Kas astmeline- või võrdeline tulumaks ? Enamikus riikides kasutatakse astmelist üksikisiku tulumaksu ning võrdelise tulumaksu süsteem on vaid kümmekonnas väikeriigis. Sest põhilise osa maksutulust annavad riigile keskmise ja madala palgaga töötajad, vaid väikesel protsendil maksumaksjaist ulatub palk üle 100 000 krooni aastas, samal ajal kui 2/3 palgasaajaist teenivad alla keskmise. Astmeline tulumaksusüsteem oleks seetõttu samm õigluse suunas, kuna võrdeline tulumaks ainult suurendab lõhet rikaste ja vaeste vahel....
Kontrolltöö 1) Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksu määr 2008. aastal on 21%. Kui vähendata tulumaksumäära, toob see endaga kaasa selle, et inimesed maksavad oma palgast väiksema summa riigile ja tänu sellele väheneb riigi sissetuleks maksumaksja rahast aga inimesele on see nii hea kui ka halb. Hea on see sellepärast, et mida väiksem on...
Füüsiline isik- üksikindiviid. 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt.nt: osaühing, aktsiaselts. 3. Tulumaks - on riiklik maks, mida õetakse sissetuleku pealt ning on otsene maks. 4. Tulumaks jaguneb 2-ks: 1) juriidilise isiku tulumaks 2) füüsilise isiku tulumaks 5. Füüsilise isiku tulumaksu: a. Subjekt-maksukohustlane b. Objekt-maksumaksja tulu c. Maksustamisperiood- üks kalendri aasta. d. Maksumäär a. 2009.- 21% 6. Tulu- on rahaliselt hinnatav sissetulek. 7. Tulu liigid: 1)Palgatulu- töötasu millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2)Ettevõtlustulu- isiku iseseisvast majandus-ja kutsetegevusest saadud tulu....
50 250 0 0 0 0 250 250 450 10 20 20 4,6 430 450 650 20 40 60 10 590 650 850 25 50 110 14,8 740 Astmeline tulumaks on sissetuleku maksustamine riigi poolt. Seda on jaotatud nii, et kui sissetulek muutub, siis muutub ka maksumäära protsent ja neid üleminekukohti nimetatakse astmeteks. Valisin tulumaksu tabelisse suhteliselt väiksed arvud, kuna hetkel on kodanikel vähe raha varsti lõppeva majandusseisu pärast. Esimese palga astme summa vahemik on madal, sellepärast jääb see tulumaksu maksjate...
Astmeline tulumaks vs proportsionaal ne tulumaks NIMI Maksusüstee m Proportsionaal Progressiivne Regressiivne ne NIMI 2 Proportsionaalne tulumaks • Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu) • Kõigile maksjatele kehtib protsentuaalselt ühesugune tulumaks. • Maksustatav tulu – tulu, millelt arvestatakse tulumaksu (kogutulu – maksuvaba miinimum) Türi, Maasikas, Rand 3 Allikas: http://nn44.org/?m=3&f=368&lg=et 4...
Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s,...
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB...
Seda ei arvestata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja. Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Makstes töölisele krooni, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti pensionifondi. Teenitud rahast peab igaüks maksma 21% tulumaksu . Tulumaks on maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult. Üks tähtsamaid makse on käibemaks. Seda maksame ükskõik millist kaupa ostes ega pane seda tavaliselt tähelegi. Käibemaks on 18%. Näiteks kui kaupmees tahab suusamütsi müüa 100 krooni eest, peab ta hinnalipikule kirjutama 118 krooni, millest 18 läheb riigile. Tähtsad on ka aktsiisimaksud. Need kujutavad endast suuremat või vähemat...
[2] Kinnipidamised palgast. Palgaseadus sätestab, et pärast kõiki kinnipidamisi peab töötajale jääma 80% riigi poolt kehtestatud palga alamäärast. Kui palgast ei piisa kõikide nõuete rahuldamiseks, siis rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud korras. Alimendid ja tulumaks tulevad kinni pidada täies ulatuses kõige pealt. Alles peale kinnipidamiste sooritamist selgub netopalk ehk rahasumma, mille töötaja kätte saab. 7 Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse, täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid, tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu...
Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-180-252-2250)*0,21=6318*0,21=1327...
Tulud Minu sissetulek(palk) 12 000 kr Tüdruksõbra sissetulek(palk) 9 000 kr TULUD KOKKU 21 000 kr Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ca. 4000 kr Korteri üür 3000 kr Sidekulud 600 kr TULUD KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter 50 kr Halduskulud 200 kr Küte ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus 1100 kr Kindlustus 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ca. 4200 kr KULUD KOKKU 16 700 kr ...
RIIGIEELARVE JA MAKSUD Riigi ülesanneteks majanduses on kindlustada kodanike õigusi ja nende kaitset, kompenseerida positiivseid ja maksustada negatiivseid (nt saastus) kõrvalmõjusid, kaitsta turvasüsteemi, pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid (riigikaitse, politsei, kohtud, maanteed, koolid, haiglad), jaotada ümber tulsid (maksud, toetused) ja stabiliseerida majandust. Riik sekkub majandustegevusse läbi seadusloome. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Peamised maksuliigid on: tulumaks , sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). Rahandusministeeriumi üheks põhiülesandeks on maksu- ja tollipoliitika elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks - üle üheksa miljardi krooni....
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS .................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine...
Maksud meie vaenlased või sõbrad Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks , sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. Siit võib järeldada, et pole ikka nii meeldiv neid makse maksta. Kuna milleks inimene raha teenib, kui sellest suurema osa maksab ta mujale, sest kõik ei saa sama võrdset palka. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et...
Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 3. Sotsiaalmaks...
3) Regressiivne määr- Mida rohkem inimene teenib, seda väiksem määr läheb käibemaksule. Eestis on ka maksuvabatulu ( 2250kr kuus) ETTEVÕTTE TULUMAKS - Alates 2000.aastast on reinvesteeritud kasum ( ettevõttesse jäänud kasum) maksuvaba. SOTSIAALMAKS · Maks, mida ettevõtja maksab oma palgafondilt. · Alates 2000.aastast on ta riigieelarve koosseisus. · On kindla suunitlusega · Üksikisiku tulumaks on üks kõige suuremaid kohaliku omavalitsuse tuluallikaid. · Sotsiaalmaksu suurus on 33% 33% - 20% läheb pensionifondi ja 13% läheb haigekassasse. ( Lisaks sotsiaalmaksule maksab ettevõtja töötaja pealt 1,4% töötuskindlustusamaksu- st raha läheb töötukassasse) MAAMAKS- Otsene riiklik maks · On kuni 3,5% maa hinnast · Maksu suuruse kehtestab kohalik omavalitsus · Ka tulud lähevad kohalikku omavalitsusse....
7)Jaanus 20100 15 907,00 1)Palgafond: 13 440,00 2)Palgafond: 6 720,00 Sotsiaalmaks: 3 300,00 Sotsiaalmaks: 1 650,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 140,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 70,00 Brutopalk: 10 000,00 Brutopalk: 5 000,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 280,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 140,00 Tulumaks : 1 569,00 Tulumaks: 548,00 Netopalk : 8 151,00 Netopalk : 4 312,00 3)Palgafond: 13 380,00 4)Palgafond: 20 160,00 Sotsiaalmaks: 3 285,00 Sotsiaalmaks: 4 950,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 139,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 210,00 Brutopalk: 9 956,00 Brutopalk: 15 000,00...
Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile ka töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade...
väikesed,maksustatakse võrdsel,ühesuguse maksumääraga Tulumaks-füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks Käibemaks-toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kõige olulisem kaudne maks on käibemaks. Riigilõiv-riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike-ja registritoimingute eest Otsene maks-mida maksumaksja maksab riigile oma tulult.on tulumaks ning maamaks Maamaks-riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Füüsilise isku tulumaksu peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult. Ettevõtte tulumaks Aktsiis-riiklik maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis....
Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesguste kodanikutehingute eest. 2. 3 otsest maksu: *füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks *maamaks *ettevõtte tulumaks 3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9...