NB!! E3 Portugal portugallane Iisrael iisraellane Itaalia itaallane Nepal nepallane Tuletised sidekriipsu sisaldavatest nimedest kirjutatakse ilma sidekriipsuta. Lõuna-Eesti lõunaeestlane Kohtla-Järve kohtlajärvelane Vana-Kreeka vanakreeklane Kaval-Ants kavalantsulik Kodu-Eesti kodueestlane Välis-Eesti väliseestlane Mitmeosalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriips Rio de Janeiro riodejaneirolane rio-de-janeirolane Mona Lisa monalisalik mona-lisalik ÜLAKOMA nime ja liite piiril lisatakse siis, kui nime lõpposa hääldus ja kirjapilt erinevad tugevalt. LÜHEND TULETISE OSANA NATO-lane SS-lane KGB-lane aü-lane wifi-stama TSITAATSÕNA macho`lik
...................................................................6 ÜLESANNE 7 SHANNONI DISJUNKTIIVNE ARENDUS KOLME MUUTUJA JÄRGI..................................................................................................6 ..........................................................................................................7 ÜLESANNE 8 SHANNONI DISJUNKTIIVNE ARENDUS KAHE MUUTUJA JÄRGI7 ÜLESANNE 9 SHANNONI KONJUNKTIIVNE ARENDUS...............................7 ÜLESANNE 10 TULETISED.....................................................................8 ÜLESANNE 11 REED-MULLERI POLÜNOOM.............................................9 ÜLESANNE 1 LOOGIKAFUNKTSIOON............................................3 ÜLESANNE 2 TÕEVÄÄRTUSTABEL.................................................3 ÜLESANNE 3 MINIMAALSED NORMAALKUJUD...............................3 3.1 MDNK KARNAUGH’ KAARDIGA............................................................3 3.2 MKNK MCCLUSKEY MEETODIGA..
esita kõiki sõnu, sest ühegi keele sõnavara ei ole täpselt piiritle- türnpuu. tav. Põhjus on selles, et sõnamoodustuse abil on olemasolevatest sõnadest alati võimalik uusi sõnu juurde luua. Selleks on kaks Tuletised nagu kalju-ne koosnevad sõna tüvest (antud juhul kal- moodust: tuletamine ja liitmine. ju) ja tuletusliitest (antud juhul -ne). Mingis mõttes meenutab uute sõnade tuletamine nende käänamist või pööramist: mõle-
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA
x x2 x 1 cosx -sinx 2 x Astmefunktsioonide puhul kasuta valemit ( xn)`= nxn-1 Leida tuletised 1 2 5 y x3 y y3 y x 0, 4 x 5 2 x Korrutise tuletise valem (u v)´ u `v v`u
keelde tõlkimist: eestindama, lätindama, leedundama. i-liiteliste ja konversiooni teel moodustatud muutmisverbide hulgas on nn eraldamisverbe ehk privatiive, mille puhul tulemus ei teki, vaid eraldatakse millestki: rohima, juurima, sulgima. Tuletise kohandamine sobiva vormimalliga võib tähendusmoodustaja kuju muuta ning see kahandab vormi läbipaistvust ja komplitseerib tuletise tõlgendamist. Näiteks moodustus- tähenduselt seostuvad tulemomadusega ka tuletised võimaldama (vrd võimalik), avaldama (vrd avalik). Samuti pole alati selge, kas vormiliselt on verbistatud nimisõna sta-liitega või sellest tuletatud omadusõna ta-liitega: ilustama (vrd ilu, ilus), rõõmustama (vrd rõõm, rõõmus). Tuletise tähendust selline vormiline kahemõttelisus ei mõjuta. Muutmisverbide allrühma moodustavad suunaverbid ehk orientatiivid, mille puhul resultatiivse sündmuse tulemust väljendab tähismoodustajana tegevuse sihtseisund või koht,
Punk Rock & Grunge Punk rock-i päritolu ja areng Stilistiline päritolu- psühhedeelne rock, pub rock,garage rock, proto-punk Kultuuriline päritolu- 1970.aastad USA, Suurbritannia ja Austraalia. Instrumendid- vokaal, kitarr, basskitarr, löökriistad Populaarsus- Suurbritannias, Uus-Meremaal, Austraalias ja Kanadas tuntum kui USAs. Tuletised- alternative rock, hardcore punk,emo, anarcho-punk, post-punk, queercore Allzanrid- anarho-punk, anti-folk, hardcore,horror punk, new wave, oi!, pop punk, post-punk Sulamzanrid- anti-folk, crust punk, death rock,psychobilly, ska punk, two tone Stiili algus on tegelikult juba 1950 aastatest ning selle algelised esindajad olid The Sonics, Monks, The Seeds, The Who (album,,My Generation''), The Kinks (laul ,,You Really Got Me''), The Beatles (laul ,,Helter Skelter''). http://www.youtube.com/watch?v=QWuXmfgXVxY Paljud 60-70 ndate laulud olid juba lähedal selele mis hiljem kannab nime punk rock ning...
KORDAMINE. 1. aldehüüdid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli otsas ketoonid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli keskel karboksüülhapped - orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüül rühma estrid - karboksüülhappe tuletised 2. Nomenklatuuria... 3. Karboksüülhapeid saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. a) "Hõbepeegli" reaktsioon: b) "Porgandimahla" reaktsioon: Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranziks. Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...)
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
Integraal on funktsiooni piirväärtuste summa. 2. Esitada ja tõestada määramata integraali f ( x ) dx. omadused. · TEOREEM 1: Kahe või enama funktsiooni määramata integraalide summa on võrdne liidetavate funktsioonide summa integraaliga: On antud kaks määramata integraali f(x) dx ja g(x) dx . Nende integraalide summa: f(x) dx + g(x) dx = [f(x) + g(x)] dx TÕESTUSEKS LEIAME TULETISE MÕLEMAST POOLEST, NII VASAKUST KUI KA PAREMAST ja tuletised peavad andma sama tulemuse, teeme tagurpidise tehte, kontrollime, kas mõlemad funktsioonid on ühe sama funktsiooni algfunktsiooniks: ([f(x) + g(x)] dx)' = f(x) + g(x) ( f(x) dx + g(x) dx )' = (f(x) dx)' + ( g(x) dx )' = f(x) + g(x) f(x) + g(x) = f(x) + g(x) · TEOREEM 2: Konstantse teguri võib tuua integraalimärgi ette; kui a = const, siis af(x) dx = a f(x) dx
*See on praktikas sageli esinev nähtus. Segav ja kasulik. · · · · 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80
· siiapoole · pealtpoolt Tegusõna P ja K vormid LAHKU · vaja ülal pidada · suutsid vaid läbi lüüa · tähele panema · ümber töödelda · kinni maksmata · on saates üles tõstatatud · pole välja kujunenud oma seisukohti Tsitaatsõnad · eraldada lainelise joonega/kursiivkirjas · käänata ülakoma abil · Eesti yuppie´dega · lõpetas ülikooli cum laude´ga · ei tarvita ecstasy´t · film lõppes happy end´iga Nimed ja tuletised · Suure-Jaani --- suurejaanilane · Põhja-Eesti --- põhjaeestlased · Camus [kamüü]---camus´likku stiili · Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil · Jack London --- jack-londonlik · New York --- newyorklane Võõrnimede käänamine 1 · nimi lõpeb häälduses täis-, kirjas kaashäälikuga · Dumas [dümaa] Dumas´le · Renault [renoo] Renault´ga · Versailles [versai] Versailles´rahu · Rabelais [rablee] Rabelais´d
STIIL. LOOGIKAVEAD. VORMI- JA SÕNAKORDSUS Taanis loeti loenguid Euroopa Liidu rahanduspoliitikast. Sellise seisukoha kohta võib lühidalt öelda – rumal jutt. Laupäeva öösel pidutses võidukas Eurovisiooni meeskond öises Tallinnas. -me me ja -te te Praegu vaatleme me juhtumit, … Käändelõpu kordus President sõitis laupäeval vastavalt varasemale kavale Prantsusmaale. Ükskõik, kellega tehnikaga kokkupuutuvatest inimestest juttu ajada … Kaassõna kordus Oleme taas pöördunud rahandusministeeriumi poole ning ka õiguskantsleri poole. Vahel on sõna korratud erilise rõhutamise eesmärgil. Noortemaja sündis entusiasmist ja on püsinud erilise entusiasmi varal. BÜROKRAATIAKEELE ILMINGUD Nominaalstiil väga üldise tähendusega verb + teonimi teostab vara tagastamist, kuulub maksustamisele, toimub võõrandamine, viiakse läbi...
1. Diferentsiaalvõrrandi üld- ja erilahend. Väärtus ja raja ülesanne Def 1.1 Võrrandit, milles osalevad sõltumatu muutuja, tundmatu funktsioon ja selle tuletised nim diferentsiaalvõrrandiks. (1.1) F(x, y(), y'(), ...)=0 Kui otsitav funktsioon y sõltub ainult ühest muutujast, siis seda nim harilikuks diferentsiaalvõrrandiks. Kui otsitav funktsioon sõltub mitmest muutujast, siis on tegemist osatuletistega diferentsiaalvõrranditega. Kõrgema järguga tuletis dif.võr määrab ära selle võrrandi järgu. Esimest järku dif võrrand on (1.2) Def 1.2 N-järku dif.võr (1
F'(x)=k ekstreeemumkohad kasvam ja kahanemine liikumise ' Puutuja võrrand F (x)=0 X F'(x)>0 ; XF'(x)<0 kiirus y-y0=k(x-x0) Min koht Max koht Kumerus Nõgusus F''(x)>0 F''(x)<0 F''(x)<0 F''(x)>0 Käänukoht F''(x)=0 1. Leia funktsioonide tuletised 2 - 3x 1) y=2x5-3,8x4+x2-2 2) y = x -1 3)y=(x+1)sinx-x cos x 4)y=2tanx lnx 5)y=xsinx 6) y=cos 2x- sin2x 3 - 2x + x 2 7)y=tanx cosx 8) y = 9) y=sin2x
ax(a>0) korral (a x )' = a x (ln a x )' = a x (ln a x )' = a x ( x ln a )' = a x ln a astmefunktsioon x a ( x 0) korral aga ( x )' = x (ln x )' = x a a a a (ln x )' = x a(ln x )' = x a 1x = ax a a a a -1 20. Trigonomeetriliste funktsioonide tuletised y = sin x y = sin ( x + x ) - sin x = sin x cos x + cos x sin x - sin x = cos x sin x - sin x(1 - cos x ) cos x sin x - sin x(1 - cos x ) sin x 1 - cos x lim = cos x lim - sin x lim = x 0 x x 0 x x 0 x = cos x - sin x lim (1 - cos x )(1 + cos x ) = cos x - sin x lim sin 2 x =
Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta. nt. vanaarmeeina kirjakeel, ladinaameerika tants, kreekakatoliku kirik, idaslaavi keeled. Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane. Liitsõnade korduva osa asemel. nt. sünniaasta, -kuu ja -päev. NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda. nt. liha-villa-lammas (üks lambatõug annab nii villa kui ka liha) Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev. nt. järk-järgult, päev-päevalt, aasta-aastalt. NB! Vrd lahkukirjutised. nt
Contents Contents...................................................................................................................... 1 4.Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus. Pidevus........................................................ 5 7) Liitfunktsiooni tuletise ja osatuletise valemid. Uks neist tuletada.............................. 6 8) Defineerida funktsiooni tuletis etteantud suunas. Tuletada suunatuletise valem funktsiooni osatuletiste kaudu. Gradient. Telgedesuunalised tuletised. Suunatuletise tõlgendus..................................................................................................................... 9 10. Olgu mitmemuutuja funktsioon u = f (x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,u)= 0. Tuletada valem funktsiooni f osatuletiste jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. Valem tuletada kas kahe muutuja juhul (x = (x, y) R2) või üldjuhul (x Rn)...........11 12.Tuletada Taylori valem kahe- või mitmemuutuja funktsiooni jaoks. Jääklikme
10. Liitfunktsiooni osatuletise valem. Täistuletise mõiste. 11. Olgu ühemuutuja funktsioon y = f(x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,y) = 0. Tuletada valem funktsiooni f(x) tuletise jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. Parameetrilise kahemuutuja funktsiooni osatuletiste leidmine. 12. Defineerida funktsiooni tuletis etteantud suunas. Tuletada suunatuletise valem funktsiooni osatuletiste kaudu. Telgedesuunalised tuletised. Suunatuletise tõlgendus. 13. Diferentseeruva mitmemuutuja funktsiooni ja täisdiferentsiaali definitsioonid. Täisdiferentsiaali kordajate Ci valemid funktsiooni osatuletiste kaudu (sõnastada ja tõestada vastav teoreem). Funktsiooni argumentide diferentsiaalid ja nende kasutamine täisdiferentsiaali valemis. 14. Tõestada liitfunktsiooni osatuletise valem. 15. Täisdiferentsiaali kasutamine ligikaudsetes arvutustes ja veahinnangutes. 16
Oidipus", mis on kirjutatud 5. sajandil eKr ja mida peetakse siiani kõige täiuslikumaks selles zanris. Praktiliselt juba keskajal kujunes välja Euroopa ühtne kultuuriruum ja kultuur. Selle mõjutused aga pärinevad juba ammustest aegadest. Kultuuri iseloomustab suuresti usk. Juba Vana-Kreekas olid tähtsal kohal müüdid ja kangelaslood, erinevad jumalad, kelle auks rajati mitmeid pühapaiku. Edaspidi ongi peaaegu kogu Euroopa kultuuri aluseks olnud piibel ja kreeka müüdid ning nende tuletised läbi teiste kultuuride. See väljendub selgesti näiteks kunstis ja arhitektuuris kuulsas, Venemaal Peterburi lähedal asuvas Peterhoffis, kus kogu purskkaevude ja kujude süsteemi aines on võetud otse Vana-Kreekast. Mõjutusi võib leida ka mujalt. Näiteks kogu teater pärineb Vana-Kreekast, kus kasvõi teatriplats ehitati kindla plaani järgi: lava oli madalamal ja seda ümbritsesid poolkaares tõusvad pingiread, mis olid mõeldud publikule
Logaritmilise tuletise valemi tuletamine(. üks ekstreemumpunkt c, kus f ′(c) = 0. Konstantse funktsiooni korral f ′(x) = 0 iga x ϵ (a; b). . Lause: Kui funktsioonidel f(x) ja g(u) eksisteerivad lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja Cauchy keskväärtusteoreem:Kui funktsioonid f ja g on pidevad lõigul [a; b] ja diferentseeruvad 𝑑𝑔(𝑓(𝑥)) 𝑑𝑔(𝑓(𝑥)) 𝑑𝑓(𝑥) vahemikus (a; b), kusjuures g′ (x) ≠ 0, siis leidub vahemikus (a; b) punkt c, et
2).*Korrutise tuletise valemi tuletus: f(x) f'(x); f'(x): ning g'(x)= siis *Jagatise tuletise valemi tuletus: = = 3. Liitfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Pöördfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Logaritmilise tuletise valemi tuletamine. LAUSE: Kui funktsioonidel f(x) ja g(u) eksisteerivad lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja f(x), siis liitfunktsioonil g(f(x)) on lõplik tuletis kohal x, kusjuures LAUSE: Kui lõigul pideval ja rangelt monotoonsel funktsioonil y=f(x) on kohal x nullist erinev tuletis, siis -1 pöördfunktsioonil x=f (y) leidub tuletis kohal f(x), kusjuures
ub= 2 U= 4,00001 mm See ongi laiendmääramatus 10 H 6 L 115 V 12489,483 0,01248948 m^2 ruumala k= 25 W/m2*K A= 35640 mm2= 0,03564 m^2 8,91 Soojuse ülekandmise võimsu T1 20 C T2 10 C 11 Tuletised ( valemist): A 250 U 1,247248 soojuse ülekandmise võimsu k 0,3564 T 0,891 Tuletised (A valemist): H 0,00324 mm^2 L 0,000198 mm^2 Uh=Ul 0,0021384 Ua 0,0044365 Uk 1,25 Uktab 1,25 Ukread 0,0002887
ristkoordinaadid 16. Kirjeldada eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandi lahendamist. Diferentsiaalvõrrandi F=(x,y,y') lahendiks nimetatakse iga funktsiooni y = y (x), mille asendamisel võrrandisse saame samasuse. Näide Näidata, et funktsioon on diferentsiaalvõrrandi lahend (C1 ja C2 on suvalised konstandid). ja asendades lahendi y (x) ning 2. järku tuletise algvõrrandisse, saame samasuse: ( sin cos ) ( sin cos ) 0 1 2 1 2 - C x - C x + C x +C x 3 Lahendus: Leiame tuletised (POLE VAJA) Näide y'+1=0 y=-x sest(-x)'=1 y=-x+c, c=const(-;) Eralduvate muutujatega DV Eralduvate muutujatea diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul...jne(Slaid21-22jne, loeng10) Tõestamisülesanded 1. Tuletada funktsiooni y = sin x tuletise valem. Teoreem: Funktsiooni y = sin x tuletis on cos x. x + x - x x + x + x y = sin( x + x ) - sin x = 2 sin * cos
Reageerivad halogeenidega (asendusreaktsioon) alkaan on küllastunud ühend. AMIINID asemel võib ka olla CO või C) Mittesümmeetrilisi eetreid ja kõiki teisi saab halogeenoalkaani liitmisel CH4+Cl2 CH3Cl + HCl ... on NH3 tuletised ehk derivaadid Pikema ahelaga alkaane on võimalik termiliselt ja katalüütiliselt lagundada alkoholaadiga Asendusreaktsioon halogeeniga on radikaal mehhanismiga ahelreaktsioon. Amiinid saadakse, kui ammoniaagi molekulist on üks või mitu vesiniku aatomit CH3-CH2-CH2-CH2-CH3 CH3-CH2-CH3+CH2=CH2 CH3CH2Cl + CH3OK CH3CH2-O-CH3 + KCl
x a 9.Funktsiooni tuletis. Tema füüsiline ja geomeetriline tõlgendus. Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid. Funktsiooni tuletis mingil kohal näitab selle funktsiooni väärtuse muutumise kiirust funktsiooni argumendi muutumisel -- täpsemalt, funktsiooni tuletis on funktsiooni väärtuse muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile. 10.Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised, liitfunktsiooni tuletis. tuletiste tabel: c = 0 x = 1 1 1 = - 2 x x ( x ) = 1 ( x ) = nx
= = Kuna 3. Liitfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Pöördfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Logaritmilise tuletise valemi tuletamine. LAUSE: Kui funktsioonidel f(x) ja g(u) eksisteerivad lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja f(x), siis liitfunktsioonil g(f(x)) on lõplik tuletis kohal x, kusjuures 6. Funktsiooni diferentsiaal ja selle omadused. Kõrgemat järku diferentsaalid. Definitsioon
( ) (4) SILINDRI RISTLÕIKE PINDALA Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 Silindri ristlõike pindala Silindri ristlõike pindala määramatus (kaudsel mõõtmisel) ( ) ( ) võttes tuletised, saame: ( ) ( ) ( ) ( ) (5) PLAADI KESKMINE PAKSUS (MÕÕDETUD KRUVIKUGA) Plaadi keskmine paksus valemist (1): Mõõtmiste rea määramatus valemist (2): = n-1 = 9 = 0,95 ( )
II ISIKUTULETISED Verbitüvedest: Noomenitüvedest: Mõlemast: -ja -lane -ur -nu -line -nik -tu -kas III KOHA- JA KOGUTULETISED -la -mik -kond -ndik -stik -stu -ik -mu IV ABTRAKTSEID OMADUSI, AINE- VÕI TEGEVUSALA MÄRKIVAD TULETISED -us -dus -lus -ndus V ADJEKTIIVTULETUS -ne -line -lik -ke -kas -jas -tu -mine -ik -lane -ldane -s:-nda -s -ur -v VI ADVERBI TULETUS -lt -ti -vel -sti -di -vele -mini -tsi -ldasa -kesi -kil -si -misi -kile -kuti -l -li -stikku
2.12. Määratud integraal
Olgu lõigul [a, b] määratud funktsioon f(x). Jaotan lõigu osalõikudeks [xi-1,xi], kusjuures
a=x0
· Alkeenid on süsiniku ühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kaksikside (- een). · Alküünid on süsinikuühendid, kus süsinike vahel on vähemalt üks kolmikside (- üün). · Aldehüüd (-CHO) (-aal) · Ketoonid (-oon) · Karboksüülhape süsiniku ühend, mis sisaldavad karboksüülrühma ( -COOH) · Estrid on süsiniku ühendid, kus hapnik on seotud kahe süsiniku ahelaga 8 (R- radikaal) (R-O-R1) (CH3 O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike asemel on radikaal (CH3COOCH3) metüületanaat. · Rasvad on glütseroolid triestrid rasvhapetega, kus on pikk süsiniku ahel. Rasvhaped võivad olla küllastunud ja küllastumata rasvhaped. · Aminohaped on karboksüülhapped, mis sisaldavad aminorühma. Eluks vajalikke aminohapeid on 20, neid on kodeeritud amonihapped. Need jagunevad asendavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Asendatavad aminohapped on need mida organism saab ise sünteesida (12)
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE 1. Guugelda ,,eesti keele käsiraamat", ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta. KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimv...
4 Toru ristlõike pindala määramatus (kaudsel mõõtmisel) √( 2 2 δS δS U C ( S )= ´ δ d v ä lis )( ∙ U C ( d )v ä lis + ´ ∙ U C ( d´ )sise ´ δ d sise ) Võttes tuletised, saame: √( 2 2 π d´ v ä lis −π d´ sise U C ( S )= 2 )( ∙ U C ( d´ )v ä lis + 2 ∙ U C ( d´ )sise ) √(
Satäänsidusega valmistatakse suurt gruppi puuvillaseid riideid, mida nim satäänideks või satiinideks. PÕHISIDUSTE TULETISED 4 Nimetus Näidis Pilt Skeem [1] Kirjeldus [1] Koe rips sidus Peene ja tiheda koega kaetakse järjestikku mitu lõimelõnga. Iseloomulikud piki
mõõteoperatsioonide parameetrite hälbimisest ja puudustest ning keskkonnast põhjustatud määramatus uENV. Tuletised ( valemist): A 250 U 1.247247571 k 0.3564 Soojuse T 0.891 ülekandmise võimsus laiendmääramatu Tuletised (A s valemist): H 0.00324 mm^2 0.00019 L 8 mm^2 0.00213838 Uh=Ul 3 0.00443645 Ua 9 1.25000003 Uk 3 Uktab 1.25 Ukrea 0.00028867 d 5 Ut 0.4 QuickTime and a decompressor UH,L,B= are needed to see this picture.
... on ühendava e aditiivse tähendusseosega liitsõnad: koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises seoses nagu rindfraasi liikmed ning need kirjutatakse kokku või sidekriipsuga (nt kööktuba = köök ja tuba, katuslagi, aedkool, saun-suvila, kapplaud, insener-jurist, kirjanik-tõlkija, näitleja-laulja-turundusjuht). Rindliitsõna moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad (nt ööpäev), tuletised (nt näitusmüük), liitsõnad (lasteaed-algkool). Harvem tekib ka selliseid rindliitsõnu, kus moodustusosa koosneb kahest eri sõnast (nt juhataja-peadirektori asetäitja). Rinnastusseosega paarissõnad Rinnastusseosega paarissõnade osad kirjutatakse sidekriipsuga ja on tavaliselt mitmuses (nt naised-lapsed, õed-vennad, sukad-sokid, leib-sai). Kindlat mõistet tähistavatest rindliitsõnadest erinevad nad rindfraasilaadse muutmisviisi tõttu (nt naistele-lastele [vrd
perioodiga tervelt 24 protsenti vähem. 3. Taimede, loomade ja loomatõugude nimetused kirjutatakse väikse tähega. Näited: 1) TÕELISELT ÕUDNE: Kreeka mägedes rebisid hundid Briti turisti tükkideks (Õhtuleht) 2) Bussijuht tungis Tallinnas reisijale kallale ning peksis teda käte ja jalgadega, põhjuseks suukorvita mops (Õhtuleht) 4. Keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused ning nende tuletised kirjutatakse väikse tähega. Näited: 1) eestlased, venelased, uus-sisserändajad ja ... „meie“ (Delfi) 2) keele-eestlane: suhtleb peamiselt eesti keeles; (Delfi) 5. Suure algustähega kirjutatakse müütiliste olendite nimed ja hüüdnimed. Näited: 1) Kolmandaks erineb Vanapagana (Uku Uusberg, pildil vasakul) õndsakssaamissoovi väline vorm kõvasti telefilmis nähtud Lembit Eelmäe omast. (Delfi) 2) Igor Volke: Jeesus Kristus võis olla tulnukas (Delfi) 6
(Ly1≡0, Ly2≡0, ..., Lyn≡0) y*'=(C1(x)y1+C2(x)y2+...+Cn(x)yn)'=C1'(x)y1+C1(x)y1'+C2'(x)y2+C2(x)y2'+...+Cn'(x)yn+Cn(x)yn'= C1'(x)y1+C2'(x)y2+...+Cn'(x)yn+C1(x)y1'+C2(x)y2'+ ...+Cn(x)yn'=C1(x)y1'+C2(x)y2'+ ...+Cn(x)yn' y*''=(y*')'=C1'(x)y1'+C1(x)y1''+C2'(x)y2'+C2(x)y2''+ ...+Cn'(x)yn'+Cn(x)yn''= C1(x)y1'’+... Cn(x)yn’’. y*(n)= C1(x)y1(n-1)+... Cn(x)yn(n-1)+ C1(x)y1(n)+... Cn(x)yn(n)= C1(x)y1(n-1)+... Cn(x)yn(n-1). Asendame nii leitud y* tuletised võrrandisse Ly=f(x). p0(x)[C1’(x)y1 (x)+...Cn’(x)yn (x)+C1(x)y1 (x)+...Cn(x)yn(n)(x)]+p1(x)[C1(x)y1(n-1)(x)+...Cn(x)yn(n-1) (n-1) (n-1) (n) (x)]+pn(x)[C1(x)y1(x)+...Cn(x)yn(x)]=f(x). Seega p0(x)[C1’(x)y1(n-1)(x)+...Cn’(x)yn(n-1)(x)]=f(x)/:p0(x) C1’(x)y1(n-1)(x)+...Cn’(x)yn(n-1)(x)=f(x)/p0(x).
Võttes x = b, saame F(b) = G(b) + C = G(b) + F(a): Seega G(b) = f (x)dx = F(b) - F(a) 21. Muutujavahetus määratud integraalis Lause Kui f(x) on lõigul [a, b] pidev funktsioon ja on pidevalt diferentseeruv funktsioon lõigul , kusjuures ja siis Kui ja on pidevalt diferentseeruv lõigul, kusjuures ja , siis 22. Tuletada ositi integreerimise valem määratud integraali jaoks. Kui funktsioonide ja tuletised on integreeruvad lõigul , siis Tõestus Kui ja on integreeruvad lõigul , siis on integreeruvad ka ja . Kahe integreeruva funktsiooni korrus on integreeruv, seega on integreeruv Integreerime lõigul 23. Taylori valemi jääkliikme integraalkuju Kui funktsioonil f eksisteerivad mingis punktis a kõik tuletised kuini järguni n , siis saame n- järku Taylori valemi f(x) =
2) lim 3 4 = lim 4 2 = = x- x - 3x x- x x -3 0-3 3 2x limx (( 2x) 2 2 3) lim = (L H) = = lim = = 0. x x - ex (x - ex ) x 1 - ex - 2. Leida tuletised y (x) (2p): 2e2x + x y= 2 + sin x, y= , 2x3 + 2 Lahendus. 1 1 1) y = ( 2 + sin x) = (2 + sin x) = cos x. 2 2 + sin x 2 2 + sin x
ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. *Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasiarvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). Lainet kirjeldav võrrand on ühe teise võrrandi lahend, mida nimetatakse lainevõrrandiks 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nimetatakse interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. Koherentsed lained on lained, millede lainepikkused on ühesugused või vähe erinevad.
Mata eksami kordamisküsimused 1. Determenandi põhiomadused. Alam D ja minoor. Crameri meetodil võrrandsüsteemi lahendamine · Determinant ei muutu, kui tema read ja veerud ümber paigutada. See omadus väljendab determinantideridade ja veergude samaväärsust. · Kui determinandis kaks rida omavahel ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vastupidiseks. · Determinandi mingi rea kõigi elementide korrutamisel ühe ja sama teguriga korrutub kogu determinant selle teguriga. See omadus võimaldab D-i rea või veeru elementide ühist tegurit D-i märgi ette tuua, mis harilikult lihtsab tunduvalt arvutusi. · Kui D-s on kaks rida omavahel võrdsad, siis D võrdub nulliga. Seega on eelmise omaduse tõttu D võrdne nulliga ka siis kui D-i kaks rida on võrdelised. · Kui D-s mingi rea iga element kujutab kahhe liidetava summa siis laguneb D kahe sama järku D- i summaks, kui es...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetu...
v= dr d = dt dt ( dx xi + y j + z k = i + dt dy dt ) dz j+ k dt Järelikult kiirusvektori komponendid on kohavektori koordinaatide tuletised aja järgi. Kiiruse suurus on kiirusvektori pikkus: 2 2 2 v = vx + v y + vz Tuleb selgesti vahet teha kiirusvektori (velocity) ja kiiruse suuruse (speed) vahel. Esimene on vektor ja teine skalaar. Kiirendus dv Kiirendusvektor on kiirusvektori tuletis aja järgi: a = . Tõestuseks vaatame joonist 2.
mis on vastupidav kulumisele. Satään Erinevus atlass-sidusest: riide pinnal asetsevad koekatted. Koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi. Atlass- ja satäänsidusega kangad on toimsetest tihedamad, paksemad ja raskemad. Riided on ka pehmed ja elastsed, ent labasest ja toimsest nõrgemad ning kergemini hargnevamad. PÕHISIDUSTE TULETISED Koerips (labase Lõimega kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted tuletis) on pikemad. Riide parem ja pahem pool on välimuselt ja ehituselt sarnased, nende pinnal on neile sidustele iseloomulikud ripsijooned. Kuderipsil piki kangast. Ripssidusega riided on pehmemad, ja suure tiheduse tõttu suurema
x x 0 + 0 y Kui me võtame piirväärtuse vasakult, siis saame ka tuletise vasakult lim x 0 - 0 x Järeldus: Funktsiooni tuletis eksisteerib siis ja ainult siis, kui eksisteerivad tuletised nii vasakult ja paremalt ja nad on võrdsed. Teoreem 1 Olgu funktsioonil y = f (x) tuletis kohal x Siis see funktsioon on pidev selles punktis. y Tõestus: Vastavalt eeldusele eksisteerib piirväärtus y ' ( x) = lim x 0 x y Siit järeldub = y ' ( x) + (x) , kus lim (x) = 0 x x 0
x x 0 + 0 y Kui me võtame piirväärtuse vasakult, siis saame ka tuletise vasakult lim x 0 - 0 x Järeldus: Funktsiooni tuletis eksisteerib siis ja ainult siis, kui eksisteerivad tuletised nii vasakult ja paremalt ja nad on võrdsed. Teoreem 1 Olgu funktsioonil y = f (x) tuletis kohal x Siis see funktsioon on pidev selles punktis. y Tõestus: Vastavalt eeldusele eksisteerib piirväärtus y ' ( x) = lim x 0 x y Siit järeldub = y ' ( x) + (x) , kus lim (x) = 0 x x 0
3. i ja j · tegija ij, j · mida teha? Nt: käia i · võõrsõnades pikk täishäälik lõpus-> silbi lõppu i. Nt: ekskursi-oon · osades võõrsõnades täishäälik lõpus lühike, silbi alguses j. Nt: postil-jon · jj sisseütlev · ji projitseerima, jidis 4. kaashäälikuühend · sõna sees kaks erinevat täishäälikut kirjutatakse alati ühekordselt · tuletised Nt: kaslane, lipkond · tüvesisene käänamine ja pööramine 5. erandid · liitsõnad · -ki, -gi · heliliste häälikute järel (lmnr) võib olla ss. Nt: morssi Sõnade poolitamine ja lühendamine Sõna keskelt ja silbipiirilt · liitsõnades sõnade vahepeal Nt: kuseti-linad, mitte kuse-tilinad · e-ma -> poolitada e isaa · ühesilbilisi ei saa Nt: laud · kors-ten, vars-ti Lühendamine: PUNTKE POLE · Erandina : see on -> s
käsk kindlas kõneviisis: lähme, jätkame käskiva kv mitmuse 1. pööre: jätkakem, mingem pöördelõputa tingiv kõneviis: me loeks isikulõppudega tingiv kõneviis: loeksime -nd: näind, tulnd nud-kesksõna: näinud lühemad sõnad: laulupidu pikad sõnad: üldlaulupidu mitmesõnalised keelendid: selle asemel et, tuletised: selmet sõnade järgi kaassõnad: koos vennaga välditakse kaassõnu: vennaga lühendatud sõnad: nisuke, miuke täielik sõna: niisugune, missugune palju side-, ase-, määrsõnu: ja siis suhtumis- ja täitesõnad: nagu, tähendab lühemad laused pikemad laused kaudkõne otsekõne Suulise kõne eripära
Tuletise leidmine diferentseerimine. Diferentsiaalarvutus matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb tuletise leidmist, omadusi ja rakendusi. Funktsiooni f diferentseeruvus punktis x lõpliku tuletise f (x) olemasolu.selles Punktis. Pidevus ja diferentseeruvus: iga punktis x diferentseeruv funktsioon on pidev selles punktis. 2.Tehetega seotud diferentseerimisreeglid Teoreem 9. Kui funktsioonidel u = u (x) ja v = v (x) eksisteerivad lõplikud tuletised u punktis x ,siis ka funktsioonidel u+v, uv, uv, eksisteerivad lõplikud tuletised v punktis x, kusjuures 10 (u ± v) =u ± v, 20 (uv) =u v+ vu, 30 (cv) = cu, c=const u u v - v u 40 ( ) = , v( x) 0. v v2 3. Liitfunktsiooni tuletis Teoreem 10. Kui funktsioonidel u = (x) ja y = f (u ) eksisteerivad lõplikud tuletised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
