line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kaslane -r vedur,kõlar Määrsõna on muutumatu sõna,mille -ik anoreksik,pilvik põhilised küsimused on KUIDAS?,Millal?,Kus?,Kuhu?,Kust?,Kui 4.Koht palju ? -la asula,suvila,söökla -stik mäestik,kuristik Määrsõna tuletatakse põhiliselt -mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
trollibuss=troll laboratoorium = labor Liitefunktsioon *Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. Must+kas=mustikas *Liite abil saame täpsustada tuletuse aluseks margitud tähendust. Laul +ja / +janna / +tar Laud+ke = lauake Haige+lane= haiglane *Liide võimaldab muuta tuletuse aluse sõna liiki Om. arukas Nim. arukus Määr. arukalt Tuletuse tähendus sõltub: 1. tuletustüve tähendusest 2. teksti kontrastist 3. tavast ja kokkulepest Nimisõna tuletus: Umbes 50 liidet *tuletised võimaldavad nim. asju ja nähtusi neile iseloomulikku tunnuse järgi *märkida kogu *väljendada naissugu *väljendada suhtumist ja hinnangut ning suurust
3. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrostaatikas vaatleme statsionaarset välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus
s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, kirjutada kolme moodi: ükskõik mis vormis või 1) kokku, 2) sidekriipsuga, 3) ümbruses lahku. nad ka ei esineks. Tuletis tuletus ehk derivatsioon Sõnale lisatakse -ing ja -ed sõna moodustatakse teisest lõpp sõnast selle tüvele (vahel ka vormile) (tuletus)liite lisamise teel, ntsõbra + lik > sõbra/lik, pard + el > pard/el, lahendama + tu > lahendama/tu, või tüvest otse, s
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna)
Antud valem on rakendatav igasuguse kerasümmeetrilise välja kuju korral. Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid
Antud valem on rakendatav igasuguse kerasümmeetrilise välja kuju korral. Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse vektor on puutujaks. Igas punktis on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on V*m 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid
moodustamine. [Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust.] Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1. Modifikatsiooniderivatsioon: Sõnaliik ja süntaktilis-semantiline funktsioon lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema. 2. Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur. 3. Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur. 1. Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: nt eitava tähendusega tu (õnnetu). 2. Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma: nt us (kiirus, õnnelikkus). 3. Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt ik (põlvik, häälik) Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja, lehekülg.
ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 = , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 - q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T t = 1 - 2 = 1 - min ,sest q1 Tmax q1 = Tmax ( s 2 - s1 )
ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T t 1 2 1 min ,sest q1 Tmax q1 Tmax ( s 2 s1 )
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip elektriväja jaoks. Kaasaegne ettekujutus väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis leviva välja. Elektrostaatikas vaatleme statsionaarset välja. Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 63. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 64. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 65. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 66. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus
Väike Meelde tuletus · Mis on elektrijuht? Aine või ainete segu, milles on palju vabasid laengukandjaid · Mis on vooluallikas? Seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel · Mis juhtub, kui ühendada juht vooluallikaga? Juhis tekib elektriväli Vabad laengukandjad hakkavad elektrijõudude mõjul suunatult liikuma · Kuidas leida mehaanilise töö suurust? A=Fs (töö = liikumist põhjustav jõud x läbitud teepikkus) Pinge · Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. · A=Fxs · Mida suurem on kogulaeng, seda suurem on töö · Vaadates vooluringi, siis milliste osade vahel on kõige kõrgem pinge? Vooluallikaga ühendatud juhi otstel Pinge Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge on füüsikaline suuurus, mis iseloomustab ...
Rooma tagasi, kus ta kinni võeti ja vangi pandi. Teda piitsutati ja löödi lõpuks pea alaspidi risti. Seda tehti tema enda soovi kohaselt, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema samamoodi kui Kristus. Püha Peetruse haud asub Püha Peetri kiriku kupli ja peaaltari vahelises maa-aluses krüptis, kus hoitakse ka tema reliikviaid Paavstluse traditsioonis peetakse Peetrust esimeseks paavstiks, kuid see on hilisem tuletus. Peetrus on põhiliselt kalurite, aga ka teiste ametite kaitsepühak. Maalidel on Püha Peetrust kujutatud taeva võtmeid hoidmas. Vahel on tal käes kala, mis vihjab sellele, et ta oli hingede püüdja. Mõnikord on tema läheduses kukk, mis vihjab tema salgamisele. Tema mantel on erekollane, sümboliseerides ilmutatud usku.
mitmus), kõneviisi ja tegumoodi tähistavaid tunnuseid. Sõnatüvi võib lauses esineva iseseisvalt küll aga seda ei lõpud ja tunnused. Sõnatüvi kannab endas sõnavormi põhi tähendust. Tunnused ja lõpud lisavad sõnavormile tähenduse varjundi. Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks. Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte. AGLUTINATSIOON . .
Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on süm- meetriline: uue liitsõna tähendus on kahe moodustusosa tähen- Eesti keeles võib eristada vähemalt viit sõnamoodustusvii- duste summa. Näiteks ööpäev ei ole selline päev, millel on öö si. Tuletus ja liitmine said juba mainitud, harvem tulevad ette omadusi, vaid on lihtsalt öö ja päeva summa. Selliseid liitsõnu Liitmine on lühendamine, konversioon ja tüvekordus (joonis 1). on eesti keeles üsna vähe, näiteks aedkool ja kalenderpäevik. kõige levinum
q0 m Elektrivälja jõujoon on joon, mille igas punktis elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. Jõujooned lähtuvad positiivsest laengust ja lõpevad negatiivsetel laengutel. Superpositsiooniprintsiip: Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljatugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb’ seadusest k∗1 ∗q0∗q1 ε Coulumbi valem: 2 ∗⃗r ⃗ r F= ❑ r ⃗ F Elektrivälja tugevus: ⃗ E= q0
Füssi küsss 16-30 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu. Selleks, et laadida keha 0 kuni tuleb teha tööd A. Töö võrdub samadimensionaalse avaldisega, mis ei sisalda töö tegemise parameetreid, vaid keha seisundit iseloomustavaid suurusi. Keha kannab energiat
Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...
e. I- valguse intensiivsus. On võrdeline elektrivektori amplituudi ruuduga. Loomulik valgus: Lineaarselt polariseeritud valgus: Polariseeritud valguse saamiseks kasutatakse polarisaatoreid. Need on anisotroopsed ained so. mingis ruumisuunas aine elektronstruktuuri korrastatuse poolest tähelepanuväärsed ained. 88. Malus' seaduse tuletus. Miks loomuliku valguse täielikul polariseerimisel kaotame intensiivsuse kaks korda. Loomuliku valguse läbiminekul polarisaatorist kahaneb selle intensiivsus kaks korda, sest polarisaator peab ristiolevad komponendid kinni (mõlemad komponendid on võrdtõenäosed). 89. Brewsteri seadus. Valem, joonis ja seletus. Siis on peegeldunud valgus lineaarselt polariseeritud ja murdunud valgus on maksimaalselt polariseeritud, kuid mitte täielikult
avati pole teada, kes ukse avas). · Tegusõna pöördelised vormid Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2. Tuletus Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas mustjas 3. Lühendamine Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon info 4. Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi pudi-padi
'(x)*c=0*f(x)+c*f '(x)=c*f '(x) Lause: Kui funktsioonid f(x) ja g(x) on diferentseeruvad punktis x ja cR on konstant, siis selles punktis on diferentseeruv ka funktsioon y=f(x)+g(x) Tõestus: y=f(x)+g(x) esmalt, toimides sammhaaval, tehes eraldi tehetena komponendid, saame kolmandana saame aga, et 2).*Korrutise tuletise valemi tuletus: f(x) f'(x); f'(x): ning g'(x)= siis *Jagatise tuletise valemi tuletus: = = 3. Liitfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Pöördfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Logaritmilise tuletise valemi tuletamine. LAUSE: Kui funktsioonidel f(x) ja g(u) eksisteerivad lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja f(x), siis liitfunktsioonil
võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1) Tähendus modifitseerub veidi: maja>majake, vaatama>vaatlema, sinine>sinakas, arg>arglik (modifikatsiooniderivatsioon) 2) Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi>mägilane, pall>pallur, ärkama>äratama (muutederivatsioon) 3) Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õpetama>õpetaja, puhuma>puhur, rikas>rikastuma, õnn>õnnetu (muutederivatsioon) Tüvi: · Iga sõna koostisosa · Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi või eelneb muutemorfeemi(de)le · Muutumatutes sõnads on tüvi ja sõna samad · Tüvi väljendab sõna leksikaalset tähendust · Tüvi võib koosneda vaid ühest morfeemist e juurest. Juurtüvelised sõnad on: kivi, kuu, vesi, paber, taevas.
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
diferentseeruv ka funktsioon y=f(x)+g(x) Tõestus: y=f(x)+g(x) esmalt, toimides sammhaaval, tehes eraldi tehetena komponendid,saame Saame: kolmandana saame aga, et Teeme esimeses summas muutujavahetuse (summeerimisindeksi nihke) j:=k+1(k=j-1) 2).*Korrutise tuletise valemi tuletus: f(x)→ f’(x); Saame: f’(x): ning g’(x)= siis *Jagatise tuletise valemi tuletus: = = Kuna
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED ...........................................................................................
Tõestus: Kui funktsiooni y = f (x) tuletis f′(x) on positiivne punktis a, st 2).(Korrutise, jagatise tuletise valemi tuletus) *Korrutise tuletise valemi tuletus: f(x)→f’(x); 𝑓(𝑥+∆𝑥)−𝑓(𝑥) 𝑔(𝑥+∆𝑥)−𝑔(𝑥) f’(x): lim ning g’(x)= lim siis ∆𝑥→0 ∆𝑥 ∆𝑥→0 ∆𝑥 𝑓(𝑥+∆𝑥)𝑔(𝑥+∆𝑥)−𝑓(𝑥)𝑔(𝑥+∆𝑥)+ 𝑓(𝑥)𝑔(𝑥+∆𝑥)− 𝑓(𝑥)𝑔(𝑥) 𝑓(𝑥+∆𝑥)− 𝑓(𝑥)
semantiline mõju oluline väike sõnaliik mõjutab ei mõjuta produktiivsus piiratud piiramatu opositsioonide ei ole on paradigma semantiline ei on ennustatavus koht seespool väljaspool Tuletus on nt sööma-söötma. Inflektsiooni puhul sõnaliik ei muutu (tegusõna jääb tegusõnaks nt) kui võtta inflektsioon nt verbi näitel, siis paradigma olemas (et pöörded jne), sõnaliik ei muutu, kui pöörad nt (jääb ikka verbiks), saab kõiki tegusõnu pöörata (aga sõnast kõiki tuletisi ei saa teha) 16. Morfeemide järjekord. Afiksite järjekord: Greenbergi universaal 39: kui keeles on kääne ja arv, ja mõlemad kas järgnevad või
aastani, mil avaldati Nova Vulgata e Neo Vulgata. Priscianus Caesarianis e Priscian õpetas ladina keele grammatikat Konstantinoopolis; koostas Institutiones Grammaticae grammatika alused, mis oli keskajal standardkäsiraamat. 6. Araabia keeleteadus Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest. 8. Keskaja keeleteadus Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt;
Majandusstatistika eksamiküsimused FK100 1. Statistika mõiste. Üldkogum ja valim. Rühmitatud andmed. Statistilise materjali graafiline esitamine (histogramm ja kumulatiivse sageduse graafik). Statistika on andmete kogumine ja töötlemine, statistilised andmekogumid, teadusharu, mille põhiülesandeks on massinähtuste vaatlemine, nende kohta andmete kogumine ja analüüsimine ning selle põhjal järelduste ja üldistuste tegemine ning praktiliste lahenduste pakkumine Üldkogum antud tunnustega elementide hulk (nt. koolis õpilaste hulk), N Valim- juhuslik alamhulk üldkogumist (nt õpilaste seast tüdrukute hulk), valimi vaatluse läbi püütakse teha järeldusi üldkogumi kohta. Rühmitatud andmed- korrastamata statistilise rea andmed, mida rühmitatakse klassidesse e. intervallidesse skaalal Statistilise materjali graafiline esitamine: 1. Valimi elementide korrastatud hulk e. variatsioonirida (sageli rühmitatakse...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime...
Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus. Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust; Rööplülituse kogutakistuse pöördväärtus (ahela kogujuhtivus) on võrdne selle elementide takistuste pöördväärtuste (juhtivuste) summaga. Kirchoff'i reeglid. 1
Aristoteles. 6. Järeldusõpetus või süllogistika. Et mõista loogika tähendust Aristotelese filosoofias, peame teadma, miks ta huvitus loogikast. See huvi juurdub Aristotelese metafüüsikalistes tõekspidamistes. Aristoteles seab endale ülesandeks leida idee ja nähtuse vahel selline vahekord, mille varal ta saaks mõistelise tunnetamise kaudu asjade tõelise olemuse jälile. Nii kujuneb teadusliku mõtlemise põhiliseks meetodiks tuletus või deduktsioon. Sellest tuleneb nüüd ka loogika keskne probleem: mida tähendab õieti "tuletus"? Millised võimalused on mõtlemisel üksiku sõltuvuse tunnetamiseks. Seda teooriat analüüsibki Aristoteles oma mõlemas "Analüütikas". Järelduseks nimetab Aristoteles uue otsuse tuletamist kahest juba olemasolevast ning kindlast otsusest. Kahe tõsiasja olemasolust võima me mõtlemise teel järeldada kolmanda olemasolu, saavutades uue tunnetuse, mille
pindpinevust . Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks gaaside neeldumine vedelikes või tahketes ainetes), siis nimetatakse seda nähtust absorptsiooniks. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) TULETUS 1 Vaatame pinna muutust. Olgu lahuse pinnal 1 mool ainet rohkem kui ruumis (nS - nV = 1) , siis pindliig on =1/S. Olgu ka lahuse ruumalas 1 mool pindaktiivset ainet. Viies väikese hulga ainet ruumist pinnakihti, muutub pindpinevus d võrra. Töökulu osmootse rõhu ületamiseks on Vd, kus V on lahuse ruumala. Pinnaenergia muutus Sd. Tekkinud tasakaalus: Sd = -Vd see on aluseks. Ruumist tuleb pinnale ja muudab seal pindpinevust. Kuna = cRT ja d = RTdc (osmootne rõhk)
- ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine - tuletuste moodustamine a) nimisõnaliited: -ja = isik; -i, -r, -el, -ts = vahend (v.a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i = ained; -ur = seadmed ja riistad, isikud; -mina (aga sageli sobivad paremini us, -m, -mus jne) b) omadussõnaliited: -ne ja line; võõromadussõnade tuletus kas tugineda kreeka või ladina adjektiivtüvele, nt kaootiline, või vastavale nimisõnale, nt kaoseline? Kui sisuvahet pole, eelistatakse nimisõnale vastavat tuletust. c) pöördsõnaliited: -eeri ja lühitüvi (planeerima vs plaanima), -u- (kõvenduma vs kõvenema), -ta-, -sta-, -nda- (einestama/einetama) Terminoloogiatöö vormid: · eriteadlased + keeleteadlased. Eriteadlastelt saadakse terminite sisu kohta infot, keelteadlastest vormi
on kaare pik Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f ,kus ja r on raadius · Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: m/s (meetrit sekundis) · Nurk ja joonkiiruse vaheline seos tuletus Nurkkiirust arvutame valemiga = / t, kus kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg. Ühikuks on 1 rad/s. Kuna = l / r , asendame selle nurkkiiruse valemisse ja saame = l / rt = v/r · Ringliikumise periood- ajavahemik, mille jooksul keha läbib ühe täisringi. Tähis T, valem T = 2/ Seos nurkkiirusega nurkkiirus on arvutatav valemiga = 2/ T ja siit saame T = 2/ · Sagedus- keha poolt ühes ajaühikus läbitud täisringide arv f = 1/T
Eritakistuse pöördväärtust nim. Erijuhtivuseks Eritakistus sõltub temperatuurist: metallides ehk pooljuhtides Metallide erijuhtivusi: raud: ; alumiinium: ; vask: . Ohm'i seadus diferentsiaalkujul: ehk , kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus. Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Jadalülitus. Jadalülituse kogutakistus on võrdne selle elementide takistuste summaga. Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust Rööplülitus.
Eritakistuse pöördväärtust nim. Erijuhtivuseks Eritakistus sõltub temperatuurist: metallides ehk pooljuhtides Metallide erijuhtivusi: raud: ; alumiinium: ; vask: . Ohm'i seadus diferentsiaalkujul: ehk , kus on eritakistuse pöördväärtus - erijuhtivus. Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus Jadalülituse korral on meil üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring. Et ahel on lineaarne, peab vool läbi kõigi tarbijate olema ühesugune. mida võib kirja panna ka kogutakistuse R abil Jadalülitus. Jadalülituse kogutakistus on võrdne selle elementide takistuste summaga. Rööplülituse korral on pingelang kõigil takistitel ühesugune: kust Rööplülitus.
Seetõttu on kusjuures ka taevas punane, kui päike loojub. Atmosfääris neeldub peamiselt madala lainepikkusega (sinine) valgus ja alles jääb ainult kõrge (punane) valgus. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 5.) Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Difusioonikonstandi tuletus Olgu meil süsteem, mis on mõtteliselt silinder x-telje ümber pindalaga S. Olgu selles vedelik, milles on mingi aine heterogeense kontsentratsiooniga. Liikudes mööda silindrit pikkuse dX võrra muutub konts. dC võrra. dC/dX nimetatakse kontsentratsiooni gradiendiks. Kontsentratsioon üritab end võrdsustada kogu silindris (et oleks tasakaal). .) Gradiendi kohta kehtib järgmine seadus nn. Ficki I seadus.
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
järeldus: Begin. mõned poliitikud on süsteemi vastased. Tuletuse PERFORM VARYING struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil 1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega LoopCount FROM 0 BY 1 neid muutujaid asendada:1. eeldus: iga x on y.2. progekeel(Kurtz,Kemeny). UNTIL LoopCount GREATER eeldus: mõni z on x.järeldus: mõni z on y.
selgitab, kuidas inimene mõtleb? 28. Matemaatiline loogika:keel ja interpretatsioon. Erinevate interpretatsioonide näited. Matemaatiline loogika, on loogika formaliseeritud haru mis on mitmete teadmiste kujutamise keelte aluseks. Mat. Loogika keel on näiteks Prolog. 29. Lausearvutus, predikaatarvutus. Mittemonotoonsed loogikad. CLIPS, JESS ja nende edasiarendused. lk 21 30. Lause, muutuja, loogikatehe. Aksioom, tautoloogia. Tuletusreeglid, järeldamine, tuletus, teooria. Tõeväärtus. Mudel. 31. Semantika. Semantika erinevates valdkondades, selle seosed teadmistega Semantika on keeleüksuse (sõna, lause) tähendus antud kontekstis; aga ka keeleteaduse haru, mis uurib keele ja tegelikkuse suhteid. Üldisemalt, semantika räägib tähendusest; 32. Ontoloogiad ja freimid, pärimine, järeldamine (freimid, reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine.
järeldus: mõned poliitikud on süsteemi liitis,lahutas.Ca 50tki. ”web”:tekstid masinast masinase, VisiCalc for(i=0; i<=n; i=i+1) vastased. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige Bricklin ja Frankston!! sum = sum + i; sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid 1646-1716 - Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, return sum; } asendada:1. eeldus: iga x on y.2. eeldus: mõni z on lahutas, korrutas, jagas
CKY-algoritm. Cocke-Kasami-Youngeri algoritm: Chomsky normaalkujul oleva grammatika ning terminaalse stringi korral otsustab, kas sõna kuulub keelde või mitte. Ühendab kõikvõimalikud tuletuspuud tuletuspäramiidiks. Tabeli alumise astme laiuseks saab analüüsitava sõna pikkus. Tipulahtrisse peab tekkima stardisümbol. Vahepealsetesse lahtritesse kirjutatakse mitteterminaal parajasti siis, kui ... Algoritmi tulemusena tekib lahtrisse mitteterminaal A, kui grammatikas G on esitatav tuletus A xjxj+1w, sõna kuulub keelde ning tipulahtris on stardisümbol. Keerukuseks n pikkuse sõna korral O(n3). 17. Earley algoritm. Ülesanne: kas sõna x kuulub grammatikaga G genereeritavasse keelde L. Üritame ehitada sõna vasaktuletust. G produktsiooni A v võib olla kasutatud sõna w = x1x2...xn (xi on terminaal) vasaktuletamiseks vaid siis, kui leidub tuletus: S =>* x1..xiA Kui sõna v koosneb alamsõnadest ja (v = ), peab leiduma tuletus: S =>* x1..xiA => x1
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...
Def 2. Aksiomaatilist teooriat T nim semantika S suhtes · korrektseks, kui iga teoorias T tuletatav valem on semantikas S tõene. · täielikuks, kui iga semantikas S tõene valem on teoorias T tuletatav. (Def 1. Tuletuseks ehk formaalseks tõestuseks nim valemite jada 1 , 2 , ... , , milles iga valem on kas aksioom või saadud mingi tuletusreegliga mõnedest temale eelnevatest valemitest. Valemist F nim tuletatavaks, kui leidub tuletus, mille viimane liige on valem F) Sekventsiaalne lausearvutus. Tuletamine lausearvutuses. Eesmärk on formuleerida lausearvutuse jaoks aksiomaatika, mis on korrektne ja täielik samaselt tõesuse semantika suhtes. Kasutame Gentzeni-tüüpi süsteemi, mis vastab matemaatiliste väidete tõestamisel esinevatele arutluskäikudele paremini kui ajalooliselt vanemad Hilberti-tüüpi süsteemid. Lugeda lk. 88-96 Lausearvutuse korrektsus, mittevastusrääkivus (tõestustega). Teoreem 1
Samas ilmselt ei ole tõsi väide · ``Kui on olemas asi, millel on omadus P, siis on kõigil asjadel omadus P'' Vaatame järeldust kahest eeldusest: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. See tuletus on õige oma konstruktsiooni tõttu, sõltumata sõnade nagu ``neljajalgne'', ``koer'' ja ``imetaja'' sisust. Viimased võib välja vahetada: 1. eeldus: iga anarhist on vabaabielu pooldaja. 2. eeldus: mõned valitseva partei liikmed on anarhistid. järeldus: mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad.
Ülevoolupaisu projekteerimisel on eesmärgiks suur läbilaskevõime ja siis eelistatakse väikese voolutakistusega voolujoonelisi ülevoole. Voolujoonelised ülevoolud jagunevad vaakum (harja piirkonnas on rõhk joa all õhurõhust väiksem, vaakum toimub nagu jätkudes, suurendab ülevoolutegurit m. Profiili hari on kas ringjoon või ellips)- ja vaakumita (Creageri profiilid) ülevooluks.Valem: Q= *u*m*b(2g)*h03/2, kus külgkitsendustegur, u uputustegur.16.Lailäviülevool, valemi tuletus: on laialt levinud nii ülevoolupaisudena kui mitmesuguste vesiehitiste elementidena. Ülevoolueelses veesööstus voolujooned kõverduvad tugevasti ja ülevoolu pinnal tekib ahassügavus, kui voolu sügavus on kriitilisest väiksem. Vabapinna edasine kulg oleneb läve laiuse (pikkuse) ja surve H vahekorrast. Kui uputamata ülevoolu läbi on suhteliselt lühike (2...3)H<<(3...4)H, siis ei jõua sügavus lävel pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
