(3) Kavandatavast hoiatus või toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord. Osavõtt vabatahtlik. Streigid on keelatud: 1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; 2) kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje ja päästeteenistuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutustes ja muudes organisatsioonides lahendatakse kollektiivsed töötülid läbirääkimiste teel riikliku lepitaja vahendusel või kohtus. (3) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ette võtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus või tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega
koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste suurima massi kandmist Maanteeameti kohaliku asutuse poolt liiklusregistrisse § 6. Maksu tasumise kord (1) Raskeveokimaksu tasumisel kantakse see Maksu ja Tolliameti pangakontole § 8. Maksuvabastused Raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje ja päästeasutuste raskeveokid. RASKEVEOKIMAKSU MÄÄRAD vt. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249920 Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv PAKENDIAKTSIISI SEADUS § 1. Maksuobjekt Pakendiaktsiisiga (edaspidiaktsiis) maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist
standartidele 2)Töömahtude loend, samuti liigendatud ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse Täitjad rajatised, sisseloikamis või ühenduskohad alaliste võrkudega 3)Kontrolleelarve (sihteelarve, maksumusplaan), samuti transpordiskeemi, mis saadakse montaazimasinate, teede ja 75. Tuletõrje veejuhtme min diameeter (mm), hüdrantide 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7)tornkraana tee sidumine liigendatud 4)Kasutus ja hoolduseeskirjad 5)Kohustus ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja max kaugus hoonest (m) ja autodest (m). hoone telgedega 7)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
seisukohalt õigus haridusele ja õigus riigi abile puuduse korral. Võib vast julgelt väita, et ilma hariduse ja ellujäämiseks vajaliku miinimumita ei suuda kodanikud mõtestatud viisil osa võtta ühiskondlikust debatist ega perioodiliselt toimuvatest valimistest. Samuti nagu omandi vaba 5 valdamise põhimõttest ei saa rääkida ilma politsei ja tuletõrje olemasoluta, on õigus elule ja tervisele, mis on omakorda kõikide muude põhiõiguste teostamise eelduseks, kaitstud üksnes siis, kui avalik võim loob toimiva kiirabi- ja tervishoiusüsteemi. Esmalt on avaliku võimu ülesandeks soodustada igati seda, et need isikud, kes ise suudavad toime tulla, suudaksid ka edaspidi seda teha(1). Teiseks tuleb aga luua võimalused toime tulema hakkamiseks neile haavatavatele ühiskonnagruppidele, kes seda ilma kõrvalise abita ei suuda(2)
§ 139. 30. Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras"? dilemma olukord on selline, kus kahju põhjustaja käitumise tõttu on tekkinud riskantne olukord ja kannatanul on võimalik valida, kuidas käituda selles olukorras. Ta võib valida aruka või mittearuka viisi. A süül tekib kortermajas tulekahju ja B näeb, et ukse vahel hakkab suitsu tulema, hüppab kolmanda korruse aknast alla ja saab raskeid kehavigastusi. Selgub, et tuletõrje oli juba kohal ja ta poleks pidanud alla hüppama. Kas A peaks vastutama B kehavigastuste eest, mille ta sai kõrgelt alla hüpates, kuigi otsest vajadust selleks ei olnud? Kohtupraktika puudub, paljudes riikides leitakse, et kahju põhjustaja vastutab kõikide kannatanu negatiivsete tagajärgede eest ka juhul, kui kannatanu ei käitunud kõige mõitslikumalt. 31. Millal on tegemist nn kahju põhjuse "ülevõtmisega" ning missugused deliktiõigusliku
Juht Alljuht Alljuht Alljuht Inimesed Inimesed Inimesed Masinad Masinad Masinad Raha Raha Raha Materjalid Materjalid Materjalid Täitjad Täitjad Täitjad 75. Tuletõrje veejuhtme min diameeter (mm), hüdrantide max kaugus hoonest (m) ja autodest (m). , . : (), , . , , , . , . ( 12 ), (3,5...6 ), . (0,5...1 ). 76. Ajutise tee paigutus ehitusplatsil. 100 . , , , . 77. Loetle ettevõte asutamiseks koostatava äriplaani küsimused . Uue ettevõte rajamisel tuleks alustada strateegilise äriplaani koostamisest. See on tegevuskava pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus el...
seltskonnas, asjad eskaleerivad niimodi, et lõpuks on terve küla läinud midagi varastama. Kuid Vanjka teab, et kui ta eest ühe pudeli võtis siis see ei ole hullu ja karistus lihtsalt kantav, kui aga terve pood on laastatud siis tullaks kindlapeale süüdlast otsima, ja kes siis vangi läheb on tema, seega ta otsustaoma jälgi varjata sellega, et panna hoone põlema millega rahvas on päri. Kuid kui leek on võimsuse võtnud lendavad peale vabatahtlike tuletõrje ka piirivalve koos politseiga platsi, et teha arreste. Mõned põgenevad paaditega järvele kuid seal võetakse neid piirivalve poolt kinni. Teised leiavad, et kõige targem on midda Jevdoka juurde palvetama ja süütut mängima. Siiski tuleb politsei ka sinna ja vaikselt eemaldab isikuid. #16 Ekke kõnnib mööda paljutõotavat manteed kuni näeb teepeal kaunist tütarlast lugemas raamatut, varbad vees. Kolmekümne kilomeetri pärast aga kahetseb, et ei tervitanud tüdrukud ja ta
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks...
1930ndate II pool esindustraditsionalism Herbert Johanson (1884-1964) 1904-06 ja 1908-10 õppis Riia Polütehnilises Instituudis 1906-08 Darmstadi Tehnikaülikoolis 1809-20 töötas Riias ja Liepajas 1924-44 töötas linnavalitsuse projekteerimisbüroos Ehitused: Riigikoguhoone , ühistu “Oma Kolle”, Raua 4 (koos E. Habermanniga), elamu Herne t; Pelgulinna algkool; funktsionalistlikud elamud - E. Lenderi gümnaasium, prantsuse lütseum, tuletõrje hoone, Metsakalmistu kabel Eugen Habermann (1884-1944) 1902-05 Riia Polütehniline Instituut 1906-09 Dresdeni Tehnikaülikool 1910-11 töötas Liepajas ja Riias 1920-23 töötas koos H. Johansoniga 1921 Eesti Arhitektide Ühingu asutaja Ehitused: Riigikogu hoone,Lutheri mööblivabriku tööliselamu, ühistu “Oma Kolle”, elamu Raua 4 (Koos H. Johansoniga); Siidisuka linnaosa Kohtla-Järvel; funktsionalistlik Urla maja jt
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE ...
7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks.
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB m...
7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks.
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest,...
renessanssil. Bütsantsi juhtis keiser, kellel oli piiramatu võim. Tema määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Senat andis keisrile nõu ja sinna kuulusid riigi mõned elanikud. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Konstantinoopol oli keskaegne metropol: · India ja Hiina linnade kõrval ainus keskaja linn, kus oli üle 100 000 elaniku · Seal oli olemas kanalisatsioon, erinevate osakondadega haiglad, tuletõrje, politsei, kaubatänav. Ikoonid ehk pühapildid on omased õigeusu kirikule. 8. SLAAVLASED, VANA VENE RIIK Algkodu piirkond oli mustast merest loodes, Karpaatide mäestiku ja Dnepri jõe vahel. Sellest algkodust algas 5. sajandil väljaränne, mida põhjustas: 1. Rahvaarvu kasv ei suudetud ära toita enam 2. Kliima jahenemine Ajendid, miks nad välja rändasid: 1. Hunnide rünnakud 2. Avaaride rünnakud Väljaränne toimus:
Paljude kaupade puhul puudub turg ja ei saa hinda määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne. Ühishüvede ebapiisav pakkumine on seotud: 1)hüvede loomine on seotud kulutustega 2)paljude hüvede puhul puudub otsene ostja või pakkuja 3)ühishüvesid tarbitakse kollektiivselt ja ilma turu vahenduseta. Ühishüvesid pakutakse valitsuse tegevuse tulemusena, maksumaksja raha eest, kõigile turuosalejatele võrdselt. Haridus, keskkond, riigikaitse, politsei, tuletõrje, arstiabi , kultuur jne. Valitsuse osa majanduses. Valitsus on kogu avalik sektor, mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ja riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded demokraatlikus ühiskonnas: 1) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2) vaba konkurentsi tagamine turul 3) majandusarengu soodustamine 4) tulude ümberjaotamine
· pööningu osas peab korsten olema siledaks hõõrutud ja valgeks võõbatud · kasutamata pööning peab olema ventileeritud välisõhuga, varustatud loomuliku valgusega (aknad) ja ligipääsetav siseruumist luugi kaudu mõõtudega vähemalt 60 x 60 cm, mille juures on kohtkindlalt kinnitatud redel · kasutamata katusealused mansardkorrusega ühel tasapinnal peavad olema varustatud sissepääsuluukidega seintes, mille kaudu saab tulekahju korral neisse viia tuletõrje voolikut ilma katust lõhkumata · kasutamata pööning peab olema varustatud käiguteedega soojusisolatsiooni tallamise vältimiseks Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk
* Rahvuslik liikumine jätkus, kuid kuna eelnevad juhid olid surnud, ära koolinud või tahaplaanile jäänud, siis uueks juhiks sai Harri Jansen, kes uskus, et venestusele vastu seismiseks tuleb sulanduda baltisakslastega. -) Harri Jansen andis välja saksa keelsed ajalehte die Heimat. * A. Grenzstein oli mees, kes uskus, et eestlastel kui väikerahval pole tuleviku ning seega tuleb liituda suure rahva kui Venemaaga. * Laulu-, mänguseltsid jätkasid tegevust; juurde tekkis karsklus- ja tuletõrje seltse, kus jätkus rahvuslik liikumine. -) V. Reimann oli väga agar karsklusseltside propageerija, kes oli nagu Hurtki ametilt kirikuõpetaja, kes oli õppinud ka Tartu ülikoolis, olles üks kaheksast Eesti soost üliõpilasest, kes oli seotud Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamisega aastal 1884. *) Pühitseti sisse ka Eesti lipp, mida siiani tähistatakse 4. juuni lipupäevaga. * Aastal 1890 avati Hugo Treffneri kaheksa klassiline eragümnaasium, mis kujunes
eripiirkondadeks, et vähendada jäätmeid ning topelttööd, mis tekib, kui igal tihedalt asustatud piirkonnal on oma teenusepakkujad. Samuti aitab selline korraldus raha säästa. Näiteks on Miami ja teda ümbritsevad kogukonnad esindatud ühes eripiirkonnas, millel on vastutus pakkuda kohalikke teenuseid, - sealhulgas keskkonnakaitse ja tervishoid - kuid siiski on iga kogukond säilitanud kontrolli mõnede teenuste üle nagu politsei ja tuletõrje. (Patterson, 2013, p. 479). Linnavalitsuste puhul võib eristada nelja süsteemi: tugev linnapea-volikogu korraldus (Strong Mayor-Council System); nõrk linnapea-volikogu korraldus (Weak Mayor- Council System); komisjoni korraldus (Commission System) ja linnajuhi korraldus (City manager system). Traditsiooniline ja kõige levinum linnavalitsuse vorm on tugev linnapea-volikogu süsteem, mis sisaldab linnapead kui täitevjuhti ja kohalikku volikogu kui seadusandliku organit
Ühekordsed vormid valmistatakse tavaliselt keraamilistest materjalidest, mis pärast sulami tahkumist purustatakse. Kasutatakse ka korduvkasutatavaid (avatavaid) vorme, mis on tsemendist või metallist ja on detaili kättesaamiseks avatavad. See võimaldab ühte vormi kasutada palju kordi. Metallvormi nimetatakse kokilliks. Kokillid on suurema soojusjuhtivusega, mistõttu tekib peenkristalne struktuur, mis on tugevam, kuid nad on kallid. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka
Ühekordsed vormid valmistatakse tavaliselt keraamilistest materjalidest, mis pärast sulami tahkumist purustatakse. Kasutatakse ka korduvkasutatavaid (avatavaid) vorme, mis on tsemendist või metallist ja on detaili kättesaamiseks avatavad. See võimaldab ühte vormi kasutada palju kordi. Metallvormi nimetatakse kokilliks. Kokillid on suurema soojusjuhtivusega, mistõttu tekib peenkristalne struktuur, mis on tugevam, kuid nad on kallid. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne. Survevalu korral surutakse vedel sulam vormi ja jahutatakse surve all. Saavutatakse vormi parem täitumine ja detailide parem kvaliteet. Valuvormid valmistatakse terasest (kokillid) ja neid saab kasutada väga palju kordi. Kiirus tunduvalt suurem kui vormivalul, kuid võimalik kasutada ainult madala sulamistemperatuuriga metallide (Al, Mg, Zn) ja sulamite korral. Kasutatakse väga palju ka plastdetailide valmistamiseks, kus sideaineks on termoplastiline
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
välismajandustegevust (eksporti- importi) ei toimu. Säästud (S) on osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoiused, jms). Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ja teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne. ülalpidamiseks. Investeeringute (I) all mõeldakse kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas. Suletud majanduses saab investeerida ainult nii palju, kui säästetakse. Majanduse kümme põhiprintsiipi: I Valikute tegemine · Majandusagendid peavad tihti valima ja otsustama - "tasuta lõunaid ei ole olemas" - Tudeng ja tema aeg
olukorda. A näeb, et B-d ründab suur koer. A läheb B-le appi??? 45. Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras". Dilemma olukord on selline, kus kahju tekitaja käitumine asetab kannatanu sellisesse olukorda, kus ta peab otsustama, kuidas kõige mõistlikumalt käituda. B paneb A maja põlema. A hüppab kolmandalt korruselt alla ja saab surma. Kas B peaks vastutama A surma põhjustamise eest, kui sisulist ohtu enne allahüppamist ei olnud, sest tuli oli väike ja tuletõrje oli juba teel. On asutud seisukohale, et kannatanule ei saa ette heita, et ta ei käitunud dilemma olukorras kõige mõistlikumalt. B peaks vastutama A surma põhjustamise eest. 46. Millal on tegemist nn kahju põhjuse "ülevõtmisega" ning missugused deliktiõigusliku vastutuse probleemid sellisel juhul tekivad? Ülevõttev põhjus on kahjule järgnev selline tegu, mis olnuks võimeline tekitama sama kahju, mille põhjustas varasem tegu. B paneb A maja põlema, lootes et A põleb sisse
ärimaa, puhkealad, kaitsealad jne. Üldplaneeringu 7elementi · Maakasutus- põllumaa, elamuehitus, ärimaa, tööstus jne. · Liiklus- transport, kommunifikatsioonid, teenindus, kaubandus jne. · Elamuehitus-kui tihe, eramud, paarismajad, korrusmajad · Looduse säilitusalad, natuura, liigikaitse · Avatud alad-pargid, rohealad, puhkealad · Müra- liiklus, kiirteed, tööstus · Julgeolek-turvalisus- politsei, tuletõrje, arstiabi NB! Tsoneerimine Üldplaneeringu põhimõtted lähtuvad Eesti keskkonnastrateegia (vastu võetud 12.03.1997.a): · keskkonnateadlikkuse ja keskkonnahoidliku tarbimise edendamine; · keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamine; · energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine; · õhukvaliteedi parandamine, sealhulgas sõidukigaasiheite vähendamine; · jäätmekäitluse arendamine, jäätmete tekke vähendamine ja taaskasutuse stimuleerimine;
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
· restoration (ennistamine, restauratsioon). Tõkestamine: kaitse ettevõtte väärtuseid ja vara (inimesed, hooned, ärisuhted, intellektuaalne omand) ja juhi riski. Näiteks, tööta välja kommunikatsiooniplaan, koosta kriisiraamat võtmeisikute ja partnerite kontaktidega. Määra ohtlike ainete asukohad ja kirjelda nende käitlemise juhised. Reageerimine: juhi kriisiolukordi, minimeeri nende mõju ettevõtte väärtustele/varale. Näiteks: tulekahju avastamisel vajuta tuletõrje väljakutse nuppu, alusta inimeste evakueerimist jms. Tagasivõtmine: jätka ajakriitilisi tegevusi ASAP. Näiteks: taasta ärikriitilised protsessid ja teenused ajutuses lokatsioonis. Näiteks, jätka tootmist parklas vms. Toibumine: jätka ülejäänud tegevusi. Näiteks, koli ajutusse tootmishoonesse või käivita ülejäänud äriprotsessid. Ennistamine: taga olukorra normaliseerumine, tagasi endise juurde (kui võimalik). Enamus
Uute eluruumide arv · Avaliku (ühiskondliku) kauba omadused: o Kauba tarbimine on konkurentsitu. Tarbimisest saadav kas ei vähene, kui tarbijate hulk kasvab ning kulud sellise kauba pakkumiseks ei kasva, kui kauba tarbimine kasvab. o Kauba tarbimisest ei saa kedagi välja jätta. Ükski individuaalne tarbija ei saa välistada teist tarbijat seda kaupa samaaegselt tarbimast. Nt. Riiklik julgeolek, politsei, tuletõrje, ühistransport jne. o II seminar 2. Kontrolltest o Õige-Vale. Tee vale õigeks! · Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonomistide nõudlust. Vale Kõrgharidusega kasvab ökonomistide pakkumine, kuna ökonomistide palk on jäänud samaks. · Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse. Vale Pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse, kuna hind
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
süsteemide tehnohooldus. 250 – Elektri paigaldis – on elektriseadmete ja –juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Käidukorraldaja koostab korralist hooldust nõudva elektri paigaldise hoolduskava ja vastutab selle täitmise eest: 251 - hooldustööd; 252 – turva valgustussüsteemi käit; 253 – rikkevoolukaitselülitite testimine; 254 – elektrotehnilised mõõtmised; 255 – elektri paigaldise tehniline kontroll; 260 - Hooneautomaatika ja andmeside süsteemid: 261 - tuletõrje alarmisüsteemide tehnohooldus; 262 – valve-ja jälgimisseadmete tehnohooldus; 263 - telefonisüsteemi tehnohooldus; 264 - arvutivõrgu tehnohooldus; 265 - antennisüsteemi tehnohooldus; 266 - tehnoseadmete ja -süsteemide jälgimise automaatika tehnohooldus; 267 – fonosüsteemide tehnohooldus; 269 - muude hooneautomaatika ja andmeside süsteemide tehnohooldus. 270 - Eriseadmed ja -süsteemid: 271 - liftide tehnohooldus; 272 - eskalaatorite tehnohooldus;
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd t...
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Eesmärgiks seati ka ratsionalismist tuletatud minimalism ehk nagu on öelnud tuntud arhitekt Ludwig Mies van der Rohe: "Vähem on rohkem". Peetakse modernse arhitektuuri eelkäijaks Tema ehitise valitseb range geomeetriline omapära Seagram Building- eeskujuks kõigile 3nda põlvkonna pilvelõhkujatele, tuletõrje eeskirjade tõttu kasutatud struktuuris pornksikarva talasid, mis on nähtavad läbi klaasi, kuid seesmine osa rajatud betoonist. III põlvkond- üleni toonitudklaasiga kaetud fassaad, suur läbipaistvus, hermeetiline, täielikult konditsioneeril hingav, kompaktne kuju, nn mustade pilvelõhkujate ajastu Bauhausi direktor. Internatsionaalse modernismi peaesindaja
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
mõju meie orkestritele suurem kui ameerika orkestritel. Väite kõige ilmekamaks tõendiks on tromboonide vähesus orkestrites, mis omakorda viitab diksiländmuusika vähesele osale nende repertuaaris, kuna tromboon on selles džässistiilis üks põhipille. Ei ole loogiline, et põhjuseks oleks olnud trombonistide vähesus (kuigi ka see ei ole välistatud), kuna selleks ajaks tegutses juba mitmeid sõjaväe ja Kaitseliidu puhkpilliorkestreid, arvukalt puhkpilliorkestreid eksistee- ris ka tuletõrje, kultuuri- ja haridusseltside juures. Küll võis siin põhjuseks olla tehniliselt heade, kas või algelise improvisatsioonivõimega klarnetistide puudumine. Klarnetil on aga diksiländile omase vaba kontrapunkti loomisel trompeti ja trombooni ühendajana oluline roll. Võrreldes Soomega, kus samal arenguetapil muutus kiiresti valitsevaks just diksiländstiil, võibki põhiliseks olla otsese eeskuju ja õpetaja olemasolu klarnetist T. W. Tuomikoski näol.
Töökollektiivis ja piirkondlikult määratakse erilised lepitajad kuni riikliku lepitajani välja. Töötüli korral selgitatakse välja töötüli põhjused ja pakutakse välja lahendusi. Kui lepitaja tegevus tulemusi ei anna, võidakse tüli lahendada kohtus. Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist ei tohi takistada. Streigid on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites, kaitseväes, kaitseorganisatsioonides, kohtutes ja tuletõrje ning päästeteenistuses. Nendes asutustes lahendatakse töötülid riikliku lepitaja vahendusel või kohtus, streiki aga kasutada ei tohi. Erinõuded on ka organisatsioonidele, mis tegelevad elanike ja majanduse esmavajaduste rahuldamisega (Ndx. tervishoiuasutused). Nendes asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku tootmis- või teenindusmahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Kui kokkuleppeni
Sisenemisel suletud ruumidesse ja pumbajaamadesse tuleb eelnevalt täita vastav kontroll- leht. Pumbajaama sisenemine toimub vastutava ohvitseri loal, kes peab tagama ruumi nõutava ventilatsiooni ja kontrollima pumbajaama atmosfääri koostist. Pumbajaama läheduses peab asuma akvalang ja kunstliku hingamise vahendid. Enne tankeri jõudmist terminali vahetatakse ohutuse tagamiseks informatsiooni ja kooskõlastatakse ohutusmeetmed, mis puudutavad: - päästeteenistuse ja tuletõrje kohalekutsumise vahendeid - kasutada olevat tulekustus- ja avariivarustust ja nende kasutamise võimalusi - -tegevust tulekahju või tuleohu korral - kai evakueerimist. Tuletõrjevahendid peavad lastimise ja lossimise ajal olema valmist koheseks kasutamiseks. Laeva masinad peavad olema lühiajalises valmiduses. Kui on vaja masinaid remontida, siis aja jooksul, mil neid ei ole võimalik kasutada, tuleb sellest kirjalikult teavitada
omadustest) Ogden & Tähendus (meaning) referent Richards John Mill konnotatsioon denotatsioon Carnap intensionaal Ekstensionaal lauses predikaat subjekt Trad.loogika sisuloogika mahuloogika Lingvistilise relatiivsuse hüpotees Sapir-Whorfi hüpotees E. Sapir (1884-1936) keeleteadlane. B. Whorf (1897-1941), tema austaja, tuletõrje insener, ka indiaani keelte uurija. Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust -- see toimib kui keele enesekaitse.
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
