ümberkorraldamine, teise mõtteviisi juurutamine, eksportiva sektori areng. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutustasu maksumaksja jaoks. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks,aktsiid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed( pensionikindlustus- ja töötuskindlustusmakse) Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
süsteem, mis põhjustab monopole. Kõik riiklikud monopolid põhjustavad samuti vabaduse vähenemist turul. ● Võmalus on valida vaid kolme kurja vahel: reguleerimata eramonopol, riigi poolt reguleeritud eramonopol ja riigi tegevus. Riik peaks kaotama tegurid, mis põhjustavad monopole. Kõige olulisem on võrdselt kohaldada seaduseid ametiühingutele ja ettevõtetele. Edasi tuleks läbi viia maksureform, kus esimesena kaotatakse ettevõtluse tulumaks. Omanikel peab olema võimalik ettevõttest kätte saada tulumaksuga maksustamata dividendid, et seda mõistlikult, oma äranägemisel reinvesteerida. Kaotada tuleb proportsionaalne tulumaks – kõiki tuleb maksustada ühe maksumääraga. Vabaturumajandusega on täeilikult vastuolus arusaam, et ettevõtjal peaks olema sotsiaalne vastutus. Ainsakt tõeliseks sotsiaalseks vastutuseks on tulude suurendamine. Kui ettevõtja hakkab tundma muud vastutust, siis see on suurimaks ohuks vabale
00 5% 35.00 Maksuvaba tulu 180 Tulumaksu kinnipidamise määr 20% 1 Genereeri (funktsioon RANDBETWEEN) veergu N palgad vahemikus 560 kuni 1280. Nende arvude 2 Leia palk kokku. Selleks tuleb liita palgale preemia (antud protsent palgast) ja liita juurde lisatasu 3 Tulumaks arvutatakse nii, et palgast lahutatakse maksuvaba miinimum ja palgalt, mis ületab maksu 4 Kui ühe valemi koostamine osutub liiga raskeks, lisa veerg, kuhu leida maksuvaba miinimumi ületav 5 Kui inimene saab tasu mitmest töökohast, siis maksuvaba miinimum rakendub vaid ühes kohas. Tul jah - rakendub; ei - ei rakendu
Ostude käibemaks -200 Käibemaksude saldo (kuulub +40 tasumisele riigieelarvesse) NB ! Osaühingu tulud ja kulud kajastatakse raamatupidamises käibemaksuta summades. Ülaltoodud viisil käsitlevad käibemaksu ainult ettevõtted, kes on registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Käibemaksukohustuslaseks muutumine ei toimu automaatselt vaid selleks tuleb pöörduda Maksu- ja Tolliametisse. Tulumaks · Ettevõtte tulumaks ( maksumäär - 21 / 79 ) Ettevõte maksab tulumaksu erisoodustustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamakstud dividendidelt · Isiku tulumaks maksumäär 21 %, maksuvaba tulu 144 eurot kuus Isik maksab tulumaksu palgalt, ettevõtluse tuludelt ning muudelt tuludelt Tulumaksu kinnipidaja äriühing või FIE, kes teeb tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Näide: Vastavalt kokkuleppele on Siimu brutopalk (väljateenitud töötasu) 480 eurot.
7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab 2) Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega , millele kulutatakse. Väikese riigi eelarve peab olema tasakaalus . Riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat on : * sotsiaalmaks , * käibemaks * mittemaksulised tulud . 7. MAKSUD 1. Füüfilise isiku tulumaks: maks , mida tasub iga inimene kõigilt sissetulekutelt. nt: palk, lototvõit. ( pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisse ) 21 % kõigist oma sissetulekustest . 2. Käibemaks: kaupade ja teenuste müügihinna lisand , mis laekub riigi eelarvesse . 18& kauba või teenuse müügihinnast. MAKSULISED TULUD : 1) Otsesed maksud 1.1 Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks. (kõikidelt tuludelt ) 1.2 Maamaks ( tasub iga kinnistu omanik ja see laekub kohalikusse eelarvesse)
Sotsiaalne võrdsus Vabadus Kõrged maksud Madalad maksud Ühiskonna kesksus Individualism Riigil on suur roll majanduses Väike riigi roll Riiklik regulatsioon Konkurents ja turg Astmeline tulumaks Võrdeline tulumaks Religioon (Maru)rahvuslus Riiki laastavad KILLUSTUNUD Vene erakondade tahtmised: · kodankondsusseaduse leevendamine · pooldavad suhteid Venemaaga Erakondade valijaskonnad e. Elektoraat: Keskerakond · peamiselt venekeelne · pensionärid( populistlikud e. Rahvale meeldivad lubadused) · vähe informeeritud · peamiselt madala haridustasemega
5 000 Muu tegevus kulu -19 004 10 000 Tööjõu kulud Palgakulu -58 699 30 000 Sotsiaalmaksukulu -18 232 0 Põhivara kulum -2 024 30 000 Muu ärikulu -2 000 2 000 Finantstulud ja - kulud 3 000 Muu finants tulu 1 000 Kasum enne tulumaksustamist 208 741 60 000 Tulumaks -7 975 40 000 Aruande puhaskasum 200 766 85 000 185 000 KASUMIARUANNE Skeem 2 235 000 Müügitulu 504 000 Müüdud toodangu kulu -248 243 Brutokasum 255 757 340 000 Üldhaldus kulud -46 016 120 000 Muu ärikulu -2 000
ja väljaveo kaupadele või teenustele. 8. Miks on ühishüve vajalik? – et kõik inimesed saaksid teatud vajalikke asju võrdselt kasutada. 9. Maksud: kohalikud, riiklikud, kaudsed, otsesed – Otsesed makstakse otse oma sissetulekult (tulumaks, sotsiaalmaks). Kaudsed makstakse tarbimiselt (kauba hinnalisa, aktsiis, käibemaks). Riiklikud on seadusega riigi poolt määratud. Kohalikud on kehtestatud KOV volikogu poolt. Tulumaks 20% r, o. , käibemaks 20% r, k. , sots 33% r, o. Tulumaksuvaba miinimum 170euri, r. Maamaks r. Töötuskindlustus töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Aktsiisid: alko, tubakas, kütus, pakend, elekter. Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne. – Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne:
Tehase omakapital on kaks korda suurem kui võõrkapital. Kaalutud keskmine kapitali hind on 16% ja ettevõtte tulumaksu määr 34%. Milline on selle ettevõtte võõrkapitali maksueelne hind, kui aktsiakapitali hind on 22%? kaalutud keskmine kapitali hind 0,16 ettevõtte tulumaksumäär 0,34 aktsiakapitalihind 0,22 võõrkapitali maksueelne hind ? T=0,34 TULUMAKS 0,16=1/3x(1-0,34)+2/3*0,22 0,16-2/3*0,22=1/3X*(1-0,34) 0,013333 0,22 X= 0,060455 6% T=0,34 TULUMAKS Ettevõtte praegune kapitalistruktuur on järgmine (tuh. eurot): võlakirjad 1083 eelisaktsiad 268
krooni. Vastus: esimese raamatu müügihind on 73 krooni ja 60 senti ja teise raamatu müügihind on 240 krooni. 4. Tööline sai palgapäeval kassast 1896 krooni. Tema kuupalgast on maksuvaba 500 krooni. Ülejäänud rahast võetakse tulumaksu 26%. Kui suur on töölise kuupalk ilma makse maha võtmata? Lahendus: Olgu töölise palk ilma makse maha võtmata x krooni, 500 krooni on maksuvaba , seega tulumaks võetakse (x-500) kroonilt, seega tulumaks on 0,26x(x-500). Kätte saab ta 1896 krooni, saame võrrandi x-0,26(x-500)=1896. Lahendame selle: x-0,26x+0,26*500=1896 ->0,74x=1739, siit x=2350. Vastus: töölise palk ilma makse maha võtmata on 2350 krooni. 5. Hulgilaos alandati hindu. Pluusi hind langes 20% võrra, talvesaabaste hinnaks sai 800 krooni asemel 720 krooni. Ostnud pluusi ja talvesaapad, säästis ostja varasema hinnaga võrreldes 12%. Milline oli pluusi esialgne hind?
Milline kehtib Eestis? Milline kehtib valdavalt Euroopa Liidus? Püüa aru saada mõlema maksusüsteemi eelistest ja miinustest. Mis on maksude eesmärgid (miks riik kogub oma alluvatelt makse?) Riigieelarve vastuvõtmine on üks olulisemaid parlamendi suveräänsuse elemente. Koostab valitsus, võtab vastu riigikogu. Eelarve defitsiit- puudujäägiga eelarve, teadlikult kulutused suuremad kui tulud. Otsesed maksud- makstakse oma sissetulekult, tulumaks, sotsmaks Kaudsed maksud- makstakse tarbimiselt, käibemaks, aktsiis Riiklikud- kehtestatud seadustega riigikogu poolt, kehtib kogu riigis. Tulumkas, sotsmaks, käibemaks, maamaks, aktsiis jne Kohalikud- kehtestatud KOV poolt ja kehtib vallas/linnas nt: reklaamimaks, paadimaks, automaks, parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks jne Proportsionaalne maks- kõik maksavad sama maksumäära. Astmeline maks ehk progressiivne - Maks sõltub kui palju inimene teenib.
Tava- ehk naturaalmajandus: Igaüks toodab endale ning tarbib enda toodangut. Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal) Otsene maks Maksab tööline. Kaudne maks maksab kaupmees, tööandja. Eelarve koosneb TULUDEST ja KULUDEST. Eelarve koostab VALITSUS, kinnitab RIIGIKOGU. Leibkond inimesed, kes elavad koos.
2540 Kogumispensioni maksed Võlad 2541 Kogumispensioni viitvõlg Võlad 2549 Kogumispensioni makste intressivõlg Võlad 2550 Sotsiaalmaksu võlg Võlad 2551 Sotsiaalmaksu viitvõlg Võlad 2559 Sotsiaalmaksu intressivõlg Võlad 2560 Tulumaks kuni 99 v.a. erisoodustus Võlad 2569 Tulumaks kuni 99 v.a. erisoodustuse intressivõlg Võlad 2570 Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaks Võlad 2579 Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaksu intressivõlg Võlad 2580 Maamaks Võlad 2589 Maamaksu intressivõlg Võlad
maksumäär nii sellele inimesele, kelle sissetulek on viis tuhat krooni kui ka sellele, kelle sissetulek on viiskümmend tuhat krooni. Maksumäär on 26% Maksustatav Maksumäär Maks tulu 5000 26 1300 50000 26 13000 Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad kõik oma sissetulekust ühesuguse protsendi Joonis 9.2. Proportsionaalne tulumaks Kui maksumäär sõltub maksustatavast summast on tegemist progressiivse maksuga (vt joonis 9.3). Tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Kui progressiivne maksustamine väljendub joonisel esitatud kujul siis maksame me esimeselt kümnelt tuhandelt kroonilt 10 protsenti ehk tuhat krooni. Maksustatava tulu kasvades maksaksime järgnevalt kümnelt tuhandelt kroonilt juba 20 protsenti ja edasi juba 30 protsenti. Kui
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
2380 Maamaksu võlg Passiva Maksuvõlad 239 Maksuvõlgade viivised Passiva 2390 Käibemaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2391 Sotsiaalmaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2392 Isiku tulumaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2393 Töötuskindlustusmaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2394 Kogumispensioni maksu viivised Passiva Maksuvõlad 2396 Muude maksude viivised Passiva Maksuvõlad 24 Muud võlad Passiva 2400 Dividendivõlad Passiva Muud võlad 2401 Väljamaksmata dividendidelt arvest. tulumaks Passiva Muud võlad 2410 Intressivõlad Passiva Muud võlad 2450 Muud kreditoorsed võlad Passiva Muud võlad 246 Deklareerimata palgamaksud Passiva 2460 Sotsiaalmaksu viitvõlg Passiva Muud võlad 2462 Tulumaksu viitvõlg Passiva Muud võlad 2464 Töötuskindlustusmakse viitvõlg Passiva Muud võlad 2466 Kogumispensioni makse viitvõlg Passiva Muud võlad 2500 Saadud ettemaksed (sh.ostjate ettemaksed) Passiva Saadud ettemaksed 2600 Sihtfinantseerimise lüh.kohustus Passiva Sihtfinantseerimine
Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali 500 40 50 93,66 2.09.1990 23.01.2012 6 Meelis 600 40 60 116,76 21.05
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse ...
liituvad. Nt: ühed teevad, teised müüvad, kolmandad pakendavad - firmad liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16. tööealine elanikkond, tööjõud, tööpuudus, töösuhteid reguleerivad seadused. · Tööealine elanikkond alates 16 aastasest noorukist kuni pensioni eani
Soome seadusandluse kohaselt tuleb Soomes tehtud tööst maksta seaduses ette nähtud sotsiaalkindlustusmaksud. Soome seadusega ettenähtud sotsiaalkindlustusmaksud on: 1.tööpensioni kindlustusmaks, 2.õnnetusjuhtumi kindlustusmaks, 3.töötaja kollektiivne elukindlustusmaks, 4.töötuskindlustusmaks ja 5.sotsiaalkaitsemaks. Maksustamine Erinevalt Eesti proportsionaalsest maksusüsteemist on Soomes progressiivne maksusüsteem ehk astmeline tulumaks.Töötaja maksustamine oleneb sellest, kui kaua isik Soomes elab ning kas tööandja on Soome või välismaine ettevõte. Kui isik elab Soomes üle 6 kuu, makstakse palgast tulumaksu Soome. Sel juhul pole tähtsust, kas saadakse palka Soome tööandjalt või välismaa tööandjalt või osaliselt mõlemalt. Palgast peetakse kinni sotsiaal- ja kindlustusmaksud (kokku umbes 7%), kui ei ole tõendit E 101 selle kohta, et töötaja on kindlustatud mõnes teises riigis.
Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist
3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks
Juht Taavi Rõivas E Savisaar Jevgeni Margus Andres Mart Helme Ossinovski Tsahkna Herkel Koalitsioon Opositsioon Pere:lastetoet Maksud: Kooselu maksud:kõigil maksud:astmel used maksude seaduse vastu, sama %, ine tulumaks, Haridus:laste langetamine migratsiooni jõukamate/ette tahavad harimine, töö küsimus võtjat. huvides kasvatada väärtustamine keskklassi Maksud:astm eline tulumaks SURVEGRUPID, SOTSIAALSED LIIKUMISED
5. Milliste teenuste/kaupade käibemaks on madalam ja miks? Madalam käibemaks on ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel.Need ei tee inimesele kahju ja on olulised. 6. Kuidas saab inimese tarbimist läbi tarbimismaksu mõjutada? See motiveerib inimest valima tervislikumat eluviisi. 7. Kellel on õigus kehtestada kohalikke makse? Omavalitsusel on õigus kehtestada kohalikke makse. 8. Millised kohalikud maksud on Eestis?. Nt:isikumaks, kohalik(täiendav) tulumaks, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, reklaami-ja kuulutusmaks, teede ja tänavate sulgemise maks jne...
Palga arvutamisel arvestatakse ületunde. Tundide eest, mis üle normtundidest (norm), makstakse tasu etteantud koefitsiendiga (koef) palk = tariif * tunde, kui tunde <= norm palk = tariif * norm+koef * tariif*(tunde-norm), kui tunde > norm Preemia summa (valida ise) jaotatakse töötajate vahel proportsionaalselt töötundidele: preemiai = preemia_summa / S_tunde * tundei Tulumaks leidmisel arvestada maksuvaba miinimut ja tulumaksu protsenti: tulumaks = 0, kui summa <= maksuvaba tulumaks = tulumaksu_protsent * (summa - maksuvaba) Leida statistilised näitajad: keskmine, maksimum ja miinimum tundide, palga, preemia, summa, tulumaksu ja saada kohta Teha lehest koopia, asendada valemid väärtustega, panna lehele nimi Jaanuar. Vanal lehel asendada Jaanuar Veebruariga, lasta lahti paar töötajat ja võtta tööle mõni uus. Teha ringdiagramm, mis peegeldab töötajate poolt saadud tasu. Teha tulpdiagramm (eraldi diagrammilehel), mis peegeldab töötajate palkade ja
b. Maksusüsteem maksustamise põhimõtted c. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille puhul kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (võrdse protsendiga) d. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tleb maksta rohkem (suurem protsent) makse 71) Kohalikud maksud, näited: a. Isikumaks b. Kohalik (täiendav) tulumaks c. Müügimaks d. Paadimaks e. Mootorsõidukimaks f. Loomapidamismaks g. Lõbustusmaks h. Reklaami- ja kuulutustemaks i. Teede ja tänavate sulgemise maks 72) Riigieelarve tulud a. Tulumaks b. sotsiaalmaks c. käibemaks d. alkoholiaktsiis e. tubakaaktsiis f. kütuseaktsiis g. mittemaksulised tulud 73) Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat? V: sotsiaalmaks ja käibemaks 74) Seleta, mida tähendavad järgmised maksud a. Füüsilise isiku tulumaks: b. mitu % ja millest c
Madala sündimuse põhjused: · Finantsprobleemid · Elamispinna vähesus · Ajapuudus · Ebastabiilne ühiskond · Ebastabiilne töökoht · Lasteaedade vähesus · Elatustaseme kiire tõus (aeglasem, kui palkadel) · Laenud · Kommunaalmaksete tõusud (nt küte, vesi, elekter, prügivedu jt) Sündimuse suurendamise meetmed: · Vanemapalk ja selle suurendamine ja pikendamine · Isapuhkus · Lasteaedade juurde tekitamine · Lastele spordi- ja huviringide osaline hüvitamine · Tasuta hambaravi (alla 18) · Põhikooli tasuta koolilõuna · Tasuta töövihikud · Koolieelikute tasuta ühistranport · Töötasu tõus · Laenud · Suurpere toetused ja soodustused (sh tulumaks) Meetmete mõjutused: · Toetused ja teatud asjade finantseerimine jätab rohkem raha vanematele, et saaks rohkem raha lastele kulutada ja ka ise elamisväärselt elada. · Lasteaedade arvu kasv parandab vanemate ajapuuduse probleemi · Isapu...
--> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ? Kellele toota ? MAJANDUSSÜSTEEMID : 1. Turumajandus 2. Käsu e. Plaanimajandus 3. Tavamajandus 4. Segamajandus Cetenis paribus muudel võrdsetel tingimustel Maslow' vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajadused -->Turvalisuse vajadus --> Sotsiaalsed vajadused -->Isiksuse vajadused --> Eneseteostuse vajadused.
· Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte , aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi · Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist · Kas Eesti on heaoluriik ? · Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade
Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus................................................................................................7 1.3Rahvusvahelised lepingud ja suhted......................................................................7 1.4Valimised ja valitsuse vahetused...........................................................................8 2MAJANDUSLIK KESKKOND...................................................................
* Tasuta igale indiiviidile võimetekohase hariduse tagamine * Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse * Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel * Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi * Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla * Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks * Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist Heaoluriigi poliitikat edendavad sotsiaaldemokraatlikud parteid.
See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima Maria Theresia peaeesmärgid muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest Reformid sõjaväereform sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel üldine tulumaks kogu rahvale soodustas manufaktuuride rajamist talupoegade teotöö piiramine rahvakoolide loomine Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati Rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks
MAJANDUSPOLIITIKA Riigi ül. On kaasa aidata majanduse tsüklilises arengust tulenevate riskide maadamisele ning stabiilselt areneva majanduskeskkonna loomisele. Avalik sektor: pakub ühishüve(haridus,korrakaitse), hoolitseb riigivara(hooned,metsad)eest. Riik sekkub majandusse: otsene majandustegevus, seadusandlus ja maksude kehtestamine/kogumine. Majanduse langusfaas- maksukoormuse vähendamine või suurendamine, suurendab tarbimist ja edendab seejärel majandust Majanduse tõusufaas- kulutuste piiramine, suurem maksustamine- saab piirata tarbimise kasvu, et maj. Üle ei kuumeneks. Maksud. Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud(aktsiisimaks,käibemaks) Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks(tulumaks,sotsiaalmaks) Kõrge maksukoormus- tagab valitsusele suuremad tulud(võimalik pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid)Paks riik Madal maksukoormus- jätab võimaluse kasutada teenitud tulu suuremal määral tarbimisek...
0,6% Arvestab Töötuskindlustusmakse 1,0% 1,0% 1,0% 0,6% 0,6% (1,0%)? brutopalgalt Kohustuslik maha 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% pensionikindlustus palgamaksja Palgasaaja tulumaks 26% 26% 24% 23% 22% 21% 1000- Võtab Ei maksustata 2002.a. arvesse 1400 1700 2000 2000 2250 tulumaksuga 1200- palgamaksja 2003.a. 3000 3600
Muud üldkulud Kantseleitarbed Pangakulu Seadmete hooldus ja remont 1,900 1,600 1,600 Koolituskulud 700 Ostetud teenused 16,000 8,000 5,000 Asutamiskulud 100 200 Kasutusrendi maksed 8,000 Maksud Muud maksud (maamaks, EV tulumaks, riigilõiv jmt) 1,000 1,000 1,000 KOKKU 43,048 25,650 25,400 Tööjõukulud Brutopalk 13,000 14,000 15,000 Sotsiaalmaks 4,290 4,620 4,950 Töötuskindlustusmakse 39 42 45 FIE sotsiaalmaksud
Presidendi ül-d EV-s (ja õigused) 1. esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2. kuulutab välja seadusi 3. algatab põhiseaduse muutmist 4. on Eesti riigikaitse kõrgeim juht 14.Tööturg Palk- ehk töötasu on enamuste inimeste sissetulekuallikas Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu mahaarvamist Miinimumpalk- 430 eur Võrdeline maksusüsteem on praegu Tulumaks on 20 % Riiklikud maksud: 1. Tulumaks 2. Sotsiaalmaks 3. Maamaks 4. Hasartmängumaks 5. Käibemaks 6. Tollimaks 7. Aktsiisid Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised töökohti Tööturu osapoolteks on ostjad ja müüjad Tööpuudus tekib siis, kui tööjõu ja töökohtade arv pole tasakaalus Tööandja ja töövõtja sõlmivad töölepingu, kus on fikseeritud töö sisu, töö- ja puhkeaeg, palga suurus
Sotsiaalmaksu laekus aasta lõpu seisuga 12,814 miljardit krooni ehk 101,36 protsenti aastaks planeeritust, sellest detsembris 1,278 miljardit krooni. Tulu varadelt laekus 2,236 miljardit krooni. Riigieelarvesse laekus 2003. aastal 41,245 miljardit krooni. Makse laekus aasta kokkuvõttes 35,89 miljardit krooni. Tulumaksu laekus eelmise aasta jooksul 6,064 miljardit krooni. Juriidilise isiku tulumaksu ülelaekumise tingisid ettevõtete poolt väljamakstud dividendidelt makstud tulumaks, mille maht oli oodatust märgavalt suurem, eriti arvestades juriidilise isiku tulumaksu laekumise rohkem kui 80 protsendilist kasvu 2002. aastal. Füüsilise isiku tulumaksu ülelaekumise põhjuseks oli prognoositust märgatavalt kõrgem tööhõive 2003. aasta II poolaastal, mis kiirendas palgafondi kasvu. Sotsiaalmaksu laekus aastaga 14,26 miljardit krooni. Sotsiaalmaksu ülelaekumise põhjuseks olid sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule soodsad arengud tööjõuturul ja palgafondi kasv.
2.5 Palk Tööturul tavaliselt tehtud töö eest inimesed saavad töötasu palka. Brutopalk on palk, mida töötajale arvestatakse vastavalt tehtud töö hulgale ja kvaliteedile. Brutopalgast arvestatakse kindla eeskirja järgi maha tulumaks. Järele jääb töötajale faktiliselt väljamakstav netopalk,ehk NETOPALK = BRUTOPALK MAKSUD Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötuskindlustusmakse määraks on 2011
mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda maksu- ja tolliametile tulumaks. TuMS § 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused. (TuMS § 1 lg 2)
Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida 3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets. iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene Lisaeelarve-seal näidatakse samuti ära tulud ja kulud.mille arvelt rohkem raha laekus ja ning millele tasuma kogu oma sissetulekult-palgalt, honorarilt, loteriivõidult.tulumaksumäär on seda jagatakse. 26%
Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinna osa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis 18%) Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, maksustatakse võrdselt, sama maksumääraga Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (%) makse Maksud: 1. Füüsilise isiku tulumaks maks mida tasub inimene kõigilt oma sissetulekutelt: palgalt, lotovõitudelt, honoraridelt (pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki
MAKSUMÄÄR protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga. PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1. Füüsilise isiku tulumaks: Maks, mida peab inimene maksma kõigilt oma sissetulekutelt: palk, lotovõit, honorar (pensionid ja abirahad ei kuulu maksustamisele). 21 % tulust. 2. Käibemaks: Tarbimismaks, mida makstakse ostumüügi tehingutelt ning, mis laekub riigieelarvesse. 18% kauba või teenuse hinnast. 3. Riigilõiv: Teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud : maamaks, parkimistasu, paadimaks, isikumaksud, reklaamimaks, lemmikloomamaks.
d. Kõik punktides a, b, c loetletu e. Kõik toodud vastused on valed 11. Rahvatulu – see on: a. C+T+G-siirdemaksud+kaudsed maksud b. Investeeringud miinus sööstud c. Kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. Isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele e. Renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid 12. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: a. Isiklik tulu b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang d. Rahvatulu e. Käsutatav tulu 13. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: a. Eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste b. Puhasinvesteeringud ja eratarbimiskulud c. Ettevõtete kasumid ja ettevõtjate intressimaksed krediitide eest
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüv...
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
Ülesanne
Kirjutage VBA-funktsioonid tulbadesse "Saada" ja "Hinnang" väärtuste
arvutamiseks.
Vt. Harjutus6_loogika.xlsx
Palgaleht
Maksuvaba miinimum 144,00
Tulumaks 21,0%
Töötuskindlustus-
makse (töötaja) 2,8%
Kogumispension
Nimi Bruto palk (%) Saada Hinnang
Jaan 600,00 2% #REF! #REF!
Juhan 100,00 1% #REF! #REF!
Anne 2 500,00 0% #REF! #REF!
Mari 1 560,00 2% #REF! #REF!
Keskmine palk: 1 190,00
Hinnangu arvutus
Kui brutopalk on rohkem, kui 10 alla keskmise, on palk väike
Kui brutopalk on rohkem, kui 10 üle keskmise, on palk suur
Kui brutopalk on keskmine +(-) 10, on palk keskmine
bruto+10
Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt, mida ja kui palju võtta riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. 3 1 MAKSUAUK Maksuauk on saamata jäänud maksutulu. Joonis 1. 2013a. maksude lõikes protsendina Sotsiaalmaks moodustab maksuaugust 22% ehk 96 miljonit eurot, käibemaks 46% ehk 199,3 miljonit eurot, füüsilise isiku tulumaks 16% ehk 70 miljonit eurot, pakendiaktsiis 3% ehk 13 miljonit eurot. Kütuseaktsiis, tubaakaaktsiis ja alkoholiaktsiis jätavad maksutuludesse vastavalt 3% - 11 miljonit, 8% - 35 miljonit ja 2% - 9 miljonit augud. Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet ca 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit rohkem (1,3%) kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tuli juriidilise isiku tulumaksust. 2013
00 € 13.22 € 16.52 € Töötaja30 1,603.00 € 200.00 € 25.65 € 32.06 € Töötaja31 1,298.00 € 200.00 € 20.77 € 25.96 € Töötaja32 1,397.00 € 200.00 € 22.35 € 27.94 € Töötaja33 806.00 € 200.00 € 12.90 € 16.12 € KOKKU 48,000.00 € Tulumaks Netopalk tulumaks 20% 158.39 € 833.56 € töötaja töötuskindlustusmakse 1.6% 403.63 € 1,814.53 € kogumispension (II sammas) 2.0% 126.93 € 1,007.70 € 132.45 € 529.81 € 203.27 € 1,313.10 € 204.43 € 1,317.72 € 1. Arvuta palgaandmed. 470.11 € 2,380.44 € 2. Leia brutopalgad kokku.
pangale? Kui intress on langenud 3,6%-ni, milline on siis forward-lepigu kulu ettevõttele? 5. Formula PLC tegeleb koduelektroonika tootmisega ja müüb oma toodangut 3- l turul: Saksamaal, Suurbritannias, Rootsis Ettevõtte andmed 20(x1)a: Saksamaa (EUR) Suurbritannia (GBP) Kasum enne makse 50000 10000 Ettevõtte tulumaks % 30% 25% Valuuta kurss euro suhtes X 0.8 20(X2).a on planeeritud järgmised muutused: Saksamaal alandatakse tulumaksumäära 28%- le Suurbritannias suurendatakse müüki 10% Rootsi krooni kurss langeb 9,2 SEK/EUR Leida Formula PLC planeeritav konsolideeritud puhaskasum EUR-ides ja efektiivne tulumaksumäär 20(x2).a.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS eriala Enda nimi PALGATÖÖTAJA JA ETTEVÕTJA VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2009 Palgatöötaja Plussid: 1. Igakuiselt saab palka 2. Töögraafik on paindlik ja sobiv 3. Hea töö tulemuse korral makstakse preemiat 4. Firma poolt soodustused ja töövahendid. 5. Tööiseloom on mulle sobiv. Miinused: 1. Oht kaotada töökoht 2. Tööruumid ja seadmed on liiga vanad. 3. Töö võib olla füüsiliselt raske 4. Tööpäevad võivad olla pikad ning koormavad. 5. Kui Teised töötajad on haiged, siis võib olla kohustatud täitma nende töötajate tööülesandeid. Ettevõtja Plussid: 1. Teenib kas väiksemat või suuremat rahalist kasu. 2. On tuntud inimene ühiskonnas. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
