05 2014) 9 2.2 Häirekeskuse tutvustus: Häirekeskus on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, kes asutati regionaalsete häirekeskuste ühendamise teel 1. jaanuaril 2005. aastal. Nende aastate jooksul on Häirekeskus kujunenud professionaalsete ja sõbralike töötajatega ühtseks meeskonnaks. Häirekeskuse põhitegevused on: 1. Hädaabiteadete menetlemine: Euroopa ühtne hädaabinumber 112 2. Politsei numbrile 110 tulevate hädaabiteadete töötlemine (Põhja-, Lääne- ja Ida keskuse teeninduspiirkond); 3. Abi-ja infoteadete menetlemine: Päästeala infotelefon 1524 Kohalike omavalitsuste abitelefon 1345 Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 2.3 Regionaalsete häirekeskuste kontaktandmed: 2.3.1 Põhja keskus: Erika 3 10416 Tallinn tel: 628 7400 faks: 628 7457 e-post: [email protected] ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)
19. sajandil pidasid Ameerika kudumisvabrikute omanikud suhteliselt detailset kulude arvestust, mis üheltpoolt võimaldas tegelda efektiivsuse parandamisega ja teisalt oli aluseks hinnakujundamisel 1885.a. Henry Metcalf avaldas raamatu:Cost of Manufacturers 20. Sajandi algul töötas Andrew Carnegie välja kuluarvestuse süsteemi, mis võimaldas päevade ja nädalate lõikes saada detailset ülevaadet ühe tooteühiku kohta tulevate materjali- ja palgakuludest USA suurkontsernid Du Pont Powder Company ja General Motors tegelesid samuti aktiivselt firma tegevuse mõõtmise ja kontrolliga. Tänase päevani kasutavad ettevõtted Du Pont’i võrrandit finantsseisu analüüsimisel 20. sajandi kahekümnendatel aastatel juhtimisarvestuse areng seiskus, sest tähelepanu keskpunkti tõusis raamatupidamisaruannete koostamine seoses auditeerimise tähtsustumisega
Nende arvele saab kirjutada veerandi kogu maailma kaubandusest. Näiteks: 1.toiduained ja joogid (nt Nestlé, Coca-Cola), 2.esmatarbekaubad (nt Johnsson&Johnsson, Procter&Gamble), 3.rõivad-jalatsid (nt Nike, Benetton), 4.kodutehnika ja elektroonika (nt Electrolux, Panasonic), 5.arvutid (nt Apple, HP), Säästev areng on kompromiss majandus ja keskkonnainimeste vahel. Kuidas majandada nii, et ressursse jätkuks kõigile ja elukeskkond ega –kvaliteet ei kannataks praegu ega ka tulevate põlvkondade jaoks. Need kolm on omavahel vägagi tihedalt seotud. Mida rohkem maailm globaliseerub ning muutub ühtlasemaks, seda enam muutub säästev areng. Suured korporatsioonid kasutavad tohutul hulgal maailma varusid, varud vähenevad, säästev areng langeb. Mida rohkem muutusi maailmas toimub, seda rohkem säästev areng muutub. Maailmat tuleks hoida ning suured korporatsioonid peaks pidama piire, sest säästev areng on midagi sellist, mis mõjutab
piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. NAABRUSÕIGUSED Kahjulikud mõjutused (§ 143) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kui käesoleva paragrahvi eelnevalt nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult
siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda. Välikeskkonna aistingud - kui retseptorid puutuvad kokku välikeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Sisekeskkonna aistingud - retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis, lihastes, kõõlustes (nälja, kehatemp, tasakalu jmt aistingud ) Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel: 1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine)
Positsioon peab olema selline, et värav oleks kogu aeg kaitstud ja et kontrolli all oleks võimalikult suurt osa väravaesisest alast. Õige asetumise korral on kergem ära lõigata läbisööte kaitsjate selja taha (tuleb jälgida kaitseliini) ja löökide puhul teeb see vastasel värava löömise raskeks (tuleb liikuda löögile vastu ja lööginurk väikseks muuta). Löökide puhul peaks väravavaht asetsema palli ja värava keskjoone vahel. Äärtest tulevate tsenderduste puhul tuleb arvestada: 8 palli kaugust otsajoonest palli kaugust eespostist mängija kiirust ja pallivaldamist. Soovitused mitte minna eespostist kaugemale, kui pall on ääres ehk küljejoone juures ( värav kaob ära) mitte võtta positsiooni arvamise peale positsioonivalik peab toimuma palli asukoha järgi
· Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks teostamine ja rakendamine; mõõdetav igapäevaelus ette tulevate ülesannete lahendamisega). Süsteemsed lähenemised · Eristatakse potentsiaal ning realiseeritud võime · Renzulli-Mönksi andekusemudel (Mönks, 2003) andekuse avaldumiseks on oluline lisaks kõrgele intelligentsusele ja/või erivõimetele ka loovus ning ülesandele pühendumine, motivatsioon andekuse avaldamisele avaldab mõju kasvukeskkond (kool, vanemad, kaaslased) · Lisaks ka kultuurikeskkond laiemalt (mis on soositud, suhtumine andekatesse)
lah Lõigatud lainete esinemistõenäosus on kuni 330 kV liinidel umbes 90%, kõrgematel pingetel 50%. Eriti järsu tõusuga laineid põhjustavad masti või trossi tabavad välgud, kui sellele järgneb isolaatorite ülelöök faasijuhtmesse. Välgulöögist liini lähedusse võivad põhjustada isolaatorite ülelööki kuni 35 kV liinidel ja põhjustada faasijuhtmetes nn. indutseeritud pingelaineid. 72. Pingelaine toime pingelaine jõudmisel alajaama Liinidest alajaama tulevate liigpingelainete vastu kaitstakse alajaama ventiillahendite ja liigpingepiirikutega. Joonis 5.34 Kaitse liinilt tulevate liigpingelainete vastu 73. Liigpingepiirikute paigalduspõhimõtted Liigpingepiirik tuleb paigutada trafole nii lähedale kui võimalik, soovitavalt lüliti ja trafo vahele. Liigpingepiirik tuleb ühendada alajaama maanduskontuuri võimalikult lühikest teed pidi. Trafo maandus ühendatakse samasse maanduspunkti kuhu piirik. Kui võimalik, tuleb
difraktsiooniribad on kitsad, võime piisavalt suurel kaugusel silinderpinna kõverust ühe riba piirkonnas mitte arvestada. Saame intensiivsuse sõltuvuse nurgast, mille vaadeldav suund moodustab pilule langeva valguse suunaga. Esimesel joonisel näidatud suunas (nurk ) on pilu tagumisest servast tuleva kiire poolt läbitud tee võrra pikem esimesest servast tuleva kiire omaga võrreldes. Olgu see antud näites . Pilu jaguneb nüüd neljaks võrdse laiusega tsooniks, millelt tulevate lainete summaarsed amplituudid on võrdsed. Et kaks neist on pluss-, kaks aga miinustsoonid, tuleb kiirguse summaarne amplituud null ning pilu paistab sellest suunast vaadates tumedana. Teisel joonisel (nurk ) "mahub pilusse" kolm tsooni - seetõttu on summaarne amplituud nullist erinev ja pilu paistab heledana. Seega on pilu läbinud kiirguse maksimumide tingimus ( - pilu laius): BRAGGI Kui teha oletus, et laine peegeldub aatomkihilt, saame maksimumide tingimuseks
Kuigi kliima on Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse tugeva mõju tõttu valdavalt mereline, siis on Põhja-Portugalis mägede tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhjas on kliima jahe ja vihmane, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Kliima on kaugemates põhjaosades parasvöötmeline. Lõunas on aga kliima kuiv ja soe, valdavalt lähistroopiline ja sekka ka mõjutusi Vahemerelt. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevate mõjusid. Keskmine temperatuur on 10 º 20 º C. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9 ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem. Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades
Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. Sekundaarlainete interfereerumise tulemusena tekib uus lainefrondi asend. Lõpmatu hulga lainete liikumise lihtsustamise eesmärgil jaotas Fresnel lainefrondi tsoonideks. Tsoonide asetus lainefrondil aa oleneb väljapunkti P asukohast, milles sekundaarseid laineid liidetakse. Tsoonid joonistatakse punkti O ümber, mis on vaatluskohale P kõige lähem punkt lainefrondil. naabertsoonidest tulevate lainete käiguvahe on /2. Need lained kustutavad teineteist. Kui tõketest vabal lainefrondi osal saab joonistada täpselt paarisarv fresneli tsoone, siis punktis P tekib difraktsiooni miinium. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piirest tulevad lained kustutamata, mis tõttu tekib difraktsioono maksimum. See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim
muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. Sekundaarlainete interfereerumise tulemusena tekib uus lainefrondi asend. Lõpmatu hulga lainete liikumise lihtsustamise eesmärgil jaotas Fresnel lainefrondi tsoonideks. Tsoonide asetus lainefrondil aa oleneb väljapunkti P asukohast, milles sekundaarseid laineid liidetakse. Tsoonid joonistatakse punkti O ümber, mis on vaatluskohale P kõige lähem punkt lainefrondil. naabertsoonidest tulevate lainete käiguvahe on /2. Need lained kustutavad teineteist. Kui tõketest vabal lainefrondi osal saab joonistada täpselt paarisarv fresneli tsoone, siis punktis P tekib difraktsiooni miinium. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piirest tulevad lained kustutamata, mis tõttu tekib difraktsioono maksimum. See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim
- 25.aprill NL ja USA kohtumine Elbel aprill-juuni 1945 – San Francisco konverents – asutati ÜRO. Organisatsioon jõustus 24. oktoobril, mida tähistatakse ÜRO päevana. Samal päeval, mil toimus kohtumine Elbel, piirasid venelased Berliini ümber (marssal Žukov). Berliin kapituleerus 2.mail. 28.aprill kommunistlikud partisanid hukkasid Mussolini. 30.apr. Hitleri enesetapp. - 4.mail kohtusid läänest tulevad liitlased Itaaliast tulevate vägedega 7. mai – Jodl kapituleerus Reims’is lääneliitlastele. 8.mail Saksamaa kapituleerus NSVLle - Kapitulatsiooniaktile kirjutasid alla Žukov ja Keitel. NSVL, USA, I. ja Pr. võtsid kõrgema võimu Saksamaal enda kätte. 4. Potsdami konverents - Truman, Attlee, Stalin - Kolme riigi tippjuhi kolmas ja viimane kohtumine toimus juba pärast Saksamaa kapituleerumist 1945.a. juuli-august Potsdamis. Selleks
0,1...0,7 nm). Võrebaas (n) - aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. Võre koordinatsiooniarv (k) - võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallivõrede tähistamisel) Aatomiraadius (R) – nt. lihtsa kuupvõre K6 korral pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist a. Võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus - võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse (kristallivõrel H6 on see 0,52; K8 – 0,68; kristallivõredel K12 ja H12 – 0,74). Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. Polü- ja isomorfism Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks (nt. Fe ja Ti). Erinevate
välja.Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. 2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada: Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.
välja.Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. 2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada: Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaazides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.
Igal leegionil oli oma kindel piirilõik, millel ta pidi korda hoidma. Lisaks leegionitele mõeldud kindlustatud baasidele olid piiridel ka abivägede rügementidele mõeldud kivikindlused. (Imperial Roman Army 2012) 1.1. Relvastus Esimesel sajandil oli leegionäride põhirelvastuseks paar viskeoda (pilum), lühike sirge mõõk (gladius), kujult gladiusele sarnanev pistoda (pugio), ristküliku kujuline painutatud kilp (scutum), kaela kaitseva kraega ja kõrvu ning ülevalt tulevate löökide vastu kaitseva äärega ``Galli kiiver`` ja metallplaatidest koosnev keha ja õlgu kaitsev turvis (lorica segmentata). Mõned sõdurid võisid kaasas kanda ka väikeseid viskenooli (plumbatae), aga see ei olnud laialt levinud. (Roman Legions 2012) Pilum (lisa 1) oli umbes 2 meetri pikkune viskeoda, mis koosnes kahest osast. Esimene osa oli puust vars, mis oli umbes pooleteise meetri pikkune. Teine osa oli raudpulk, mis lõppes kidalise
(2.57) PVA = PMT = PMT 1 - 1 n . i i i (1 + i ) Pikemalt välja kirjutatuna on annuiteedi nüüdisväärtus kõigi tulevikus tulevate diskonteeritud rahasummade summa: n t 1 (2.58) PVA = PMT t =1 1 + i . 4 Seda oleks olnud võimalik tuletada ka väga lihtsalt: annuiteedi tulevase väärtuse valemi oleks pidanud vaid läbi jagama teguriga (1 + i) n . Selline on valemite FVA ja PVA seos . Näide Oletame, et saate 3 aasta jooksul iga aasta lõpus 2000 krooni
Nii et inimene pole omanik ja valdaja nagu seda eeldap antropotseentriline eetika, vaid hooldaja, kes peab hoolitsema maailmast, mida lõi Jumal. 45Iseväärtus on liigidel ja kogu loomisel, loodusel on holistlik iseväärtus, inimene on hooldaja. 46Loetle loodukaitseeetika põhiteesid · igal liigil on õigus olemas olla · Kõik liigid on üksteisest sõltuvad · Inimesel on kohustus käituda heade peremeestena/haldajatena · Inimesel on vastutus tulevate põlvede ees · Austus inimelu vastu ja hoolitsus inimhuvide eest sobob kokku austesega looduse eest · Loodusel on vaimne ja esteetiline väärtus, mis ületab selle majandusliku väärtuse Liikide säilimine on vajalik sellepärast, et uurida elu päritolu 47Mis on süvaökoloogia? Selle põhiteesid... Inimesi on liiga palju. Tarbimisekultus peab asendama keskonnaväärtuse rõhuga. 1
elementaarosakesed pommitavad hapniku ja lämmastiku molekule, ergastavad neid ja sunnivad seega valgust kiirgama. Mitu J tööd teeb vooluvõrgust võetud 1A vool 1s jooksul? A-voolu töö U-pinge (potensiaalide vahe juhi otstel) I- voolutugevus ehk laengu liikumise kiirus (ajaühikus mingit juhi ristlõiget läbinud laeng) Dipolaarne magnetväli kaitseb Maa atmosfääri ja biosfääri kosmosest (eelkõigePäikeselt) tulevate kõrge energiaga laetud osakeste(nn päikesetuule) eest. Kuidas? Maa mittehomogeennsesse magnetvälja jäävad kinnni päikseslt tulevad osaksed ja jäävad spiraalsetele orbiitidele liikuma. Õues on pakane, toas soe. Kuidas kraadiklaasita määrata toa temperatuuri, kui teil on patarei, voltmeeter ja ampermeeter, külluses vaskjuhet ja põhjalik füüsikateatmik? Ühendame järjestikku patarei, traadikera ja ampermeetri, volt- meetri lülitame mõõtma pingelangu traadikeral
), mistõttu neid tuleb rohkem ette kesksete tegelaste hulgas. o Harva on näidendi tegelaskond tüübi- või karakteriühtne. Ka pole tüübi - karakteri vahejoon nii tugev, et näitleja oma vahenditega seda nihutada ei saaks. Karakterit võib kehastada tüübina, tüübist aga mänguliste vahenditega kasvatada karakteri. Ühemõõtmeline mitmemõõtmeline tegelane. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Staatiline - dünaamiline tegelane. Staatiline tegelane ei muutu ega arene sündmustiku jooksul Dünaamiline tegelane seevastu areneb: muutuvad tema vaated, teravnevad või lahenevad sisepinged jms.
arvutisse tegelikult installitud mäluhulk. Kui teie arvutisse on installitud 4 gigabaiti (GB) mälu, kuvatakse juhtpaneeli funktsioonide (nt süsteemiteave või jõudluse teave ja tööriistad) aruannetes mälu mahuks 4 GB. See muudatus saab toimuda ainult juhul, kui teie arvuti baasvahetussüsteem (BIOS) on võimeline nii suurt hulka RAM-i kuvama. 7.2 Hoolduspakett 2 Windows Vista hoolduspakett 2 (SP2) on oluline värskendus, mis sisaldab uute riistvaratüüpide ja kasutusele tulevate riistvarastandardite tuge ning ka alates hoolduspaketist SP1 väljastatud värskendusi. Järgnevalt mõned SP2 täiustused. · Programmi ühilduvus. Microsoft töötab selle nimel, et tagada kõikide teie programmide sujuv toimimine operatsioonisüsteemis Windows Vista. Töötame ka koos oma partneritega mitte-Microsofti programmide töökindluse ja ühilduvuse täiustamise nimel. Seega sisaldab SP2 varem väljastatud värskendusi, mis on teile
Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. Sekundaarlainete interfereerumise tulemusena tekib uus lainefrondi asend. Lõpmatu hulga lainete liikumise lihtsustamise eesmärgil jaotas Fresnel lainefrondi tsoonideks. Tsoonide asetus lainefrondil aa oleneb väljapunkti P asukohast, milles sekundaarseid laineid liidetakse. Tsoonid joonistatakse punkti O ümber, mis on vaatluskohale P kõige lähem punkt lainefrondil. naabertsoonidest tulevate lainete käiguvahe on /2. Need lained kustutavad teineteist. Kui tõketest vabal lainefrondi osal saab joonistada täpselt paarisarv fresneli tsoone, siis punktis P tekib difraktsiooni miinium. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piirest tulevad lained kustutamata, mis tõttu tekib difraktsioono maksimum. See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim
42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida. 42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames. 42.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine. Vabaained võimaldavad üliõpilasel avardada üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi. 44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks. Ajakava koos teemade loeteluga lisatakse ainekavasse sügissemestril õpetatavate õppeainete kohta 2. maiks, kevadsemestril õpetatavate õppeainete kohta 1. detsembriks ning avatud ülikooli õppe ainekavade puhul vastava semestri alguseks. 46. Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu õppetööst. 47. Avatud ülikooli õpe on õppevorm, kus kontaktõpe korraldatakse
territooriumil keskmiselt vähe ressursse või emaseid ja eeldused polügüüniaks on väikesed. Kui ressursid või emased paiknevad agregeeritult, siis on sobivates kohtades olevatel territooriumitel ressursse keskmiselt palju rohkem kui kehvemates kohtades olevail territooriumitel, ja heade territooriumite omanikel on palju eeldusi polügüüniaks. Joonis 9.4 kujutab ühe liikidevahelise võrdluse tulemust, kust selgub, et sisalikel sõltub polügüünia aste (ühe isase kohta tulevate emaste keskmine arv) selle liigi emaste kodupiirkonna keskmisest suurusest. Järelikult, mida rohkem emased ruumis ringi liiguvad, seda raskem on isastel kaitsta territooriume, kuhu mahub mitu emast. Kui ressursid paiknevad ruumis agregeeritult, soodustab see samaaegset polügüüniat; kui ressursid esinevad aga ajas sünkroonselt (näiteks küpseb korraga suur hulk vilju), soodustab see järjestikust polügüüniat.
1980 World Conservation Strategy 1987 Our Common Future 1992 Rio de Janeiro konverents Rio deklaratsioon ja Agenda 21 1994 WTO ja Marrakechi kokkulepe 2000 ÜRO Millennium Declaration 2002 Johannesburgi konverents Säästvaarengu määratlused: Määratlus 1: SA on areng, mis tagab praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamise piiramata järgmiste põlvkondade vajaduste rahuldamist. (Brundtlandi komisjon) 2005 rõhutati eelkõige järgnevaid aspekte: Praeguste ja tulevate põlvkondade vajaduste arvestamine Kõige vaesemate elanike vajadused peavad olema prioriteediks Keskkonna säilitamine Majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikate lõimimine. Määratlus 2: Tasakaal majandusliku ja sotsiaalse arengu ning keskkonnakaitse vahel. 11 Muud määratlused: SA ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse ühiselt jõuda,
AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda. 3.2.2. Kinnisomandi ulatus Ruumiline ulatus kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. 3.2.3. Naabrusõigused Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitus, auru, lõhna, tahma, soojust, müra, põrutuste jms teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Naabrusõigustes sisalduvaud norme võivad naabrid muuta võlaõigusliku kokkuleppega, kuid uue naabri suhtes ei ole see kokkulepe enam kehtiv. Naabrusõiguse muudatuse saab teha kinnisasja uuele omanikule kohustuslikuks, kui see muudatus vormistatakse servituudina
Voolutugevus I kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline tarbija takistuse R ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse r summaga. Mõõtühikud: voolutugevus amper (A); elektromotoorjõud volt (V); takistus ja elektromotoorjõu allika sisetakistus oom (). · Kirchoff'I reeglid (+ valemid ja joonised) 1 Reegel(voolude reegel): Ahela hargnemispunktis on voolude algebraline summa null, st. punkti tulevate ja sealt väljuvate voolude summad on võrdsed(kusjuures sisenevad voolud loetakse positiivseteks, väljuvad voolud negatiivseteks). Voolude summahargnemis punktis on 0. 2 Reegel(pingete reegel): 1. Mistahes kinnises ahelas on pingete summa null, st. Kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistitel, 2. Olgu meil keerulisest ahelast eraldatud kinnine vooluahel nagu joonisel: I
KSÜSE §29 lg 5: Käesoleva paragrahvi lõike 1 nimetatud õiguse tagamiseks on õigus nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Tõrjeõigus Aktiivne kohustus Eraõiguslikud nõuded AõS §143) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Õigus teabele · Õigus teavet küsida · Õigus teavet saada Õigus osaleda · Õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel · Õigus osaleda keskkonnaalaste õiguse üldaktide väljatöötamisel Õigus juurdepääsule õigusemõistmisele Õigus küsida
pinnast peaks olema vähemalt 0,5 meetrit 2. ja külgedel oleva pinnase hõõrdejõududest. pindala ja kaitseb vardaid korrosiooni eest. Varda Ehitise iseloomu (keldri või süvendite Kiilvaiad Staatilise töötamise iseärasuse järgi läbimõõt 30 40mm. Mikrovaiad on otstarbekad olemasolu), konstruktsiooni ja koormusi kasutatakse veel vaiade alatüüpe: olemasolevate vundamentide tugevdamiseks ja Taldmikule tulevate koormuste suurus. Mida kiil ja prismalised vaiad vaivundamendi rajamiseks kitsastes ja raskesti suurem koormus seda sügavamale läheme 2 külge on kaldu, mille tulemusena hakkab pinnas ligipääsetavates kohtades. Injektsioonvaiu 3. Naaberhoonete vundamendi süvist ja ruumiliselt tööle, kasutatakse 2 meetriseid ja 2,5 kasutatakse ka pinnase ankrutena
saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja segunemine ning sellega temperatuuri- ja gaasireziim. Suure mahuga sügavates järvedes on vee segunemine aeglane. Järvede jaotus veevahetuse põhjal, omadused, mis sõltuvad veevahetusest -. Kiire veevahetusega järvedes on olulisem allohtoonsete - väljaspoolt tulevate ainete ülekaaluga, aeglase veevahetuse korral autohtoonsete e. kohapeal tekkinud ainete ülekaaluga protsesside osa. Umbjärvel puudub nähtav sissevool, kuid toimub pinnasevee sisseimbumine kallastelt ja põhja kaudu. Peamine toitumine on siiski sademetest. Umbjärve vesi vahetub Eesti tingimustes 5-10 (geoloogide andmetel umbes 3) aastaga. Läbivoolujärved: Nõrga läbivooluga vesi vahetub kauem kui 1 aastaga; Tugeva
2) Ministeeriumide kabinetid e kolleegiumid (Prantsusmaal) Sellised kolleegiumid moodustatakse ministeeriumi tippametnikest ja väljaspoolt ministeeriumi tulevatest ametnikest, kes pooldavad vastava ministeeriumi poliitikat suureneb väline kontroll, väheneb ministeeriumi poliitiline kontroll. Minister on rohkem nagu administraator, süveneb küsimustesse üksikasjalikumalt. Prantsusmaal jagunevad ministeeriumid kaheks: administratiivne osa ja poliitiline koos, koos väljaspoolt tulevate spetsialistidega. Samas ei vähene ministri poliitiline kontroll. Prantsusmaal tagab neutraalsuse ka valitsuse professionaliseerumine, tööd juhib professionaalne kutse eetika, mitte poliitilised eelistused. Prantsusmaa ametkonnad ei jaotu vertikaalselt, vaid on loodud korpused suletud omavalitsuslikud organisatsioonid. Suurkorpus koosneb tippametnikest, kellel on kõige kõrgem haridus ja klassifikatsioon, kes lähtuvad professionaalsest eetikast.
see tekib ka siis, kui on ambitsioon sooritada oma esinemine väga hästi või ,,kõige paremini". Niisiis tekib sisemine stress seoses inimese hirmudega ning sellega, kuidas erinevatesse olukordadesse suhtutakse. (Törnblom, 2005/2009: 157) Oma enesehinnangu eest hoolitsemine nõuab teadmisi, mida üldjuhul inimene igapäevaelus ei oma. See seisneb oma keha tundmises ning signaalide kuulamist, mida see meile saadab, koos välismaailmast tulevate signaalidega millega inimesed on üldjuhul harjunud hakkama saama. Vajalik on ka arusaam kuidas selline teadmine konkreetselt inimese endaga sobib, et teada kuidas end aidata. Arvestama peaks konkreetse olukorra kõikide üksikasjadega. Esmalt tuleb luua tugev vundament ja tunda et on olemas tõeline enesehinnang mis peegeldab inimesele loomuomast eneseväärikust. Alles siis ollakse võimeline arenema loomulikul teel ja
Kristallvõret iseloomustavad parameetrid- 1) võreperiood- lähimate paralleelsete aatomtasandite vaheline kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); 2) võrebaas- aatomite arv, mis tuleb võreelemendi kohta. 3) võre koordinatsiooniarv- võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv 4) aatomiraadius- pool aatomitevahelisest kaugusest e. võreperioodist 5) võre kompaktsusaste e. ruumpakketihedus- võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse. Mida suurem on kristallivõre koordinatsiooniarv, seda suurem on võre kompaktsusaste. Polümorfism- Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Kristallivõret on võimalik muuta temperatuuri muutmise teel. Polümorfse muutuse temperatuure on võimalik muuta (alandada
IsikuID (FK) FilmiNimi KliendiID (FK) FilmiKestvus StaatuseID (FK) ZanriID (FK) FilmiID (FK) StaatuseID (FK) SeansiID (FK) SisestajaID (FK) 2.2.3.8.5 Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri) Päring kehtivate filmide kohta Päring tulevate seansside kohta Päring seanssi vabade kohade kohta Uue pileti loomine Kasutajakonto otsing ID järgi 2.2.4 Kliendi pädevusala spetsifikatsioon 2.2.4.1 Pädevusala eesmärgid Kliendi pädevusala eesmärgiks on näha aktiivsete seansside andmed veebileheküljelt ning osta pileti infosüsteemi kaudu. 2.2.4.2 Pädevusala vastutused Kliendi pädevusala vastutuseks on:
Ökotsentrism: 7. Kirjelda kristlik-judaistliku keskkonnaeetikat. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Kõik mis Jumal lõi oli hea: - Viie päeva jooksul enne inimese loomist lõi mu maailma Seega on Jumal ka sidunud tugeva iseväärtuse iga elusolendiga 8. Loetle loodukaitseeetika põhiteesid ● Igal liigil on õigus olemas olla ● Kõik liigid on üksteisest sõltuvad ● Inimene - hea peremees/haldaja ● Inimesel vastutus tulevate põlvede ees ● Austus inimelu vastu ja hoolitsus inimhuvide eest sobib kokku austusega looduse vastu ● Loodusel on vaimne ja esteetiline väärtus, mis ületab selle majandusliku väärtuse ● Liikide säilimine on pelgalt vajalik sellepärast (muuhulgas) et uurida elu päritolu 9. Mis on süvaökoloogia? Selle põhiteesid... Süvaökoloogia on üks tänapäevane keskkonnafilosoofia – üks omanäolisemaid.
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiiri...
Väiksemad õhuosakesed hajutavad kõige vähem punaseid kiiri, violetsed hajuvad 14 korda rohkem. Seega Päikeselt meile saabunud kiired on siniste ja violetsete kiirte poolest vaesemad, kuna need värvused hajuvad kõige paremini, neid kiiri on atmosfääri hajunud kõige rohkem. Need kiired jõuavad maapinnale viimasena, mille mõjul me näeme taevast sinisena. Tähtede vilkumine tähe näiv heleduse muutus on tingitud tähelt tulevate valguskiirte murdumisest Maa õhkkonna suures hulgas pisivooludes. Mida rohkem on õhus pisivoole, seda muutlikumana näib meile täht. Alumine miraaz valguskiirte murdumist vaadeldes näeme, et kui kiir satub oma teekonnal teise optilise tihedusega keskkonda, murdub ta nende keskkondade lahutuspiiril. Maapinnalähedane õhk koosneb erineva tihedusega kihtidest, kõrgemad on madalamatest hõredamad. Õhu tihedus oleneb ka temperatuurist.
erinevad ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Summaator - Ettenähtud kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. S = A + B. Täissummaator arvestab summeeritavate väärtusi ja sellesse i-ndasse järku tulevat ülekannet ning arvutab summa ja ülekande, mis läheb i+1-sse järku. Poolsummaator arvutab samuti summa ja i+i-sse järku mineva ülekande, kuid ei arvesta nooremast järgust (i-1) tulevate ülekannet. Kahe poolsummaatori põhjal saab realiseerida täissummaatori. Lahutaja - Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks. N-järgulise lahutaja loogikaskeemi saamiseks võtame ja koostame ühejärgulise lahutaja loogikaskeemi ühele kahendjärgule analoogiliselt summaatoriga. Hiljem võime neid ühejärgulisi lahutajaid ühendada kokku vastavalt sellele, mitmejärguliste arvude vahet meil on vaja leida.
enamasti vahemikus 7090%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel. Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini. LOODUSVARAD Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu. TAIMESTIK
3. NÄITEID ARUTLUSTEST Järgnevalt on esitatud igal teemal üks arutlus, mis on mõlema hindaja poolt hinnatud vähemalt 20 punktiga. 3 I teema: Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste Ajaloos Muistses vabadusvõitluses sõdisid eestlased Lääne-Euroopast tulevate ristisõdijatega. See toimus 13. sajandi alguses ning kuigi eeliseid oli nii eestlastel kui ristisõdijatel , lõppes võitlus siiski eestlaste kaotusega. See oli suur pöördepunkt eestlaste ajaloos ning muutis palju. Mis siis muutus eestlaste jaoks selle kaotuse tulemusel? Muistse vabadusvõitluse tulemusel läksid eestlased mitme erineva võõrvõimu alla. Põhja-Eesti läks Taani kuninga valdusse, Lääne-Eestis oli Saare-Lääne piiskopkond, Kesk-Eesti kuulus Liivi ordule ja Tartu
Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile.
liikmetel. Töö teine peatükk keskendus, lisaks sugupuu loomisele, sugupuu liikmete kirjeldustele läbi intervjuu minu vanavanaema Virve Kännuga. Erinevad seigad minu esivanemate elust lisavad tööle kvatitatiivset mõõdet. Nagu ka teise peatüki lõpus tõdesin, viib praegune info uue otsimiseni ja see võib olla antud töö edasiarendus kuulata lugusid ka läbi teiste sugupuu liikmete ning jäädvustada info tulevate põlvede tarvis. Seega, käesoleva töö põhiväärtus ongi sugupuu ülestähendamine digitaalsel teel ning kahtlemata on uurimus jätkuprojekt sugupuud saab internetis pidevalt sugupuu liikmete poolt täiendada ja läbi intervjuude saaks veelgi rohkem teada erinevate inimeste elust-olust. Allikad Erelt, P. (2000, august 31). Eestlaste mõistatuslik päritolu. Eesti Ekspress. [2006, aprill 15] Genealoogia. (1988). Eesti nõukogude entsüklopeedia. 3. kd. Tallinn. 131-132
Kuna Eesti pürib Euroopa Liitu, peame ka meie hakkama tõsisemalt mõtlema tööohutuse alase olukorra parandamise peale. Üheks tööohutuse olukorra indikaatoriks on töökohtadel aset leidvate tööõnnetuste hulk ning iseloom. Seega on antud iseseisva töö eesmärgiks anda lühike ülevaade peamistest tööõnnetusi esile kutsuvatest teguritest, nende hulgast nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas ning tuua välja olulisemad õnnetuste vältimise võimalused, sealhulgas sööklas ette tulevate õnnetuste vältimise täpsed meetodid. 4 Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus
Meie kultuurikiht sisaldab teavet vaid lähiajaloo kohta. Samas tekivad nüüd, teadvuse tõusuteel üha uued arheoloogialeiud jms., mis heidavad valgust üha pikemale ajalooperioodile. Meie räägime siin tehnoloogiast, vanuse määramise meetoditest, satelliidifotodest jms. Kokkuvõtvalt ongi see Maa elanike teadvustaseme tõusud ja langused? Ees ootab aeg, kui füüsiline inimene teab kõike, kuid veel kaugemal on ka tulemas uus keskaeg? Taseme kasvuga kaasneb ka mateeriasse tulevate esemete arvukus, mida kasutame. Haapsalu Kolledz 23
Ta jõudis oma uuringutes järeldusele, et õhus leidub midagi. Mis paneb haavad mädanema. Sellest tulenevalt hakati haavu enne puhastama ja desinfitseerima kui neid raviti, mis omakorda vähendas mädanemise hulka. Tartu ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von Manteuffel koos kolleegidega võttis opereerimisel kasutusele steriliseeritud kummikindad. 1900.a. paiku tuli kasutusele kirurgi näomask, kaitsmaks patsiente arsti suust tulevate bakterite eest. Teadlane Louis Pasteur hakkas uurima, miks Prantsuse veinid hakkavad vahel roiskuma ja tekkitavad haigusi. Nähes mikroskoobis pärmiseeni, mis panevad veini käärima, oli ta veendunud, et need tekitavadki veinihaigusi. Varsti leidis ta sellele lahenduse, veini tuli kuumutada teatud temperatuurini, et bakteritest vabaneda. Seda hakati nimetama pastöriseerimiseks. Baktereid uurides puutus Pasteur kokku ka viirustega, mis olid mikroskoobi all aimatavad
vegetatiivne (autonoomne) NS 1) sümpaatiline süsteem – reguleerib sisesundite talitlust, ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välja- ja siseärritajatele 2) parasümpaatiline süsteem – soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist Kesknärvisüsteemi – viib ellu ärritajate vastuvõtmist, keskkonnast ja mälust tulevate signaalide töötlemist nende tõlgendamise ja vastutuste ettevalmistamise tarbeks, vastureaktsioonide valmist ja juhtimist jne 2 peamist baasprotsessiks närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel: erutus ja pidurdus AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism
kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja Soojusvahetites (skeemil pole näidatud) soojendatud 5. Propüleen (Propeen) settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni 5, kus ta 6. Butüleenid (Buteenid) NAFTA DESTILLATSIOONI PRODUKTID C SISALDUSE segatakse aurustist 4 tulevate kuumade 7. MTBE tootmine JÄRGI: krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. 8. 1,3-Butadieeni tootmine 1.Gaasid C1-C5 - looduslik gaas Raske fraktsioon suunatakse kolonni põhjast toruahju 1 9.PRODUKTID METAANI BAASIL 2.Bensiin (gasoline) C6-C10 - lennukibensiin, autobensiin, kergeks krakkimiseks (480°C ja 4000-5000 kPa)
Random andmete kirjutamine cache'i write-through korraga muutused cache's & põhimälus (486) write-back põhimälu update'itakse cache'i bloki asendamisel (Pentium) kogumassotsiatiivne vahemälu n cache segmenti on järjestikku ühendet. Hit ühes = NO hit teistes. L1 inside CPU: Instruction Cache (16KB) + Data Cache (64KB) L2 outside CPU: 0.5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB Printerid Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile.
Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
