vaheldumine. Väga huvitav on tihe seotus loodusõppeainete vahel nagu geograafia, füüsika, keemia ja bioloogia. Need neli ainet on olulisimad teada saamaks meie ümber toimuva põhjustest. Mina olen alati eelistanud füüsikat ning geograafiat, sest neis ainetes on seost nähtavaga kõige enam tunda. Kõige rohkem on mu pead vaevanud sellised küsimused nagu miks taevas on sinine, miks tekib vikerkaar, millest tekib välk. Ka hetkel tundides käsitlusel olev teema, kosmoloogia, on mind väiksest saati paelunud. Ma mäletan, et üks esimesi asju, mis ma pähe õppisin, oli päikesesüsteem. Ka mõtlesin ma tihti sellele, et kus siis on Maailma ots...Hiljuti vaatasin seriaali mille nimi on Tähevärav Atlantis, kus inimestel on võimalik reisida Atlantisele, veealusesse linna, mis on teises galaktikas. Selles seriaalis nägin palju huvitavaid katseid ning kogu tegevus tugines füüsikaseaduste väga heale teadmisele.
ebaõnnestumise või hüljatuse ees. Stressist vabanemine on minu arvates väga tähtis, kuna nii saame parandada oma elu kvaliteeti. Kõige tähtsam on enda ning olukorra üle kontrolli saavutamine, sest nii tunneme end tugevana ja kaotame lootusetuse tunde. Kõige rohkem olen kogenud negatiivset stressi gümaasiumi ajal. 11.klassis lasin õppimise käest, kodused ülesanded ja tööd kuhjusid, kontrolltööd olid tegemata ning pidin palju järelevastamise tundides käima. Eesmärgid kadusid ning see tekitas väga palju stressi, kuna palju asju oli tegemata. See oli minu jaoks väga raske periood, kuid lõpuks sain kõik ikkagi tehtud ning ilusti kooli lõpetatud. Viimastel aastatel tunnen, et kogen negatiivset stressi palju vähem. Tavaliselt vaid siis kui on pikad päevad või palju töid kuhjunud ühele nädalale. See möödub kiiresti, kui asjad saavad tehtud. Tunnen, et viimase kahe aasta jooksul olen muutunud
Sotsiaaldemokraadid pooldavad ka astmelist tulumaksu, mis tähendab seda, et suurema tulu saajad peavad ka rohkem maksma, mis on minu arvates igati loogiline ja vajalik. Tänu sellele vähendadakse varanduslikke erinevusi. Samuti reguleerib riik majandust. Keerukas on tänapäeva maailmas ise vastutada kõige eest, seega sotsiaaldemokraatide põhimõte, et riik vastutab kõige eest, on väga sobiv mugavatele inimestele. Kui poleks kodanikuõpetuse tundides antud teemat käsitletud, ei oskaks järgmistel valimistel teha muud, kui nime või näo järgi otsustada, nagu olen teinud varem.
nagu näiteks suusatamine, ujumine, uisutamine ja jooksmine. Hea oleks teha tervise loomiseks ja kindlustamiseks teha kolm, või parem isegi viis korda nädalas leida endale kasvõi 20 minutit aega midagi füüsilist teha. Kuid rasketel aegadel nagu näiteks põhikooli lõpetamine kui ei jõua peale õppimise suurt midagi sportlikku teha. Sellisel juhul võiks olla rohkem kehalise kasvatuse tunde, sest ega keegi ei taha tüsedaks muutuda ja pärast seda suurt õppetööd saaks kehalise kasvatuse tundides mõelda sportimisele ja lõõgastuda. Igale inimesele on vajalik kehaline aktiivsus, sest sellega saab vältida enneaegset vananemist ja ka tervise häireid. Meie jaoks on kaks kehalise kasvatuse tundi liiga vähe ja see ei mõju hästi kui päevad läbi tooli peal istuda. Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine.
Keskaja muusika Selle aastastes muusika tundides oleme rohkem kokku puutunud keskaja muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad
Õppemetoodika läbiv märksõn ona lapsekesksus. Meie kooli eesmärgiks on lapse tervisliku arengu edendamine. See kajastub ühelt poolt selles, mida lastele õpetatakse, teisalt, kuidas seda tehakse. Kasvatus ja koolitus peaks hõlmama kogu isiksust. nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet . On tähis, et laps tunneb rõõmu õppimisest, et ta tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb ja seejuures teeb pidevalt tööd ning areneb. Tundides ei kiirustata,lastel on võimalus rahulikult oma tegevus lõpetada ja läbitu läbi tunnetada, endas talletada.Oluliseks peame arendada lastes püsivust, hoolsust,julgust, loovust, ettevõtlikkust, suhtlemist. Olulised on õpetaja poolt päevakavasse planeeritud piisav aeg vabamänguks, igapäevatoiminguteks, vabategevusteks. Koolis püütakse õpilastes tekitada armastust õpitava aine vastu. Üksnes sel moel on
kultuuriga oleme seotud. Ühiskonnaõpetus aitab meil neid valdkondi lahti mõtestada ja arusaadavamaks muuta. Väga tähtsaks oskuseks on valikute tegemine, eelkõige õigete valikute tegemine. Seda õpetab samuti meile ühiskonnaõpetus. Õigeid valikuid saame teha vaid siis, kui oleme toimuvaga kursis ja teame, mida või keda me valime ning mis eesmärgil. Harimatu inimene ei oska toimuvat õigesti hinnata ja seetõttu teeb ta enda elu raskemaks. Ühiskonnaõpetuse tundides korralikult õppiv õpilane suurendab tunduvalt oma silmaringi, mis omakorda aitab mõista ühiskonnas toimuvat. Kõik praegu õpitav on eelpraktika järgnevaks eluks, kus tuleb oma teadmisi ja oskusi rakendada. Kõige eelnimetatu põhjal arvan, et ühiskonnaõpetus on mulle ja meile kõigile väga vajalik.
arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajaminevaid asju panna, on õpilaste seljakotid väga rasked. Leidub paljusid, kes sooviksid ka peale koolipäeva treeningutest osa võtta, kuid neil lihtsalt pole füüsilise treeningu jaoks aega. Pikad koolipäevad võivad ka põhjustada õpilastes agressiooni, ning nad muutuvad rahututeks, millega kaasneb tundides tähelepanematus. Mõelda on ka võimalik teisiti. Ilma koolita ei saaks keegi meist omandada haridust ning edaspidises elus oleks väga raske leida endile tasuvat töökohta. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima minna. Juba väikese lapsena hakatakse esimeses klassis õppima, kuidas käituda, kuidas erinevates olukordades hakkama saada ning järk-järgult liigutakse aina iseseisvama eluviisi poole. Kodutööde tegemine ja tähelepanek vormivad
ALKOHOL MINU ELUS ``Alkohol minu elus´´. Ma arvan, et seda lauset ma enda kohta öelda ei saa. See pärast, et seda peaaegu minu elus pole. Ainult hästi, hästi, hästi vähe. No, muidugi olen alkoholi saanud. Nii umbes 6-aastaselt vanaisa või isa käest õlu lonksu nurudes aga enam ma seda ei taha. Üks põhjus on see, et alkohol kahjustab tervist ja see on ka peamine aga neid on mul veel. Ainukesed inimesed kellelt olen alkoholi saanud on mu vanemad. Nende idee on see, et pigem saaksin ma alkoholi maitsta nende hoolsate pilkude all, kui kuskil nurga taga. Muidugi see idee ei tähenda, et alati nendega koos joon, vaid ainult tähtsal sündmusel nagu aastavahetus. Ja siis sain ma ühe lonksu jagu shampust klaasi tõstmiseks. Tulevikus tahaksin olla nagu mu sugulane Rein. Rein on nüüd 20-aastane ja ta on igati mõistlik alkoholi tarbides. Alguses, kui ta sai 18-aastaseks, siis ta isa noomis teda...
1956. aasta aabits oli muutunud roheliseks Vana aja aabitsas olid alguses onude pildid. Vana aja ilus aabitsapilt Mašast ja kolmest karust. Vanasti kirjutati pisikesele tahvlile ja siis kustutati ära Koolis mängisid lapsed ragulkatega Ragulka Vana aja koolipingid nägid kõik ühesugused välja: laud ja iste külje pealt ühendatud, lauaplaat natuke kaldu ja kahe klapiga. Mida vanal ajal tundides peale õppimise veel tehti? ● Mängiti Trips-Traps-Trulli ● Mängiti Laevade pommitamist ● Mängiti Poomist Vana aja tunnid ● Eesti keel: suuline ja kirjalik ● Loodus õp ● Kirjandus ● Geograafia ● Vene keel: suuline ja kirjalik ● Ajalugu ● Füüsika ● Konstitutsioon ● Astronoomia
Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. · Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Veljo Tormis · Sündinud 7. augustil 1930 Aru külas, Harjumaal · Hakkas muusikaga tegelema kodus, õppides orelit · Hetkel on Tormis Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia professor Elulugu · Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik · Õppis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni · 1956-1960 oli ta Tallinna muusikakooli õpetaja ning aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja Looming · Suurima osatähtsusega tema loomingust on koorimuusika ning see seondub ka rahvalauludega · Tuntumad teosed on loits ''Raua needmine'' ning tsüklid ''Eesti kalendrilaulud'' ja ''Unustatud rahvad'' · Ta lõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele
KÜLMKAPID KRISTEL LEPIK K3 EHITUS • Konstruktsioon roostevabast terasest • tagasein värvitud plekist • 4 roostevabast terasest restriiulit • automaatne sisemine valgustus • r/v reguleeritavad jalad • madal müratase • lukustatav ja isesulguv paremakäeline uks • elektrooniline juhtsüsteem, mis juhib ja kontrollib sulatust ja temperatuuri EHITUS • seadmed on saadaval ka keskkülmutusseadmega ühendatavatena • tõhus ventilaator ja õhuavad jaotavad külma õhu kapis ühtlaselt • ventilaatoraurusti automaatse sulatamise ja sulamisvee aurustamisega • hermeetiline, õhkjahutusega kompressorseade kapi ülaosas • külmutusaine R134a • kapi täitmise järel võimalik kompressorit käivitada jätkuvaks tööks 30 minutiks • freoonivaba isolatsioon EHITUS • aurusti kapi ülaosas hõlpsast eemaldatava roostevaba teraskaane all • kapi ümarate servadega sisemus hõlbustab kapi puhtana hoidmist • keskkonna temperatuur vahemikus +...
Mina ja demokraatia Kui tuleb rääkida või kirjutada oma suhetest demokraatiaga, tuleb endale selgeks teha, mis see demokraatia üldse on. Loomulikult ei kuulnud ma nüüd seda sõna seoses kirjandiga esimest korda. Küllap olin ikka päris väike, kui see sõna mulle kõrva sattus. Meedias ei möödu ju päevagi, ilma et seda sõna ei mainitaks. Teaduslikuma pildi sellest sõnast sain ilmselt põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kas aga ka selgema pildi, on üsna küsitav. Nüüd siis sõnaseletus lahti ja saan teada, et demos tähendab kreeka keeles rahvast, kratos aga võimu. Vastandsõnaks demokraatiale on minu meelest diktatuur. Kujutan endale ette, et demokraatia on teatrimaskidel see naerune mask, diktatuur aga kurblik mask. Ja nüüd siis minu seos demokraatiaga? Demokraatia on rahva võim, kus saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Nii tekibki mul küsimus, kas minul 17-aastasel, kes saab hakata riigi
Erandiks olid kehalise kasvatuse tunnid, kus enamustel on lühikesed püksid. Minule isiklikult meeldib väga lühikeste pükstega käia. Nii ma siis esimese nädala natuke seda soovitust eirasin. Aga koolist vabal ajal käisin ma ikka ,,lühkaritega" ringi. Särkidest sobivad minu meelest ka T-särgid aga polo särgid on isegi paremad, need ei kortsu nii palju ja ei lähe nii kergesti mustaks. Pidulikematel puhkudel, näiteks kooliaktustel oleks kindlasti parem triiksärk. Kehalise kasvatuse tundides peaks olema eraldi särk, sest kui käia terve koolipäeva higise särgiga on see ebahügieeniline. Jalanõudest peaksid kindlasti olema sügisel vahetus-jalanõud, sest poriste ja muul moel mustade jalatsitega kooliruumidesse tulemine on samuti ebahügieeniline ja ebameeldiv teistele kooli- ja klassikaaslastele. Samuti peaks olema veel eraldi spordijalanõud. Ka pidulikemateks puhkudeks võiks kas siis olemasolevad jalanõud ära puhastada või võiks üldse olla eraldi
Teosed • Kirjutas üle 30 filosoofilise töö • Palju raamatuid ja esseesid õigusteaduse, ajaloo jm teemade kohta • Nendest populaarseimad: • „Esseed“(1597–1625) • "The Advancement of Learning" (1605) Tsitaadid • „Pole olemas täiuslikku ilu ühegi veidruse või veata.“ • „Me mõtleme oma loomuse kohaselt. Räägime vastavalt reeglitele, tegutseme tavade järgi“ • „Aastatelt noore mehe eluiga võib osutada üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva.“ • „Lugemine teeb inimese täisväärtuslikks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutane täpseks.“ Tänan kuulamast!
näideterikkaks. Ühesõnaga, ei õpi me siis üksnes keemiat, vaid kõike, mida maailmas vaja. Kuigi keemia on minu jaoks kahe aasta jooksul raske olnud, olid vahepeal mõtted teha ka eksamit, kuna sain 11 klassi esimesest perioodit üsna palju aru, sain isegi nelja perioodi hindeks, mis oli nii mulle kui kõigile klassikaaslastele suureks üllatuseks. Enne viimast perioodi, oli aga mitu perioodi vahel, kõik ununes, ja enam tundides järele ei jõudnud. See kustutas eksamimõtted. Ma arvan ka, et inimene, kes teab keemiast midagi, näitab ka kindlasti rohkem oma haritust, sest üldjuhul teavad tänapäeva inimesed keemiast ainult seda, et on olemas selline aine, kus on hapnik ja vesinik ja toimuvad igasugused reaktsioonid. Kuna gümnaasium hakkab varsti läbi saama, hakkan kindlasti keemia tundidest puudust tundma. Kaob tund, mille pärast oleme ööd ja päevad
ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t ...
ANARHISM Nimi: ................................................ Klass: .................... Ülesanne nr 1- mõtteeksperiment Oletame, et üks Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturientidest on veendunud riigivõimu vastane. Ta ei suuda taluda ühiskonnaõpetuse tunde, sest seal räägitakse valdavalt riigiga seonduvast (seadusandlus, erinevad riigivormid, kodanike õigused ja kohustused vms). Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades ei austa ta ka Eesti hümni, sõjaväes saaks ta hümni tõelise tähenduse ka teada
Koolis käia on huvitav, sest Eesti koolis on õpetamise tase kõrge, iseasi et õppimine võib olla raske. Siinkohal tahaksin välja öelda ka mõtte, et näiteks inimeseõpetuse tundides võiks õpetada ka õppimist. See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja õpetamist mängus jäävad asjad iseenesest paremini meelde.
Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse
suusatad ei oska, eksole. Paljud lapsevanemadki ei oska suusatada, kuidas siis lapski oskama peaks? Õpetaja töö ongi ju õpetada. Igaüks ei saagi hästi osata, kuid mingigi tehnilise põhja saab asjale panna. Ma arvan, et suusatunnid ei peaks olema ainekavas kohustluslikud. Pigem võiks see olla soovituslik ning sellele võiks pakkuda alternatiive, kasvõi jooksmise näol, et igaüks saaks vastavalt oma võimalustele tundides osaled ning halvemal järjel pered ei peaks muretsema, kust laps suusad jalga saaks. Samuti ei peaks suurlinnade kesklinna koolid suusatamisvõimalusi iga hinna eest välja võluma. Kui ikka võimalusi ega tahtmist pole ei saa ka kooli ainekava lapsi suusatama sundida.
seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse hakatakse järk-järgult aina rohkem poliitilisi teemasid sisse panema ning koolides korraldatakse poliitilisi loenguid. See laiendab õpilaste silmaringi ja suurendab teadlikkust nii kodumaa- kui ka välispoliitikast. Kohustus minna valima võib tekitada noortes inimestes stressi. Valimisea saabudes kuulevad noored poliitikast väga palju. Lisaks tundides käsitletud teemadele, käivad tihtipeale koolides poliitikud end tutvustamas ja valimislubadustest rääkimas. Valimispropagandat on aga tihti nii palju, et osa noori võib juba enne valimisi neist tüdineda, sest reklaami on lihtsalt liiga palju. Vahel ei soovita süveneda poliitikasse ka sellepärast, et see teema tundub liiga raske. Kuna noorte jaoks on poliitika uus teema, siis nii mõnigi võib tunda end aga survestatuna valimispropagandast ning ei tahagi teemasse süüvida
22. september 2008.a. Majandusmatemaatika ja Statistika Õppejõud: Silvi Malv Ainepunkte: 4,0 Maht tundides: 160 Hindamisviis: eksam, + teha kõik kontrolltööd tundides (2 matemaatikas ja 1 statistikas) + 1 kodune uurimus Statistika valdkonnas (nt. Omad kulud). MAATRIKSID Maatriks - ristküliku kujuline arvude tabel, kus m-arvud on pandud m-ridasse ja n-arvud on pandud n-veergu. Maatriksis olevaid arvu nim. elementideks, neid pannakse sulgudesse () või [] või ||. a11 a12 ... a1n A= a21 a22 ..
Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalif...
vaeva oma tuleviku nimel. Pigem pingutada palju nooruspõlves, kui muretseda toimetuleku pärast kogu oma ülejäänud elu. Lõigu põhisõnum on, et Koolis õppides võis pidevalt kuulda õpilaste hädaldamist koolis ei seletata reaalainete matemaatika ja füüsika üle. Ei mõistetud, miks on vaja nii arusaamatuid ja tundides, milleks õpitavaid raskeid aineid õppida. Tihtipeale ei seletata reaalainete tundides, milleks teadmisi vaja läheb ning see õpitavaid teadmisi vaja läheb. See on üks suur õppesüsteemi puudus. on meie õppesüsteemi puudus. Antud arutelu sobiks Näiteks ajaloo õpetamise vajadustest on kerge aru saada: see arendab paremini haridussüsteemi silmaringi. Samas ei mõisteta, milleks on vaja uurida funktsiooni teema valdkonda ning omab matemaatika tunnis, õppida Newton'i teist seadust füüsikas ja erinevaid
mehhaaniline ehk mõtestama kordamine, siis pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ja jaotatud õppimine ning kordamine (Allik jt, 2006). Kuna mu sõbra tulemused koolis polnud väga head, siis võib arvata,et ta ei korranud materjale mõtestatult ning tema õppimisviisid ei andnud tulemust. Ma olen väga tihti tähele pannud,et kordamine annab väga häid tulemusi teadmiste meeldejätmisel, eriti keeleõppes. Rootsi keele tundides kordame me väga tihti eelnevalt õpitud materjali üle, kuigi see tundub sel hetkel väga mõttetuna,sest alles eelmisel tunnil oleme sama asja õppinud. Pärast testiks õppimisel tuleb see kordamine aga mulle kasuks, sest kõik on justkui meeles, kuigi ma pole seda ise eraldi veel õppinud. Kõiki uusi sõnu on kerge meelde jätta ja lõpuks annab see mulle testi tulemuseks A. Kui ma aga olen puudunud mõned
Vajalikud andmed lastiplaani kosstamisel : 1.Laeva kohta a)pikkus perpendikulaaride vahel m b) laius m c) tiskandevime e vljasurve t d) mahutavus lastiruumide kauma m2 e)hdrostatiivsed kverad f)Lastiskaala g)ktusekulu tiskigul ja sadamas t/h h)Magedavee kulu lesidul ja sadamas t/h Mrdeli kulu , lesidu sadamas t/h j)tankide asendusplaani ja mahutavust m2 Reisi kestvus=lesiduaeg + sadamasseisuaeg;TR=tM + tS tormivarustuse valem: tM=S(jagatud)24xV x (1t+tv) tM-lesidu kestvus, tundides, S-Sadamavaheline kaugus Ttv- Ktuse ja vee tormivaru, tonnides V-laeva kiirus , slmedes Vajalikud ktuse, vee ja livarus qt=tM x (1+Ttv) x (qx + qv +q) qt - reisivarud kokku tm - lesidu kestvus Ttv- ktuse ja vee tormivaru qk-ktusevaru qv- veevaru q-livaru rasked lastid - mille stoovitegur on suurem laeva erimahutuvusest kerged - mille stoovistegur on v2iksem laeva erimahutavusest IMO nuetele kohaselt maksimaalne staatilise algpstuvuse diagrammi peab olema vhemalt : laevadel
Päevast päeva korduv situatsioon, kus üks naeratab teisele, loob parema õhkkonna. Kui aga korduma hakkab olukord, mil õpetaja käib taga ning uurib, kas need ja teised tööd on tehtud või kunas laps lõpuks vastama jõuab, võib ka kõige tublimal kaduda soov asjad korda saada. Kaob tahe õppida, koolis käia. Põhikooli lõpuni on kohustus käia selles haridusasutuses teadmisi omandamas. Pole vahet, kas sealjuures täidetakse eesmärk või mitte. Tundides kohal käimine toob plusspunkte, samal ajal võib käitumine neid alla kiskuda. Väga respekteeritud õpetaja ütles, et las nad käivad kohal, vähemalt saavad midagigi. Mõeldes nende all õpilasi, kes käivad koolis aega veetmas, mitte õppimas. Mina ütlen aga, et kui nad ka kohale ilmuvad, ei tähenda see tingimata, et peale tundi oskaks keegi neist vastata küsimusele: "Mis tänane tunniteema oli?" Kõik saab alguse mõtlemisest. See, kes tahab koolis
Kuigi ega ka see väide pole ainus, mida on pakutud inimkonna tekkimise alguslooks. Veel on pakutud igasuguseid kahtlaseid jumala teooriaid ja muid suhteliselt utoopilisi lugusid. Täiesti kindel ei saagi olla, et kuidas see kõik alguses sai, kuid kindel on see nagu Erki Truve jutu sõnul selgub, et kui DNA süntees poleks täiesti veatu siis me oleks ilmselt endiselt bakterid nagu 2,7 milardit aastat tagasi või heal juhul kalad kuskil ookeani sügavikes. Tundides õpitu põhjal ja loengut kuulates võib väita, et DNA, RNA ja valgusüntees on ühe organismi rakude tähtsamaid osi. DNA on oluline info kandja, paljud vastused küsimustele sisalduvad inimese DNA molekulides. Ligikaudu 99,9% geenidest on kõigil inimestel ühesugused. Miks me oleme erinevad selgub siis, kui vaatame üksiku geeni sisse. Nendest väikestest geneetilistest erinevustest sõltuvad ka meie oskused ja omadused. Inimese teeb aga eriliseks teistest loomadest mõtlemine
kui ta kaotab kaasvõistlejale sekundi või lausa mõne sajandikuga. Kuid nagu me teame, iga kaotus on küll raske, kuid aeg aitab sellest üle ja tugevamaks saada. Aeg on üks kummaline vigur, kui vaja et ta kiiresti möödub, siis tunduvad ta minutid justkui sõiduteed ületav tigu. Tegeledes tegevusega, mis sulle rõõmu pakub ja meeldib, siis aeg lendab kui linnutiivul ja ei pane tähelegi, kui juba peab lahkuma. Sama olukorda tunneb tavaliselt koolis tundides olles, eriti aeglaselt lähevad tunnid, mis huvi ei paku, näiteks ajalugu, selles tunnis lausa loed sekundeid ja ootad kella helisemist. Kuid on ka selliseid tunde, kuhu lähed rõõmuga sest tead, et see tund läheb kiiresti, sest seal õpitu on põnev või siis saab klassikaaslastega toredatel teemadel räägitud ja kõvasti naerdud. Üks selliseid tunde on näiteks matemaatika. Aeg muudkui tiksub ja selleks, et elus midagi korda saata tuleb viivitamatult tegutseda. Ei
Lisaks väljendite inglise keelsele kasutamisele otsitakse sõnadele eesti keeles sarnaselt kõlavaid vasteid. Näiteks „cringe“ (tähenduses ebamugav ja piinlik) asemel kasutatakse sõna kringel. Säärane slängi kujuneb, kuna eesti keeles puudub sõnale hea tõlge, mis annaks edasi sama mõtet. Peamine põhjus keelte segunemisele on ilmselt vähene tähelepanu, mis antud teemale pööratakse. Õiget keelekasutust nõutakse noorelt ainult eesti keele ja kirjanduse tundides. Kirjutades kirjandit pööratakse õigekeelsusele sama palju tähelepanu kui sisule, ajaloo arutluses jäävad komad tahaplaanile ja keskendutakse pigem kirjutatu mõttele. Lahkudes emakeele tunnist satub noor taaskord interneti avarustesse, kus enamjaolt kohtab keelereeglite järgimist ainult teaduslikes artiklites. Tulemuseks ongi keele hääbumine, kuna noor jälgib alateadlikult teiste inimeste suhtlusviisi ja ei teadvusta omale, kuidas see teda mõjutab nii rääkides kui kirjutades
hulga suur kasv. Eesti ja Singapur on küllaltki võrdsete tulemuste juures hoidmas kohti esi 30 hulgas, Senegal madala interneti kasutuse juures 100. koha piiri peal. 6. Mis mind hämmastas ? Üldiselt arvasin enne töötegemist, et Eesti on natuke lähemal maailma tipus olevatele riikidele arengumõistes. Aga kõige rohkem üllatas mind siiski see, et Aafrika riigid, eelkõige minu poolt valitud Senegal, nii kehva arenguga on. Tundides olime rääkinud küll, et vahe on suur, aga ma ei arvanud et nii suur. 7. Kasutatud materjal http://www.sacmeq.org/statplanet/StatPlanet.html http://hdr.undp.org/en/statistics/
Vallas toimuvad omavalitsuse valimistel arvestatakse rahva häält kaasa arvatud ka minu häält. Kui mingi konkreetse valla elanikut teevad vallale mingi suguse ettepaneku või soovi, siis vald arvestab seda ja tegeleb sellega. Koolis kehtib ka mingilmääral demokraatia. Kui midagi otsustatakse klassis, siis loetakse hääled üle ja võitjaks loetakse enim poolthääli saanud. Näiteks samamoodi on ka klassivanema valimisel. Kui enamus valib nt. Jukut, siis ta ta ka saab selleks. Tundides õpetaja ikka teeb hääletusi, näiteks tundi paremaks muuta, millist tööd teha, kontrolltööd või tunnikontrolli, jne. Üldiselt kui on hääletus toimunud, siis seda otsust ei muudeta, välja arvatud kui selgub selle asja juures midagi ebamäärast, siis kehtib demokraatia ja enamus otsustab, aga see saab ainult kehtida kodus, koolis, mitte mingitel riigikogu valimistel või muul säärasel. Tegelikult loogiline oleks, kui erakonnal
iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Seetõttu on ka eri ajastute ja ühiskondade kunstis palju erinevusi. Kunstis peitub aastatuhandeid inimeste mõtteid ja eluteid, seega miks ei peaks selle tundmine meile oluline olema. Olen alati olnud huvitatud mõttest või ideest mis peitub teose taga ning olen selle jaoks püüdnud koguda võimalikult palju teadmisi erinevatelt inimestelt kunsti kohta. Olen käinud kunstikoolis kunstiajaloo tundides ja loengutel KUMUs et ma saaksin ise selle kaudu oma maailmapilti laiendada ja ka vajadusel seda informatsiooni ka teistele edasi anda. Toon näite kuidas mu siiamaani omandatud teadmised kunstist on mind päriselus aidanud: käisin aasta tagasi sõbrannaga Eesti Kaasaaegse Kunsti Muuseumis ning sattusime vaatama teost mis hõlmas modernset ja renesanssi ajastu kunsti. Sõbranna polnud kunagi uurinud või õppinud renesanssiaja kunstist ning selle tõttu sai ta teosest täiesti teistmoodi aru
odavad. Sellegipoolest see kokkuvõttes igat senti väärt, sest haridus viib elus edasi. Teine hea võimalus raha targalt kasutada on reisimine. Maailmas rändamine avardab tunduvalt silmaringi. Seoses korvpalliga olen juba mõnevõrra välisriike külastanud nind see on mulle ainult head mõju avaldanud. Minu silmis on haridus ja reisimine mingil määral seotud. Kreekas vaatamisväärsusi uurides ei õpi küll arvutama ega paremini noote tundma, ent näiteks geograafia või ajaloo tundides olen mitmel korral äratundmisrõõmu kogenud. Maailma nägemine on äärmiselt oluline, sest kõige teistsuguse ja võõra suhtes pole võimalik olla tolerantne, kui pole eelnevalt ise selle keskel viibinud. Välismaal käies on võimalik õppida tundma teiste rahvuste kultuuri, nende väärtusi ja traditsioone, saab kogeda midagi uut ja huvitavat ning viia endaga kaasa imelisi mälestusi. Raha eest võib ju osta kalleid esemeid, mis aja jooksul hääbuvad,
2. Leia vastused Noortelaagri korraldamise põhimõistetele ja seaduse nõuete järgmistele küsimustele (abiks Laagrikasvataja käsiraamat, 2005): 1) Millised on erinevused ja sarnasused noorte projekti- ja püsilaagritel? Projekti laager on laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva. Püsilaager laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning valdkonna eest vastutava ministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva. Sarnasus on et äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku. 2) Kui “vana” on füüsiline isik - NOOR? Noor on seitsme kuni kahekümne kuue aa...
Mariliis kartis oli ära uppumine. Ta ei kartnud ujuda, kuid kunagi ammu temaga olevat juhtunud õnnetus Austraalias, mil laev peaaegu ära uppus. MIS HUVITAVAT OLI Autor sai ise proovida Fidzi traditsioonilist toitu vamistada. Ta aitas kaasa kookoseõli valmistamisel ja lehma tapmisel. Autori jaoks oli huvitav jälgida seda, kuidas muutuvad traditsioonid erinevatel Fidzi saartel ja taludes üldiselt. Huvitavaks kogemuseks oli kooli spordipäevas osalemine ja laste inglise keele tundides viibimine. KUI KAUA TA OLI FIDZIL? Mariliis veetis Fidzil 3,5 aastat, kuid raamatus on kirjeldatud anult 3 esimest kuud. Peale Fidzit ta läks tagasi Austraaliasse ning peale selle Eestisse. Tal on plaanis ette võtta uued reisid. UUED TEADMISED Väga troopiline keskkond- palju surfajaid Asub päevade vaheldumise kohas Fidzid olid inimsööjad Süüakse põrandal Võetakse kõiki külalisi lahkesti vastu Kooli spordipäeva võitjad võidavad lehma Paljudel saartel pole elektrit
Planeeritav ajakulu ~1h. Joonis 2. Minu toidupüramiid 2. Jupiteri Teadussaade 2.1. Vaata saatesarja “Maailma kõige targem rahvas” (ERR kodulehelt või Jupiterist) esimest osa. Saate leiad siit: https://etv.err.ee/1127992/uus-maailma-koige-targem-rahvas 2.2 Analüüsi, kuidas ja mis tunnis, lisaks keeletundidele saad vaadatud saate põhjal kasutada uusi oskusi. Kirjelda lühidalt enda õpistiili (keeletundides ning teistes tundides, kus tuleb suurt hulka infot meelde jätta) ning anna tagasiside. *Ülesanne on täidetud, kui saadad enda mõtted õpitu kasutamisest TERA keskkonda. Planeeritav ajakulu ~2h. 3. Õpistiilide küsimustik 3.1 Täida testid “Minu õpistiilid” ja “Minu õpiharjumused” ning anna tagasiside eneseanalüüsi vormis (vasta küsimustele testis). *Ülesanne on sooritatud kui jagad Tera kasutas enda vastuseid allpool esitatud 7. küsimusele.
Ta on enam kui 20 õpetajatele või lastele mõeldud raamatu autor või toimetaja. Raamat näitab, et mõtlemise õpetamine võib rikastada õppeprogrammi iga teemat. Järgnevalt mõned mõtted raamatust. Lastele tuleks õpetada oskusi, mis on vajalikud informatsiooni saamiseks. Lastel ei puudu mõtlemisvõime, vaid jääb vajaka kogemustest. Nad vajavad oskust, kuidas omandada uusi teadmisi. Väga oluline on, et lapse oskusi toetataks nii kodus kui koolis. Ühes uurimuses tõdeti, et paljudes tundides jäeti vestlusele vähe ruumi, ning laps ei pidanud pingutamagi ega enda mõtteid selgitama. Üks peamisi argumente, mis räägib selle vastu, et laste mõtlemisoskust saab parandada, on väide, et intelligentsus on suures osas päritav ja seda ei saa praktiliselt muuta. Kuid ometi on mõeldud palju erinevaid viise, kuidas laste mõtlemisoskust arendada. Selleks et lapsi edasi juhtida, peab teadma, kus nad oma arengus parasjagu on. Selleks et mõtlemist arendada ja õpetada on mitmeid viise
sündmused toimusid. 12. Mõisted on ka olulised, sest kui nad sassi lähevad, võib õigest vastusest saada vale vastus. Kusjuures tähtsad ei ole ainult need mõisted, mis on teksti kõrval välja toodud kui uued, vaid ka juba õpitud terminid, mida antud teema seletamisel kasutatakse. Nii et kontrolli üle, kas saad kõikidest sõnadest aru. Kui ei saa, vaata sõnaraamatust järgi või küsi õpetaja käest. 13. Vaata üle tundides näidatud slaidid. Seal on ju kokkuvõte kõige tähtsamast - nii on veidi lihtsam õppida. Ja pilte on ka ju tore vaadata:) vt www.keila.edu.ee/~sandral 14. Õpeta pinginaabrit ja lase tal end õpetada. Üksteisele seletades jääb ka palju meelde. 15. Kui jääd hätta, küsi õpetajalt abi kas meilitsi või tunnis/vahetunnis/konsultatsioonis. Õpetaja ongi just see õige abimees ja ta aitab alati väga hea meelega. 16. Maga, söö ja puhka korralikult. Väsinud
asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille käigus võidakse tekitada kehavigastusi.. Siia kuulub näiteks peksmine, löömine, asjade lõhkumine ja äravõtmine.. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Vägivalda esineb ka õpilaste ja õpetajate vahel. Aga seda vähem, kui õpilaste vahelist. Mõnikord on tundides niimoodi, et õpilased ei taha tööd kaasa teha. Nad räägivad oma jutte, lärmavad või jalutavad lihtsalt vaba voliliselt oma kohalt ära. Õpetaja ei suuda õpilastele sõnadega vastu hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Nii juhtus ka eelmine nädal Lihula koolis. Toimus õpetaja ja õpilase vahel käsikähmlus. Seekord jäi kaotajaks õpetaja, kellel tuli koolist lahkuda. Aga vaimne vägivald õpetaja poolt on hullem
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus. Üks füüsika protsessidest, millega puutume kokku iga päev ja igal ajal on gravitatsioon. Lihtsalt öeldes võib öelda, et see on jõud, mis ...
Tean , et paljude jaoks ei valmista raskusi matemaatika ega eesti keel vaid hoopis võõrkeeled ja ajalugu. Ega jah, raske on ikka selgeks õppida neid sõnu, mis võõrkeele tundides jäävad selgeks õppida. Lihtsamate sõnadega ei ole probleeme, aga kui rääkida nendest pikkadest sõnadest, kus tähtede arv on isegi üle 10, siis on ikka eriti raske ja lihtsalt tuupimisest ei ole kasu, sest mingil hetkel lähevad need nagunii meelest ära. Sa võid sellise süsteemiga teenida välja hea hinde, kuid muud kasu sa sellest tuupimisest ei saa. Mõnel õpilasel on selles osas vedanud, et neil on erakordselt hea mälu ja neile jäävad võõrkeelsed sõnad väga hästi meelde
vaatavad isa kõrval veel ka tema tädid ja teine vanaema. Kuigi Leelol on palju hoolitsejaid , igatseb ta ikkagi ema. Edasi meenutab ta asjaliku napisõnalisusega nii vanaema kui ema arreteerimist, elu isaga ja ema ootamist ning seda, mis kõik edasi juhtus. Leelo Tungla diloogia, mis ajaliselt jõuab 1951. aasta kevadest sügisesse, on näiliselt kerge ja lõbus lugemine. Leelo räägib oma tegemistest : kuidas ta koolis käib teiste laste tundides kuna ta ise on veel väike, kuidas ta mõnikord kodus üksi on ja mängib erinevaid mänge ning kuidas ta tädi Maali juures aega veedab.See raamat annab lisaks Stalini-ajale ettekujutuse veel ühest ajast -- sellest, mida raamatus nimetatakse kas Eesti ajaks, Pätsu ajaks või ,,ajaks enne seda, kui venelased sisse tulid". Sest väikese Leelo ümber on inimesed, kes on kõik sellest ajast pärit. Elab veel lootus ja elavad mälestused. Teos
siin koolis töötanud- võiksite võtta enda peale inspektori ülesanded." Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele.
sõda. Teised suurriigid märkavad Palestiinat ja liidrit ning, aimates juba ette, et tulevik on selle mehe päralt, kingivad talle oma poolehoiu. Nii saab saavutada iseseisvuse ja võita tagasi au. Loomulikult on kadedaid riike ka, kuid nende purustamine ei puuduta enam iseseisvumist; sama kehtib ka uute alade vallutamise kohta eks igal heal plaanil ole omad kehvad tagajärjed, see on ideaalsuse seaduspärasus. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ajaloost tuleb õppida, mitte niisama tundides arutada, pisiasjadele keskendumata. Inimene, kellel on relv, ent pole mälu, ei oska muud midagi teha kui ennast maha lasta; kuid see, kellel on mälu, ent puudub relv, saab selle kümnekordselt uuesti üles ehitada. Sama kehtib ka riigi kohta: kuni on rahvas, ei sure Palestiina tegelikult iialgi, ja veel on lootust, et maapealsest põrgust saab kord taevalik paradiis selleks tuleb vaid veidi liigutada.
õigetes kogustes vitamiine ja muid aineid, et lihased jõuaksid taastuda rasketest trennidest.Kui isegi peaks sportlasel juhtuma midagi tema instrumendiga siis mõnikord ei pruugi ta ise arugi saada, ning tekiksid eluaegsed tühistused kui samamoodi treeninguid jätkata. Tänapäeval on õnneks bioloogia ja meditsiin nii palju arenenud, et suudetakse juba suuremaid vigastusi ennetada, kui õpetada sportlasele bioloogia tundides ja erinevates loengutes inim organismi tundma.Eriti toob aitavad bioloogia tunnid just gümnaasiumisse astunud noormehi kes ei tunneta veel oma kehalisi piiranguid, et nad ei pingutaks üle jõusaalis, sest paljud just arvavadki, et kui käivad palju jõusaalis jõudu tegemas saab neist tipp sportlane, maailma kõige tugevam.Selle kohapealt nad eksivad rängalt suurem osa kes ilma treenerita seda teevad saavad tavaliselt nii hullu vigastuse et ei saa sportlas karjääri jätkata. Õnneks
Väga tugev reklaam massjoomistele on üleriigilised joomisüritused, olgu selleks siis Õllesummer või Õlletoober, menukad ja enimkülastatavad üritused on nad meie seas ikka. Tänapäeva kultuuri negatiivseid mõjusid võime täheldada ka oma tervises. Kui varem oli kehalise kasvatuse tunnis käimine ning seal ette nähtud harjutuste sooritamine rangelt kohustuslik, siis tänapäeval enamikes koolides mängitakse kehalise tundides lihtsaid pallimänge, konkreetsed kriteeriumid aine läbimiseks puuduvad. Lapsed saavad endale ise tunnist vabastus tõendeid kirjutada ning selle asemel, et enda füüsist arendada, eelistatakse veeta aega televiisori ees, videomänge mängides või internetis istudes. Need mitte ainult ei pärsi füüsilist, vaid ka vaimset seisundit. Nüüdiskultuuris on väga populaarsed erinevad spordiklubid, kuid keskmisele
mahti oma väikestele nähtut seletada, sest koosveedetud aega on väga vähe. Vanemad käivad pikki päevi tööl ja neil ei ole võimalust, tihti ka tahtmist ja oskusi lapsele kõike nähtut seletada. Virtuaalmaailm annab ka väga palju positiivset infot. Praegu on mõeldamatu koostada referaate ja teha erinevaid uurimustöid ilma arvutit kasutamata. Arvuti vahendusel saab kiiresti leida vajalikke materjale ja neid vastavalt vajadusele töödelda. Iga kooliõpilane omandab informaatika tundides vajalikud oskused ja kogemuste täiendamiseks on huvitavaid ülesandeid ja mitmekesiseid kodutöid. Paljud tööalad nõuavad põhjalikku virtuaalmaailma tundmist. Öeldakse, et rikas pole see, kellel on palju raha, vaid see, kes omab ja valdab infot. Infovahetus arvuti kaasabil on meie praeguse ühiskonna olulisemaid arengujooni. Ka riigikaitse seisukohalt on turvatud arvutivõrgud äärmiselt olulise tähtsusega. On lubamatu, kui
millest tekib justkui nagatiivne ahel, mis ei meeldi kellegile. Selle vältimiseks tuleb alustada endast. Kõigepealt tuleks saada korda õppimine ning teha alati ära vajalikud kodutööd, siis on õpetajad hea tujuga ja negatiivne ahel ei saagi algust. Koolis korraldatavad üritused on enamasti mõeldud tervele koolirahvale. Tihti juhtab aga nii, et need ei köida ühel või teisel põhjusel mitmeid õpilasi ning me ei pruugi teada saada, millised meie kaasinimesed tegelikult on. Palju ei ole tundides samasugused nagu nad on vabal ajal ja nii jäävad teiste head ja huvitavad küljed nägemata. Samal ajal, kui ühed, kes on mitmetse erinevates tegevustes osalised, saavad nad teisi paremini tundma ja kui nad sobivad oma vahel, siis nad suhtlevad ka edaspidi. Ülejäänud, kes aga ei tegele millegagi, kasvavad teistest mööda ning nad tunnevad ennast kõrvalejäätuna. Kristel Leola 9.klass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
