Üleujutusi võib esineda mitmetes Itaalia jõgedes. Üks neist oleks näiteks Arno jõgi, mille üleujutus 1969. aastal tappis palju inimesi ja rikkus palju maale, haruldasi raamatuid jne. Seda on peetud ka Itaalia üheks suurimaks üleujutuseks. Veel võib üleujutsi esineda ka Adige, Po, Stura ja Dora Riparia jõgedes. Pinnaveekogude vee kasutus Põhiliselt kasutakse pinnaveekogude vett ilmselt põldude niisutamiseks, tuletõrje vee võtmis punktides (harva), võibolla ka hüdroelektrijaamades. Veekogude puhtus Itaalias on veekogud enamvähem puhtad. Suuremaid probleeme veekogude puhtusega ei ole. Laevatatavad siseveekogud Itaalias leidub ka siseveekogusid, siseveeteid on üle 2000 km. Siseveekogusid, eriti jõgesid, kasutatakse suuremate ja raskemate lastide veoks sisemaale. Väiksemal määral kasutatakse siseveekogusid ka
Indiana paekivipaneelidega, meenutab oma astmelisusega antiikset egiptuse või azteegi püramiidi 15. Minimalism arhitektuuris ja Mies van der Rohe Seagaram Building kolmanda põlve pilvelõhkujate stiil. Inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Kasutatakse lihtsaid (geomeetrilisi) vorme, avatud ruumi, tihti musta ja valget, dekoratsioone ja kaunistusi on minimaalselt. ,,Less is more" Seagram Building- eeskujuks kõigile 3nda põlvkonna pilvelõhkujatele, tuletõrje eeskirjade tõttu kasutatud struktuuris pornksikarva talasid, mis on nähtavad läbi klaasi, kuid seesmine osa rajatud betoonist. III põlvkond- üleni toonitudklaasiga kaetud fassaad, suur läbipaistvus, hermeetiline, täielikult konditsioneeril hingav, kompaktne kuju, nn mustade pilvelõhkujate ajastu
Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 2.Paadimaks................................................................................................................................3 2.1.Üldiseloomustus................................................................................................................3 2.2.Paadimaksu kehtetuks muutmine......................................................................................4 3.Mootorsõidukimaks.................................................................................................................5 3.1.Üldiseloomustus................................................................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapid...
liiklust ohustavad esemed eemaldatud; 3) nähtavust piiravad rajatised, puud, põõsad, võrad kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt; 5) teenõlvadel ei tohi olla erosiooni, uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust. 5) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud; 6) sõidu ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; 7) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad, reflekteeruvad, vigastusteta; 8) valgustus peab pimedal ajal põlema; 9) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud; 10) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele. 45. Silla seisundinõuded (vähemalt 10) 1) kõnnitee peab olema eraldatud sõiduteest teekattemärgmistuse, äärekivide või piirdega; 2) piirde puudumisel peab silla algus olema tähistatud püstmärgistega, piirde algus
Ületunnitööde kohta on tööandja kohustatud pidama arvestust iga töötaja kohta eraldi. Keelatud on ületunnitööd rakendada rasedat, alaealist, töötajat, kellele see on keelatud arsti poolt. Ületöö tunni piirnormid sätestab seadus. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48h töötundi nädalas, 4 kuulise arvestusperioodi jooksul. Siin tuleb silmaspidada, et kuni 6 kuuni võib arvestusperioodi pikendada tööinspektori nõusolekul tervishoiu, tuletõrje ja päästeteenistuse ning turvatöötajatele. Ehk kui töötaja tööaeg on 40h nädalas, siis võib ta teha keskmiselt 8h ületunnitööd nädalas. Palga seaduse §14 kohaselt kompenseeritakse ületunnid lisatasu maksmisega või vaba ajaga. Valik tehakse pooltekokkuleppel ja kui kokkulepet ei saavutata, siis on töötajal õigus nõuda lisatasu (50% tunnipalgast) Valveaeg – TjaPS §10 annabtööandjale võimaluse rakendada töötaja talle ettenähtud puhkeajal valvesse
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
seirejaamadest.Satelliitidelt lähetatud signaalide järgi määravad GPS- vastuvõtjad reaalajas oma geograafilised koordinaadid maailma mis tahes punktis. 7. Mis on geoinfosüsteem (GIS)? Too näiteid milleks seda kasutatakse. Aparaatide, programmide ja kohateabe kooslus, mida kasutatakse ruumiandmete kogumiseks, töötlemiseks, päringute tegemiseks, analüüsimiseks ja esitamiseks. See aitab lahendada ruumilisi ülesandeid. Nt saab selle abil leida tuletõrje või kiirabiauto kiireima tee sihtkohani suurlinna ummikutes. 8. Mida näitab geoloogiline skaala? Maakoore kivimkihtide tekkimise järjekorra ja vanuse kindlaksmääramist. 9. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid eesti alal? Vanaaegkond. 250 miljonit (???) 10. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. Vanaaegkonnas ja kambriumi ajastul. Savid, liivakivid. 11
muutusid rentnkeks. Keisrid püüdsid talupoegi seadustega aidata ning maade kokkuostmist takistada, kuid sellest polnud kasu, sest 10. Sajandil toimus talupoegade laostumine. See võib olla 1 Bütsantsi langemise põhjustest. Linnaelu- Konstantinoopol oli Bütsantsi suurlinn, kus elas üle 100 000 elaniku. Kommunaalteenused olid vägamitmekesised: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega kirurgia, sise ja nahahaiguste tarvis, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimald ja suur ülikool. Peamine äritänav Mese, oli lai mitmekilomeetrine puiestee, kus olid turud kaubamajad, restoranid kui ka võõrastemajad. Toiduturgudel võis osta aedvilju ja liha, ning kala. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid samas olid valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli käsitöölased ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegumitesse. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendid
vahimadrus seisab roolis. · Vööri haalamisjaam sidevahendiga varustatud 2. tüürimees, 3. tüürimees, pootsman ja vanemmadrus lisaks 3 madrust. Kõik on osalised haalamise ajal vööris, aga korraga mitte. Vastavalt sadamale ja sildumise kellaajale moodustatakse haalajad. · Ahtri haalamisjaam sidevahenditega varustatud vanemtüürimees, 2. tüürimees, 3. tüürimees ja tuletõrje madrus, lisaks 4 madrust. Sama moodi ka ahtris vastavalt sadamale ja kellaajale moodustatakse silduv üksus. · Masinaruum vanemmehaanik, vahimehaanik kindlustavad peamasinatöö, elektromehaanik tagab laeva automaatika ja diiselgeneraatorite töö. Haalamine: · Kapten: 1. Teostab laeva sisenemist ning manööverdamist sadama akvatooriumil. · Vanemtüürimees: 1. Võtab vastu ettekanded haalamisjaamadest nende valmisoleku kohta. 2
Tulekahju on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Metsatulekahjud on üks kohutavam põua tagajärg. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate 7 kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad
Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921- 1930 tegutses siin Võru Õpetajate Seminar, kus pedagoogiks oli Johannes Käis. 1867.a. asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881.a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on väiksemad. 1889.a. sai Võru raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga, 1899.a
TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED ÜLDSÄTTED Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad alljärgnevad tööd: 1) gaaskeevitus- ja gaasleektöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) põlevvedelikuga tehtav jootetöö; 5) ketaslõikuriga metalli lõikamine; 6) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine; 7) gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine; 8) sepatöö; 9) küttekoldevälise tule tegemine. 3. Tuleohutuse tagamiseks tuleb tuletöödel järgida ka muid tuleohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi. ÜLDNÕUDED Objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö teg...
- Kaotame ebavõrdsuse - Palgalõhe – naistel rohkem palka küsida; keelata soolise erinevuse järgi palk sama töö palk Tervishoid - Perearsti infotelefon tasuta - Haigla igas maakonnas Ettevõtlus – vabadus, tingimused - Võimalus teha ettevõte Eneseteostus - Tagada inimestele põhivajadused, et nad saaksid leida tegevuse enese teostamiseks Turvalisus - Haigekassa, tasuta emo - Politsei - tuletõrje Sotsiaalne kindlustus - pensionärid – tasuta koht neile kel pole lähedasi või piisavalt vahendeid - vaesed - abipakid - kodutud – öömaja, muredest vabanemise soodustamine - lähedasteta - toetu Kultuur - emakeelne asjaajamine - toodete kättesaadavus Kolmanda põlvkonna õigused: Eneseteostus, grupiõigus, keskkond Keskkond – õigus puhtale keskkonnale, õigus mõjutada keskkonda, - loodusvarad – puhas vesi, õhk
vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. ÜLDISI JOONI KUNSTIS Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad
MORFOLOOGIA ümises lauluviisi aadresside õigsus värvikirevad afisid teatrialdiste tüdrukute seaduslikke metsaraieid pandi uut asfalti kukkunud lapsi baarmenite võistlus tervitas magistranti toidus kasutati basiilikut oder kasvas jälgiti börsi seda ei osata andekaid doktorante peente sõrmede dusi all tuliseid süsi kolm eelnõu mitu peret, hüvet, kõnet ettevõtete kasum petangikomplekt gepardite hüpped ei teadnud pindala, ruumala värisevate lehtedega haavad sisemaailmade erinevused nauditi hüvesid peatset kohtumist jogurti maitse rünnati piiskoppi habraste kruuside mitu pikslit ei joostud koju oranz pluus järgmistel jõuludel mahlakaid portsjoneid kaardi pealt prestiizsel mehel valge...
mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks Tätte koju lausa joostes, juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui kuulutati välja üleriigiline kirjandite konkurss tuletõrje teemal, osales seal muidugi ka Jaan. Oma koolis jäi ta kolmandaks, kuid sellest hoolimata otsustas õpetaja Tätte töö edasi saata. Ringkonnas sai ta teise koha ning järgmises voorus, üleriigilises arvestuses võitis Tätte selle konkursi, see tähendas tema jaoks väga palju. 4 2.HARIDUS JA ERAELU Peale keskkooli astus Tätte Tartu Riiklikku ülikooli, kus ta õppis kaks aastat bioloogiat. Vahepeal läks Jaan sõjaväkke
andmise, samuti jalatsi- ja sõrmejälgede talletamise jm. Kohta. Rööbiti loengutega korraldati praktilisi harjutusi nii klassis kui ka väljaspool kooli. Õppetöö sisu kindlaksmääramisel arvestati asjaolu, et kriminaalametnik ja konstaabel peavad olema süütegude kvalifitseeritud juurdlejad. See nõuab põhjalikke teadmisi kriminaalõigusest ja kriminaalprotsessist ning muudest valdkondadest. Politseiametnik peab suutma korraldada liiklust, toimetada järelevalvet tuletõrje tegevuse üle jpm. Politseikoolis õpiti ka autoasjandust. Ilmneb, et politseiametnikult nõuti põhjalikke teadmisi ja ametioskusi. Kool piirdus siiski peamiselt teooriateadmiste pakkumisega, sest praktikakogemusi pidi andma politseiteenistus. ( 1: 176) Koos teadmiste ja oskustega anti politseikooli kasvandikele õpetust nii teenistusliku kui ka seltskondliku käitumise kohta. Kasvatuslikku külge silmas pidades rõhutati politseikoolis
peavad olema piksekaitseseadmega varustatud. 14. Laagri hoonetes tuletõrjeveevõrgu olemasolu korral peab see olema veega täidetud, voolikute ja joatorudega komplekteeritud ning veevõrguga ühendatud; tuletõrjekraanid peavad olema vastavate tuleohutusmärkidega (EVS 620-2:1998) tähistatud. 15. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva laagri territooriumil peab olema: 1) sissesõidu juurde paigaldatud territooriumi skemaatiline plaan (asendiplaan), millel on hoonete, teede ja tuletõrje veevõtukohtade tähistus; 2) paigaldatud teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning häirekeskuse telefoninumbriga; 3) üles seatud elektriline või käsialarmiseade teadustamiseks tulekahju või muu õnnetuse tekkimisest. 16. Laagri territooriumil või väljaspool seda (kuni 200 m kaugusel majutushoonetest) peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tähistatud veevaru (tuletõrjeveehoidla, -
ja udusignaalid. Tuled alustades alt ülesse valge ja roheline ringtuli Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud. Udusignaal 1 pikk 2 lühikest signaali iga 2 minuti järel. • Tulekustutusvahendid, nende kasutamine. Tuletõrjevarustus, selle otstarve, hooldamine, markeerimine ja asukoht. Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja
Analüüs näitas tiheduseks =0,71 kg/m3 . Leida metaani mass hoones. Lahendus: m= V = 0,71 · 120 = 85,2 kg . 3.Ülesanne: Vahtkustuti kesta hüdraulilisel katsetamisel näitas hüdraulilise pressi manomeeter rõhku p=2MPa (20kg/cm2). Leida absoluutne rõhk kestas kui atmoafääri rõhk baromeetri järgi patm = 740 mmHg = 0,098 MPa . Lahendus: pata = patü + patm ; pata = B + pman pata = (2+0,098)= 2,1 MPa 4.Ülesanne: Tuletõrje tsentrifugaalpumba vaakummeeter näitab hõrendust pvaak 600 mmHg. Milline on absoluutne rõhk kui atmosfääri rõhk baromeetri järgi on patm = 760 mmHg . Lahendus: pata = patm pvaak = 760-600 = 160 mmHg pata = 160 · 133 = 21,2 kPa . 2. IDEAALGAASI SEADUSED. 2.1. Termodünaamiline protsess. Termodünaamilist süsteemi mõjutava väliskeskkonna parameetrite muutumisel muutuvad ka
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO...................................................................................................................
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja ...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel. Et ürgkogukondliku korra ajal klassid puudusid, siis ...
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
abivahenditeta, isesuguv ja varustatud avamisseadmega, peab suunduma hoonest otse maapinnale. Ei tohi olla blokeeritud. (Tunni oma) 16. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? viivitamatult sellest ruumist lahkuda ja avada aknad 17. Kas Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas esimesel kohal tulekahjude arvu ja tules hukkunute osas ?Ei ole 18 . Kas koolides tuleb 1 kord aastas läbi viia tuletõrje ja evakuatsiooniõppuseid ?jah tuleb , seda nõuab tuleohutuse seadus. 19. Kas kodus (korteris, elumajas) on nõutud seadusega 6 kg pulber või 6 liitrine tulekustuti ? Ei ole nõutud 20. Kas sõiduautos (M kategooria sõidukis) peab olema1 kg kontrollitud tulekustuti ?jah 21. Miks tulekustuti punane on? Et seda oleks hädaolukorrass hästi näha kaugelt(Tunni oma) Mitte ükski tulekustuti ei juhi elektrit!!!(Tunni oma) II Elektriohutus
tegemisel. Peale ehitustööde lõppu taastatakse muru ja muud rikutud katendid. 27 7. VIIDATUD ALLIKAD [1]. EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded" [2]. Ehitusseadustik, Vastu võetud 11.02.2015.a. [3]. Siseministri 07.04.2017.a. määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" [4]. Eesti standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" [5]. Eesti standart EVS-EN 1990:2002 "Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused" [6]. Eesti standart EVS-EN 1991-1-1:2002 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused." [7]. Eesti standart EVS-EN 1991-1-3:2006 ,,Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus." [8]
Metsa ja keskkonna kaitsmiseks luuakse järjest karmimaid seadusi ja palju tõsisemalt suhtutakse seadusi rikkunud inimestesse.1 Eesti territooriumist on metsaga kaetud küllaltki suur ala, mistõttu toimub siin igal aastal märkimisväärselt palju metsatulekahjusid. Kuna inimasustus on üle Eesti küllaltki laiali, siis avastatakse tulekahjud suhteliselt kiiresti ning seetõttu ei arene enamik põlenguid väga suureks.2 Kuid siiski kasvavad palju tulekahjud mõttetult suureks tuletõrje raskendatud kohale jõudmise tõttu: seda nii varasema GPS-i puudumise tõttu, kui metsateede halva korrashoiu tõttu.3 Tõsiseltvõetavaid andmeid metsatulekahjudest Eestis on olemas aastast 1921. 1921-1969 toimunud metsatulekahjude reastaja arhiivimaterjalide põhjal on hr Peeter Rõigas. Kusjuures 1940-1948 aastatel toimunud metsatulekahjude kohta puuduvad andmed. Hr Henn Alton on reastanud metsatulekahjud aastate 1970-1990 ja hr Mait Tint aastate 1991-1999 kohta. Alates 2000. aastast on
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
· nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; · sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; · tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded Sõidurada, rentsliriba, ühepoolne/kahe kahesuunaline/ühe jalgrada, kõnnitee, räästariba, ühesuunaline/kahe jallgrattaliilusega kergliiklustee, eraldusriba- sõidusuundade vahel sõidutee ja kõnnitee vahel, parkimisrada, ooteplatvorm, trammitee ühe/kahesuunaline, trammi/bussi ühe/kahesuunaline, bussitasku. 11) Muldkehale esitatavad nõuded
Teate edastamiseks võib helistada numbrile 1000, kasutada käskjalga või ise minna silda. Seejuures peab koheselt üle parda kukkunud inimesele heitma merre päästerõnga ja tema asukohta ei tohi silmist lasta. 6.8.3. Tulekahju või selle tundemärkide (suits, liigne kuumus, ving, kõrbehais jm.) avastamisel laeval peab selle avastanud laevapere liige: 1) teatama sellest vahitüürimehele [telefon 1000, käskjalg] ja vajutama tuletõrje signaalnuppu; 2) evakueerima tulekahju piirkonnast inimesed; 3) sulgema tulekoldesse viivad uksed; 4) asuma tuld kustutama käepäraste vahenditega; 5) teavitama olukorrast tulekollet kustutama saabuvat tulerühma. 6.8.4.Laevapere liige peab viivitamatult teatama vahitüürimehele kõrvaliste isikute viibimisest laeva teenistusruumides ja tegevusest, mis võib ohustada laeva turvalisust. 6.8.5
7552 pistikupesa 16A,IP 20 Süvistatud pistikupesa 30 tk 1,0 4,03 13,0 510,9 7553 16A, IP20 Nõrgvoolupaigaldis ja 75 automaatika Andmevõrgud, telefon ja 753 infosüsteemid 7531 Uksetelefonisüsteemid 1 kompl 34,5 1484,13 449,02 1933,15 7532 Telefoni-ja arvutivõrk 3 kompl 65 3107,85 845,0 11858,55 754 Turvasüsteemid Tuletõrje automaatika, 3 kompl 36,0 1879,09 522,0 7203,27 7541 andurid1: Detaileelarve jätk [2] Tabel 7542 Valvesüsteem ESS 3 kompl 6,2 308,31 80,6 1166,73 EHITUSPLATSI 8 KORRALDUSKULUD Ajutised ehitised 81 ehitusplatsil 811 Soojakud ja olmeruumid 8111 Tööliste soojakud, 2 tk 9 kuu 192,0 3456,0 815 Piirded ja reklaamtahvlid
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalminis...
tegutsemistahteline ärkamisaja vaimukandja. Algul töötas ta 1877-79 Maarja- Magdaleena kihelkonnakoolis, seejärel 14 aastat Laiuse kihelkonnakoolis, tuues oma algatusel sisse uusi õppeaineid ja organiseerides seltsielu. Venestusaja reformide tõttu pidi Johan Kotli loobuma koolmeistri ametist ja asus 1893. aastast Väike-Maarjasse köstriks. J. Kotlist sai üks kesksemaid avaliku elu tegelasi kohapeal. Tema eestvõttel loodi 1896. aastal Väike-Maarja Põllumeeste Selts, asutati Tuletõrje Selts, sageli tegi ta kaastööd ajalehtedele. Alar kotli ema Elsa Kotli (1873-1959) pärines jõukast puusmetsa talust Vana- Antsla vallas. Hariduse omandas ta Uudi külakoolis ja Lilly Suburgi tütarlastekoolis Viljandis. Aastatel 1900-02 oli kauni välimusega noor daam Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks. Sellest ajast pärineb Elsa ja Johani liigutav saksakeelne kirjavahetus, kus tulevase pereema maailmanägemisest annavad tunnistust Moskva, Kaluuga, Varssavi, mitmete
kontrollmõõteriistu, toite jutmeid mis läheb edasi lattliinidesse ja sealt edasi korruste jõukilpidesse, hoone teenindus süsteemidesse minevaid toitejuhtmeid. 3.) Mõõtekilpides toimub elektrienergia kulu arvestamine. Alajaamas toimub elektrienergia edastamine 4.) Reservtoite ülesanne on tagada hoone tähtsamate süsteemide või nende osade funktrionaalsus, näiteks: avariivalgustuse töö, tuletõrjelifti töökord, tuletõrje veesüsteemi töö, signalisitsiooni osaline töö ja ventilatsiooni süsteemi teatud funktsioonide töö. Avariivalgustuse töö, signalisitsiooni töö ja sidekanalite töö säilib ka kolmanda toiteallika UPS ehk akkumulaatoti toite abil ajavahemikul kui reservtoide sisse lülitub ehk 30 sekundi jooksul. 5.) diiselgeneraator, kus diiselmootor on ühendatud mehaaaniliselt on kolme faasilise sünkroonmasinaga mis täidab generaatori ülesannet. Elektri kadumise puhul käivitab teatud
Järelnähtusena vaadeldakse vastavat linnaosa alaliselt asustava rahvastiku arvu vähenemist ja ajutiselt asustatava, töötava rahvastiku kasvamist. Nähtuse põhjustab elu koondmine sinna, kus kus ärielu on elavam. Enamasti kujuneb city endise turuväljaku lähedal, kus siis esineb kauplemiseks, asjaajamiseks jne. sobilike ehituste, asutuste ja ruumide tsentralisatsioon. Siin leidub ametiasutusi: post, politsei ja tuletõrje, pangad, ajalehtede toimetused, ärid, restoranid, kohvikud, meelelahutusasutused jne. Veel üheks iseloomujooneks on, et hommikul suured inimmassid linnasüdame üle ujutavad ja õhtupoolikul linna ääreosadesse tagasi pöörduvad (rahvastiku tõus välisosades) ning see tuleb esile ka linnaosa füsiognoomias 3 ja liiklemispildis. Arvuliselt on seesugune suurlinna linnasüdame rahvastiku aegapidine kahanemine esmakordselt kinnistatud Londoni vanalinna nn. City kohta, ja tollest ajast peale
EVS 620-8:2003 Tuleohutus. Põrandakattematerjalid. Põlevus EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus EVS-EN 1991-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus
EVS 620-8:2003 Tuleohutus. Põrandakattematerjalid. Põlevus EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohooned EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine EVS-EN 13501 Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon (5 osa) EVS-EN 1991-1-2:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahju koormus EVS-EN 1991-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
Vaid reaktori tööga seonduv nõuab selle valdkonna spetsialiste. Aastaks 2020 oleks aga meil umbes 150 tuumaspetsialisti, kes on läbinud vajaliku praktika ka välismaal. Kokkuleppeid koostöö osas on juba sõlmitud mitmete riikide ülikoolidega. Kuid tuumajaamas ei leia hõivet ainult kõrghariduse saanud. Soomlaste Olkiluotos moodustab näiteks põhiharidusega personal 9% ja keskeriharidusega 25% tuumajaama töötajaskonnast. Tõenäoliselt on need peamiselt transpordi, tuletõrje, heakorra ja turvateenistusega seotud valdkonnad. Kuna EL direktiivid näevad ette, et lähitulevikus ühegi energialiigi osa ei tohi ületada ,,energiaporfellis" 50% siis küsimusele, mida me selle energiaga teeme, võiks vastata järgmiselt. Peale energiajulgeoleku ja oma kodanikele taskukohase hinna saavutame võimaluse kaaluda oma loodusvarade mõistlikku kasutuselevõttu.Ükski riik, kes midagi ei tooda, pole õieti jätkusuutlik, on loomulik, et kui meie
Pidime üpriski palju sõitma, et ikka õigeks ajaks jalgpalli vaatama jõuda. Sihiks oli Merida linn, kus toimus Eesti- Hispaania jalgpallimats. Sõitsime ja tegime peatuse kusagil mandariini istanduse juures, see põld oli hiilga suur. Mandariinid olid enam- vähem valmis, proovisime ka paari tükki süüa. Sõitsime veel edasi ja nägime, kuidas üks suur kaubaauto oli tee ääres põlema läinud ja ka kõrval olev põld põles. Kohal olid ka loomulikult politsei, kiirabi ja tuletõrje. Vahepeal oli palju huvitavaid külasid, kust läbi sõitsime. Üks küla oli selline, kus olid ainult väga kitsad teed, ruumi oli ühe auto jagu liigelda ja kui tuli tänavanurk ja tahtsid keerata paremale või vasakule, siis pidi vähemalt 20 korda tagurdama ja edasi sõitma, tagurdama ja edasi sõitma, et lõpuks ristmikult välja keerata saaks. Eesti linnatänavatel ei ole vist kunagi nii kitsas kui oli see külatänav. Sõitsime kuni oli kottpime. Me ei teadnud, kus me öö veedame
Süsteemi puuduseks on see, magistraali rivist väljumisel jäävad toiteta kõik selle magistraali tarbijad. Süsteem on lihtne ja odav, kuid mittetöökindel. 2.fiider süsteem-toite saavad tarbijad vahetult peajaotuskilbist, süsteem on täiuslik, kuid kallis palju juhtmeid ja kaableid. Fiider on peajaotuskilbist kunitarbijani üks ja katkematu juhe. 3.segasüsteem- olulised tähtsad seadmed nagu(raadioseade, navigatsiooniseade, ankrupeli, tuletõrje pumbatoide, laeva prozektor, paadiseade,avariitoitekilp jne. Saavad toidet fildrite kaudu vähemolulised magistraalikaudu. 50.MARPOL - Marpol 73/78 - on üks olulisemaid Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) konventsioone, mille eesmärk on ennetada merereostamist laevaheitmetega. Konventsioon loodi, et vähendada inimtegevusest põhjustatud mere reostust, nii naftajäätmete kui teiste heitmete merrelaskmist
o rootsi, vene ja eesti keeles." Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis.Kahe Kreegi poisi, Vladimiri ja eriti noorema venna Kirilli muusikahuvi ja innustus oli nii erakordne, et jäi silma linna tollastele parimatele muusikameestele Haapsalu eesti luterliku koguduse köstrile, Kungla karskusseltsi koorijuhile August Tambergile, Nikolai kihelkonnakooli ja Tuletõrje Seltsi pasunakooride juhile Karl Tiikmannile ja linnamisjonärile, Tartus Griwingi koolis õppinud Jüri Tarile. Kõik kolm andsid Cyrillus Kreegi muusikalisse edenemisse erineva ja omal alal olulise panuse.Karl Tiikmann õpetas talle klarnetit ja mõnda vaskpilli. Märganud Nikolai kooli orkestrandi Kirill Kreegi edusamme, kutsus Tiikmann ta ka parema tasemega Tuletõrje Seltsi orkestrisse. Vaimustudes seal esmakordselt kuuldud pasunakvarteti mängust, asutas Kreek peatselt
12. Sekretariaat 17,6 m2 Tabeli 1 järg. Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 13. Raamatupidamise ja plaaniosakonna ruum 46,6 m2 14. Tehnoarvestuse ruum 56,2 m2 15. Tuletõrje valveruum 1,6 m2 4 Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 16. Tehnik-reklamaatori ruum 17,4 m2 17. Liinimeistrite ruum 35,3 m2 18
SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................... 1 sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1 II maailmasõjast pärit lahingumoon eestis...............................................................................4 2 II maailmasõja-aegsete lõhkekehade lühitutvustus..................................................................6 2.1 Käsigranaadid....................................................................................................................6 2.2 Miinipildujate miinid........................................................................................................ 8 2.3 Maamiinid................................................................................................................
Liiv jooksul Märt Meos. Väike-Maarjast on pärit ka Eesti kuulsaim maadleja Georg Lurich. (Wikipedia 2015) Alar Kotli sündis 27. augustil 1904 Väike-Maarjas. Tema vanemad, kooliõpetaja ja köster Johan Kotli ning ämmaemand Elsa Kotli olid mõlemad aktiivsed kohaliku kultuuri-, seltsi- ja majanduselu eestvedajad.(Kalm 2015: ) Johan Kotli ettevõtmisel rajati kohalik põllumeeste selts. Põllumeeste seltsi vedamisel asutati 1909. aastal ka 1900. aastal asutati V-Maarja tuletõrje selts ja 1920. õpetajate selts.(Wikipedia 2015) Alghariduse sai Kotli kodus, kus tema õpetajaks oli isa. Aastal 1915 asus ta õppima Viru maakonna reaalgümnaasiumi, mille ta 1922. aastal lõpetas. Kooliajal jäid uued teadmised hästi külge, kuid õppimisest rohkem meeldis talle joonistamine ja puuvestmine. Aastal 1922 asus ta õppima kunstiühingu „Pallas“ kunstikoolis skulptuuri. Kuna isa oli vastu Kotli kunstiõpingutele,
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus ...
käkkitegu. Samal ajal oli kuid ka tekkinud hulk inimesi kes hoitsi pöialt Jürkale olles ka ise karistamatult saanud Antsu koertest pureda. Naistes küttis see kirgi ja ainuke asi mis neid peatas oma käsi ümber Jürka viskama oli fakt, et mees liikus ühest kohast teise liiga kiiretsi lammutades mööblit ja muid asju, esemeid mida paanikas üritati evakueerida tulest. Kaua ei suutnud ka eemal püsida politsei ja tuletõrje kes leekide ja Vanapaganaga võitlusesse astusid, kuid enne seda oli keegi tak kustunud Kusta kohal, et ehk tema isa suudab rahustada aga peale lühikest ülestunnistust Kusta poole, et ta ei pea seda tegema, et tema tappis Noore-Antsu siis leekide vahelt kui mehed tähele ei pannud ründasid neid politsei ja tuletõrje ja Kusta toimetati põlvil minema seni kaua kuk Jürka rajus edasi pani. Leegid aina kasvasid ja keegi ei olnud kindel kas Jürka
Adamson). Võru on olnud kuulus koolilinn. 1830-40ndatel aastatel olid tuntud H.Krümmeri erakool-pansionaat ja Genge kõrgem tütarlastekool. XIX sajandi teisel poole töötas siin 7 kooli 31 õpetaja ja 317 õpilasega. 1884.a. elas Võrus 2697 linnakodanikku. 1917.a. alustas tööd Naiskäsitöökool, 1925.a. Võru Tööstuskool. Aastail 1921-1930 tegutses siin Võru Õpetajate Seminar, kus pedagoogiks oli Johannes Käis. 1867.a. asutati Võru Vabatahtlik Tuletõrje Selts, 1881.a. Laulu- ja Mängu Selts "Kannel". 1927. - 1948. aastani töötas Võrus kutseline teater. Võrulane on ikka pidanud lugu ühistegevusest, harrastanud laulu, tantsu, pillimängu. 1926.a. oli Võrus 9 raamatukogu, ilmus 2 ajalehte, mitmesuguseid seltse ja ühinguid oli 36. XIX sajandil ja XX sajandi esikümnendeil arenes majanduselu Võrus nagu väikelinnades ikka, kus võimalusi on ahtamalt, aga ka vajadused on väiksemad. 1889.a
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valit...
13) tee kaitsepiirded peavad olema paigaldatud teeprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, põrkepiire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis; 14) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele; [RTL 2005, 114, 1760 - jõust. 02.12.2005] 15) ühissõiduki peatuskohas peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje; 16) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud; 17) libeduse tõrjeks võib kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6 mm; 18) kevadised hooldustööd liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud iga aasta 15. maiks. 33
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
