silma sattuvaid valguskiiri fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. Seal tekib esemete selge kujutis (vähendatuna ja ümberpööratuna). * Vesivedelik asub silmamuna ees- ja tagakambris. Eeskamber on ruum, mida piirab eest sarvkest, tagant - vikerkest ja silmalääts. Tagakamber on pilujas ruum, mille eesseina moodustab vikerkest, tagumise seina - silmalääts, ripsvöötmeke ja ripskeha. Kambrid on omavahel ühendatud vikerkesta ja silmaläätse vahel oleva pilu kaudu. Vesivedelikku toodavad ripskeha ja vikerkesta veresooned....

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vereringeelundkond

Sisekesta moodustab sidekude. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Nende seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. Siin toimub gaaside ja ainete imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Nii nagu arteritelgi on neil kolmest kihist koosnevad seinad.Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam kui arterites, sellest tuleneb tõsiasi, et veenide seinad on tunduvalt õhemad. Vere vales suunas voolamist takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veeni poolkuuklapid...

Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

II maailma sõda

september ­ Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september ­ Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september ­ NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november ­ Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts ­ Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill ­ Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai ­ Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai ­ Holland kapituleerub 28.mai ­ Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni ­ Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni ­ Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni ­ Pariisi langemine 15.- 28.juuni ­ NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Stoikud ja epikuurlased

Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele ­ aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi ­ näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese keha kujutlused segunesid omavahel. Voorus on epikuurlikus käsitluses üksnes vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi...

Filosoofia
89 allalaadimist
thumbnail
1
docx

IT ohud ja võimalused

Osad inimesed hakkavad teiste töid varastama, mis kaotab uurimustöö mõtte ära. Millegipärast tekivad inimetel arvuti taga istumise pärast psüühikahäired. Seda loomulikult ainult siis, kui istuda kaua. Põhiline ja vältimatu probleem on viirused, spioonid ja muud pahalased. Siis loomulikult ka häkkerid, kes võivad isegi su identiteedi ära varastada. Viirused tungivad su arvutisse interneti, tavaliselt allalaadimiste kaudu. Osad viirused tungivad sisse niisama mingisugust lehte külastades. Kõige tavalisemalt saadakse neid siiski e-maili kaudu, kui avatakse tundmatuid kirju. Sellepärast on igas arvutis kohustuslik (või pigem rangelt soovitatav) omada viirusetõrjet. Spioonid tulevad sisse kah niisama, tavaliselt hangivad salaja infot või teevad niisama arvutit aeglasemaks. Kõige hullemad on häkkerid. Nad on inimesed, kes on läptopiga tungivad otseses mõttes kellegi arvutisse ja kasvõi varastavad identiteedi või...

Ühiskonnaõpetus
116 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vürst Gabriel ehk pirita kloostri viimased päevad

EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi v...

Kirjandus
457 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Läänemeri

vastuhoovuse, mis liigub teel pidevalt magestudes väga aeglaselt mere siseosa suunas.Läänemere ja Põhjamere vahel püsivat veevahetust tagavad kaks vastassuunalist hoovust. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. See hoovus on võimsaim kevadel kui mageda vee sissevool jõgedest on suurim. Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolase vee toob merre pidev põhjahoovus, mis on tingitud soolsuse erinevusest Põhja- ja Läänemeres.Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu erinevustest tulenevad kestvad tugevad läänetuuled Skagerraki-Kattegati piirkonnas. Viimane sissevool on eelmisest võrreldamatult suurem ning toob Läänemerre tohutul hulgal soolast vett. Nii voolas näiteks 1951/52. a. sügistalvel paari nädala jooksul...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Eesti ajalugu

1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. 1268 Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1501 Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 80 000mehelise väega. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

· Kaktused säilitavad vett oma lihakad varres, mis on nagu veemahuti. · Mõnedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavd varred. · Teistel on lehed kokku rullunud või asteldeks muundunud. · Osa taimi on katud tiheda pehme karvastikuga. · Leidub lühikeseks ajaks allu ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. · Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedale. · Mõnedel on hästi arenenud pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergesti kätte saada. 2. Euraasiat ümbritsevad mered ja lahed. PILET 7 1. Vahemereline põõsastik ja mets. Vahemeremaad. ASEND JA KLIIMA Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Piisonid

Vabas looduses on neid rohkem Aafrikas ja Ida- Aasias. Euroopa piison on Ameerika sugulasest väiksem. Piisonid toituvad rohust ja elavad seega rohtla aladel Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid hakkavad juba esimese lume saabudes oma maid lumest koristama. Muidu ei saaks nad liikuda ja toitu otsida. Toitu otsides lükkavad piisonid sahana lume kõrvale või tungivad , rindkere ees, läbi paksu hange. Pullid tavatsevad lumest puhtaks rookida suuri alasid, et kari toitva rohuni pääseks. Janu kustutamiseks sõtkuvad nad järve või tiigi jääd, ja kui seda purustada ei õnnestu, siis söövad lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Planeet Maa

Kõrbed ei pea alati kuumad olema Antarktis on üks kõrbetest, kuigi sealsed temperatuurid ulatuvad -50º kuni -70º C. Kõik kõrbed pole liivakõrbed: 85% maailma kõrbetes ei paista silmapiiril ühtegi liivaluidet. Kõigil neil piirkondadel on üks ühine omadus: kuivus. Kõrb ongi suur maa-ala, mis saab sademeid alla 250 mm aastas. Nad katavad ühe viiendiku Maa pindalast ja neid leidub kõigil mandritel. Kõrbetaimed on imetlusväärsel viisil harjunud vähese veega. Mõnede taimede juured tungivad niiskuse leidmiseks sügavamale ­ prosoopisepuu juured ulatuvad kuini 52 m sügavusele. Teisel, näiteks kaktusel, on lehed aurumise vähendamiseks muutunud ogadeks või naljakateks moodustisteks....

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Põletamata tehiskivid

oluliselt parandada PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID Poorbetooni soojamahtuvus (erisoojausmahtuvus 1,05 kJ/kgK) on sarnane tavabetooniga, mis annab müüritisele kõrge soojuse akumuleerimise võime Hea veeauru läbilaskvus tagab hoones tervisliku mikrokliima Poorbetooni kahjustavad samad keemilised ained, mis tavabetoonigi. Poorse struktuuri tõttu tungivad kahjulikud kemikaalid poorbetooni aga kergemini, mistõttu võib olla vajalik poorbetooni pinna katmine sobivate katetega...

69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun