Paremasse homsesse viivad meid... Homme on juba tulevik ja seda kujundab igaüks endale omamoodi. Mõni keskendub oma väljanägemisele, mõni sisemusele, aga homsest mõtleme me kõik, sina ka. Kes teab, mis kõik veel juhtuda võib? Kas tekib katastroof, saame teada parimatest uudistest või on lihtsalt üks tavaline päev? Kõik tahavad, et nende tulevik oleks hea ja õnnelik, paremuse poole liikumiseks teeme omad valikud. Kui ma tahan saada maailma rikkamaks inimeseks, sest ma arvan, et siis olen ma kõige õnnelikum, püstitan endale eesmärgid ja pürgiksin nende poole. See tundub muidugi väga utoopiline idee, aga mida kõrgemad sihid, seda suurem potensiaal oleks üldse midagi saavutada. Ma ei teagi, kas raha teeb õnnelikuks, ma lihtsalt loodan seda, sest praegu tunnen
Igaüks on oma õnne sepp Nagu kõik teavad on olemas väga erinevaid inimesi. On neid, kellel läheb elus hästi ja ka neid kellel halvasti. Kuid kas kõik hoolitsevad oma heaolu eest ise, ehk siis kas igaüks on oma õnne sepp? Tihtipeale on tähtsamad inimesed, näiteks poliitikud, kõrge haridusega. Haridus ongi enamasti see, mis tagab hea töökoha. Hea töökoht aga omakorda raha, et elus hakkama saada. Inimene, kes saab elus hakkama ilma probleemideta ongi õnnelik inimene. Inimesed, kes õppimise ajal tegelevad millegi muuga, ei lähe isegi keskkooli, sest ei ole lihtsalt viitsimist, peavad leppima viletsa haridusega ja sellega kaasneb ka enamjaolt vilets palk. Aga alati ei ole see nii. Ma mäletan hästi, kui põhikoolis umbes seitsmendas klassis rääkis meile vene keele õpetaja, et on ka juhuseid, kui 2-line või 3-line õpilane saab tulevikus parema töökoha kui 4-line ja 5-line õpilane, sest halbadele hinnetele õppivad lapsed...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalame...
isegi välismaale õppima asumist. Kuna meie riigis on üpriski suur puudus kõrgelt haritud inimestest, eriti just noortest pealehakkajatest, siis oleks see suureks plussiks kogu ühiskonnale, kui noored omandaksid kõrged teadmised näiteks tehnikas. Just tehnika on see, mis muudab tänapäeva elu kergemaks ning kui tehnika muudkui areneb, siis läheb ka elu palju kergemaks. Kes meist ei tahaks ju mugavalt elada, otseloomulikult kõik tahaksid. Kokkuvõtteks on fakt see, et noored on meie tulevik. Siin ei ole mõtet isegi mitte mõttepausi võtta. Et tulevik saaks turvaline olla nii tänaste noorte kui ka meie jaoks, kes me ühel hetkel vanakesed oleme, ning et oodata noortelt palju paremat ühiskonnaelu ja paremaid võimalusi kõigile, peame me täna tegema ühiseid pingutusi. Ja pakkuma noortele turvalist koosolemise kohta. Minu poolest jätame ööklubis käimata ja panustame tulevikku. Noortesse siis.
Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homos...
Inimkond 10 000 aasta pärast lähtuvalt evolutsiooni teooriast Peamine evolutsioonifaktor on looduslik valik. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused määravad, kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele. Inimese põhitunnus, mis on aidanud inimesel olla edukas ja jätkusuutlik, on tema hea õppimisvõime ehk mõistus. Õppimisvõime on aidanud inimesel levida üle kogu planeedi. Näiteks Aafrikas väljarännanud ja põhja poole läinudesimestel inimestel ei kasvanud külmemas kliimas paksemat karvkatet, kuid tänu õppimisvõimele hakati sooja hoidmiseks kasutama loomanahku. Inimene pole kindlasti saavutanud oma arengu piiri ei vaimsel ega füüsilisel tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed pr...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas efektiivselt fossiilsete kütuste ikkest vabaneda, siis üldiselt ühel või teisel viisil temast...
Minu plaanid tulevikuks Nüüdseks olen juba kaheksa aastat käinud Maidla põhikoolis, üheksas aasta on hetkel käsil. Nende kaheksa aastaga on palju juhtunud, palju asju on selgemaks saanud. Viieteistkümne aastapärast on mul kolm imearmsat last. Selleks ajaks olen ma omandanud põhi-, kesk- ja kõrghariduse. Kui mu lapsed on väiksed, olen ma lastega kodus ning hoolitsen nende eest. Kuid kui nad juba koolis käima hakkavad, siis ma lähen tööle. Ma hakkan tööle ühes maailma suurimas ajalehes ajakirjanikuna. Põhitööna kirjutan ma "USA Today"-le, "The Wall Street Journal" ja "The New York Times"-ile. Kuid mõnikord rikastan ma ka Eesti ajakirjandust oma loometööga. Ma hakkan elama väga suures majas, koos oma mehe ja lastega. Meil on kaks nunnut Chihuahua ja palju kalakesi hiiglaslikus akvaariumis, mis asub elutoas. Meil on suur aed, kus on suur bassein ja laste mänguväljak. Meil on ka väike aiamajake, kus me saame suviti pere ja sõpradega grillid...
Mida vanemaks me saame, seda nõudvamaks me muutume. Mitte ainult reaalses elus, vaid ka unistustes. Viiesena suurimaks sooviks olnud barbimaja asendub viieteistkümneseks saamisel oma poisssõbra omamisega. Ei erine ka mina siinkohal hallist massist. Eneselegi teadmata olen unistanud asjadest ja inimestest, mis võiks kunagi minu elus eksisteerida, minu elu täiuslikumaks muuta seda kõike aga tulevikus. Mis saab siis, kui tulevik ongi käes? Ma olen maast madalast peale jumaldanud hobuseid omanud nende sarnaseid pehmeid mänguloomi, vaadanud neist filme, kogunud neist kleepse. Minu tulihingeline armastus hobuste vastu ei ole lakanud ka nüüd, olles juba 17-aastane. Oma ideealpildis oleks minust kolmeteist aasta pärast, olles 30, saanud profesionaalne ratsutaja ja ehk omaksin ka ise mõnda hobust ja väiksemat talligi. Elades infoühiskonnas, kus imedest enam rääkida ei
gümnaasiumisse ning otseloomulikult on palju kergem seal ka hakkama saada, KUI sa oled varem head tööd teinud. Arvan, et ütlen õigesti , kui väidan, et keegi ei taha vanas eas kahetseda nooruses tehtud vigade pärast. Õppima hakata pole kunagi liiga hilja, lihtsalt need kes on selle vea juba teinud, et nooruses on väikse laiskusehimu sisse harjutanud, on oma elust suure osa raisku lasknud. Me teame, et vigatest õpitakse aga ärgem meie seda viga tee. Meie tulevik on suuresti meie enda teha. Kui ma tahan olla edukas, siis ma pean õppima. See pärast ongi parem noores eas õppida kui vanas eas kahetseda.
Maailm on valla minna või mitte? Üha enam kolivad Eesti noored peale keskkooli mujale riikidesse. Näiteks minnakse ülikoolidesse õppima erialasi, mida Eestis ei ole. Paljud lähevad ka kõrgema palga pärast tööle. On ka lihtsalt seiklejaid, kes tahavad ennast kurssi viia teiste rahvaste kultuuridega ja tavadega ning saada uusi elukogemusi. Välismaale kolimine on hea võimalus keskkonna vahetuseks ja oma silmaringi laiendamiseks ning saadud elukogemused ei jookse mööda külge maha ja nii on kergem ka edaspidises elus hakkama saada. Sageli ei arvestata sellega, mida muutus võib kaasa tuua meile eestlastele, kes me oleme tihtipeale liiga sinisilmsed ja kitsarinnalised. Kuid kas siis minna või mitte? Põhilised põhjused miks noored mujale riikidesse kolivad on just kool ja töö. Eestis on väga väike tõenäosus, et sa suudad saavutada midagi maailmatasemel. Tööle minnakse just sellel põhjusel, et välismaal teenib ker...
Minu elu kutse Inimese elus üheks tähtsamaks asjaks on haridus ja töökoht. Hariduse saame me kõik koolist ühesuguse, aga töökoha peame me ise valima ja see ei pruugi olla alati lihtne. Mõned inimesed juba teavad, mida nad oma tulevikuga ette võtavad, aga on ka neid kes ei suuda otsustada või ei oska. Inimese tulevik sõltub väga palju temast endast. Kui palju on ta koolis läbi töötatud materjali omandanud ja kas ta oskab ka neid tulevikus kasutada. Kuid tihti on nii, et õpitakse ühte eriala, kuid tööle minnakse absoluutselt teise valdkonda. Selline asi võib juhtuda siis, kui inimene ei ole oma otsuses kindel ning ebakindel oma valikus. Õnneks mina olen leidnud endale sobiva ja meeldiva ameti ning tahan ka sellega tulevikus raha teenida.
sotsiaalse õiglusega. (liberalistlik heaoluriik versus sotsiaaldemokraatlik heaoluriik) 7. Oluline eesmärk on ühishüvede pakkumine. 8. Heaoluriigi põhimõtted mõjutavad kaudselt turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigi kaks põhilist tunnust 1. Ressursside ülekandmine (ülekandeühiskond ühest valdkonnast teise valdkonda) 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks Vaatame lk 14-15 jooniseid Heaoluriigi tulevik 1. Lai levik 20. saj. 50-ndad aastad 2. Sotsiaalkulutuste arv pidevalt suureneb 3. Niikaua kui toimib majandus, on võimalik teha sotsiaalseid kulutusi 4. Majanduskriis (1980-ndad; praegune) 5. Heaoluprogrammide rahastamine raskendatud. 6. Tulevikus ei kao heaoluriigi mudel, kuid juba praegu toimuvad ümberkorraldused 7. Heaolu tagamise kohustused jaotatakse ühiskonna sektorite vahel (heategevus) Demokraatlik levik (õpik, lk 17-22) A. Majandusearengu ja
Poliitika ja eetika Eetika vastu on tekkimas üha rohkem huvi. Arvatakse, et sõnu ,,poliitika" ja ,,eetika" ei saa väga ühes lauses kasutada. Miks nii ja miks on eetika tähtis? Enne, kui me saame sellele küsimusele vastata, peame endilt küsima, missuguses ühiskonnas me tahame elada, oma lapsi üles kasvatada ja millist ühiskonda neile pärandada. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus õiglus ja ausus valitseb, kus me oleme solidaarsed ja hoolime üksteisest ning tunneme lojaalsust ühiskonnaga ja usaldame ühiskonna poliitilist juhtkonda? Või teiste sõnadega: ühiskonnas, mis on kooskõlas meie väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hooli...
Kirjuta umbes 400-sõnaline kirjand, milles käsitled probleeme, millega Eesti ühiskonnal lähitulevikus tegeleda tuleb, ja arutled, kuidas sinu põlvkond saaks aidata neid probleeme lahendada. Too näiteid Eesti ühiskonnast ja/või meediast ja/või uuemast Eesti kirjandusest. Põlv, millel tulevik seisab Praeguse põlvkonna üheks suurimaks mureks on kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamine. Päevast päeva võib leida meediaväljaannetes kajastusi aina rängemate ja sagedamate looduskatastroofide üle, mis mõjutavad maailma majandust, toiduvarusid ja inimeste rännet. Eesti kui rahvusvaheline eeskuju ja pidevalt kestev vabariik peaks propageerima nii ülejäänud maailmale kui ka oma ühiskonnale jätkusuutlikke vahendeid ja loodusega arvestavat eluviisi
Kas tuleviku leppimise ja hea kooselu nimel võib mineviku unustada? Inimesed püüdlevad täiuslikkuse poole terve oma elu jooksul, kuid täielikult ei suuda seda keegi saavutada. Alati jääb midagi puudu või on miskit hoopis ülearu. Et täiuskkust saavutada peaksid kõik inimesed mõtlema ühtemoodi - nii ei teki konflikte ja huvide kokkupõrget. Kuid isegi parima tahtmise juures ei saavutata 100% -st üksmeelt. Üks lepib vähemaga , teine aga mitte. Kuid kas eestlase elu võiks olla täiuslik ja selline nagu me tahaks? Eestlased on alati silma paistnud oma vagadusega. Me oleme leppinud selle vähese maaga, mis meil on, kuna teame, et rohkema saamiseks pole me hetkel võimelised. See-eest suurriigid - võimsad ja tugevad - laiendasid oma alasid aastakümnete eest veriste sõdade arvelt hoolimata kas teised riigid jäävad püsima või mitte. Sama hoolimatult on tunginud Venemaa Eesti aladele, tuues kaasa mitmeid sõjakoled...
Tuleviku kool Minu arvates on tuleviku kool seline, et sa ei peagi kooli minema, kuna sa vaatad kodus arvutist või televiisorist, mida õpetaja räägib ja õpetab ning selle põhjal teed sa konspekti. Kodutöö saadab õpetaja sulle meilile. Kõik õppimine toimub arvutis. Õpikuid, vihikuid ega töövihikuid ei ole. Ning õpetaja näeb kõiki 30 õpilast oma arvutist, mida kõik teevad läbi veebikaamera. Tunnid on samad nagu praegugi kuid osad on ka uued, näiteks lendama õppimine erinevate lendamisvahenditega ning iga tund kestab 45 minutit. Kehalist kasvatust tehakse vabal ajal ning siis räägitakse õpetajale mida sa tegid 45 minuti jooksul ja kui sa midagi ei teinud ja valetasid õpetajale igasugust jama, siis on näha et sa muutud aina paksemaks. Need, kes on õpiraskustega, saadetakse haiglasse ajuoperatsioonile, mis annab tarkust juurde. Kui see operatsioon ebaõnnestub, siis saadetakse need õpilased ...
Mida peaks arvestama elukutse valikul? Elukutse see sõna hõlmab enda alla väga palju valikuvõimalusi. See on otsus, mida ei saa teha uisapäisa, vaid see tuleb mõelda väga hoolikalt enda jaoks läbi. Kuid mis tähtsust mängib selles haridus, mille me koolist saame? Kas ja miks me õpime terve elu? Keda ootab Eesti? Millised on võimalused välismaal töötamiseks? Kuidas olla valmis tulevikule? Need on küsimused, mille vastused tuleks endale selgeks teha juba koolieas. Mina arvan, et haridus, mille me koolist saame, mängib elus väga suurt rolli. Võib-olla isegi mitte haridus aga haritus. Oskus käituda ja iseseisev olla. Oskus endaga hakkama saada. Koolieas hakkvad tekkima suured unistused, mille poole püüelda. Koolis hakkab inimene mõistma, mis talle pakub huvi ja mis tema iseloomuga ei sobi. Kindlasti õpib inimene kogu elu. Kuigi see ei pruugi tähendada, et ta käib kogu elu kuskil koolis ja kool...
Kõige tähtsam küsimus? Kallis klassikaaslased, õpetaja! Peaaegu igaühel siit ruumist on suured ootused ja lootused tuleviku suhtes. Kõik meist ei tea küll päris täpselt, millised, kuid üks on kindel: madalad need igatahes pole. Peaaegu igaüks meist tahab saavutada rohkem kui teised. Latt on tõstetud kõrgele. Palju kõrgemale kui see oli varem ning iga põlvkond kergitab seda üha kõrgemale ja kõrgemale. Ühiskond nõuab noortelt üha rohkem ja rohkem. Kõike tuleb teha kiiremini, osavamalt, odavamalt, paremini. Tänapäeva elutempo on justkui rong, mis sõidab kiiresti ja pidevalt raputades ning need, kes kinni ei jõua hoida pudenevad paratamatult maha. Kuid mida teha siis, kui pole eesmärki, sihti? Paljude jaoks on ideaalne maailm selline, kus hommikul tõused ja õhtul heidad magama, aga kogu vahepealse aja tegeled sellega, mida iganes hing ihkab. Reaalselt on see võimalik vaid väga vähestel. KÕIK meist peavad ...
Koostanud: Kertu Roosla Tulevikumälestusi meenutades ''Mine nüüd lavale! Sa kuuled isegi, kuidas rahvas sind kutsub! See oli ju su elu unistus siiani, ega sa ometigi nüüd tagasi astu? Ei ei. Nii ei saa, mine juba!'' ütleb mu parim sõber. Ja nii ma astungi lavale. Tumepunased eesriided vaatavad mulle veel otsa, ruum läheb äkitselt pimedaks, publik tasaneb. Süda tuksub põues kohutavalt kiiresti ja tugevalt, ma tunnen ennast justkui võistlustel enne saja meetri jooksu, kõhus keerab, väga ärev on olla. See tunne on joovastav, õrnalt värisen, aeg tundub täpselt nagu seisvat. Ja järsku eesriie tõuseb. Ma näen pimeduses publikut. Valgusehelk valgub minu peale. See unenägu on mul jäänud müstiliselt hästi meelde ja seda oma üliäkilise lõpuga, mis seisnes tormilise äratusega minu sünnipäeva hommikul, kui mulle lauldi ja toodi tort. Kahjuk...
Haridus kas kohustus või võimalus ,,Kes avab kooliukse, suleb vangla oma" (V.Hugo). Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. On ka teada ,et hariduse omandamine on kohustuslik seitsmeteistkümne eluaastani või siis põhikooli lõpuni. Samuti on võimalus ennast edasi harida ehk õppida edasi , kasvõi elu lõpuni. Esimese koolimineku kogemus tekib tõenäoliselt kuue- või seitsme aastaselt ning see tähendab ka mingil määral iseseisva elu alustamist. Esimese hariduse omandamine paneb aluse täiskasvanu edasisele elule. Esimeste kooliaastatega tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Kui perekonnas pole hariduse omandamine au sees ja sellele suhtutakse pealiskaudselt ,siis mõjutab see ka last ...
Maailm on valla minna või mitte ? Minul, gümnaasiumi õpilasel, ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kelleks saan, millega ma tegelen ning kus pesitsen 10 aasta pärast. Mida teha, kuhu minna? Valikuid on piiritult ja see teeb otsustamine väga raskeks. Kindlasti on ju lihtsam, kui kaalul oleks vaid kaks ust tulevikku . Mida teha peale gümnaasiumi, on küsimus, millele sooviksin leida vastuse. Olen paika pannud endale ühe prioriteedi saada ülikooli haridus. Kuid mis eriala, seda ma välja mõelda ei ole suutnud. Suuresti sõltub mu valik nendest kolmest aastast, mis tuleb mul läbida Järvakandi Gümnaasiumis. Kooli lõppedes ma tean, kuidas on kulgenud minu õpperada ning mis on vaevanähtu tulemus. Selle aja peale peaksin aimama, mis mind köidab ja suutma teha elus järgmise käigu. Paljud võtavad peale gümnaasiumi vaba aasta. Sellel perioodil loodetakse välja mõelda põhipunktid, millele ...
Koos kiireneva elutempoga kasvab iga päev meie tarbimine. Nii materiaalselt kui ka vaimselt. Peame pidevalt maailma asjadega kursis olema, peame järgima viimaseid moetrende ning omama kõiki kaasaegseid vidinaid. Vastasel juhul võidakse meid popkultuuri poolt tembeldada ajast maha jäänuteks. Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. ...
Tüli või mitte , paarilise omavaheline mõistetavus ning usaldus on see ,mis neid ikka koos hoiab. Elujooksul saavad nad omavahel nii kalliks , et andestada üksteisele on kerge. Kaaslane on kallimale saatuseks , aidates ning toetades teineteist terve kordaläinud elu. Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ette määratud. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevik, kas siis seda ühele indiviidile või siis hoopis paljudele inimestele korraga, ja seda olenevata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatust võib näha ka kui vältimatu ja muutmatuna, kuid seda on jällegi võimalik suunata, kui indiviidid valivad erinevaid eluteid. Selleks ,et saatuse suunda mitte muuta jäävad kaaslased kokku. Nende elu oleks justkui üks. Inimene võib olla teisele saatuseks , kui armastatu heidab hinge , võib kaaslase süda murduda
· Aasta vabaks, siis üks eelnimetatud variantidest · Piiramatu vabadus Gümnaasium · Gümnaasiumi lõpetanuid soosib tööturg · Kuid on alati võimalus veelgi rohkem õppida · "Inimene õpib kogu elu" · Vastus on lühike ülikool · Gümnaasium annab elule põhja, ent ülikool ehitab katuse Haridus on tähtis iga inimene peaks jõudma nii kaugele, kui ta vähegi suudab Tulevik on kauge mõiste, ent ometigi algab selle kujunemine meie esimesest hingetõmbest püüdkem helge tuleviku poole
Ükskõik milline raiskamine võib meile elus mingil hetkel kätte maksta. Mõtlematu ja edaspidisega mitte arvestades tegutsemine võib kaasa tuua selle, et kahetseme seda ise või on keegi teine selle peale pahane. Olgu siis tegemist ande, aja või loodusvarade raiskamisega. Mida lähemale kevad ja kooli lõpetamine jõuab, seda rohkem näen oma klassikaaslaste seas seda, kuidas toimub ande raiskamine. Pärast põhikooli lõppu tegid inimesed valiku ja tulid gümnaasiumisse. Keegi ei sundinud neid sellist valikut tegema. Selle asemel, et õppida, tegeletakse terve kooliaasta lustimisega. Tulles gümnaasiumisse, peaks oma annet siiski kasutama. Praeguses eas peaks juba selge olema, et õppimine toimub enda, mitte õpetaja või lapsevanema jaoks. Teada- tuntud tõde on, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi. Väga kurb on, et kõik inimesed ei kasuta võimeid ära ja raiskavad neid. Kooli tulek on m...
Minevik + Olevik = Tulevik Kallid kaasõpilased! Minu nimi on ... ja ma tahaksin rääkida mineviku mõjust tulevikule. Kui me minevikku muuta ei saa, kas see tähendab, et ka tulevik on kivisse raiutud? Oleme palju lugenud ja õppinud oma mineviku kohta. Selle kohta, kuidas Eesti vabaks sai ning ka selle kohta, kuidas meilt iseseisvus ära võeti. Kuid kui palju me tegelikult teame? Me võime kuulata oma vanavanemaid rääkimas sõjaaegadest. Me võime tol hetkel seda isegi mõista ja nende valu jagada. Kuid paar päeva hiljem on see ununenud ning me jätkame oma tavalist elu. On olemas oht, et meilt röövitakse taas iseseisvus. See oht on koguaeg olemas olnud ja ei kao
MÕJUTAVAD POSITIIVSED TEGURID · Soodne transpordigeograafiline asend- avatus Läänemerele, võimalus välissidemeteks · Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala- võimaldab transiitkaubandust · Pöördumine uute turgude otsinguil " näoga lääne suunas" EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD NEGATIIVSED TEGURID · Mere jäätumine külmadel aastatel · Venemaa majanduslik ebastabiilsus · Maavarade vähesus · Piirkondlik ( regionaalne) areng ebaühtlane EESTI TULEVIK MAAILMATURUL ·Transiidi arendamine- vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laomajandus ·Kõrgtehnoloogiline tootmine- vajalik haritud tööjõud ·Kohalikel loodusvaradel baseeruvad tooted- vajalik haritud tööjõu ·Tooraine eksport- puit, turvas ·Tooted, mlle tooraine tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse- kangad, elektroonika
Architecture and cities in the future · The painting by Frank R. Paul · Cities made of steel, glass and plastic · Massive skyscrapers, roof-top aerodromes, wide pedestrian boulevards, metal roadways, urban space launch pads, noise regulations. · Cities must change radically to achieve long-term sustainability. · Energy, food and water sources, transportation systems and basic infrastructure, must all adapt to emerging pressures from climate change, dw...
Life in future I think that technology will definitely influence our lives, but I don't think that life will be better than now, rather worse. The air won't be suitable for breathing so there will be probably some kind of masks or glass cities, where to live. Water won't be drinkable and people will buy all needful water from shops, actually not from shops but from the internet, because there won't be shops anymore. Food nearly won't exist anymore; energy will come in tablet form. Transport will be a lot comfortable and faster. Cars will be soundless and all vehicles will whir ten times faster. You will think nothing of taking a holiday in outer space. Students will learn from TV, recorders and teaching machines. They will get pills to make them learn faster. We shall be healthier, too. There will be no common colds, cancer, tooth decay or mental illness. But this will be artificial and impermanent....
Kuhu ma suundun? Millised on mu eesmärgid? Mida ma elult soovin? Paar aastat tagasi needsamad küsimused vallutasid mu pea. Mõtlesin neile tihedamini, kui ilm muutus. Aga kui tihti mõtled sina neile samadele küsimustele? Või millal sa viimati mõtlesid neile? Millise emotsiooni need sinus esile kutsusid? Need jubedalt kõlavad küsimused hirmutavad alati, kui nendega silmitsi seista. Neid aga ei tasu karta. See kõik on tulevik. Sõna tulevik - see on midagi suurt ja põnevat ja uut, mida me elame läbi iga sekund. See möödub kiiremini, kui me arvata oskaksime. Seepärast ei tasu jääda käed rüpes vaatama, vaid tuleb hakata tegutsema. Isegi kui sa ei tea, mida edasi teha, siis tuleb olla avatud kõigele, mis sind ümbritseb. Ettevõtmised, sündmused, kuulutused, sinu huvid, miskit mis köidab su tähelepanu kas või natukenegi. Sa ei tea kunangi, kui suurt kasu võib see sulle tuua, milliseid ideid see võib sulle
Minu elu kutse Minu tulevik on minu jaoks väga tähtis. Need otsused ja valikud, mis ma peale põhikooli lõpetamist teen, mõjutavad minu tulevast elu. Seetõttu pean selgusele jõudma endas, oma soovides ja unistustes, et teha õigeid valikuid. Põhikooli lõpetamine on minu elus oluline sündmus. Peale põhikooli kavatsen minna gümnaasiumisse. Kui mõlemad koolid läbitud, on aeg astuda iseseisvasse ellu. Paljud noored teavad juba varakult, mida nad tulevikult ootavad. Õnneks olen ka mina jõudnud otsusele,
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud.
TEHNIKA MEIE KODUDES. SiSSEJUHATUS Tehnika areng on muutnud ühiskonna elukorraldust. Kõikvõimalikud leiutised alates mobiiltelefonist , arvutist kuni mp3 mängijate ja intelligentsete külmkappideni hoiavad aega kokku ja teevad elu lihtsamaks. Inimkonda ootab ees täpselt selline tulevik, nagu ulmefilmidest näha võib. MOBIIL: Samas oleme me paljuski nende mugavate asjade ohvriks langenud, näiteks on kellegil kindlasti tööle/kooli minnes mobiiltelefon koju ununenud, ning sellele uuesti järgi mindud. Saaksime ju päeva ka telefonita hakkama, ent see on nagu külge kasvanud kui teda pole, tunned end alasti. Uuendusi tekib iga päev ja enamasti on nende ideeks elu lihtsustamine. Nutikad telefonid,
Suitsetamine-inimese hävitaja Suitsetamine on inimesele väga kajulik,kuid noored ei mõtle sellele eriti. Suitsus on palju kahjulikke aineid, mis hävitavad inimese organismi. Noored, kes suitsetavad ei mõtle sellele, mis ootab neid tulevikus.Iga suits, mida nad tõmbavad kahjustab nende organismi. Suitsu kõige kahjulikumad ained on: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust. Nikotiin on tugev närvimürk, mida ühes sigretis on 1,2mg. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites, kui mõni organ ei saa piisavalt verd võib selle mõni osa kärbuda ja siis tekib kangreen või infarkt. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on ühes sigaretis umbes 4%. Sattudes kopsudest verre häirib vingugaas vereliblede tööd, mistõttu organismi hapniku varustus väheneb ja selle tagajärjel väheneb ka inimese jõudlus. Tõrv sisaldab umbes ...
tööstusgigantide õigusi piirates. Jätkuvalt suurt kahju tekitab väheteadlik elanikkond, kelle suurimaks väärteoks on jäätmetega valesti ümberkäimine. See probleem on aktuaalne nii läänemaailmas kui ka arengumaades. Peame aga tõdema, et kui osad riigid, nagu Rootsi, taaskasutavad peaaegu kogu oma prügi, siis peavad selleks võimelised olema ka teised. Võimuorganite pingutusest siiski üksi ei piisa. Paljugi peame veel muutma enda käitumises, et tagada puhtam tulevik. Üks põhjustest, miks ei kiputa keskkonna eest hoolitsema, on see, et inimesed on ikka veel nõukogude mentaliteediga ollakse ükskõiksed ülehomse päeva suhtes ja arvatakse, et nende tegudest ei olene midagi. Tuleb arvestada, et paljud jäätmed on mittelagunevad ja sisaldavad suurtes kogustes mürkaineid. Kes meist ei oleks märganud prügi täis metsaaluseid? Sellist teguviisi ei saa õigustada selgitustega ,,ei ole kuhugi viia" või ,,nii on lihtsam". Kuna oleme
Enne kui hakkate tudengeid juurde tootma, parandage praeguste olukorda Seda arvamuslugu lugedes nägin probleemiks tudengite rasket majanduslikku seisu. Kuna ülikooli kõrvalt on raske tööl käia ning enamus ei leiagi üldse tööd ja riigitoetus on väga väike, siis on tudengitel väga raske hakkama saada. Ka hinnad igalpool muudkui tõusevad aga toetus muudkui langeb. Varsti ei lähegi enam keegi ülikooli, sest lihtsalt ei saa seda endale lubada. Artiklis oli räägitud, et enne tuleks tudengitel elu kergemaks teha ja siis alles kõrgharidus tasutaks teha. Muidugi on see õige, kuid mida see tasuta kõrgharidus nii halba siis teeks? Muidugi tuleks rohkem tudengeid juurde, kuid seis ei tohiks ju halveneda. Kui parandada praegu olukorda ja siis teha tasutaks kõrgharidus, siis neid juurde tulnud noori oleks nõnda palju, et kohe oleks kõik taaskord samas seisus nagu enne. Seega minu arvates see väga midagi ei muuda. Muidugi võiks olla kõrgharidus tasu...
Mina 20 aasta pärast Elu on täis valikuid. Iga hommik peame valima, kumma jalaga voodist tõusta, iga õhtu aga, kummale küljele enne magamajäämist pöörata. On masendav mõelda, et kogu saatus, kogu meie tulevik põhineb ainuüksi meie endi valikutel. Kui midagi valesti läheb, siis ei saa selles kedagi teist peale iseenda süüdistada, ja see juba on, millele mõelda. Kahekümne aasta pärast on maailm teistsugune olen selles veendunud. Vahest on siis juba sellised mootorsõidukid, mis kütuse asemel magnetvooge kasutavad, vahest pole neil enam mootoreid üldsegi vaja ja nad saavutavad helikiiruse. See oleks mõnus, reisida oleks väga kerge, oleks võimalik ühe
Tallinna Inglise Kolledz Referaat Vesinikuauto-tuleviku päästja või hävitaja? Koostaja: ............... 8b Juhendaja: õp................ Tallinn 20.. Sissejuhatus Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima globaalsest soojenemisest ja looduse saastamisest, mis on Maale ja inimkonnale suureks probleemiks saanud. Õnneks on tehnoloogia väga palju arenema hakanud ja see võimaldab ka uute ning kasulike leiutiste valmistamist. Autotööstuses on hakatud välja mõtlema uusi viise keskkonnasõbralike autode tootmiseks ja üheks võimaluseks loodust puhtana hoida on vesinikuauto valmistamine. Hetkel veel vesinikuautosid müügil pole, kuid juba sõidab maailmas ringi mõningaid prooviautosid. Näiteks Saksamaal sõidab juba kaks aastat 17 prooviautot, Isalandis on juba kuus aastat tagasi avatud vesinikut...
Fourth level Fifth level Eesti pinnavee seisund täna Üks parimaid Euroopa Liidus. Pisut enam kui 70% Eesti vetest on heas looduslikus seisundis. Veekogud on enamasti looduslikud ning puutumatud. Tulevik Inimmõju praktiliselt märkamatu: Likvideerida tammid. Piirata reostust. Piirata veekasutust. Tänan kuulamast!
Verbs of motion Verbs of motion ACTUAL HABITUAL MEANING To walk To ride To fly To carry, bring To lead To drive To swim, sail To run Unprefixed Verbs of M otion , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , TO GO PAST PRESENT FUTURE PAST PRESENT FUTURE , as in the model. Use adverbs of time. Model: . . . 1. . 2. . 3. . 4. ? 5. ? 6. . The Past Tense of the Verb The verb in the past tense (, , , ) denotes movement in one direction. : , . . . . . Use the verbs , , , , , in the required form. 1. _______ . . ________ 2. . ...
Elu on veider. Inimesed sünnivad siia maailma, olles puhtad lehed, teades elust mitte midagi. Nad ei ole kogenud rõõmu, valu, raskusi ega õnne. Ausalt öeldes ei ole nad kogenud ühtegi asja, mis nende elukäigu kujundamisel määravaks teguriks saavad. Siiski on kõikide inimeste saatused erinevad, nagu on erinevad ka inimesed. Aga mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus või keskkond? Inimese elus saab kindlasti tema elukäigu otsustavaks osaks suuresti tema keskkond. Varsti pärast sündi hakkame elama koos oma vanematega. Veedame nendega kõige rohkem aega ning õpime neilt kõik algsed teadmised. Nemad on need, kellelt võtame eeskuju edaspidises elus. Vähem tähtsatel kohtadel meie elus on sõbrad ja lähedased, kes mõjutavad meie elu samamoodi, kuid vähem. Kõikidel nendel inimestel on meie elus rollid, kellelt me võtame eeskuju, kelle moodi me tahame või ei taha olla. Teine oluline tegur meie elus on pärilikkus. Pärilikkusest oleneb kindlas...
MIS ON STRESS? Mis siis on ikkagi stress? Stress on lai mõiste mis hõlmab mitmeid tunnete ja käitumise aspekte. Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik. Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Kuid siiski, stress ei ole ainult negatiivne. Näiteks emotsionaalse või vaimse stressi põhjus võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv - nt. edutamine võib olla sama suur stressi allikas kui positsiooni kaotus. STRESSI ALLIKAD Tööga seotud stressi probleem üldiselt on tingitud töökorraldusest nii füüsilisest kui ka kultuurilisest keskkonnast
Essee- Kas eesti keelel on üldse tulevikku? Milline on eesti keele tulevik? Tänapäeval on see teema üsna populaarne, seoses pagulaste sisserändega. Küllap ongi paljude inimeste tugev negatiivne hoiak pagulaste suhtes seotud eesti keele tulevikuga. Pigem on eestlased valdavalt pessimistliku ellusuhtumisega ning samamoodi ka selle teemaga- eesti keelel pikaaegset tuleviku ei nähta. Mina kuulen pigem negatiivseid arvamusi vanemalt generatsioonilt. Soliidses eas olevad inimesed kaeblevad, et eesti keelt hakkab ja juba mõjutab tohutult inglise keel. Nad arvavad,
Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast Olen olnud õpilane juba üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki, mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress. See on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda, et olukord püsib meie kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist tingitud stress võib olla selline, et tahetakse saavutada liiga palju ning kui see ei õnnestu, oll...
Kas eesti keelel on tulevikku? 3 SEKUNDIT Tervist, lugupeetud kuulajad, mina olen Peeter Paan ning täna ma kõnelen teile eesti keele tulevikust. Mainiksin kohe alguses ära, et Eesti keelt räägib emakeelena natuke üle miljoni inimese, kellest enamus elab Eestis. Kuna Maakeral elab juba peaaegu 7 miljardit inimest, siis see 1 miljon 7 miljardi kõrval on nagu väike sipelgas suure elevandi kõrval. Kuna keelerühm on tõesti suhteliselt väike, siis kas sellel on üldse mingit tulevikku ja kas eesti keelega on midagi peale hakata näiteks poole sajandi pärast? Keeleprofessorid väidavad, et eesti keel võib mõne aastakümne pärast pöördumatult hajuma hakata. Juba praegu on olukord üsna kriitiline. Ega eesti keel välja ei sure, aga paarisaja aasta pärast seda lihtsalt nii laialt ei eksisteeri, sest vaid murdosa praegusest kõnelejaskonnast räägiks sed...
Eesti 50 aasta pärast Haridus on suunatud tulevikule ning Eesti tulevik haridusele. Selleks, et Eesti väikese riigina toime tuleks tuleb tal olla aktiivne ning innovaatiline. 50 aasta pärast on Eestist saanud teadusmaa. Kuna Eestis oli vähe väga väärtuslikke loodusresursse, siis hakati panustama inimestesse ja teadusesse. Loodi uus sotsiaalne kõrgharidussüsteem, mis teeb kõrgharidusele paljudele kättesaadavamaks. See kujutab endast lepingut, millega õpilane saab kogu haridusele kulutatud raha riigilt tagasi, peale seda kui ta
,,Aeg ja inimene" Meie elus võib juhtuda situatsioone, kus me ei oska ajaga midagi peale hakata minevikus elada tähendab seda, et aeg justkui peatuks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti ning ainult hetkes elada tundub hoopis nagu me ei vastutaks oma tegude eest. Mis siis oleks inimeste jaoks kõige õigem, et aega väärtuslikult kulutada? Aeg ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peitub meie endi kogemused elust. Läbi kogemuste me muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, kui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui pole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja kaov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: ,,Mida ma sellest õppisin?" , ...
,,Tegutseda saab siis, kui enam ei karda’’ (Tommy Hellsten) Millegi pärast on üldine arvamus Eesti noortest kui mugavatest äraolijatest. Justkui inimesed käivad koolis lihtsalt selleks, et kuuluda tavapärasesse ühiskonna normi. Milles aga seisneb õpilaste laiskus? Kas tõesti ei lähe noortele korda, milline on nende tulevik ja kuidas nemad seda muuta saaksid? Tihtipeale polegi probleemiks laiskus, vaid pigem teadmatus ja kartus. Iga ühiskonna korralikuks funktsioneerimiseks on vaja rahuldada oma liikmeid. Kõigile meelt mööda olla on keeruline, kuid ometi just seda nõutakse oma linnalt ja riigilt. Igas linnas on oma linnavolikogu, kus toimuvatel koosolekutel pannakse paika antud asukoha normid, kuidas miski toimuma peaks ja nii edasi. Probleemidega, mis mõjutavad tervet linna, peab
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
