(valikvastused) küsitlus, et inimesed viitsiks sellele vastata. See tagas ka suhteliselt suure populaarsuse. Positiivne oli inimeste tagasiside, mis hoidis teemat aktiivsena ja motiveeris veelgi rohkem inimesi vastama. Minu jaoks üllatusena avaldati soovi küsitluse tulemuste kohta tagasisidet saada, mille ma lühendatult ka koostasin - kokku laadis turuuringu kokkuvõtet alla 39 inimest. Küsitluse peaeesmärk oli leida klientide tundlikkus asukoha ja hinna suhtes, populaarseimad treeningviisid, samuti populaarseimad külastusajad ja oluliseimad lisaväärtused spordiklubides. Kokkuvõttes olen tulemused välja toonud protsentides ja iga küsimus on eraldi lehel. Missugune on teie arvates mõistlik kuutasu spordiklubis? Statistikast võib järeldada, et enamik on nõus maksma 30-40 eur. Huvitav on siin asjaolu, et vähesed leiavad, et 60+ eur kuus maksta on mõistlik, kuid Tallinnas ~25% spordiklubisid
Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähe...
1) ühe- või kaheraamilised magnetoelektrilised mõõteriistad, 2) magnetoelektrilised galvanomeetrid, 3) muunduriga magnetoelektrilised mõõteriistad, 4) elektromagnetilised mõõteriistad, 5) elektro- ja ferrodünaamilised mõõteriistad, 6) elektrostaatilised mõõteriistad, 7) induktsioonmõõteriistad. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Magnetoelektrilisi mõõteriistu toodetakse püsimagnetiga ja liikuva mähisega. Liikuva mähisega mõõteriistade tundlikkus ja täpsus on suuremad ning seepärast on need väga laialt levinud. Logomeetrilised magnetoelektrilised mõõteriistad Sellises mõõteriistas puudub vastupöördemoment ja liikuva osa pöördenurk sõltub voolude suhtest kahes mähises. Mähised ühendatakse ahelasse momendivabade juhtmete abil. Voolu puudumisel on osuti asend juhuslik. Mõnikord kasutatakse asendi nullimiseks lisamagnetit. Mõõteriist on ehitatud nii, et magnetvoo tihedus õhupilus on ebaühtlane.
1. Hüdroajami eelised ja puudused – EELISED: Suured jõud väikeste komponentidega; Kulgev ja pöörlev liikumine; Täpne positsioneerimine; Start suurel koormusel; Ülekoormused välditavad; Liikumine sujuv ja reverseeritav; Juhtimine lihtne; Soodne soojusrežiim; Ajam koosneb standardkomponentidest; Elektriliselt mugav juhtida PUUDUSED: Keskkonnaoht; Tundlikkus saastumisele; Torustiku purunemise oht; Tundlikkus temperatuurile – viskoossus; Madal kasutegur; Tsentraalse varustussüsteemi loomine; Kallis; Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2. Pneumoajami eelised ja puudused – EELISED: Õhk on tasuta; Gaas lihtsasti liigutatav; Temperatuuri tundlikkus vähene; Õhk on keskkonnasõbralik; Plahvatusoht puudub; Süsteemi komponendid lihtsad; Vähene tundlikkus ülekoormusele; Energia kogumine lihtne; Lihtsasti kasutatav; Juhtimine lihtne PUUDUSED: Kallid lisaseadmed;
sign.süsteemiga inimestel alaneb kuulmisteravus vähem. Kõrge intellektiga inimestel halveneb harvem Kõnetaju 50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega. Raske kuulata muusikat. Mõnikord muusikat tajutakse, inimkõnet mitte. Kuulmisteravus sosin 8 m kauguselt 5060 a. 56% 6070 a. 11% 7080 a. 10% üle 80 a. 0% Kuulmine säilib kuid kuuldakse lähemalt Staatilisdünaamiline tundlikkus Vestibulaaraparatuur nõrgeneb. Max 4050 a. 60 a. peapööritusi Maitsetundlikkus Muutub vanusega vähe. Hapu ja kibeda suhtes erinevusi on veidi. 50 a. jooksul maitseaistingu lävi ei muutu, seejärel tõuseb. Maitsmisnäsakeste vähenemine pärast 40 ea. Muutused peale 70 ea. Haistmistundlikkus muutub vähe Närvilõpmete degeneratsioon välised faktorid, suitsetamine, Avitamiini puudus, teatud elukutsed Valutundlikkus Andmed vasturääkivad. ?tundlikkus võib langeda kuni 20%
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus
ja viiruste eest. Mitmed infektsioonid, nagu herpes, tuberkuloos jt võivad ägeneda ja sageneda. UV-tundlikkus ja nahatüübid Pigmentatsioon takistab UV-kiirguse tungimist sügavamatesse nahakihtidesse. Mida tugevam on päevitus,seda paremini kaitseb see päikesepõletuse ja DNA muutuse eest, ning vähesel määral takistab immuunsüsteemi pärssumist. Erinevatel rassidel ja rahvastel on vastavalt nende elutingimustele erinev tundlikkus UV-kiirguse kahjulike toimete suhtes. Nii näiteks esineb tumedanahalistel vähem naha halvaloomulist kasvajat kui heledanahalistel. Kahju asemel kasu Päikesekiirguse vähesuse ja päikesekaitsevahendite kasutamise korral on täheldatud D-vitamiini defitsiiti. D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada, piisab katmata kätest ja näost. Päikesekiirguse defitsiit (talvekuud, vähene õues viibimine
Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting Veel temperatuuri-, liigutus-, tasakaalu-, jne. aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks. Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muutmine mingi ärritaja toimel. ( N: pimedast valgusesse ...) Kompensatsioon kui üks aisting on nõrk, siis teised on tugevamad. Taju vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeis ja nähtusi tervikuna. Taju koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tunded. Tajul on valiv iseloom. Taju liigid: - Ümbritsevate objektide taju
27. Tugevad ja nõrgad mobiilsed faasid (tooge näide) Tugev mobiilne faas - solvent, mis viib kiiresti analüüdi läbi kolonni. Nt vesi Nõrk mobiilne faas - solvent, mis viib aeglaselt analüüdi läbi kolonni. Nt Heksaan 28. Isokraatne ja gradientelueerimine Isokraatne elueerimine - eluendi koostis analüüsi käigus ei muutu. Gradient elueerimine - eluendi koostis muutub analüüsi käigus. Sobib väga hästi keerulistele ainete segule; hea lahutuvus terve kromatogrammi ulatuses; parem tundlikkus hiljem elueeruvatel piikidel. Kuid kromatograaf vajab binaarseid pumbasüsteeme ja meetodi väljatöötamine nõuab aega. 29. Normaalfaasi kromatograafia põhimõte Statsionaarne faas on polaarne ja mobiilne faas on mittepolaarne. Lahutamise mehhanism: analüüdi ja mobiilse faasi molekulid on ineraktsioonis silikageeli hüdroksüülrühmadega ja konkureerivad omavahel adsorptsioonitsentrite hõivamisel. Analüütide elueerimise järjekord toimub polaarsuse kasvu järgi. => Esimesena väljub
•Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked •Väljalaske müra •Kondensaat •Võimalik kolvikäigu ebaühtlus •Ökonoomselt kasutatav jõud 40-50 kN 3.Vedeliku omadused •Kuju muutub väikese jõu toimel •Puudub kindel kuju •Osakesed voolavad eri kiirustel ja traj.
Näiteks eristatakse sisendsuuruste järgi elektrilisi, temperatuuri, mehaanilisi, optilisi jt. releesid. Tööpõhimõtte järgi liigitades esineb elektromagnetilisi, elektron- jt. releesid, lähtudes kasutamisotstarbest aga käivitusreleesid, kaitsereleesid jne. Selle labora toorse töö käigus on vaja tutvuda elektromagnetiliste releede ehituse ja põhioma dustega. Elektromagnetiliste releede põhilised parameetrid on alljärgnevad: Tundlikkus määratakse ära vähima vajaliku võimsusega (vahelduvvoolu releedel näivvõimsusega), mis antakse mähisele ja millest piisab, et relee kindlalt rakenduks (et relee kontaktid võtaksid kindlalt uue asendi võrreldes vooluta või pingestamata olukorraga). Erinevate releede tundlikkus on erinev. See sõltub relee konstruktsioonist ja mähise andmetest. Tehnilistes andmetes tundlikkust tavaliselt ei anta. Seda saab määrata kui
testide omadused: Tundlikkuseks (ingl. sensitivity) nimetame jaoks on kasutatavad vaid ligikaudse normaaljaotusega valimi korral. Suremuse üldkordaja leidmiseks jagatakse kalendriaasta vältel tõenäosust, et haiguse korral see test annab positiivse tulemuse. Normaaljaotusega ei ole kindlasti tegemist, kui 1. Mediaani erinevus ilmnenud surmajuhtude arv käsitletava ajavahemiku keskmise Tundlikkus ei näita seda, millise tõenäosusega on positiivse keskväärtusest on suhteliselt suur 2. Karpdiagrammil "karp" ei asu rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega Suremuse soo-vanuskordaja testitulemuse saanud inimene ka tegelikult haige. Spetsiifilisuseks graafiku keskel, vaid alumises või ülemises pooles, ühel poolel asub (kus vaadeldakse suremust mingis kindlas soo- ja vanusürhmas) (ingl
Eakate nägemisprobleemid Nägemine on esimene meel, mis vanusega muutub. Vanuse kasvades silmaläätse elastsus väheneb, sellest saab aru kui tekst ei ole enam terane, vaid jääb ebateraseks. Vananedes ka pupill kahaneb, mis laseb siis vähem valgust silma. Nägemise kaotus on suurem nendes kohtades, kus keskkonnas on vähem valgust. Peamised muutused vananedes silmades on suurem tundlikkus pimestavale valgusele, suurenenud nõuded valgustusele. Eakatel on vaja rohkem aega, et ära harjuda heledate/tumedate valgustega, väheneb kontrasti tundlikkus, võime hinnata sügavusi õigesti, võime keskenduda lähedal asuvatele asjadele ja vähenenud värvi sensitiivsus. Eakatel toimub ka värvitaju kadumine, see ei kahjusta niivõrd igapäeva elu. Värvitaju langus algab umbes 70. aastaselt alates. Juhtub kuna eakatel
toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib puudulikult lõhustunud valk peensooles imenduda ja põhjustada organismi ülitundlikkust. Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps hakkab toiduks lehmapiima või muna saama. Toiduained võivad põhjustada kiireid allergilisi reaktsioone (näit allergilisi turseid) või kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik).
12 Aasta lõpp 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 13 Kasum 1,2000 1,3200 1,4520 1,5972 1,7569 1,9326 2,1259 2,3385 2,2215 2,1105 2,0049 1,9047 1,8095 1,7190 1,6330 1,5514 1,4738 1,4001 1,3301 1,2636 14 15 NPV 3,3003 16 17 NPV tundlikkus kasvuaastate suhtes 18 3,30029 19 3 -0,71901 20 4 0,13737 21 5 0,96870 22 6 1,77389 23 7 2,55161 24 8 3,30029 25 9 4,01806 26 10 4,70270 27 28 NPV tundlikkus kasvuaastate arvu (kõrval) ja varaste aastate kasumikasvu (ülal) suhtes
on liblikakujuline. Hallollust ümbritsev osa kannab nimetust valgeollus, ristlõige heledam. Tema koosneb närvijätketest. Tentraalne, tagumine ehk posterior Selgmine Hallollus Hallolluse struktuurilt eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Külgmised ainult rinna- ja nimmesegmentides.Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate närvide kehad . Tundlikkus siseneb nendesse (tagumiste sarvede neuronitesse) seljaaju tagumiste juurte kaudu. Läbib tundlikkus seljaaju närvitängu ehk ganglioni (e närvisõlme). Esimesed tundlikkust vastuvõtvad närvide kehad on väljas. Radikuliit on nende juurte põletik (tagumiste juurte). Lülide vahel on kõhrekettad. Tekitab järsu valu seljas, kui paigast ära. Tagumiste sarvede funktsioon tundlikkuse vastuvõtmine, juhtimine seljaajus. Perifeeriast. Eesmised sarved koosnevad motoneuronite kehadest. Mononeuronid: a) alfamotoneuronid –
suhteliselt suurt takistuse muutust, siis tekitab mikrofon võimendusefekti ning on seega väga efektiivne muundur. Sellise mikrofoni headeks külgedeks on lihtsus, stabiilsus ja odavus. Halbadeks külgedeks on aga vilets sageduskarakteristik ja kõrge müratase. Mikrofoni tundlikkus sõltub helisisendist, olles madalate ja kõrgete helide puhul üsna tundetu. See teeb ta sobivaks telefoniaparatuuris, sest tundetus madalate helide suhtes filtreerib välja taustamüra ning tundetus kõrgete helide suhtes võimaldab mikrofonil töötada ilma ülekoormuseta ja moonutuseta. Telefonikommunikatsioonis kantakse nagunii üldjuhul üle vaid teatud kitsas sagedusdiapasoon. Piesoelektrilised mikrofonid
Mõõtetulemused on: U1 = (3.00 U2 = (3.007 V Tulemused langevad kokku mõõtetäpsuse piiridega b) Nelinurksignaal Sagedus 2 kHz, pinge 3 V. Generaatori sumbuvus 10 dB. U1=4,16 V - Um U2=3,764 V - Ue Voltmeetri näitude vahel seos U1=U2*k=3,764 * 1,1102=4,18V Siit on näha, et tõepoolest B7-37 näitab amplituudi ja B7-40 efektiivväärtust. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f= 2kHz Signaali ulatus 4,2 jaotust, tundlikkus 2V/jaotus. Periood T = 2 jaotust ja tundlikkus 0.5 ms/jaotus ostsollograafi võimendus 0,5 Amplituud 4,2*2*0,5=4 V Tulemus on l'hedane Voltmeetri näidule. Signaali periood T = 2 * 0,5 * 0,5= 0,5 ms Sagedus f=1/T=1/0,0005=2 kHz 3 voolusignaali mõõtmine Siinuseline signaal f =2kHz U= 3,00 V I=2,129 mA Pinge ampermeetril Ua = 22,5 mV Pingelang Uz=U-Ua=3-0,0225=2,9775 Seega takistus Z = (1398 4. Pinge ja voolu signaalide jälgimine ning nende vahelise faasi mõõtmine U= 3,00 V
; Seega kehtib nelinurksignaali korral voltmeetrite pigete vahel seos: $ # Kontrollin: $ %. Saadud tulemus erineb väga vähe mõõtmisel saadud tulemusest. 2. Vahelduvpinge jälgimine Siinuseline signaal f= 2kHz Signaali ulatus: 4 jaotust, tundlikkus 2V/jaotus periood T = 5 jaotust, tundlikkus 0,2 ms/jaotus ostsillograafi võimendus: 0,5 Amplituud: Y Y # Voltmeeter näitab aga 3 V, sest voltmeeter näitab efektiivväärtust. Kahe suuruse vahel kehtib seos: J # JJ IJ Y
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
HCG-l)HCG-l samsasugune toime nagu LH-l, ei lase munasarjal areneda, ei toimu menstruatsiooni, limaskesta väljumist. HCG max tase on 6.-8. rasedusnädalal, hiljem tase langeb. 2) U 12. nädalaks on tähtsuse kaotanud, sest platsenta produtseerib ise kollakeha hormoon progesterooni. Kollakeha ära ei kao, aga tal pole funktsionaalset tähtsust. Progesterooni eesmärk raseduse säilitamine tema mõjul emaka silelihased lõõgastuvad, prog mõjul langeb tundlikkus östrogeenide ja oksütotsiini suhtes. 3) Östrogeenide funktsioon raseduse ajal stim kasvuprotsesse emakas ja stimuleerida veresoonte kasvu emakas, samuti ka verevarustust. Kontraktsiooni ta esile ei kutsu. 4) PLC platsentaarne laktogeenne hormoon (Human chorion somatomammotropiin) - stim rinnanäärmetes piimanäärmete teket/arengut hormoon stimuleerib loote kasvu (kõhred) Adrenokortikotroopne hormooni ja türeotroopseid hormoone sünteesitakse ka.
: võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku
Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi absoluutne ja eristusväli. Absoluutne väli mitte igasugune ärritaja ei tekita aistingut. Minimaalne ärritaja suurus, mis aistingu tekitab on absoluutne väli. Eristuslävi kõige väiksem ärritajate erinevus, mida inimene märkab. Pole juhuslik suurus,
NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe
Tundlikkuse järjestus täpsemate proportsioonidega sensoorse homunkulusel oleks (samade kehaosade puhul): 1) käelabad 2) pea 3) jalalabad 4) selg 5) jalad 6) käsivarred Katsealuse tulemustega on ülaltoodud järjestus põhimõtteliselt sama, minu joonisega võrreldes leidub mõningaid erinevusi. Klassikalise homunkuluse kõige vähem tundlik kehaosa oli käsivars, minu enda test näitas, et käsivarred on tundlikkuse osas kõrgemal kohal. Minu keha tundlikkus on võrdluses jällegi madalam. Motoorse homunkuluse puhul kehtib seaduspärasus, et mida suurem on kujutatud kehaosa, seda rohkem ajupotentsiaali on vaja selle liigutuste kontrollimiseks ja koordineerimiseks. Sensoorse homunkuluse puhul on iga kehaosa proportsionaalselt kujutatud vastavalt sellele, kui suur on selle kehaosa tundlikkus (mida tihedamalt on seal retseptoreid).
1. Raadiovastuvtjate tphimtted, struktuurskeemid 2. Dnaamiline diapasoon ja tundlikkus 3. Peegelkanali miste + lesanne 4. Kolmandat jrku intermodulatsioon 5. Vimendi vimsusvimenditegur. ldised misted. Unilateraalne vimendi ksitlus. lhtemomendid. jreldused 6. L-kujulised sobitusahelad + lesanne 7. Sagedusmuundur Balansssagedusmuundu Vahesageduse valik 8. Hirete kujutlusviisid +lesanne
enesedistsipliini tapas, tekstide uurimist svadhyaya ning teadlikku pühendumist jumalikule väele Isvarapranidhana. · Igapäeva elus rakendame seda näiteks enda eest hoolt kandes ning puhtust hoides. Enesedistsipliini abil hoiame end aga näiteks vormis, treenides regulaarselt oma keha. 3) Asana: Tõlkes tähendab see asendit. See on ettevalmistav etapp meditatsioonile ja vaimsele avastusretkele. Harjutamise käigus kujuneb suurem tundlikkus oma füüsise suuhtes ning suurem tundlikkus oma füüsilisest minast. Avanevad meele ning keha ühenduskanalid ning selle kaudu õpitatakse juhtima ning valitsema oma hingamist nii liikumisel kui ka rahuolekus. Sooritades asendeid sarjadena, töödatakse süstemaatiliselt läbi kõik lihasrühmad, vabastatakse energia, võimaldades sel kogu kehas ühtlaselt ringelda. · Jooga asendite sooritamine igapäevaelus annab kehale tasakaalu, harmoonia ning hea tervise
Labor 6 Infosüsteem 1. Tehtud pildid 2. Kaamera resolutsioon on 8MP ja kasutatud tundlikkus 2500. 3. Numbrite tuvastamise tulemused erinevates valgustingimustes ja erinevate nurkade all: Valges Hämaras 0° AALM928 Confidence: 97 AALM928 Confidence: 96 30° AALM928 Confidence: 97 AALM928 Confidence: 97 45° AALM928 Confidence: 97 Ei tuvastanud
hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Retseptoritel on võime vastu võtta ainult kindlaid impulsse. Iga retseptori liigi jaoks on oma spetsiifiline ärritaja, mille suhtes vastavatel retseptoritel on eriti madal ärrituslävi, s.o. kõrge tundlikkus. Näiteks maitsmisretseptorite ärritamise teatud keemiliste ainetega tekib maitsmisaisting (soolane, hapu, magus, mõru). Ärritajad võib jagada adekvaatseks ja mitteadekvaatseks. Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon Retseptor- meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna
omadustega inimeste järglaste arvu: a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne.
omadustega inimeste järglaste arvu: a) soodustada abielusid valitud grupi meeste ja naiste vahel b) soodustada varajast abielu c) luua head tingimused, sealjuures head toitumis- ja elamistingimused 3. "Inquiries into human faculty and its development". London: Dent, 1883. Individuaalse psühholoogia ja mentaalsete testide esimene raamat. kuulmisläved, nägemisläved, värvitundlikkus jne. võimed erinevad, sest erinev sensoorne tundlikkus: muusikud, mehed, naised - maitsetundlikkus andekus: suurem energia ja suurem sensoorne tundlikkus. ühemunakaksikud ; sugupuude uurimine James McKeen Cattell (1860-1944) psühholoogia laboris Pennsylvania Ülikoolis (1888), Columbia Ülikoolis (1891) Cattell, J.M . Mental tests and measurements , Mind, 1890, 15, 373-380. esmakordselt termin " mental test" a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne.
Emakaväline rasedus Mis on emakaväline rasedus? • Viljastatud munaraku pesastumine ja loote areng väljaspool emakaõõnt.(nt. munajuhas). • Emakaväline rasedus katkeb tavaliselt 4.- 12. raseduskuul. Tekkepõhjused • Munajuhade ehituses ja talitluses häirivad viljastatud munaraku normaalset kulgu emaka suunas. • Läbipõetud munajuhade põletikud ja varasem emakaväline rasedus soodustavad teket. Ravivõimalused • Kui naisel puuduvad valud, võidakse katkemiseks kasutada ravimeid, mis kutsuvad esile abordi. • Teistel juhtudel aga opereeritakse loode välja. Sümptomid • Võib esineda iiveldust, väsimust ning ka rindade tundlikkus • Tugev alakõhuvalu kui munajuha rebeneb.
Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud asuvad keelel ning haistmisrakud ninakoopas. Maitsmine eristatakse magusat, haput, soolast ja kibedat maitset. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Maitsmismeele abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmine saab hinnata lisaks joogi ja söögi kvaliteedi ka õhu kvaliteeti. Õhus lendleva lõhnained satuvad organismi sissehindamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu. KOMPIMINE EHK PUUDUTAMINE Kompimisega saab kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali jne. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele( kõige rohkem asub neid sõrmeotstes,keeles ja
......................................................................7 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................10 2 Ülevaade Seljaaju kahjustuse (Laceratio medullae spinalis (ld.k), Spinal cord injury (ingl.k)) tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool. Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma (kuulivigastus, autoõnnetus) või teatud haigus (lastehalvatus, seljaaju song). Sageli on seljaaju traumade põhjuseks tundmatutes veekogudes sooritatud vettehüpped. Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Seljaaju ehitus Seljaaju paikneb selgroo kanalis, mille moodustavad selgroo lülid. Seljaaju on Kesknärvisüsteemi vanim ja madalam osa
21 Rasva (grammides) 25,000000596 25 22 23 Kokku tarbitud grammide kitsendus (päevas) 24 Tarbitud Vajatud 25 168,12500334 120 26 27 Maitsvuse koguindeks 20812,498015 Maksimeeritav eesmärk 18640 28 15509 29 Tundlikkus ühe shokolaadiportsioni kalorite suhtes 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 Tundlikkus lubatud kalorite suhtes 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 Tundlikkus shokolaadi ja jäätise maitsvuse indekside suhtes Oneway analysis for Solver model in Mudel worksheet input (cell $D$20) values along side, output cell(s) along top Maitsvuse_koguindeks Tarbimisplaan_1
· Armumine · Inimese kuulamine · Muusika · Film · Teatrietendus Hüpnootiline seisund · Inimene ei ilmuta initsatiivi · Tähelepanu muutub endisest valivamaks · Kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime · Võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi · Esineb hüpnoosijärgne amneesia Kasutusalad · Ealised tagasiminekud · Kohtus · Vabanemine: hirmudest paanikahoogudest alkoholi ja nikotiinisõltuvusest valudest Hüpnootiline tundlikkus · Unesarnane seisund Lõdvestuma unustama välised asjad keskenduma soovitustele · Mõni lihtne korraldus · Raskemad korraldused · Iga inimene ei allu Edu · Soovib hüpnoosi · Usaldab hüpnotiseerijat · Kalduvus unistada · Suurem keskendumisvõime Täname kuulamast!
• vähendab iiveldust, suurenenud söögiisu (meditsiinis kasutatud sellel eesmärgil) • igavad asjad muutuvad huvitavamaks ja/või naljakamaks • elu muutev kogemus • tugev imestuse tunne • tugev psüühika muutus • võib katkestada kroonilise peavalu tsükli Neutraalsus • emotsionaalsus • üldine muutus ümbriseva tajumisest • aeg tundub liikuvat aeglasemalt • valgus paistab eredam, tekib tundlikkus valguse suhtes • suurendab liikumise avastamise võimet perifeerses nägemises • suletud silmadega näeb visuaalseid pilte • unisus • laienenud pupillid • surin jalgades ja kätes • mälestused elavnevad Negatiivne • intensiivne hirmu tunne • iiveldus, kõhugaasid, ebamugavus • erutunud olek • segadus • võib arendada psüühilist haigust, kui see on juba olemas • töömälu häired • tugevad hallutsinatsioonid Aitüma!
koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida
sellega seoses olevaid talitlusi ning assotsioonide kulgu. Joobunul kaob kriitiline suhtumine oma tegudesse ja ümbritsevasse keskkonda. Pidurduse nõrkusega on seletatav joobunu ebaviisakas käitumine, mõtlematud teod ja madalamate instinktide pidurdamatus. Vanakreeka filosoof Aristoteles on tabavalt joobunud olekut nimetanud ,,tahtlikuks hulluseks". Alkoholi toimel võib esineda põhjuseta naer ja lõbusus, vahel ülearune tundlikkus ja pisarad, vahel ägedus ja vihastamine. Paljud inimesed muutuvad alkoholi joobes olles vägivaldseks ja ei anna oma tegudele aru ning võivad seetõttu sattuda kaklustesse või muudesse sekeldustesse. Liigse alkoholi tarbimise tagajärjel tekivad väliselt nähtavad koordinatsiooni- ja liikumishäired. Joobe süvenemisel osutub tasakaalu säilitamine ja lihaste kooskõlastatud tegevus täiesti võimatuks.
Gripiviirusi on A-, B- ja Ctüüpi. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A- ja B-gripi viirused, C-gripi viirus põhjustab sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid. Patogenees (miks ja kuidas) Grippi haigestumise esimestele päevadele on omane viiruste ja nende antigeenide rohke eritumine ninaneelu limaga ning viirusantigeeni on võimalik määrata immunoloogiliste meetoditega. Laste puhul on viirusantigeeni määramise diagnostiline tundlikkus suurem; materjal tuleb võtta analüüsiks 1.5. haiguspäeval. Täiskasvanute puhul on testi tundlikkus madalam kui lastel. Nakkuse ülekanne. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega
- Elukutse valik (murdeea lõpul) - Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt - Kui identiteedi ei saavutada, tekib rollisegadus ja ärevus Sel arenguperioodil murdeealisel võib tekkida sallimatus teiste gruppide väärtuste suhtes, ka erinevuste suhtes. Kõrgenenud kontaktivalmidus (kambad). Liialdatud eksperimenteerimine iseendaga. Mõnikord toimub ,,keeldumine" täiskasvanuks saamisest. Ilmneb ülemäärane tundlikkus teiste arvamuste suhtes. Protest kodu, ühiskonna, rahvuse vm vastu. Toimub teiste rahvuste ülehindamine. Oma ja võõra liignel rõhutamine võib viia sotsiaalse isoleerituseni jm. Varases murdeeas (11-13 a) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 es-ks. Murdeeas tõuseb emotsioonide intensiivsus, juhitavus väheneb. Toimub meeleolude
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra.
· Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(1) juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ; oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(2) oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral; koostöö erinevates olukordades; kriitika talumine; reeglite ja piirangute järgimine; konfliktide korral oskus minna kompromissile. Kasutatud kirjandus http://www.rajaleidja.ee/84480/ Goleman, D
seda tehakse psühhofüüsikalise uuringu raames. PSÜHHOFÜÜSIKA uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. PSÜHHOFÜÜSIKA PÕHIMÕISTETEKS on lävi ja tundlikkus. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile(vaevumärgatava aistingu nimetatakse TUNDLIKKUSE ALUMISEKS ABSOLUUTSEKS LÄVEKS. Mida madalam väärtus on mõõdetud lävel, seda suurem on tundlikkus. Seega on lävi ja tundlikkus pöördmõisted. Aistingud aitavad mitte üksnes sedastada mingite ärritajate olemasolu, vaid ka märgata ja hinnata ärritajate erinevusi ja muutumist. Selles ilmneb tundlikkus erinevuste suhtes ning vastavaks erimõisteks on ERISTUSLÄVI. Seda mõõdetakse kui minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel(vaevumärgatava) erinevuse aistinguis. Mingi tasemega ärritaja kestval mõjumisel analüsaatorile muutub tundlikkus selle
elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed ,,Kevad Astrahanis" 2000 ,,Luigeluulinn" 2003 ,,Kaitseala" 2005 ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" 2006 ,,Emapuhkus" 2009
b. Nucl. salivatiorius superior: ÜVE nina limaskesta, pisara- ja nüljenäärmete innervatsioon (va gl. parotidea ja gll. buccales), parasümpaat. tuum, närvid lülituvad ümber parasümp. ganglionites: gangl. pterygopalatinum (gl. lacrimalis) et submandibulare (gl. sublingualis et submandibularis) c. Nucl. gustatorius: EVA maitsmine d. Nucl. solitarius: ÜVA suuõõne piirkond e. Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA naha tundlikkus f. Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA naha tundlikkus Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculis, mis paikneb n. facialise 1. ja 2. lõigu piiril. EVA ehk maitsmistundlikkuse kiud hästi arenenud, ÜVA, ÜSA ehk üldtundlikkuse kiud taandarenenud. Fun fact: on taandarenenud, aga kui nt ärritada gangl. geniculit, tekib kõrvalestal ohatis: VII seos nahainnervatsiooniga. VII närv väljub ajust koos VIII närviga pontotserebellaarnurga piirkonnas,
See tähendab, et takistus R suureneb või väheneb mingi ΔR võrra. Staatiline karakteristik takistustensoanduril on sõltuvus ΔR = f (Δl), kus Δl on tensoanduri deformatsioon. Kuna takistustensoanduri deformatsioon on proportsionaalne mehaanilisele pingele P, mis on detaili pinnal, kuhu tensoandur paigaldatud on, siis see määrab ka staatilise karakteristiku ΔR = f(P): Takistustensoandur algtakistus on väga suur – mitusada oomi. Suhteline tundlikkus arvutatakse valemist η = ΔR/R/Δl/l. Konstantaani puhul on see 1,9 – 2,1. Takistustensoandurite kasutamise puhul tuleb arvesse võtta, et nad mõõdavad pingeid ainult baasalal l. Ehituselt on takistustensoandur konstantaanist, nikli või molübdeenisulamist, legeeritud nikroomist vms. materjalist traat või lintvõre (viimane võib olla ka pooljuhist), mis liimitakse või kõrge temperatuuri puhul keevitatakse uuritava keha pinnale (joonis 0.2.7).
osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid. Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal), elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline kaal). Kaalusid iseloomustavad peamiselt mõõdetava massi ülempiir ja tundlikkus või skaalajaotise väärtus. Võrdõlgset kangkaalu kujutab juba u. 2600 e. m. a. Egiptuses tehtud reljeef. Lihtsaimat mittevõrdõlgset kangkaalu, margapuud, tunti Egiptuses u. 1200 e. m. a. Vedrukaal ja lauakaal võeti kasutusele 18.saj., detsimaalkaal 19.saj. alguses, lihtne osutikaal kirjade kaalumiseks 1850. aastail ja elektrooniline numberkaal 1970. aastail. Vanim Eestist leitud kaal pärineb 9. sajandist.
Kodune ülesanne 1 Kasutada 2x2 tabelit Loeng 1 slaid 26 ülesande lahendamiseks SLAID 26: Kompuutertomograafia (CT) kasutamine kopsuvähi avastamisel. (1) Suur haiguse levimus (haiguse osakaal) Oletame, et kontrollitakse 100 kopsuvähikahtlusega patsienti ja hiljem selgub, et 40 neist põeb tõepoolest kopsuvähki. CT tundlikkus 70%: selle abil diagnoositi kopsuvähk 28-l patsiendil 40-st ja 12 haiget said valenegatiivse tulemuse. CT spetsiifilisus 75% : 60st tervest uuritud patsiendist tunnistati terveks (negatiivne testitulemus) 45 ja ekslikult haigeks (positiivne testitulemus) 15 patsienti. Seega kokku said positiivse testitulemuse 28 + 15 = 43 patsienti, kelledest tegelikult haigeid oli 28 ehk 65%. Negatiivse testitulemuse sai, ehk tunnistati terveks 45 + 12 = 57
Suure-Jaani Gümnaasium Etanool Referaat koostaja:Kevin Valdaru Suure-Jaani 2015 Valem: C2H5O Saamine: Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Füsioloogiline toime: Etanool C2H5OH -> Etanaal CH3CHO -> Etaanhape CH3COOH -> CO2+H2O Kerge joove (0.05 - 0.1 ) Väheneb tähelepanuvõime ja enesekontroll, avaldub ülemäärane lõbusus ning sõnarohkus. Keskmine joove (0.15 - 0.20 ) Alaneb enesekontroll ja muutub hoolimatuks. Vihaefektid on iseloomulikud ning tasakaaluhäired võib esineda mälulünki ja teadvusehäireid. Sügav joove (0.25 -0.3) Muutub ükskõiksek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
