Noorukid ei hooli eriti puhkamisest. Kurb on see tõsiasi, et hiljem vanaduses löövad välja sümptomid. Samas kindlasti võivad nad puhkama õppida. Uuringutega on tõestatud, et noorukid mitte ainult ei taastu, vaid ka ehitavad ja loovad uusi ajustruktuuri osi. See on tegelikult suur töö. Sellepärast ongi noortel vajalik puhata. Kahjuks ei taha noored aga endale ja oma aju puhkamisele eriti aega võtta. Sellest tulenevadki noortel teised sümptomid: Teismelised tukuvad rohkem esimestes tundides, kehvemad hinded, rohkem ülekaalulisi noorukeid, uimased ja väsinud noorukid. EAKAD Eekatel, vastupidiselt noortele, pole puhkamise vastu midagi. Nad teavad, et vajavad seda. Nad tunnevad seda nö. oma kontides. Üks vananemisega kaasnevaid probleeme seisneb ümberehituses- ja taastumisprotsesside muutumises. Eakate puhul pole probleem niivõrd selles, kas nad sooviksid puhata, kuivõrd nende vaated puhkusele. Üks asju mida vanuritel
Massaazi õppimine. Käelise tegevuse, tajumisega õpib lihaseid tundma, mõtlemine annab neile juurde nimetuse ja mälu säilitab need teadmised. 7. Mõelge, mis on inimese vaimne ja kronoloogiline vanus ja kuidas neid tuleb arvestada õppimisel. Vaimne vanus määratakse testi tulemusest lähtuvalt, võrdluseks siis eakaaslaste keskmised tulemused. Kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust. Kui lapse vaimne vanus on kõrgem tema kronoloogilisest vanusest, siis võib tal tundides igav hakata, sest ülesandes on tema jaoks lihtsad. Aga samas kui lapse vaimne vanus on madalam tema koronoogilisest vanusest, vajab ta abi õppimisel, et teistega järge pidada. Mõlemal juhul võib olla hilisem õppimine pärsitud, sest kaob motivatsioon. 8. Nimatage 5 komponenti, millest koosneb õpikeskkond. Füüsiline keskkond – füüsilised tingimused: õpperuumid kujundus, sisustus, õhutus, temperatuur, valgustus jne.
Ehk kõige põnevam on workshopi täiendukoolitus, mis toimub kooliajal. Workshop ühineb omavahel BFM’i, Eesti Kunsti Akadeemiat, Eesti Muusikaakadeemiat ja Viljandi Kulturiakadeemiat. BFM’is saavad õppida nii üliõpilased, kui ka lapsed. Igal lapsel on võimalus õppida BFMi Laste Filmikoolis. Selle kooli eesmärk on arendada laste visuaalset kirjaoskust, loovust ja meediateadlikkust. Lastel on suurepärane võimalus uurida tundides pilte, kaameraid, helitehnikat, kasutades mängulisi ja teisi väikseid ülesandeid. Õppejõududeks ja juhendajateks on oma ala professionaalid – rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid, professorid, rezisöörid, operaatorid, kunstnikud, ETV eetris kõlavate saadete juhid, dokumentaalfilmi produtsentid jm. Regulaarselt kutsutakse erinevatelt erialadelt õpetama ka külalislektoreid Eesti parimatest partnerülikoolidest ja muudest väliskõrgkoolidest, toimuvad
füüsilisest tegevusest. Kehalise kasvatuse tunni peaks planeerima sellisena, et kõigil oleks huvitav ja see oleks kõigi jaoks jõukohane, aga samas arendav.Kehalise kasvatuse tunnis peaksid õpilased saama teavet ja kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta. Õpilane peab õppima tunnetama oma kehalisi võimeid, et teha endale sobivaid valikuid ja oleks huvi spordiga tegelemiseks, ennekõike tegema kehalise kasvatuse tundides niisuguseid harjutusi ja spordialasid, mida ta saab kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Üks väga oluline ala on orienteerumine, sest see eeldab erinevates ainetes omandatud teadmisi ja oskusi (nt. loodusõpetus, geograafia jne.) ja annab olulisi oskusi edaspidises elus toimetulekuks. On suurepärane, kui koolis leitakse võimalus orienteerumisega tegelemiseks. Väga teaduslik, sporti, kehalist treeningut ja selle läbi enese arengut ülistav jutuke sai siia kirja pandud
Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et
Narva Eesti Gümnaasium Uurimistöö 17. sajandi maalid: aksessuaarid Koostaja: Karina Repetun Klass: 12 Juhendaja: Tanel Mazur 2013 Narva 1 Selle uurimuse eesmärgiks oli välja otsida kõik 17.sajandist pärinevad maalid, millel oleks kujutatud erinevaid aksessuaare nagu näiteks nööbid, kaelakeed, kõrvarõngad, sõrmused jne. Otsimiseks kasutasin kõige suuremat internetipõhist entsüklopeediat Wikipedia. Olnud sisestanud otsingusse "17. sajandi kunstnikud", leidsin koheselt suure nimikirja, milles olid kunstnike nimed tähestikulises järjekorras. Otsingu tulemustest tegin sobilikest maalidest valimi, mille põhjal koostasin oma uurimistöö. Töös esinevaid kunstnikke saab eristada nende elu- ja tegutsemiskoha järgi: Holland, Saksamaa, Sotimaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Suurem osa antud uurimistöös esinevates...
niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 6.16 Aktiiv- ja reaktiivenergia Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh) P aktiivvõimsus vattides (W) t aeg tundides (h) Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti süsteemivälist 100 ühikut vatt-tund, enamasti selle kordseid ühikuid kilovatt-tund ja megavatt-tund. 3 3 1 kilovatt-tund = 10 vatt-tundi =3600·10 vattsekundit 6 3 1 megavatt-tund = 10 vatt-tundi = 10 kilovatt-tundi. Reaktiivenergia Wr = Q t =U I t sin Wa reaktiivenergia vartundides (varh)
Kasutatakse näiteks põhivara või käibevara tootlikkuse leidmisel. 3) Kogutootlikkus, mille puhul leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe. Kasutatakse kogukulude või varade tootlikkuse leidmiseks. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses- kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude euro kohta. Põllumajanduses on kasutusel näitaja- töökulu tundides ühe toodanguühiku (kg, t) kohta (T/P). see näitaja iseloomustab toodangu töömahukust. Tootlikkuse analüüs ja hindamine on järgmised etapid, mis on omavahel seotud. Hindamine- võib käsitleda kui analüüsi üht esmast ja lihtsamat osa, kus kõrvutatakse ettevõtte tootlikkuse näitajaid teiste võrreldavate firmade vastavate näitajatega või tootmisharu keskmisega või võrreldakse tootlikkuse tasemeid erinevatel perioodidel (dünaamikas).
mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle Liivi sõja? Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Eesti, tagatausta ja siin aset leidnut.Peale selle pole mingi uudis, et tundides võetakse teemasid läbi siiski üpris üldiselt, mis on ka arusaadav, sest aeg ja õppeprogramm surub peale.Seega, antud töö on suurepärane võimalus süveneda ühte tähelepanuväärsesse ja eestlaste jaoks tähtsasse teemasse. Minu jaoks oleks referaadi eesmärgiks saada teada, miks sõda üleüldse puhkes, missugused märkimisväärsemad sündmused antud konflikti ajal aset leidsid ning mida sõda endaga lõpuks kaasa tõi, s
Referaat Ameerika Ühendriigid Arlis Kopli 11a klass Vinni-Pajusti Gümnaasium Juhendaja: Siiri Seljama Sisukord Inimarengu indeksi komponendid............................................................................................ 3 USA arengutase................................................................................................................. 3 Majanduslikud näitajad................................
Tantsulise stepi tunnis liidetakse stepi põhisammudele erinevaid tantsulisi liikumisi, bodystepi tund seevastu algab lihtsa ja lühikese stepi kombinatsiooniga ja sellele järgneb lihastreening eeskätt lihasvastupidavuse arendamiseks. Koormuse tõhustamiseks kasutatakse sageli abivahendeid (kummilindid, kerged hantlid jm). Tund sobib oma lihtsuse tõttu ka algajaile, Tantsuline aeroobika - treeningtund, kus kasutatakse tantsulisi liikumisi, mis on võetud erinevatest tantsudest. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ja ka koormus organismile tugevam. Bosu - treening - kujutab endast aeroobset treeningut koos tasakaalu ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. 11 Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ja see on ka osa spordist. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusui, väledust ning koordinatsiooni
- vulkaanide eritüübid ja nende seos laamtektoonikaga II pool* Videofilm eelneva loengu visualiseerimiseks ja kinnistamiseks MEO GEO loodusfilmid " Vulkaanid" 25 min. AS Elav Teadus Teaduse saladused 11.osa Vulkaanid 10 min. III tund Teema: Vulkaanilise tegevuse mõju ja tagajärjed inim- ja looduskeskkonnale. Töövahendid: Seinakaart, suur paber, markerid ( eri värvi ) Töö käik: 1. Sissejuhatus- meeldetuletus eelmistes tundides õpitust 13. vulkaanide esinemisalad 14. suurimad vulkaanid maailmas 15. seos laamtektoonikaga õpilase näitavad maailmakaardil ja selgitavad vulkaanide levikut 2. Rühmatöö. Eesmärk tuua välja vulkanismi kui protsessi mõju ja tagajärjed looduskeskkonnale. Töö käik: 1. Õpilased jagada 4-5 liikmelisteks rühmadeks 2. Jagada suured paberilehed ja markerid igale rühmale 3
Minu amet on praegust koolis käia ja kool ära vaja lõpetada, praegust olen ma lihtsalt üks õpilane ja see ongi minu amet, õpilase amet ei olegi nii lihtne, et käid lihtsalt koolis. Koolis käimine on ka väga raske tegevus, mõnel isegi pole töö ka nii raske kui meil õpilastel kes koolis käivad. Istuvad oma kontorites ,kirjutavad mingeid allkirju ja nii edasi, neid nimetatakse kontorirottideks .Aga õpilased see eest tulevad kooli, on ära pikad päevad istuvad tundides ,kuulavad ,õpivad, ei olegi nii kerge, võrreldes sellega, mis ametid paljudel on ja mis tööd teevad, istuvad oma kabinetis, soendavad tagumiku ja vahivad lakke või siis näitavad et teevad tööd ja kritseldavad nii sama paberi peale, see amet on lihtsalt paljudele sülle langenud, kes on rikkad võsukesed, need inimesed ei teagi mis asi see amet õieti tähendab, see amet lihtsalt neile sülle visatud, vaatavad miks mitte teha seda tööd ,kus ei pea midagi tegema
Rütmika ja muusikaline liikumine Hindamine 1) Ringmängu/ laulumängu õpetamine 2) Kehapilli rütm nt luuletusele, laulule (NIPS EII!!) 3) KT 10/12 küsimust.. Nt nimeta ja joonista algusskeem mingil kodartantsul... Laps on sõõris ehk ...RING?! Rütmiliigid 1. Muusika laul, tants 2. Kõnerütm 3. Inimrütmid plaks, samm 4. Loodus linnulaul, vihmasabin, aastaajad, öö ja päev LA lähteasend SÕÕR mängijad on ringis kõik on seotud,nt kätega RING mängijad on ringis, pole seotud, vabalt. JM juhtmängija, teeb ise mängus ka kaasa. MJ mängujuht, õpetab, ei pea ise kaasa tegema. 5 plaksu PP püstiplaks sõrmeotsad ülesse VP vastuplaks, kaaslasega lööd kokku PaP parema käega plaks VaP vasaku käega plaks PüP pühkeplaks pühid...
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektron...
ennast maskuliinsema poolena, eemaldudes oma feminiinsuse poolest. Sellest tulenevalt kogevad poisid ja tüdrukud teistest inimestest sõltuvuses olemist väga teistsuguselt. Poistele on sõltumatus väga tähtis kui tüdrukud just defineerivadki ennast selle baasil, millised on nende suhted teistega ja sõltuvus nendest. Janet Lever (1976) uuris 181 viienda klassi last (valgenahalised ja kesklassist pärist), vaadeldes nende mängimisviise koolis vahetundidel, kehalises kasvatuse tundides ja isegi koostas päevikute kaudu aruandeid, kuidas lapsed veetsid aega väljaspool kooli. Lever leidis mitmeid soolisi iseärasusi. Poiste mängud kestavad kauem, kui tüdrukute omad, nad mängivad rohkem õues ning nende mängud on rohkem võistluslikumad. Leid, et poiste mängud kestavad kauem on Gilligani (1982) arvates sellepärast oluline, et kui poiste mängudes tõusis tüli, siis olid poisid oskuslikumad tüli lahendamises kui tüdrukud
(Gutek 1995: 97) Esimesed ülikoolid Lääne-Euroopas olid Salerno, Bologna ja Pariisi ülikool. Pilt . Maal Salerno meditsiinikoolist 11. saj maj. Salerno on Lõuna-Itaalia ülikool. Sealses piirkonnas oli säilinud Kreeka-Rooma kultuuripärand ja Salernot peeti ravivate mineraalveeallikate tõttu ka meditsiinikeskuseks. XXI sajandil tegutseski Salerno meditsiinikoolina, ülikoolina märgiti alles 1231. Seal tõlgiti ladina keelde araablaste meditsiinialaseid töid, tundides lahati loomi ja õpiti anatoomiat füüsiliste näidete pealt. (Gutek 1995: 99) Bologna ülikool sai ülikooli õigused 1158. Ta arenes ümbruskonna koolidest kõrgetasemeliseks õigusteaduse ülikooliks, mille nii itaallastest kui mitte-itaallastest üliõpilased kontrollisid üheskoos rektori valimist, teaduskonna moodustamist ja ülikooli akadeemilisi ning ärilisi asjaajamisi. Kuna nii ülikooli kui selle asukohalinna heaolu ning
Huumor aitas meeldejäävaks ja meeldivaks teha nii mõnedki tunnid paljudel õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted. Juulius oli terve elu olnud põhimõtteline ja kange. Kuigi ta oleks tahtnud näha õpilastes rohkem entusiasmi rooma luule vastu ei suutnud ta seda siiski teha. Üldiselt oli kord Juuliuse tundides alati talutav kuigi mitte eeskujulik. Juulius Kilimit pragas oma klassiga harva, näiteks terve klassi peale tundi jätmine oli talle alati vastumeelne. Kord kui Juuliusel kadus tunni kord tõsiselt käest, ei suutnud ta seda enesele andestada, see jäi teda kauaks piinama. Tööl olid tal vaid mõned pisikesed pahandused, mis teda üldiselt ei häirinud. Ta tundis sisimas, et see amet ei ole täpselt tema jaoks, aga ta teeb seda ainult sellepärast, et
3 % geograafia tundidest. 11B klassi vastanutest 58 % saavad infot internetist, 17 % televiisorist, 14 % raamatutest, 11 % geograafia tundidest. Antud küsimuse põhjal tuli välja, et enamus õpilasi saab/ leiab infot internetist, kuna sealt leiab info kõige kiiremini ja kergemini üles. Mina arvan, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased teavad meteoriidikraatritest väga vähe, kuigi võiks rohkem teada. Koolis geograafia tundides käsitletakse küll seda teemat, kuid mitte piisavalt. Õpilased teavad valdavalt vaid üht meteoriidikraatrit, milleks on Kaali, kuigi Eestis on neid tegelikult 6. Välismaisetest kraatritest ei tea õpilased aga kahjuks midagi ning peab tunnistama, et küsitluses selgus, et ka kodumaisetest kraatritest ei teata peale nime eriti midagi. Õpilaste arvates leidub infot piisavalt. Seda leiab nii internetist, raamatutest, televisioonist,
silmatorkav õppejõud. Huumor aitas meeldejäävaks ja meeldivaks teha nii mõnedki tunnid paljudel õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted. Juulius oli terve elu olnud põhimõtteline ja kange. Kuigi ta oleks tahtnud näha õpilastes rohkem entusiasmi rooma luule vastu ei suutnud ta seda siiski teha. Üldiselt oli kord Juuliuse tundides alati talutav kuigi mitte eeskujulik. Juulius Kilimit pragas oma klassiga harva, näiteks terve klassi peale tundi jätmine oli talle alati vastumeelne. Kord kui Juuliusel kadus tunni kord tõsiselt käest, ei suutnud ta seda enesele andestada, see jäi teda kauaks piinama. Tööl olid tal vaid mõned pisikesed pahandused, mis teda üldiselt ei häirinud. Ta tundis sisimas, et see amet ei ole täpselt tema jaoks, aga ta teeb seda ainult sellepärast, et ta millekski muuks veel vähem kõlbab
Töö Ajanorm Kokku Tööliste Töö Ühik Maht kestvus arv tundides in/h in/h ETTEVALMISTUS Hoone krundi mahamärkimine ha 0,9 1 0,50 2 0,5 Piirdeaedade paigaldus jm 275 0,64 0,16 4 44,0 Kontorsoojaku toomine tk 2 1 0,50 2 1,0 Olemasolevate puude likvideerimine tk 6 3 1,50 2 9,0
Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, kui palju inimesi suudetakse maailmas päästa, kui on olnud südameseiskumine. See protsent on Norras 50 ja Eestis 16- 21
Ttsi kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi = Phi ×top , (20) kus top kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides. Operatiivaeg on nn puhas tööaeg, aeg mil masinad tööd teevad. Operatiivajast on välja arvatud phkepausid, lõunapaus jms. Kraana ööpäevane tootlikkus leitakse: Pöpi = Pvi ×nv , (21) kus nv vahetuste arv ööpäevas. Kraana töötsükli kestuse Tts määratakse kindlaks iga töö variandi jaoks. Arvesse võetakse kõikide operatsioonide ajakulud. Tükk-kauba laadimisel-lossimisel leitakse
Mõõdetud on poollainepikkust, kuna nendes punktides on laine resonants kõige suurem, mistõttu on laine intensiivsus kõige tugevam. (vt Joonis 4) Katsest võib järeldada, et ahju seintelt peegelduvad mikrolained ei taga toidu ühtlast soojenemist, nagu on väidetud leheküljel 9 allikas Oxlade et al. Vajalik on siiski ka pöörleva aluse olemasolu, nagu seda on näidatud joonisel 3. Katset saab edukalt kasutada ka füüsika tundides elava näitena lainepikkuse mõõtmise võimalikkusest ja valguse kiiruse määramiseks kodustes tingimustes. Katse 2. Mikrolainete intensiivsus küpsetuskambri eri piirkondades. Katsed viidi läbi CD-plaatidega, mille üks külg on kaetud õhukese alumiiniumi kihiga (metallide käitumisest täpsemalt peatükis 4.2). Üks CD-plaat kinnitati seinale, teine lakke, kolamas asetati põhja nii, et CD-plaadi metallkiht jäi aluse poole. Neljas plaat pandi küpsetusahju keskele
Ta armub ühte Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine`i hukatusse viiv abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju. Alguses ta lihtsalt õpib nagu iga tavaline üliõpilane, hiljem ta mõistab, et niimoodi ta edu ei saavuta ja hakkab tundides ainult ennast korraks näitamas käima. Ta hakkab järjest tihedamalt suhtlema ülemkihiga. Mida rohkem teda nähakse koos Delphinega, seda enam hakatakse teda väärtustama ja hindama. Ta saavutab mängides hasartmänge ka mõningast edu, suudab isegi oma perele natukene raha saata, kuid lõpuks jõuab ta peaaegu samasse punkti tagasi, kust alustas. Pärast Goriot surma saab ta aga uuesti jõudu ja julgust ning asub tõelisse ja tõsisesse võitlustulle.
keskpäeval Kersti Merilaas õppis 1921-27 Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakveres tütarlaste erakommertsgümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 välja heideti; keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Kirjaniku lapsepõlv on olnud rahutu ja kolimisrohke. Õppimisega tüdruk ei pingutanud ja näis, et tal on pead rohkem kui püüdlikkust. Tundides oli ta hajameelsem kui temavanused lapsed tavaliselt. Merilaas ei naernud teiste tüdrukute kombel valjusti, naeris küll (või naeratas), kuid hääletult. Ta oli pigem tagasihoidlik. 1.2. Kersti Merilaasi kujunemine kirjanikuks Kersti Merilaasi esimestel kooliaastatel puudus koolis raamatugogu, õpetaja jagas lastele isiklikke raamatuid. Merilaas hoidis neid väga ilusti ja talle meeldis neid kohutavalt lugeda. Hiljem austas Kersti koolis oma ajakirja, kus ilmusid ta esimesed luuletused
12.29 Männiokste külge okaste liimimine 14.10 Liimimise pooleli jätmine 23. november 10.15 Männiokaste liimimise jätkamine 2 13.53 Rannamänni lõpetamine PRAKTIKAKOHA TUTVUSTUS Praktika toimus Vilma majas, aadressil Turu 7, butafooria töötoas. Töökoha- ja selle korraldustega olime juba tutvunud eelnevalt oma butafooria tundides. TEGEVUSE ANALÜÜS Töötasime neljakesi. Lisaks minule, osalesid praktikal ka Lysette Tint, Thomas Pearson ja Gabriela Sopinska. Kuna praktikantidest kaks osutusid välismaalasteks, kujunes meie igapäevane suhtluskeeleks inglise keel. Meie ülesandeks oli meisterdada kokku 18 ühe meetri pikkust männipuud. Tellimus sisaldas kahte liiki mände - rannamände ja metsamände. Vahe seisnes selles, et metsamännid on sirged ja pikad, rannamännid aga kõverad. 16. november
Kuritöö ja karistus kokkuvõte Peatükk 1 Kuumal ja leitsakulisel juulipäeval,Rodion Romanovits Raskolnikov, noor tudeng, määdub oma majaomanikust (nais), kellele ta on suures võlgades ja rändab sihitult vana ja häbiväärse pandimajapidaja juurde, Aljona Ivavnovna. Ta on ennast teistest võõrandanud. Tema väike kapituba, tema võlad ja rõhuv vaesus ajavad ta joonele, kus ta ei ole enam võimeline osalema tundides ja õpetama oma õpilasi. Teel pandimajapidaja juurde ei suuda ta uskuda, et ta on valmis jälestusväärseteks toiminguteks. Samuti taipab ta, et ta on segaduses osaliselt tänu sellele, et ta ei ole 2 päeva söönud. Vaatamata sellele, et ta oli nägus noormees ta riietus kaltsades ning keegi ei suutnud tema salajapärast käitumist. See ei olnud kaugel pandimajapidaja majast (täpselt 730 sammu). Saabumisel mõistab ta kui jälestusväärne tema
õpime). mis seostub neil sõnapaariga muutused maailmapildis, · Olemasolevate eelteadmiste väljaselgitamine/ meelde pakuvad mõistekaarti sõnu ja tuletamine: mõistekaart teemal ,,Muudatused seoseid. maailmapildis" (et tuletada meelde, mis eelnevalt õpitust 7. klassis, 8. klassi eelnevates tundides, teistes ainetes (nt kirjanduses!) seostub tunni teemaga) õpilaste . pakutud mõistetest, nimedest ja seostest kujuneb tahvlile mõistekaart. (Nt: ,,7. klassis õppisime, kuidas ja milliste sündmuste tagajärjel muutus hiliskeskajal ja varauusajali inimeste maailmapilt. Milliseid isikuid ja sündmusi oskad nimetada?") NB! hästi nähtav roheline kriit või roheline tahvlimarker!
kaasa õpimotivatsioonile. (lk 66) Aritmeetiline keskmine on ebatõhus hindamisel, sest õpimine ei ole pideva protsessina summa keskmine. Näiteks keeleõppes ei ole viimane tuelmeus üks osa teistest hinnetest, vaid see näitab oskust mingi asja suhtes. (lk68) Hindamisel on vajalik, et inimesed teavad, mida hinnatakse, millal hinnatakse ja kuidas hinnatakse. Õppeprotessi alguses tuleb seda kõike selgitada. Lubamatu on lisada kontrolltöösse, mida ei ole õetatud tundides või trikiga küsimusi. Kui soovitakse trikitada siis peab tegema tunnis trikitamisi. (lk 79)
Tüdrukud tõid välja, et snusi on nii ebameeldiv huule alla toppida ja kole on ka. Poiste meelest aga väga mõnus, ei riku ju kopse. Kuna meie koolis õpilasi välja ei lasta vahetundide ajal, siis tuli neil leida muu võimalus kuidas oma igapäevane nikotiini vajadus kätte saada. Siin siis snusi pluss, seda saab kasutada ka siseruumides, see tähendab nii vahetundide kui ka tundide ajal. Ja kasutamisega ei riku ka kellegi kõrval seisja tervist. Väidetavalt vanemate õpetajate tundides on snusi lihtsam kasutada, sest nemad ei oska seda ka avastada. Järgnevalt küsisin neilt, et kust nad seda saavad, sest teadaolevalt on müük Eestis ju keelatud. Ühe võimalusena mainisid nad, et ostavad läbi interneti. Paljud kes Rootsis käivad, ostavad seda kaasa ja siis panevad internetti kuulutuse üles. Teise variandina mainiti, et kui on teada, et keegi koolist või tuttavatest Rootsi läheb, siis antakse talle nii öelda tellimus sisse.
puhul. Loovtöö esitlemisel õpilane: 1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut; 2) tutvustab kasutatud meeto(dit)deid; 3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti. 4) kaitsmisel esitab õpilane enesehinnangu vabas vormis sellest, kuidas ta suutis tegevuskava täita ning kui hästi suutis ta enese hinnangul teha koostööd oma juhendajaga. Samuti märgib õpilane enesehinnangusse loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulutatud aja tundides. Esitlusest on vabastatud 8. klassi õpilased, kes aineolümpiaadil 8. klassis saavutanud riigis 1.- 10. ja linnas 1.-3. koha.Nende õpilaste töö loetakse sooritatuks hindele ,,5".6. LOOVTÖÖ HINDAMINE Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu kolmeliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle. Loovtöö hindamise eesmärgiks on:
Majal on kaks akent, aknad on ruudukujulised. Akende vahel on uks. Ma- jast paremal kasvab õunapuu, mis on majast madalam. Õunapuu all kas- vab kolm lille. Maja ees istub kass, temast vasakul on piimakauss. Ülal taevas paistab päike. Maja tagant paistab kuusepuu, mis on majast kõr- gem. Kui pildid on valmis joonistanud, värvitakse need ära ja seejärel antakse õpilastele võimalus üksteise töid vaadata ja võrrelda. Nendes tundides lahendatakse 2. 3. ja 4. töö kogumikust „Arvuta”. 16 HULGAD Tööraamat lk 34–36 Hulga mõiste on algmõiste ja seda ei defineerita teiste mõistete abil. Hulgast saadakse ettekujutus vastavate näidete varal. Me võime kõnelda meie klassi laste hulgast, toolide hulgast klassiruumis, pliiatsite hulgast pinalis jne. Seega on hulk mingite objektide või indiviidide kogum, mida vaadeldakse tervikuna. Selle tunni alguses leitakse erinevaid hulki klassiruumist ja nimeta-
Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste arvates peaks rohkem rõhku panema: Reaalainetele (12) Humanitaarainetele (9) Praktilised ainetele (9) Loovainetele (6) Vastuste põhjal selgus, et Võhma kooli õpilaste arvates peaks rohkem rõhku panema: Reaalainetele (9) Praktilised ained (8) Humanitaarainetele (6) Loovainetele (6) Vastuste põhjal selgus, et Haljala kooli õpilaste õpetajad kasutavad tundides: Arvuteid , tahvelaruvuteid(6) Projektoreid (5) Slaide (5) Videosid (3) Töölehed(2) Vastuste põhjal selgus, et Võhma kooli õpilaste õpetajad kasutavad tundides: Töölehti (4) 16 Projektoreid (3) Arvuteid (2) Slaide (2) Vastuste põhjal selgus, et Haljala õpilaste arvates on nende kooli õpikute ta töövihikute sisu hea.
Teesid I 1) Kirjelda, mis on Sinu jaoks poliitika ning mis seda iseloomustab. Kasuta selleks õpikus toodud erinevaid lähenemisi poliitikale ja selle mõistmisele, too näiteid. Minu jaoks tähendas poliitika põhimõtteliselt ainult riigi juhtimist enne esimest loengut 7. novembril. See teadmine põhines ühiskonnaõpetuse tundides omandatud teadmistel. Praegu tähendab poliitika minu jaoks juba palju enamat. Poliitikat on minu arvates, nagu Aristoteles ütles, ennekõike sotsiaalne tegevus, mis on alati dialoog. Dialoog sellepärast, et poliitika eksisteerib ainult tänu inimeste eriarvamustele ja need saavad tekkida kui on vähemalt kaks inimest. Aristoteles tõi siinkohal näiteks Robinson Crusoe ja Reede. Poliitika
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...
Nüüd võttis Juulius Kilimist oma tööd kui pühapäevast tegevust, ta nautis ja armastas seda. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele. Emmi suureks imestuseks hakkas Juulius oma elutee lõpul piiblit lugema. Ta kartis surma. ,,Ta võis eluaeg koolis vaimustusega kõnelda Sokratesest, surma silma ees polnud ta ise mingi Sokrates. Ta oli elav inimene, kes kõige oma elutarkuse juures oli veel võimeline nutma ja naerma, ja iga elav kardab surma
nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida. Psühhohuligaanide, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa
tekivad tegevuse käigus. Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ja armukadedus. Need on universaalsed nagu põhiemotsioonidki, kuid need on kultuuriliselt suurema erinevusega. Nende tekkimine ja kadumine võtab kauem aega kui paasemotsioonidel. 5 Evans, Dylan. Emotsioon, Tallinn, Valgus, 2002 7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad Eriti koolis tundides olles ning pärast vahetunnis sõpradega suhtlemist võib märgata, et neutraalses meeleolus suudetakse harilikult üsna loogiliselt mõelda, ehk psühholoogiline tähelepanu on suurem. Emotsioonide puhul aga sunnivad erinevad meeleolud mõtlema ja keskenduma nende põhjustele. Nt. ärritatud tujus juurdleme tavaliselt asjade üle mis meil kopsu üle maksa on ajanud. Samuti mõjutavad emotsioonid ja meeleolud lisaks tähelepanule ka mälu. Emotsioonid aitavad meil
Tori Põhikool Moskva olümpiamängud 1980 Uurimistöö Koostaja Ivo Leesar Juhendaja Tiit Tammela 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Moskva 1980........................................................................................................................... 4 1.1. Tingimused........................................................................................................................ 4 1.2. Tõrvikujooks ..................................................................................................................... 4 ...
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse ...
ennast tundma, et end ise aidata – saada enda õpetajaks. (Kadajas, H-M. 2005, 8 - 11) 4 1.2 Õpiedukus On teada, et õpilaste õpiedukust ja kooli käitumist mõjutavad paljud tegurid, näiteks õpilaste võimed ja sotsiaalne taust. Ka õpetajatel on oma roll. Viimase aja jooksul on nõutud õpetajatelt aina rohkem tundide ettevalmistamist. Õpiedukust toetab õpetaja teadlikkus õpistiilidest ja nende mitmekesine kasutus tundides. 1.3 Õpiprotsess Õpiprotsess kujutab endast õpetaja ja õppijate kindlalt järjestatud ja omavahel seostatud tegevust, mille eesmärk on kujundada õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusi ning arendada ja kasvatada neid. (Kõverjalg, A. 1995, 4) Õpiprotsessi eesmärk on: 1) teadmiste, oskuste ja vilumuste süsteemi teadlik omandamine 2) oskuste kujundamine, eesmärgiga neid praktikas kasutada, 3) õppijate arendamine, 4) õppijate kasvatamine.
1 ISIKU POOLT VORMISTATAVAD DOKUMENDID 1) Elulookirjeldus ehk Curriculum Vitae (CV); 2) Motivatsioonikiri; 3) Avaldus; 4) Kaaskiri 5) Soovituskiri 1. ABIKS CV KOOSTAMISEL Vabale töökohale kandideerimisel esitatakse tööandjale CV ja avaldus töökohale kandideerimiseks. Mõnikord on võimalik CV saata läbi mõne töövahendusportaali internetis. Selleks tuleb CV sisestada portaali andmebaasi, mille kaudu tööandjad ka ise endale sobivat tööjõudu otsivad. CV on lühend ladinakeelsest terminist curriculum vitae, mis tähendab tõlkes elulugu. Kuna lühend CV tuleneb ladina keelest, siis on lühendit korrektne hääldada [tseevee], mitte inglisepäraselt [tsiivii]. Eesti keeles võib dokumendi nimetuseks olla ka elulookirjeldus. CV eesmärk on anda tööandjale teada teie sobivusest pakutavale vabale töök...
väljund (toodang), milles tuntakse: 1.naturaalne- tk, m3, m2 jt. 2.väärtuseline- rahaühikutes kr, dollarites Sisend võib olla: 1.naturaalsetes 2.väärtuselistes 3.ajalistes ühikutes Kombineerides väljundi kahe ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda 6 tüüpi tootlikkuse näitajaid. Absoluutselt täiuslikku tootlikkuse mõõtmismeetodit ja näitajat pole olemas. Põllumaj on kasutusel näitaja töökulu tundides ühe toodanguühiku (kg, t) kohta. See iseloomustab toodangu töömahukust. 5. Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates (töö ja turuväärtusteoorias) Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi. Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks
" ( Põhjarannik, 5.09. 2001.) Artiklis seisab, et abortide tõttu jääb igal aastal Eestis sündimata Haapsalu linna täis lapsi. · Tegelikult olid 15 000 abordist 3000 iseeneslikud katkemised. · Ülejäänud 12 000 aga soovimatud rasedused, kust oleksid sündinud soovimatud lapsed. · 1999. aastal põhikooli lõpuklasside seas läbiviidud KISS-küsitlus näitas aga, et ligi viiendikul noortest ei ole seksuaalküsimusi ei sellel ega varasematel aastatel tundides üldse käsitletud. Loetud artiklid andsid meile ülevaate nii abortide kohta levivatest müütidest, kui sellest, milline on abordi statistika. Samuti oli neis juttu alaealiste tervisekäitumise suunamisest ja abist, mida saab Jõhvis töötavast noorte nõustamiskeskusest. 4 3. Empiirilised alused 3.1.Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas
(56%). Mingil määral oldi nõus, et kool õpetab iseseisvalt mõtlema, innustab hankima lisateadmisi, annab enesekindlust ja kasvatab tasakaalukust ning meeste-naiste võrdõiguslikkust. Pooled küsitletutest leidsid, et kool ei innusta õpilasi loovale tegevusele. Andekad õpilased olid teistest kriitilisemad ja nad pidasid kooli pigem teadmiste-oskuste omandamise kohaks kui kasvatusasutuseks. Andekate laste aktiivsus tundides on madal vaid 19% arvas, et osaleb tundides aktiivsemalt kui teised. Ligi kaks kolmandikku õpilastest ei küsi tunnis rohkem kui teised, pooled ei tõsta kätt ka siis, kui vastust teavad. Pea viiendik arvas, et segab teistest enam tundi ja seda enam poisid. Uurimustes selgus ka, et tavaõpilased on aktiivsemad, tõstavad rohkem kätt ja küsivad. Kui andekatele õpilastele ei anta võimetekohast tööd, ei rakendata tunnis piisavalt ning nad ei leia küllaldaselt tunnustust, siis ei ole neil ka stiimulit tunnis aktiivselt osaleda
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
- Korralikult värvitud iga õppeaasta alguseks ja selle aja kohta ,,head". Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun! - Distsipliin oli tunnis hea, v.a. mõnedel õpetajatel, kes ei osanud tundi läbi viia. Vahetunnid olid algklassides meeletu tormamine, keskkoolis- rahulik jalutamine. - Tunnis valitses õpetaja ülemvõim, vahetunnis jalutati saalis ringi. - Tunnis oli kord range. Vahetunnis ei kakeldud, poisid vahest suitsetasid. - Tundides oli kord, õpetaja sõna maksis. Vahetunnis jalutati, vesteldi. - Kord oli igas tunnis, millisel tasemel, see olenes õpetaja isiksusest; vahetunnis jalutati koridoris või õuealal, tormamist ja tunglemist ei esinenud. - Distsipliin oli nii tunnis kui ka vahetunnis. Tundi ei tohtinud jutustamisega segada, vajadusel paigutas õpetaja õpilased eraldi pinki istuma. Sellest oli ka abi, eriti kui tüdruk ja poiss ühte pinki istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike
liikumistega südame-veresoonkonna treenimiseks või lõpetavas osas rahulikumate liikumistega pulsi alandamiseks). Enamus tantsulisi stiile on pärit Ameerikast. Latiinos kasutatavad liikumised on võetud Ladina-Ameerika tantsudest samba, mambo, tsatsa, rumba jne. Sammukombinatsioonid on liikuvamad ja tantsulisemad, liikumine on rütmilisem ja emotsionaalsem. Arendab rütmitunnet, koordinatsiooni, õpetab oma keha paremini tunnetama. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ning annavad ka tugevama kehalise koormuse. BOSU- treening (inglisekeelsest väljendist both sides up) sisaldab endas aeroobset treeningut koos tasakaalu- ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. Sellel on palli- ja pingipool ning harjutusi tehakse mõlemal poolel. Tund koosneb
Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Leppik, P. 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kidron, A. 2001 Ärijuhtimise psühholoogia. Tallinn: Mondo. Tulving, E. 1994. Mälu. Tallinn: Kupar. Leppik, P. 1992. Nägemismälust, näitlikustamisest ja tehnovahenditest tundides. Tallinn: TÜ Kirjastus. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
