SIRET LUUGIMA: "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames." Paljud ehk ei teagi kui andekas ja suurepärane inimene on sirgunud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. See talent on nimelt Siret Luugima. Siret on kogu oma elu ja töö kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks. 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300. Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga elanud hoopis Kehtnas. Koos temaga oli peres kolm last, üks tüdruk ja kaks venda. Luugima armastab tantsu üle kõige. "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames,...
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga
Koolistress Helina Saar, 10.b 07.05.2015 Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest,
Palju ütleb inimese kohta tema arvamus töötegemisest. Enamikele meeldib seda teha, teised kirtsutavad nina ainuüksi töö mõiste peale. Mõni ei ole elu jooksul labidat puutunudki. On selline suhtumine ka õige? Kõikide inimkonna saavutuste ning õnnestumiste juurteks on raske töö. Selle kaudu oleme oma maailma õppima tundnud ning sellest paremini aru saanud. Suured linnad ja vägevad ehitised ei kerkinud iseenesest, vaid see oli paljude inimeste koostöö tulemus, eriti vanaajal, kus kõik oli tehtud omaenda kätega. Et oleks tahe teha tööd, peab ka selle eest vastutasu saama. Eestis jõustus 19. sajandi alguses uus talurahvaseadus, mis muuhulgas kindlustas talu pärandamise õiguse kõikide koormiste täitmisel. See kannustas talupoega
mida keegi ei suuda taltsutada, Ja see on asjata, et üks nõuab talt seda, kui talle sobib keelduda Midagi ei saa teha, oh või palve. Üks räägib hästi, teine on vait: Kuid teist ma eelistan, ta ei ütle midagi, kuid ta rõõmustab mind. (Armastus on mässuline lind) Armastus... (Mida keegi ei suuda taltsutada) Armastus... (ja sa saad seda kutsuda, kuigi see on, päris asjata) Armastus... (sest talle sobib mitte tulla) Armastus... Armastus on mustlase laps, see pole kunagi, kunagi tundnud seadust: Kui sa ei armasta mind, siis armastan ma sind: Kui ma armastan sind, siis valva ennast (Siis valva ennast!) Kui sa ei armasta mind, Kui sa ei armasta mind, siis armastan ma sind Valva ennast. Lind keda sa lootsid püüda, Lõi oma tiivad lahti ja lendas ära... Armastus on kaugel, sa võid seda oodata Sa rohkem ei oota seda, seal see on Kõikjal sinu ümber, kiire, kiire, See tuleb, läheb, siis see naaseb... Sa mõtled seda hoida kiirelt, see põgeneb sult
FILM ,,PARFÜÜM'' AINETEL Minu vaadatud film ,,Parfüüm'' rääkis ebatavalise lõhnatajuga poisist, kes püüdis kõiki lõhnu nn ,,jäädvustada'' (lõhnaõliks muuta vms). Tal oli kaks eesmärki: 1) Luua maailma parim lõhn ning 2) Jäädvustada inimese lõhn. Filmis andis operaator lõhna tundmist nii hästi edasi, et ma tundsin nagu oleksin ise kohal olnud. Ma ei tundnud lõhnu, kuid olen üsna kindel et aimasin neid ning leidsin ka mõne lõhna oma mälestustest (nt. mäletan päriselus tundnud okste lõhna ning see meenus mulle kui filmis oksa kasutati). Kõige parem osa filmi juures oli see, et lõhn, mille ümber kogu film keerles (inimeselõhnade segu) on minule TÄIESTI tundmatu. Ma vaatasin küll filmi hoolega ja süvenenult ning olen ju inimese lõhna samuti tundnud Kuid siiski! Need 13 lõhna mis kõik koos inimesed
teinud on. Nad tunnevad puudust nendest lähedastest, kes sõda üle ei elanud. Rahuajal saabudes tunnevad inimesed kergendust, et sõda on läbi ja proovivad oma normaalse elu juurde naasta. Need, kes on terve elu elanud rahuajal, ei kujuta ette, kui palju kannatusi reaalselt sõda kaasa toob ja mis tundeid see tekitab. Kui pole olnud kogemust sõjas, siis ei oska hinnata rahu nii nagu need, kes on sõda näinud või selles ise osalenud. Sõda tundnud inimesed hindavad rahu rohkem kui need, kes ei ole sõda tundnud.
on oma väheste eluaastate jooksul läbi elanud palju. Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bulliimiaks. Mitte kordagi ei tundnud ta end oma kehas hästi või veel vähem ilusana, olenemata sellest, kas ta oli ülekaaluline või kaalus vähem kui udusulg
TUNNUS OLMEEGID MAIAD INKAD Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu) Linnad Väiksed, u 1000 elanikku, Linnad koondusid Linnad olid müüridega linna keskel püramiidtemplite ümber, kaitstud püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate põlluharijad wlasid residentsid ja külades, linnad olid templikompleksid, neid
Silmadega ei näe vaadatu sisse, nendega näeb ainult välisilmet. Siit ka üks väärtus, mida mina hindan väga ning milleks on Armastus. Miks inimesed, kes on armunud, näevad kõiges ainult ilu ja headust? See on arvatavasti põhjustatud sellest, et nende süda on avatud ja sellega vaadates muutub maailm ainult paremaks. Igale poole kuhu vaadata, näeb ainult värve ja ilu kohtab seal, kuhu argielus pilku suunata ei osata. Kuidas ma tean seda? Tean, sest olen ise seda tundnud ja võin öelda, et see on kõige erilisem tunne, mida siiani olen tundnud ja ka väärtuslikem. Peale armastuse on väga tähtsal kohal ka usaldus. See on inimsuhete alustala. Usalduse puudumise hind on liiga suur, et seda ignoreerida. Usalduse loomine kestab küll kaua, kuid puruneda võib see siiski ainult hetkega. Kuskil pool aastat tagasi olin ma väga avameelne ja suhtlemisaldis. Ma avasin inimestele oma tugevad kui ka nõrgad küljed
järjekordselt mõne raamatuga ,kus peategelane on puberteedieas olev ülbe plikatirts.Tüdruk, kes ainult ropendab ja suitsetab ning keda hakkavad vanemad ümber kasvatama ning lõpus on kõik hea ja õnnelik. Kuid see ei olnud päris nii. Kati oli tõesti alguses ees pool nimetatu ja kõike muud veel ,aga tal ei olnud selliseid vanemaid nagu ma arvasin olevat. Tema ema ja isa olid ükskõiksed ,ega tundnud suuremat huvi tüdruku tegemiste vastu ,kui ainult kuus korra teda poodidesse riideid ostma viies. Kati ise tundis palju rohkem, et ta peaks vanematele helistama ja teatama ,kus ta paikneb ,kui oli pikka aega kodust eemal viibinud.Samuti ei karistatud Kati kunagi ,kui oli järjekordelt suitsetamisega vahele jäänud. Tema isa ainult õigustas teda ,öeldes klassijuhatajale väljamõeldud vabandusi. Arvan ,et kuna tema vanemad ei osanud tegeleda tüdruku kasvatamisega ,pidi Kati
sundimatu, järelikult on see ka selline mis meid seob ja annab hingelist vabadust. Armastus annab meile võimaluse olla see kes me tegelikult oleme, näidata välja seda, mis me tegelikult tahame välja näidata. Selle teebki imeliseks see, et armastus ei käsi meid. Võttes armastust, kui vabadust, mis soojendab südant, annab kindlustunde, aitab, hoolid, austab ja on alati toeks, saadakse aru, kui lihtne ja võrratu see on. See teeb meid õnnelikuks, kuid ma olen ka alles noor ja ma ei ole tundnud kõike mis armastusega kaasneb, seega võib mu arvamus tulevikus ka teise pöörde võtta Armastust võib käsitleda üsna mitut moodi ja mõne jaoks on see kui vangistus. Võime öelda, et armastus seob kahte inimest väga tihedalt ja tavaliselt pikaks ajaks. Kuid kooselu võib mõnede arvates küllaltki sarnaneda vangistusega, sest ollakse ju seotud ühe inimesega, väga pikaks ajaks. Mis võib olla küll äärmiselt meeldiv ja seda see üldjuhul ongi, aga see on ka
"Must inglike" raamatukokkuvõte "Must inglike" on Juliette Patricia Ebara parim teos, mis peegeldab mõnevõrra autori enda keerukat lapsepõlve. Raamat oli kirjutatud suvel, 1994. Ebara sündis 1967. aastal Peterburis, kuid peagi kolis kogu perekond Tartusse, kuhu jäädi kuni aastani 1973, mil perre sündis teine tütar, Anastassia Marie Ebara (hiljem Ummel). Siis suunduti Tallinnasse, kus Juliette läks ka kooli. Vaimustust ta õppimisest aga ei tundnud pigem kiusati teda taga. Koolikaaslased kirjeldanud teda kui "märkamatut vetevaimu, kes hiilib alatasa mööda klaasiruume ringi, lastes ennast märgata vaid vastamiste ajal". Juliette polnud populaarne, erinevalt Anastassiast, kes sai juba koolipõlve ajal teada-tuntud ilueediks. Talle meeldis tähelepanu ning ta lubas endale sageli rohkem, kui teised temavanused tüdrukud eales julgeksid. Juliette oli oma
rohkem sa kedagi armastad, seda vähem arukamaks sa jääd. Armunud inimene tajub ümbritsevat teist moodi, elab justkui mulli sees. Kui inimene armub siis ta hoolib vaid sellest teisest inimesest. Järelikult ei saa ta olla enam arukas, kui ainuke asi, millele ta keskendub on tema armsam. Tihti olen kuulnud lugusid sellest, kuidas mees naist peksab, kuid naine ei lahku, sest ta armastab. Ma arvan, et armastus õpetab meid ja muudab küpsemaks. Inimene, kes ei ole armastust tundnud, ei saa tantsida rumbat. Rumba peab tulema südamest. Tantsija peab iga oma liigutusega näitama haavatavust, kirge ja kiindumust partneri vastu. Inimene, kes ei ole tundnud armastust, ei saa kirjutada lugu sellest, kuidas rutiin tapab armastuse (P. Coelho „Zahir“). Me peame õppima oma armastatut mitte lihtsalt kuulma, vaid kuulama. Inimene, kes pole armastust tundnud, ei saa kirjutada laulusõnu: „Su jalge all ma tahaks olla sammal. Ja tahaks olla sinu kotipannal.
muutuks pseudoteaduseks. Teadus on autonoomne ning ta peab olema progressiivne. Teadus on ennastkorrigeeriv. Pseudoteadus on teaduslik maailmavaade, mis on vähe levinud. Pseudoteadus ei ole teaduslikult seletatav seda ei saa uurida empiiriliselt ning ta ei põhine faktidel. See on seotud maagia ja religiooniga. Mina pooldan nii empiirilist teadust, kui aprioorset, sest ma usun kõike seda, mida ma ise näinud olen või tundnud olen. Arvan, et Maailmas ei saa keegi midagi kindlalt teada, kui nad seda ise tundnud pole. Mida on meil üldse võimalik teada? Tänu millistele eeldustele ja tingimustele on mingitlaadi teadmised võimalikud? Samas usun ka, et mingeid teadmisi on võimalik faktide põhjal teada, selliseid mis on teadlaste poolt ära tõestatud. Elus, aga ei saa me kõiki asju tõestada. Võib-olla saame, aga see võtab veel aastaid, aastasadu. Mõni asi
gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Pärast kooli elas kutselise kirjanikuna Tartus. · 1937.aastal abiellus Heiti Talvikuga. · 1956.aastal abiellus Mart Lepikuga. · Betti Alver suri Tartus 1989.a. · Ta on maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule. · 1996.aastal avati Alveri mälestusmärk Jõgeval. Betti Alver noorusaastates Betti Alveri monograafia
Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid
Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid
Andres Andres läks Vargamäele oma unistusi ellu viima. Ta oli alati unistanud kaunist kohast, kus tal oleks palju lapsi ja neid ümbritseks õnn ja rõõm. Kuid Andres ei osanud ettegi arvata, et loodus hakkab tema tegemistele nii vastu. Kuid ta tundis rõõmu töö tegemisest. Ta oli töökas ja sihikindel mees. Andres mõtles tulevikule ja sellele, kui hea kodu jääb järgi tema tulevastele põlvedele. ,,Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." (V peatükk). Kuid loodus hakkas Andrese tegudele üha rohkem vastu ning mees oli meeleheitel. Ta tegi koguaeg tööd ning sundis ka teised pereliikmed tööle. Lõpuks sai Andres aru, et ühte tööd tehes tekitab see ainult teist juurde. Ta oli väsinud ja tüdinenud. Sellest ajast peale, kui pere Vargamäele kolis, seadis Andres talu ja loomad esikohale
südames, mida kogu elu endaga kanda. Kuid inimeste tunded, ka kibedamad neist, on privileegia, surelikkuse magusaim toon. Üksikud klaverinoodid lõhestamas hommiku kiretut tervitust, kajas Hallitiivaliste kodas hüvastijätt mineviku lembusega. Reas seisid inimesed, järeltulijad käekõrval, igapäeva mõtted läbistamas nutuhümni nad mõtlesid lahkunuile, oli surnute pühapäev. Teiste seas oli ka neid, kes ei tundnud leina nad ei saanudki, sest nad polnud aadamalapsed. Ükskõiksel ilmel jälgisid nad kaaslasi, oodates missa lõppu. Nad olid seal vaid viisakusest, et mitte äratada kahtlusi. Osad olid eelistamas elu varjude embustes, kuid julgemad segunesid inimsooga. Ka praegu pühkis mõni oma kauni taskurätikukesega olematut pisarat, teiste lohutav lugupidamine tagatud. Jättes ristiinimese ilmetu majaehitisega hüvasti, eemalduti üldkokkuhoidvast seltskonnast.
Indoneesiat raputas pühapäeva hommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 6,4 magnituudi Richteri skaala järgi. Maavärina epitsenter oli Molucca saarestikus 52,4 kilomeetri sügavusel. Molucca asub 2415 kilomeetri kaugusel Indoneesia pealinnast Jakartast. USA geoloogiateenistuse esialgsete teadete kohaselt puuduvad inimohvrid, vigastused ja tekkinud kahjustused. Maavärin leidis aset kohaliku aja järgi kell 9.57 (Eesti aja järgi varahommikul kell 5.57). Tugevat tõuget tundnud inimesed tekitasid tänavatel paanikat, kuigi rappumine polnud eluohtlik. Piirkonnas pole siiani välja kuulutatud tsunamiohtu.
Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Krõõt õnnetu, et ei sünnitanud Andresele poega, sest tütarde üle Andres rõõmu ei tundnud. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. Andrese püüdlused parema elu poole ei viinud teda sihile. Unistus helgest tulevikust
võimalda neil küll enam iial astuda sisse Paradiisi väravatest, kuid mis lubab neil tunda imelist rahu. Jesua ja Woland hoiavad teineteisel käest, lastes sündida tõelisel imel - suurel ja igavikulisel armastusel. Balzac kirjutas oma teosesse "Isa Goriot" samamoodi suure armastuse, kuid seda hoopis teisel viisil ja kujul. Laskmata sündida naiivselt kaunitel imedel, näitab ta selle suure tunde teist, kurvemat külge. Kogu oma elu oli härra Goriot tundnud üht sügavat ja piiritut tunnet, mis täidab nii tema härdunud südant kui väsinud keha. Ta usub siiralt, et andmisrõõm on ainus, mis võidakse saavutada tõeliselt suure armastusega. Olles aga kord olukorras, kus Elu on peagi surumas tõrkumatult rinnale kaks väsinud kätt, mõistab ta, et kogu armastus tema elus oligi olnud vaid tema enda armastus, pälvimata sealjuures iialgi midagi rohkemat kui ärakasutamine. Hoolimata sellest, et romaani läbib taas Willa
põlluharijate asulaid. Need linnad olid väikesed ja kuulusid olmeekidele. Tegemist oli valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Seega olid linnad ennekõike poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad, kes moodustasid olmeekide elanikkonna enamuse, elasid ümberkaudsetes külades. Eriti kuulsaks on olmeegid saanud monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Kirja olmeegid arvatavasti ei tundnud. Tõenäoliselt põhjustasid olmeegi kultuuri levikut eelkõige kaubanduslikku laadi sidemed. Umber 400 aastat eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus, osa nende linnu hävitati, kuid nende kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maia linnriigid Maia linnriikide hiilgeaeg jääb ajavahemikku u 300-800 pKr. Nagu teisedki toonased Kesk- Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Künnipõllundusega alustasid Kesk-
,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest. Teose lõpus tabas aga Maheu'de perekonda niisugune traagika, mida ei sooviks ka enda kõige halvematele vaenlastele. Nad kaotasid oma tütre Catherine'i. Härra Maheu oli nupust nikastanud. Ta oli töövõimetu ning tema elu oli olematu ja täis nõdrameelsust.
Mälestustemaal puudus aeg, sest kõik, mis seal toimus, toimus niiöelda laste peas. Kui lapsed mõtlesid oma kadunud vendadele ja õdedele, ilmusid nad järsku kõik nende juurde. Mäestused elavad igavesti, niikaua kui on keegi, kes neile mõtleb. Haljdas saatis lapsed sinna, et leida üles sinilind, mis neil ebaõnnestus, kuna lind mille nad kaasa võtsid oli muutunud vanaks musträstaks. Valgus aga ei olnud laste peale pahane vaid küsis, et kas siis lapsed ei tundnud rõõmu oma vanavanematest ja musträstast, kes laulis kõigest jõust? ,,Kehalised puuded ja saatuse katsumused tugevdavad meie sisemisi väärtusi" Välised puudujäägid ja eluteel kogutud kogemused võimaldavad paremini enda sisse näha ja seega ka kogu ümbritsevat maailma teise pilgu alt vaadata. Öö palees olid uksed, mille taga olid peidus vaimud, haigused ja sõjad. Kuid lapsed avavad kõik need ning ei kohku Öö ees, sest neil on vaja leida sinilind
taevarannad ja merepõhi mulle vastu kumasid. Sain teada, et meri harva, õige harva on sinine ning et tühi ja halli karva on sageli inime. Nägin maid ma, mis järvetud jõetud, tolm ja põrm, muud ei olegi, inimlapsi, kes mullast on võetud, kus kulda polegi. Kuid ma arvan, et siiski tasub olla, eksida, ihata, teada tahta, kus tera asub, armastada ja vihata, ning näha et hallist hallim meri vahel on sinine, ja tunda: on kallist kallim kullateraga inime. Kui oleksin tundnud sind varem Kui oleksin tundnud sind varem, siis oleksin kinkinud sulle oma kollase lumelabida, oma punase liivalabida ja sinise ämbri, kus taevatähed peal. kõik võilillemurud oleksin andnud ma sulle ja liivaaugud ja keksukastiplatsid ja puiesteed kõik täis lehti ja kastanimune, ja kõige pikemad liukohad rentslis, mis teada. Ja tünnid kõik vihmaveetorude all mustläikiva veega, mustläikiva põhjatu veega, mustläikiva vee kõnega
Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
tuulest tingitud erosiooni eest. Tööriistad aga polnud neil nii arenenud kui näiteks Euroopas, sest neid valmistati kivist. Kasutati lihtsaid töövahendeid nagu kaevekepp, kobestusnui ja kõblas. Veel oli oluliseks faktoriks tööjõud, sest õigeid veo-ega künniloomi neil polnud, nad kasutasid küll laamasid, kuid need suutsid vedada vaid väikesi koormaid. Kõrgkultuuri nõrgaks küljeks võib pidada seda, et inkad ei tundnud ratast, kuid siiski olid nad väga leidlikud. Inkad arendasid kohati väga raskesti läbitaval maastikul välja tiheda teedevõrgu kogupikkusega u. 30 000 km, mis ühendas tervet impeeriumi. Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud ning mägedes jooksid köitest sillad üle kuristiku. Sidet peeti kullerpostijaamade kaudu. Need väikesed jaamad asusid u. iga 2.5 km tagant maanteede ääres, seal olid ootevalmis jooksjad, et kanda edasi teateid
Kuid miks nad seda teemat just arutasid? Kas selle põhjuseks võis olla aukartus elu ees või hoopiski surma ees? Mida üldse tähendab aukartus elu ees? Iga päevaselt näeme, kuidas meie ümber rikutakse elu- tarvitatakse alkoholi, tubakat ja narkootikume. Tekib küsimus, et kuhu on kadunud inimeste seas austus elu vastu? Näiteks hipid, oli ju nende lipukirjaks "live fast, die young" (tõlge: ela kiiresti, sure noorelt). Pidevalt ringi rändavad, kanepit suitsetavad noored ei tundnud elu ees aukartust. Nende jaoks põhjendamatud reeglid olid ülearused, hipid tüdinesid eelkäijate alandlikkusest. Mitmed "lillelaste" iidolid - Janis Joplin, Jimi Hendrix, Sid Viciousm, Jim Morrison - võtsid enne "kuldsesse keskikka" jõudmist endalt elu või surid alkoholi ja narkootikumide tagajärjel. Tollal ja ka praegu peetakse neid legendaarseteks. Miks? Nad ei leppinud eluga, nad ei leppinud ühiskonna poolt väljakujunenud reeglitega
kleit oli kulla värvi ja see säras kui täht. Koos kleidiga tulid alla ka kristall kingad. Mis sobisid talle täpselt.Tuhkatriinu pani kleidi selga ja kingad jalga . Kui ta uksest sisse astus vaatasid kõik teda suu ammuli ja silmad kissis, kuna see kleit oli tõepoolest särav. Kui Martin teda nägi oli ta silmapilkselt armund. Ta läks Tuhkatriinu juurde ja palus ta tantsule. Ta ei tundnud teda nii ilusas kleidis ära, mitte keegi ei tundnud. Nad tantsisid Martiniga terve õhtu, kuni Tuhkatriinu telefon helises ja ta peale röökis võõrasema. Ta käskis tal kohe koju tulla, kuna Tuhkatriinu oli unustanud võõrasema pesu pesemata. Tuhkatriinu kiirustas seillise kiirusega koju ,et tal tuli uksest väljudes üks king jalast . Aga tal ei old aega seda tagasi panna, nii et see jäi sinna ukse peale lebama. Enne koju jõudmist peitis ta kleidi ära põõsasse. Võõrasema oli väga vihane
Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
Mogri Märt saatis noore Märdi seda päästma, et raha kätte saada, kuid seal samas ruumis oli piirituse pudel, mis mõne hetke pärast plahvatas ja noor Märt suri seal. See oli õnnetuste tipp, kus kallid inimesed järjest hukkusid, kuna järgmisega suri nende ema kurvastusse. Mari solvas Mogri Märdi metsloomaks, et too oma lapse surma ajas. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema ära maetud. Hiljem saadi teada, et Mogri Märt kaotas mõistuse. Ta ei tundnud ära Marjapuud, kes talle maja oli ehitanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese poja Mäiduga, kes tulevad kurvalt surnuaiast Märdi haualt. Kui nad räägivad, saab Leena aru, et Märt ei mäleta, et tal olid poeg ja tütar. Mogri Märt peab Mäidut oma pojaks, kellel olevat Märdi silmad, suu, nägu. Isegi Hulluna ihkas ta raha. Järsku kohtuvad Leena ja Peeter Pärn üle pika aja, kui too oma naise hauale tuli. Algul nad
Sõprus ja armastus Kõik inimesed on tundnud kas sõprust või armastust. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustes, mitte ainult rõõmudest. Tavaliselt kogetakse esimesena sõprust, kuna leiame endale hingesugulase, kellega võib olla lõputult aus ja avameelne. Sõpradega kaasneb alati kohustus, sest peab arvestama tema soovidega ja suruma maha iseenda isekuse. Muidugi peab saama iseendaga hästi läbi, sest ilma selleta ei saa me olla kellegi teisega sõbrad.
1. sissejuhatus: Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid 2. Rajatised Oma onnidest koosnevate "linnade" ümber püstitasid olmeegid hiiglaslikke kivipeasid, mida tuli käsitsi kohale vedada kaugete vulkaanide juurest. Vankrit olmeegid ei tundnud. Peadel olid ees jaaguarimaskid. Arvatakse, et olmeegid pidasid jaaguari oma esiisaks. Kummalisel kombel on need kivist pead pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk- Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. 4. Kiri Kõige tähtsamaks olmeegi leiutiseks on kiri, mis on vanim teadaolev indiaanlaste kiri
Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. “Inimese varju” on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb on Maret väga löödud
Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. "Inimese varju" on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb on Maret väga löödud
iseloomulikud Prantsuse akadeemia · Tema ajal Fronde võimude armukestel, orgiad, lagunenud riigi jooned · Hiigelaeg välispoliitikas (sõjad) vastu tegutsemina aadamapeod jms.. · Kuninganna priiskav · Saavutas riigi ühtsuse · Ei tundnud huvi riigiasjade eluviis vastu.
osapoolele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vastuargumendi puhul saan kuid paaril osal nõustuda, kui näidata vägivalda pidavalt televisjoonis siis võib see muutuda normiks ja ei vaadata seda kui mingit olulist teemat, vaid vaadeltakse seda kui midagi mida kõik inimesed enda elu jooksul on teinud, olgu see siis kiusaja või kuisataja roll. Kuid ikkagi minu meelest ei tohiks kiusamist vaadata kui mingit asja mis ei ole oluline, kuna nii paljud noored kes on kiusmist tundnud oleks soovinud, et sellele teemale oleks rohkem valgust lisatud ja lihtsalt vaadatud nagu midagi mida kõik inimesed kogevad.
atmosfäär oli väga mõnus, valgustus segunes pimedusega hästi ja heli oli kokkupakitava telgi kohta väga mõnus, isegi bass jõudis põrandaplaatide kaudu ilusti mu jalgadeni. Seda muusikat kuulates tekkisid vahepeal siuksed faasid või asjad, kus jäin mõtetesse, see muusika reaalselt suutis algusest lõpuni mind endaga paeluda ja kohal käies on ikka täiesti teine feeling kui kõrvaklappidest kuulates. Koosseis oli päris hea, kahjuks kedagi sealt varem ei tundnud, kuid nüüd olen isegi neid natuke internetist kuulama hakanud. Koosseis oli järgmine: Duncan Bellamy trummid, elektroonika Jack Wyllie saksofonid, elektroonika Milo Fitzpatrick bass, elektroonika Keir Vine hang-trumm, klahvpillid Soovitaksin seda kõikidele enda klassikaaslastele, isegi neile, kes ei kuula jazzi. Ka mina ei ole tihe jazzi kuulaja, kuid vahest meeldib väga kuulata seda.
omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr. Ka vanad roomlased ja kreeklased on tundnud vilditegemist- Rooma sõdurid kandsid vildist rinnakateid, tuunikaid, saapaid ja sokke. Põhjamaades ulatub vildi ajalugu rauaaega. Ühest hauast Norras Horlandis kaevati välja surilina, mis arvatakse pärinevat umbes aastast 500. pKr. Töövahendid Viltimisnõel Poroloon alus Vill Viltimise masin Viltimise tehnikad märgviltimine viltimine pesumasinaga viltimine nunotehnikas nõelviltimine e. kuivviltimine viltimine vildimasinaga
siiski ära osta. Algselt plaanis mees maja peale kulutada kaheksa tuhat naela, kuid lõpuks kulus tal kaksteist tuhat nelisada naela. Kui maja valmis sai, nägi see välja veel ilusam ja suursugusem kui Soames lootis. Kahjuks ei saanud ta selles majas kaua elada, sest Irene lahkus ja Soames otsustas maja onu Jolyonile müüa. Ann Forsyte tahtis omada tervet Forsyte'de perekonda. See perekond oli tema maailm; ta ei tundnud mingit teist, polnud võib-olla iialgi mingit teist maailma tundnud. Kõik nende väikesed saladused, haigused, kihlused ja pulmad, nende edasijõudmine ja raha teenimine või mitteteenimine kõik see oli tema omandus, ta rõõm, ta elu. Kõik selle peab ta maha jätma, kui tema kord on surra. Ann oli juba vana ja teadis, et peab varsti surema. Kuid ta ei tahtnud oma perekonda üksi maha jätta, ta kartis, et nad ei saa ilma temata hakkama. Ta oli olnud justkui valvur, kes vaatas, et Forsyted käituksid Forsyte'dele vastavalt. Ann oli vana ja
Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi oli üpris mitmeid, aga enim meeldis mulle Chalice. Ma ei tundnud teda alguses äragi, tema laulud olid võõrad ja Chalicile mitte iseloomulikud. Mind pani imestama ka see, et ta suutis kohati üllatavalt kõrgelt laulda. Ma pole kuulnud, et Jarek Kasar just ooperilaulu tunde oleks kuskil võtnud. Selles muusikalis tuli tal see aga vägagi hästi välja. Teised peategelased meeldisid mulle samuti. Tegelikult said selles muusikalis kokku palju selliseid artiste, keda kuskil mujal koos ei näe
mõtete ja vaadete paljusus. On huvitav mõelda, kui tähtis on iga inimese jaoks teine inimene. Me kõik oleme tundnud vajadust kellegagi koos olemiseks, rääkimiseks ja lihtsalt hoidmiseks. Suure osa oma eluajast veedamegi just inimeste seltsis,keskel, olgu see siis tööl, kohvikus lõunatades, tänaval liigeldes või koolis õppides. Minu jaoks on selge, et teised inimesed pakuvad tuge ja täiendavad mind seestpoolt millegi erilisega, millele ma ei oska nime anda. Ma olen tundnud, kuidas mõne inimesega koos ühes ruumis olles on niivõrd hea aura ja vaikusetasakaal, mis annab positiivsust ja mõtteid pikemaks ajaks. Üheks näiteks julgen tuua oma eetika õpetaja Eenok Haamri, kes on usklik inimene. Tema tunnis olles valdab mind alati kummaliselt hea tunne, justkui oleks transis. Ja seda sama olen märganud ka teiste peal, sest ühtegi teist nii mõtlikku ja vaikset tundi meie klassis pole.
8.Keda näeb Juudit Oloverneses ?Miks? Juudit näeb Oloverneses kõige rohkem siin maailmas, ta ihkas teda näha maailmavürstina ja kuningate kuningana. Ta näeb ka Oloverneses oma kungatepoegade ja -tütarde isa. 9.Juuditi kuriteod. Mis ajendas Juuditit nendele tegudele ? Põhjendus Juuditi kuriteoks oli see,et ta tappis omamehe Olovernesi. Ta tappis ainukese keda ta oli armastanud. Ta raius Olovernese pea maha. Ta tappis ka oma mehe Manasse, kuna Juudit ei saanud lapsi, ta ei tundnud armastust ja abieluvoodil ihakas Juudit vaid tema elu. 10.Kelles pettumine on Juuditi jaoks kõige traagilisem? Miks? Juuduti jaoks oli kõige traagilisem pettumine Nimetus, ta ässitas Nimetut Olovernest tapma aga Nimetu ei nõustunud sellega. Juudit ütles, et armastab Olovernest kui ka Nimetut aga, et saaks armastada ainult Nimetut peab ta Olovernese tapma, lõpuks kui Nimetu läks oma telki, kuna Juudit käskis tal minna, tegi ta enesetapu. 11.Missugusena tuleb Juudit Petuuliasse tagasi
Nii on ka raamatus, inimesed kes on ühes linnaosas, kes üksteist suurem jagu ei tunne, kuid neid ühendab üks ja sama õhkkond, kus hiljem seoseid saab leida. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. Mati Unt paigutas oma teose tegevuse 1970-ndate halli ja melanhoolikusse Mustamäele. 3. Miljöö Realistlikule miljöö iseloomustab linna lähedal rajatud lagedat maastiku. Kuigi linnaosa oli vaikne, oli siiski tänavaid rahvast täis, kes üksteist ei tundnud. Korterid on lihtsalt laotud üksteise peale, nagu paneelmajas ikka kombeks. Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega
Kuidas see juhtus? Kaks karjapoissi- beduiini otsisid 1947. a Surnumere ääres jeruusalemmast 25m ida poole kitsekarjast eksinud talle. Oma otsinguil jõudsid nad kaljulõhe juurde, kuulsid nad, nagu oleks all mingi ese purunenud. Lootes leida peidetud aardeid, ronisid posid alla koopasse. Seal seisid imelikud savipotid. Ühe neist oli kivi purustanud.Pottides olid linasesse riidesse mässitud karjaga kaetud nahkrullid. Poisid viisid oma leiu koju. Beduiinid ei tundnud käsikirjade vastu huvi, sest kiri rullidel oli neile tundmatu. Nad müüsid rullid odava hinnaga Petlemma raamatukauplejale. Millal kasutati loomanahka kirjutusmaterjalina? Aasta pärast leidsid asjatundjad, et käsikirjad on originaalsed ja pärinevad 1. sajandist eKr. Nüüd algas jaht: käsikirju otsisid beduiinid, mungad, arheoloogid ja teised. Esimese koopa lähedusest leiti veel 10 koobast, mille aga olid beduiinid tühjaks teinud. Kuidas on kirjutusmaterjalina kasutatud loomanahk
tantaaliks. Legend räägib, et Zeusi poeg, rikas Väike-Aasia kuningas Tantalos oli jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne
suhted 2. Ema abiellus kuninga vennaga Tagajärjed Lahendused 1. Hamlet oli ema silmis hull 1. Kuninganna poleks pidanud Claudiusega 2. Hamletil polnud oma perekonna seas lähedast, abielluma. keda täielikult usaldada Troon oleks läinud sobival ajal Hamletile. 3. Hamlet tundis end reedetuna Hamlet oleks tundnud ema hoolivust ja 4. Kättemaksusoov süvenes armastust. 5. Viha Claudiuse vastu aina kasvas
ning lahenduste leidmine. Kõige raskem oleks kirjutada teemadest: kuidas teistega kergemini suhelda ja julguse leidmine, kuna nendes pole kogemusi ja pole nendele teemadele keskendunud. Kustutaksin ära peatüki- olevikus elamine, kuna elan olevikus ja olen õppinud enam mitte elama minevikus. Raamat peaks inimestele andma teadmise, et see pole häbiasi ega halb, kui end vahel üksikuna tunned. Kui loed minu kogemusi ja tundeid, mida olen aastate jooksul tundnud ja nendega võidelnud ning lahendusi leidnud, siis peaksid rohkem hakkama iseennast mõistma. Ainult vaba inimene on võimeline andma vabadust ka teistele ja tegema koostööd ning panustama tingimusteta. Me elame, et anda. Kes annab, sellele antakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
