armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas. Kunstis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja sellele jäägitut pühendumist. 1 Armastus - vastus inimeksistentsi keerdküsimustele Ainult minevik on kindel - tulevikus on kindel ainult surm. - Elu teadlikuna iseendast - teadlik enesest, kaaslastest, oma minevikust ja tulevikuvõimalustest. - Eraldus - ümbrusest lõigatus, võimetus kasutada võimeid.
ARENGUS Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson, 2009, 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga – oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga – asjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3. Kolm kuni seitse eluaastat (mudilasiga, koolieelik) – rollimäng, erinevate sotsiaalsete rollide õppimine ja sotsiaalse staatuse kujunemine, sotsiaalne kooperatsioon, mõistetest arusaamine ja janunemine teadmiste järele. D. Elkonin leidis, et rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimänguni. Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega, mis kuuluvad selle rolli juurde.
arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati nulljoonega määratud Soome lahe nivoopinnast ja kuuluvad kõrgussüsteemi BKN-77.Riiklik kõrgusvõrk aitab kaasa:Maa füüsilise pinna kuju ja välise gravitatsioonivälja detailine uurimine.Merede keskmiste nivoopindade vahede ja kallete määramine.Maakoore suurte plokkide sajandiliste tõusude ja vajumiste määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete vertikaalnihete tundmaõppimine maaväringute prognoosi eesmärgil.Suurlinnade mikroseismilisteks piirkondadeks jatamine, mis on vajalik nende generaalplaanide koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud vead-Vead jagunevad juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead.Isiklike vigade komponendid:Kontaktvesiloodi otste ühildamise viga.Bisektori latijaotisele suunamise viga.Vahetu lugemi viga
nulljoonega määratud Soome lahe nivoopinnast ja kuuluvad kõrgussüsteemi BKN-77.Riiklik kõrgusvõrk aitab kaasa:Maa füüsilise pinna kuju ja välise gravitatsioonivälja detailine uurimine.Merede keskmiste nivoopindade vahede ja kallete määramine.Maakoore suurte plokkide sajandiliste tõusude ja vajumiste määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete vertikaalnihete tundmaõppimine maaväringute prognoosi eesmärgil.Suurlinnade mikroseismilisteks piirkondadeks jatamine, mis on vajalik nende generaalplaanide koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud vead-Vead jagunevad juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead.Isiklike vigade komponendid:Kontaktvesiloodi otste ühildamise viga.Bisektori latijaotisele suunamise viga.Vahetu lugemi viga.Süstemaatilised vead võivad nt tekkida, kui
Raviks kasutatakse (mürk)taimi nii rahva- kui ka tavameditsiinis. Lisaks kasutavad mürktaimi ka näiteks kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Referaadi teema on valitud lähtuvalt lastest. Kõik väikeste laste vanemad peaksid tundma Eestis enamlevinud mürktaimi ning tutvustama lastele neid, millega kokkupuude on kõige tõenäolisem. Taimemürgistuste vältimise kõige lihtsamaks võimaluseks ongi mürktaimede liikide tundmaõppimine. Ka lasteaia-ealistele lastele saab õpetada, et looduses liikudes tuleb vältida tundmatute taimede korjamist, parem on neid ka mitte katsuda ning pärast mürgiste või tundmatute taimedega kokkupuutumist ei tohiks kätega nägu katsuda ning esimesel võimalusel käed puhtaks pesta. Taimede valik referaati on tehtud selle põhjal, mis taimed kõige suurema tõenäosusega linnalaste kodude läheduses ja kodus kasvavad. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik. Taimedest
teenuseid kasutav inimene. Tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega Turunduse olemus Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turuuuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundustegevus algab pikalt enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Turunduse olemus Turunduse juhtimine on suunatud teatud Muutke teksti laade sihtgruppidega tulusate vahetusprot Teine tase sesside kavandamisele, kujundamisele ja
Keskkonnakaitse fundamentaalteadused. Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on :ökoloogia biogeograafia a) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid meetmeid ellu viia; b) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseerub loodusobjektide tundmaõppimine. 12. Ökoloogia mõiste, arenemine ja liigitamine. Ökoloogia peamised ülesanded. MÕISTE: Ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. ARENG: Ökoloogia nagu kõik teisedki teadmiste valdkonnad on arenenud katkematult, aga see areng on inimkonna erinevatel arenguetappidel olnud erineva kiirusega. Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel
Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud mõisteõpetuse tähtsamate osade - defineerimine, liigitamine, klassifitseerimine - tundmaõppimine. 2.1. Mõiste tunnused. Mõiste tunnuste lahtiseletamine on seotud mõiste defineerimise ülesandega, kuivõrd nimetatud menetlus on võimalik vaid põhitunnuste kaudu. Aristoteles on nimetanud ja iseloomustanud mõiste tunnuseid järgnevalt: a) sugutunnus e. klassitunnus, b) liigierisuse tunnus, c) liik e. liigitunnus, d) päristunnus e. tuletatud tunnus, e) juhuslik tunnus: lahutamatu & lahutatav.
Mõis antiikeeskujude ja esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (ad fontes, ca 19001940 : 1) eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele + tõlkelaenudele: Nt. malum discordiae > Zankapfel > tüliõun, (õun, mille tülijumalanna Eris viskas Peleuse ja Thetise pulmapeol külaliste sekka ja mis põhjustas Trooja sõja). b.) 2) Antiikkeelte ja kultuuride professionaalne tundmaõppimine. Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 191840. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. WanaGreeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiikkultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vanakreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang..
...........................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias........................................................................................4 1.5. Majanduse areng renessansiajastul......................................................................................4 1.6. Renessanslik moraal............................................................................................................5 1.7. Antiigi tundmaõppimine.....................................................................................................5 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus....................................................................................................5 1.9. Renessansi periodiseering...................................................................................................6 2. RENESSANSI KESKUSED..................................................................................................7 2.1
Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud
objektiivsete näitajate alusel selle tugevnemist või hääbumist, aga samuti muutusi esilekutsuvaid tegureid. Positivistlik lähenemine jätkusuutlikkusele ei paku ühiskonna ja looduse teadusliku tunnetamise senise protsessiga võrreldes midagi uut. Nähtuse või koosluse jätkusuutlikkus või mittejätkusuutlikkus on määratud uurimisobjekti ja seda mõjutava keskkonna olemist, muutumist ja suhteid iseloomustavate objektiivsete seaduste ja seaduspärasustega, mille üha parem tundmaõppimine on inimtegevuse edukuse üks tähtsamaid eeldusi. Euroopa Liidu eesmärgid säästvaks arenguks Säästev areng on asutamislepingus sätestatud Euroopa Liidu pikaajalise üldeesmärgina. Viimastel aastatel on Euroopa Liit kaasanud säästva arengu eesmärgi paljudesse erinevatesse poliitikavaldkondadesse. Eelkõige on EL võtnud rahvusvahelise juhtrolli võitluses kliimamuutusega ja teinud endale ülesandeks edendada vähem CO2-heiteid tekitavat, teadmistepõhist ja ressursitõhusat majandust
Taluturism: Taluturism on maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse talu/ majapidamise baasil. Taluturism tähendab majutusteenuse ja taluelu kogemuse pakkumist talus. Taluturismi mõiste viitab ööbimiskohale. Taludes pakutavad võimalused on tavaliselt ratsutamine, tennis, golf, paadilaenutus, kalastamine, osalemine talutöödel (nt heinategu), marjade korjamine, käsitöö õppimine, leiva küpsetamine, taimedega värvimine, ravimtaimede tundmaõppimine, suitsusaunas pesemine, lakas ööbimine, saunaskäik, lõkkeõhtud, piknik. Laenutatakse ka talus olevaid sõiduriistu ümbruskonnaga tutvumiseks. Aktiivne puhkus: Aktiivne tegevus on puhkamise üks vorme. Aktiivse puhkusega käivad sageli kaasas sellised tegevusalad, nagu golf, tennis, ratsutamine, kalastamine, mägimatkad, rattamatkad ja palju muud, millest mõned, nagu näiteks golf, tennis ja mõned muud sarnased tegevused, on koondunud klubidesse. Aktiivse puhkuse üks vorme on safarid
· Tootekotseptsioon keskendub tootele ning elldatakse, et tarbija hindab toote juures kvaliteeti, tulemust ja innovatiivsust. · Müügikonseptsioon iseloomustab agressiivne müügitegevus ja reklaam. · Turunduskontseptsioon aluseks on tarbijavajaduste väljaselgitamine, mõistmine ja rahuldamine. Turunduskontseptsioon realiseerub viie elemendi koosmõjus: 1. Kliendivajaduste rahuldamine vajaduste tundmaõppimine ning rahuldamine, loomaks kõrgemat väärtust tarbijale 2. Tarbijakeskse ettevõtluskultuuri kujundamine tarbija rahulolu seotakse töötajate ja juhtkonna käitumisega 3. Tegevuste kooskõlastamine kõik ettevõtte osakonnad on kaasatud sihtturgude teenindamisse 4. Konkurentsivõime tõstmine konkurentide tegevuse jälgimine nii lühi- kui pikaajaliselt 5. Orienteerumine pikaajalisele kasumile
e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 7)Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: ökoloogia ja biogeograafia. Keskkonnakaitse seos baas-ja rakendusteadustega: a)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks- keskkonnakaitse n seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid ellu viia; b)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks- keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseeerub loodusobjektide tundmaõppimine. 8)Ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest-elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia arenemine: Ökoloogia vastu tekkis praktiline huvi juba inimkonna varasel koidikul. Primitiivses ühiskonnas pidi iga indiviid selleks, et elllu jääda omama teadmisi ümbritsevast keskkonnast. Kreeka filosoofid veel sõna ,,ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku.
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
samal moel tunnetada jumalat või oma usku. Selle asemel on nad hakanud millelegi kindlalt lootma ning leidnud, et see annab elule mõtte. See veenab neid, et usk on midagi reaalset. Usk muudab mõnede inimeste jaoks kõik - sellest saab nende elu keskpunkt. Nad loevad oma usuga seotud pühi raamatuid. Nad palvetavad jumala poole. Nad ühinevad teiste usklikega, et jumalat teenida. Nad astuvad koguduse täieõiguslikuks liikmeks. Nad toetavad abivajajaid. Suurusundite e. maailmausundite tundmaõppimine aitab igaühel mõista neisse kuuluvate inimeste tõekspidamisi ja ka ise nendest midagi õppida. Usulise sisuga jutustused annavad kõigile palju järelemõtlemisainet. BUDISM Varase budismi juured Põhja-Indias on kaks suurt jõge - Ganges ja Yamuna, millel on eraldi lätted Himaalaja mäestikus ja mis voolavad suurema osa oma teest eraldi. Nad ühinevad Kirde-Indias, kust edasi voolavad juba üheskoos läbi India Bengali lahte
horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab mingeid settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkel tuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenus kui mudelplaneet Veenust on üpriski aktiivselt uuritud, sest tema õhkkonna ja pinna tundmaõppimine annab palju teavet Maa-tüüpi planeetide tekkimise ja arengu kohta. Saadavad andmed võimaldavad hoopis uutmoodi nurga alt hinnata ka Maa geoloogiat ning atmosfääri tekkimise lugu. Võrdlev analüüs aitab teha prognoose Maa õhkkonna tuleviku kohta. Kuna Veenuse kui lähima naabri juurde lendamine on ka tehniliselt suhteliselt lihtne ülesanne, siis on mõistetav jätkuv suur huvi selle planeedi vastu, ehkki mehitatud lennud sinna pole nähtavasti kunagi võimalikud.
stress, fotograafi tegevuse tõttu kiskjale saakloomaks saamine või vähenenud sigimisedukus. Kuivõrd erinevad loodusobjektid taluvad inimtegevust erinevalt, siis pole ka ühte universaalset juhist käitumiseks. Sõltuvalt sellest, kas pildistame geoloogilist objekti, taime, seent, putukat, lindu või imetajat, peame ka oma käitumist muutma. Kuidas ühe või teise objektiga käituda aitab meid välja vaid väga hea looduse tundmine. Pildistatavate liikide käitumise üha parem tundmaõppimine aitab meie endi käitumist sobivaks kohandada. Looduse tundmise piir ei käi vaid liike mööda. Ka sama liigi erinevad isendid võivad olla inimtegevuse suhtes erineva tundlikkusega. Sedagi tuleb pildistamisel arvestada. Geoloogiliste objektide nagu pankade, rändrahnude, aga ka maastike pildistamine on lihtsam, kuid siingi peame silmas pidama, et seejuures ei kahjustaks oma objekti ega häiriks liigselt näiteks pangaserval pesitsevaid linde või ei tallaks ära mõnda haruldast taime.
igapäevaelust ja hinnata kandidaadi käitumist erinevates (kriitilistes) olukordades. Käitumisülesannet on kindlasti otstarbekas kasutada teenindava personali valikuprotsessis (nt helpdesk, tugiisik). IT Personalijuhtimine 33 Adapteerimisetapp Formaalselt langeb sellesse etappi ka töötaja katseaeg. Katseaja eesmärgid · a) töötaja seisukohast: ettevõtte ja ametiülesannete tundmaõppimine ; firmakultuuri ja meeskonnaga kohanemine; tööülesannete ja -tingimuste sobivuse selgumine. · b) ettevõtte seisukohast: töölepingus kokkulepitud, tööülesannete täitmiseks; vajalike eelduste olemasolu kontrollimine igapäevatöös; (kutseoskused, suhtlemisoskus, võimed, tervis) · töötaja firmakultuuri ja meeskonnaga sobivuse hindamine. IT Personalijuhtimine 34 Adapteerimisetapi tegevusplaan
3) Regitreerimine (E) 4) Allkirjastamine (digitaalallkirjaga, audentimisega, omakäelise allkirjaga) 5) (Väljatrükk paberkandjal) 6) Teavitamine (E, koopia või väljavõte) 7) Tutvumismärke võtmine 8) Kontroll (E) 9) Seosed teiste süsteemidega(E) 10) Arhiveerimine (E, paberkandjal) Organisatsioonisisesed dokumendid: Asjaajamiskord Tööprotsesside kirjeldused, muud dokumendid Dokumentide loetelu dokumendihaldussüsteemi funktsionaalsusnõuete tundmaõppimine Peab võimaldama: 1. rakendada õigusloomet 2. registreerida erinevaid dokumendiliike 3. vastu võtta ja lugeda digitaalallkirjastatud dokumente 4. jälgida dok. liikumist ja menetlust reaalajas 5. otsida dokumente erinevate tunnuste alusel 6. ligipääsu jne Dokumentide tehniliseks vaatlemiseks on aega 1 tööpäev, või äärmisel juhul järgmine tööpäev Dokumendi täitmise aeg on vastavalt seaduses ettenähtud ajale või dokumendil märgitud tähtajale
eelnevalt kirjutatud ehk lugeda, lugeda, lugeda... • Kontrolli õigekirja • Järgi teaduslikku stiili • Sissejuhatus ja kokkuvõte kui olulised osad LOENGUKURSUSE KOKKUVÕTTEKS • Teadustöö meetodeid ei saa otseselt õpetada, seda saab õppida (lugedes, ise kirjutades) • Uurimisküsimuse täpsus, meetodi valik ja uurimuse strateegia/disain on olulised aspektid, mis määravad aine- ja lõputöö tulemuse • Konkreetsete meetodite valiku järel on vajalik selle lähem tundmaõppimine (lugedes, kursused) – III kursusel eriseminar
võimalik ravida/leevendada teatud psühhoteraapia meetodite abil (nt kognitiivne käitumisteraapia). Kehaline (somaatiline) haigus põhjustab muutusi ka inimese psüühikas: • Raskemad haigused sunnivad inimest eemale jääma igasugustest tegevustest. Tihti vajab ta koguni teiste abi ja hoolitsust. • Psüühiline reaktsioon sõltub suurel määra haiguse või vigastuse iseloomust. • Arsti (ka sotsiaaltöötaja) ülesanne on haigusteadvuse tundmaõppimine ja haige asjatute kartuste hajutamine. 14. Heaolutunne, tegevusvõime ja turvalisus kui tervisemõjurid. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Heaoluseisund sõltub ühelt poolt paljude ekso- ja endogeensete faktorite kombineeritud toimest ning teiselt poolt indiviidi reageerimise iseärasustest välis- ja sisekeskkonnast tulenevatele mõjuritele.
Puberteedi eas hakkavad poisid ja tüdrukud üha enam huvi tundma oma välimuse ja kehaproportsioonide vastu. Selleks on ka põhjust, sest sellel ajal toimuvad välistes tunnustes kiired ja suured muutused, mida tuntakse kui sekundaarsete sootunnuste ilmnemisena. Sugukihu tajumine, menstruatsiooni ilmnemine ja pollutsioon panevad noorukeid senisest sagedamini mõtlema nende soolise kuuluvuse ja sellega kaasnevate rollide üle. Oma füüsilise ja soolise kuuluvuse parem tundmaõppimine soodustab noorukitel nii nende eneseteadvuse arengut kui ka ajutist ebakindluse suurenemist. Viimane avaldub tavaliselt kahtlustena oma kehaliste omaduste ja võimete vastavuses kujutletavatele ideaalidele. Sooline küpsemine toob sel perioodil kaasa suured muutused suhtlemises vastassugupoolesse. Poisid ja tüdrukud, kes alles hiljuti olid üksteise vastu päris vaenulikud, leiavad korraga, et koos olla on meeldiv ja huvitav.
Referaat Renessanss Leonardo Da Vinci Koostas:Jaana Põllu Klass: 11 D Keila Gümnaasium Leonardo Da Vinci (1452-1519) Leonardo da Vinci oli Itaalia maalikunstnik,skulptor,arhitekt ja insener,renessanssiajastu mitmekülgseim geenius Tema perekond: . Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv: Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keet.Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del V...
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on
häälitsemine. Suur huvi mänguasjade ja teiste esemete vastu käed ja pehmed mänguasjad 6. elukuu silmad suudavad teha koostööd. Laps jälgib teda ümbritsevaid (pall, klotsid, karu). inimesi algab esemete otstarbe ja sündmuste järgnevuse tundmaõppimine. Suurt huvi pakuvad suhtlusmängud, mille sõnu ja tegevust on kerge Uurimismängu jaoks o ette ennustada. Tuttavate salmide ja mängude pidev kordamine vaja lapsele palju 7. elukuu turvatunne, laps ei taha veel vaheldust. Laulud, salmid kehalise erinevaid esemeid tegevuse saatel. Lapse tegevuste jäljendamine laps tajub nii oma (karbid, paberkotid), tegevust paremini ning näeb selle mõju teistele inimestele. mida on ohutu suhu 8
inimese tahtest ja käitumisest. Need mõjud sõltuvad sellest, kuidas inimene on seotud ühiskonnaga, palju on inimene lülitunud inimühiskonda. Inimesel olles ühisvälja teenistuses on kaks tendentsi. 1.Inimene püüab laiendada seda teenistussfääri ja seotust ühisväljaga. 2.Teenistusest eemaldumine, eesmärgiks on individuaalsuse saavutamine, otsing, ja oma sügavamate "mina" kihtide tundmaõppimine. Esimest tendentsi juhib Jupiter, teist Saturn. Traditsioonilises astroloogias on Jupiter õnne, edu ja võimaluste laienemise planet. (http://helios.kolhoos.ee/discuss/msgReader$8) Kasutatud kirjandus: 1. (12.klassi füüsikaõpik 1999 a. ,Jaak Jaaniste) 2. (http://helios.kolhoos.ee/discuss/msgReader$8) 3. (http://miksike.ee/) 4. (Horisont 3/2007, "Pidevalt muutuv Jupiter" ,Jüri Ivask) 5.(http://www.mulinaad.com/academy/planets/) 6. (http://et.wikipedia
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
Juhendaja: EVELI HABAKUK Luua 2012 Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast. Keerukam on tundma õppida imetajaid, kuna enamuses on nad öö või videvikuloomad ning põgenevad vähimagi ohu korral. Kahjuks kaovad nende tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad nad lume alla. Loomade jälgi on kõige lihtsam märgata kõval sulalumepinnal. Seal on jäljed selgepiirilisemad kui kohevas pakaselumes, kus jäljeservad kipuvad varisema või vajuvad hoopiski sügavasse auku.
Temalt ilmus 1921-1925a. kuueosaline ,,Aritmeetika ülesannete kogu" ja see oli mõeldud kõikide algkooliklasside tarbeks. Algkooli ajalookursus oli üles ehitatud lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi süjast Eesti iseseisvumiseni. Loodusõpetus algas 4.klassist ja selle ülesandeks oli kodumaa looduse ning inimese elutegevusega seotud loodusnähtuste tundmaõppimine. 1922.aastast alates kasutati koolides P.Kogermanni, H.Männiku ja L.Mahsteini ,,Loodustõpetust", seitse aastat hiljem hakkas sellega võitslema ,,Väike looduse sõber" I-III (J.Lang, A.Paris, V.Peet, G.Reial). Maateadus oli 4. klassis loomulikuks jätkuks koduloole. See algas kodumaa põhjaliku vaatlusega, 5. klassis järgnes naaber- ja Euroopa riikide tutvustamisega ning lõppes 6. klassis tähtsamate maailma maade geograafiliste eripärasuste tundmaõppimisega. Senise Eesti
ning 44 protsendil oli loodusvaatlus sekundaarseks eesmärgiks. Traditsiooniliselt on linnuvaatlejad tuntud kui sügava loodushuviga ja oma vaatlusobjektile täielikult pühendunud turistid, ent ka see kliendigrupp on üha mitmekesisem ning keerulisem. Kanada ökoturistide reisimismotiivid tähtsuse järjekorras (Eagles, 1992). troopiliste metsadega tutvumine puutumatute loodusaladega tutvumine looduse tundmaõppimine linnuvaatlused järve ja jõematkad taimede vaatlemine ja uurimine loodusfotograafia tutvumine loomastikuga rahvusparkide külastamine füüsiline koormus endasarnaste (loodusinimeste kohtamine) mäestikega tutvumine ookeaniga tutvumine Ökoturistid üritavad vältida (Eagles, 1992) 1. hasartmänge 2. lõbustusparke 3. ööelu 4. suuri linnu 5. spordirajatisi 6. sisesporti 7. ostude tegemist (shoppamist) 8
Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued TRADITSIOONILISED TEGEVUSED UUED TEGEVUSED • Matkamine • Lumelauasõit • Ringisõitmine • Mägirattasõit • Ajalooliste kohtade külastamine • ATV-dega sõitmine • Pikniku pidamine • Orienteerumine • Looduse tundmaõppimine • Ellujäämiskursused • Fotografeerimine • Surfamine • Kalastamine • Liuglangevarjuhüpped • Vaatlused • Vastupidavusspordialad • Maaelu külastamine Olulisimad ja vähimolulisimad turismipiirkonnad Eestis (majutatuid 2013 1000 el.kohta) Turismi piirkondlik spetsialiseerumine
Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal
· Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega. Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda
F.R. Kreutzwald F.R. Faehlmann M. Under Eesti kohta võid öelda ,et meie kodumaa lauldi vabaks. See on ka tõsi. Veel hilisematel aegadel, enne 20 saj. lõppu hakkasid tekkima erinevad kirjanduse seltsid. Millega liitusid mitmed kuulsad Eesti kirjanikud. Eesti kirjanduse seltsist lähemalt ... Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Seltsi tegevus lõppes ja seltsi varad natsionaliseeriti 1940. aastal. Eesti Kirjanduse Selts taastati ametlikult 18. detsembril 1992 ja tegevus jätkus õigusliku järjepidevuse alusel ning 16
näha maalides “Püha õhtusöömaaeg” ja “Mona Lisa”. Ta püüdis leida loodusnähtustes seaduspärasusi. Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest. Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue.
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata ...
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja labo...
Kui partnerit pole, siis on omal kohal seksuaalfantaasiad ja masturbatsioon. Umbes 90% meestest ning üle 50% naistest harrastab seda, kui parnerit pole. Masturbatsiooni ei saa pidada seksuaalseks suhtlemiseks, ehkki on tegemist seksuaalkäitumisega. Mõistliku eneserahuldamise kaudu on võimalik pingeid maandada. Oma keha intiimseid piirkondi tundma õppides saab koguni arendada seksuaalsust ja anda ka partnerile paremini mõista oma soovidest. Seksuaalsuse eelduseks on oma keha tundmaõppimine, selle kaudu saab paremini aru ka partneri soovidest. Inimese kehal on nn. erogeensed tsoonid, mis ei pruugi olla kõigil sarnased. Ennast silitades ja kompides on võimalik neid avastada. Suguelu on mänguline ning lubatud on kõik, mis on vastastikku meeldiv. Seksuaalelu on arenguline ning seksuaalelu elades muutub see üha enam nauditavamaks. Vanusega seksuaalelu naudingulisus ei lange, pigem paraneb. Seksuaalelu nauditavus nooremas eas määrab ära seksuaalelu kvaliteedi vanemas eas
vaadata ning probleeme tunnistada, mis avab võimaluse veelgi suuremaks vabanemiseks, sest vanad haavad võetakse omaks ning vabastatakse ning emotsionaalne energia pääseb uuesti lihtsalt ja vabalt voolama. Sel juhul ei valitse emotsioonid enam inimese üle, vaid nad lihtsalt mõjutavad elu. Loogiline mõtlemine ja emotsionaalne elu eksisteerivad koos ning täiendavad üksteist ja lõõgastunud inimese mõtlemine on selgem. Emotsionaalsete harjumuste tundmaõppimine Emotsionaalsete harjumuste väljaselgitamine ja negatiivsusest puhastamine vajab hoolikat tööd iseendaga, sest inimestel on tugev harjumus oma tundeid alla suruda. Paljudel lihtsalt polegi välismaailma teadvustamine tasakaalus sisemise teadvusega - sisemiste mõtete, tajude ja tunnetega. Kontakti oma emotsionaalse minaga isegi kardetakse, sest ollakse hirmul, et ka negatiivsed emotsioonid saavad aktiveeritud. Ja just täpselt nii see ongi
o TRADITSIOONILISED o UUED TEGEVUSED TEGEVUSED o Matkamine o Lumelauasõit o Ringisõitmine o Mägirattasõit o Ajalooliste kohtade o ATV-dega sõitmine külastamine o Orienteerumine o Pikniku pidamine o Ellujäämiskursused o Looduse tundmaõppimine o Surfamine o Fotografeerimine o Liuglangevarjuhüpped o Kalastamine o Vastupidavusspordialad o Vaatlused o Maaelu külastamine Olulisimad ja vähimolulisimad maaturismipiirkonnad Eestis o Paunvere koolimaja o Värska SPA o Soomaa o Maa- ja linnaturismi erinevused (majutusasutuste tegevuse alusel)
minapildiga ei oleks ta neid tulemusi loonud. Tundub justkui, et ükskõik millise võimatuna näiva ülesande ta ette võtab, selle ta saavutab. See on võlujõud, mida sisaldab minapildi muutmise oskus. Iga uut eluetappi iseloomustavad uued rollid ja ülesanded. Iseenda otsimine kestab kogu elu! Minapildi stabiilsus on aluseks noore inimese väljakujunemisele ja eneseteostusele Enda isiksuseomaduste teadlik tundmaõppimine annab inimesele võimaluse elu- ja karjääriplaneerimisel arvestada enda isiksusliku tervikuga Järgnevalt on vastavalt erinevatele eluetappidele märksõnadega kirja pandud olulisemad mõjurid minapildi kujunemisel: Väikelapsel on selleks mäng Lasteaialapsel omandavad olulise koha mängukaaslased Kooli minnes ja algklassides lisandub vastutus oma käitumise eest, kujunevad õppimis- ja tööharjumused Murdeealine otsib vastust küsimusele, mis on armastus
seetõttu tegelemegi eelkõige tõlgendustega, mitte suure ja ühese Tõega. Et aga üldiselt saada tõelisemaid arvamusi mingil (delikaatsemal) teemal, tasub valida individuaalintervjuu. Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus. Tuleneb otseselt antropoloogilisest, etnograafilisest uurimusest see on oluline suund. Üks olulisemaid andmekogumismeetodeid. Eesmärk: · Meid huvitab inimeste tegevus, meie eesmärk on inimeste tegevuse tundmaõppimine otseselt, mitte mingite vahendajate kaudu, vaid loomulikus elu- või töökeskkonnas. Nende jaoks loomulik keskkond, keda uurime nad viibivad seal argipäevaselt. · Inimestevaheliste interaktsioonide tundmaõppimine kuidas inimesed selles loomulikus keskkonnas omavahel suhtlevad. · Tähenduste taasloomise protsessi tundmaõppimine kuidas inimesed kasutavad ehk tõlgendavad olemasolevaid tähendusi.
POZZO (1642-1709). Tema loodud on Sant`Ignazio kiriku laemaalid Roomas. 17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610).
Ta püüdis leida loodusnähtustes seaduspärasusi. Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest. 11 Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. 12 Kasutatud kirjandus · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Kangilaski, J
ja piire. Ta hakkas vahet tegema ,,geomeetria vaimu" ja ,,meeleteravuse ehk peenuse vaimu" vahel. Geomeetria vaim on parim ainevaldkondades, mis alluvad analüüsile. Inimeseõpetus nõuab teistsugust uurimismeetodit. Naeruväärne oleks rääkida inimesest kui geomeetrilisest probleemist. Filosoof ei tohi luua inimesest mingit kunstlikku konstruktsiooni, ta peab kirjeldama tegelikku inimest. Ei leidu teist teed inimese mõistmiseks, kui tema elu ja käitumise tundmaõppimine (Cassirer, 1999, lk.28). Nii klassikaline metafüüsika, keskaegne religioon kui ka teoloogia kujutlesid maailma hierarhiana, milles inimesel oli kõrgeim koht. Inimese ja maailma saatuse üle valitses kõikehõlmav ettehoole. Uus kosmoloogia, heliotsentriline süsteem, millele pani aluse Kopernik, tegi selle kõik küsitavaks. Inimene asetati nüüd lõpmatusse ruumi, ta oli üksik, kaduvväike, teda ümbritses tumm universum. Esimene reaktsioon sellele uuele
alluvate üle. See, et Sa hoolitsed oma alluvate eest ja oled huvitatud nende heast käekäigust, ei tähenda veel, et Sinu inimesed ei peaks korralikult tööd tegema.... Liiga palju juhte arvab, et pole võimalik olla õiglane, hoolitsev ja mõistev ning ikkagi range, kui olukord seda nõuab. On võimalik. Kui Sa oled õiglane, hoolitsev ja mõistev, siis on sul vajaduse korral isegi kergem range olla.... Selleks et luua hea kontakt oma inimestega, pead Sa neid tundma õppima. Tundmaõppimine on sageli pikk ja pidev protsess, sest inimesed vahetuvad ja isegi staazika töötaja elus võib mõndagi muutuda. Uued asjaolud võivad tingida uutmoodi reageeringud.... Ära loodagi, et suudad inimeste motivatsiooni kunagi lõpuni mõista. Midagi jääb ikka mõistatuseks, sest Sa puutud kokku nii erinevate isiksustega". (Belker 1996: 105-106) 1.3. Ametinimetuse osatähtsus ,,Ma olen alati arvanud, et kõlavamad ametinimetused ei maksa firmale midagi ja neid võib
Eelpool nimetatud koostöö väljakujundamiseks on vaja läbi viia mõningad uuendused ja rakendada teistsugune süsteem. Meetmed loomemajanduse arendamiseks ja loovuse paremaks kujundamiseks Tartu linnas on järgmised: 1. Uuringute läbiviimine ja loomemajandusalase teadlikkuse suurendamine 2. Loomemajandusalaste prioriteetide määramine ja arengu planeerimine 3. Infovahetus ja andmebaaside arendamine 4. Rahvusvaheline koostöö, teiste riikide kogemuse tundmaõppimine 5. Loomemajandusalase tegevuse koordineerimine Tartus, inkubaatorite ja keskuste rajamine 6. Kultuuriturism ja turundustegevused [Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond] Loova linna peamiseks eesmärgiks on elukvaliteedi parandamine. Sõltuvalt selleks, et olla tegus loomemajandus sektoris on vaja individuaalseid andekaid inimesi, kes oma loovusega täidaksid kõikide inimeste elusoovid. Loova linna olulised tunnused on ka traditsioonid, eesmärgid ja visioon tuleviku suhtes
Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalida muutumine maismaa pindmises osas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
