PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide...
7 3. TULEOHUTUSNÕUDED 3.1. Kasutatud normdokumentide loetelu Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315) 3.2. Hoone kasutusviis Hoone kasutusviis I (üksikelamu). 3.3. Hoone tulepüsivusklass Projekteeritav hoone on TP-2 tulepüsivusklassiga. 3.4. Kandekonstruktsioonide tulepüsivused Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30. 3.5. Korruste arv Projekteeritav hoone on 2-korruseline. 3.6. Pindade tuletundlikkuse klassid Põrandad: nõudeid ei esitata Seinad ja lagi: B-s1, d0 Välisseinte välispinnad: B-s2, d2 Katusekate: BROOF 8 3.7. Ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad saun koos pesu- ja eesruumiga ning garaaz.
paigutuse, suuruse jne valikut. Ekspluatatsiooniline kvaliteet iseloomustab hoonete tehnilist täiuslikkust ja viimistluse kvaliteeti samuti ruumide koosseisu ja mõõtmeid. Hoone tugevus sõltub tema konstruktsioonielementide tugevusest ja nende omavahelistest ühendustest. Igale projekteeritavale, ehitatavale hoonele ette nähtud kestvus. Hoone kestvus sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist. 6.Hoonete tulepüsivus Hoone tulepüsivust (tulepüsivusaste) iseloomustavad tema konstruktsioonielementide süttivus ja tulepüsivuspiir. Süttivuse järgi jagunevad ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kolme rühma. Mittesüttivad ehitusmaterjalid tule või kõrge temperatuuri mõjul ei sütti, hõõgu ega söestu. Raskeltsüttivad ehitusmaterjalid süttivad, hõõguvad või söestuvad visalt ja ainult tuleallika juuresolekul. Süttivad ehitusmaterjalid põlevad või hõõguvad ka pärast tuleallika eemaldamist.
kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks luuk katuses korstna lähedal, mida saab kasutada ka korstna juurde pääsuks) pööning on eraldi tuletõkkesektsioon, lae tulepüsivus on EJ -30, luugil EJ-15 Garaaž majaga blokeeritud garaaž on eraldi tuletõkke sektsioon, seinte tulepüsivus EJ- 30 min elamusse sissepääsu uksel EJ-15; pääs garaažist elamusse toimub läbi lüüstamburi garaažis ei tohi olla üle 20 l bensiini, garaažis peab olema tulekustuti garaaž tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) Küttekolded
Mõned andmed kivide kohta ressursist: http://www.silikaat.ee/ Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus 10...15% Veeimavuse kiirus 0,6 ...1kg/m²min Niiskuskahanemine = 0,2....0,4mm/m Soojusjuhtivus kuiv kivi =0,7....0,8 W/mK niiske kivi (W=5% =1,0 W/mK Paindetugevus 4...5N/mm² Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit Tulekindlus mittepõlev (klass A) Tulepüsivus 1 -kivisein - 120 min ½ -kivisein - 60 min ¼ -kivisein - 40 min Koostas N.N 2011 3 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Müraisolatsiooniindeks 1- kivisein - 56 dB ½ -kivisein - 48 dB ¼ -kivisein - 44 dB Kasutusohutus Ei esitata erinõudeid Hügeenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast s...
nähtavale või peidetud ripplae kandekarkassile; - lamineeritud kipsist moodulplaadid; - dekoratiivsed kruvikinnitusega kipsist moodulplaadid; - kipsplaadist ehitatud karniisid, eritasapinnalised ning erikujulised laepinnad kombineerituna teiste laematerjalidega. 11 Puitkiudplaatidest ripplaed Puitkiudplaadid on valmistatud puitkiust,ja mingist sideainest,mis oleneb kasutusvaldkonnast ja selle tüübist Puitkiudplaatide peamised omadused: - suurepärane tulepüsivus - suurepärane niiskuskindlus - võime reguleerida ruumi sisekliimat (imab ja vabastab niiskust) - suurepärane helineelduvus (summutab müra) - vastupidavus, toote pikk eluiga - ökoloogiliselt puhas keskkonnasõbralik materjal Puitkiudplaadid oma dekoratiivse välimusega ja helisummutavate ning isoleerivate omaduste tõttu olles lisaks tulepüsivad ning niiskuskindlad on äärmiselt laia kasutusalaga. Alates eksklusiivsetest interjööridest kuni tööstus- ja põllumajandushooneteni. 12
65. Joonista Fibo ploki, põrand pinnasel, raudbetoon vund sõlm 66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 67. Joonista räästasõlm kivi/plekk/SBS 68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus aeg peab olema? Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. 74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? Avatäidete kaudu, (sund)ventilatsiooniga. 75
EHITUSMATERJALID 12 Kandetarindite tulepüsivusnõuet väljendab põhiliselt kandevõimekriteerium Rxx, s.o kriteerium, mis iseloomustab konstruktsiooni või selle osa võimet kanda nõutava suurusega koormust etteantud tulekahju kestel (xx – aeg minutites). Lisaks nõutavale tulepüsivuse kandevõimekriteeriumile nõutakse TP-1 klassi hoonete puhul kindlasti mittepõleva materjali kasutamist. Vajalik tulepüsivus tagatakse piisavalt suure ristlõikega (nähakse ette projekteerimisel), mille juures on arvestatud puidu põlemiskiirust. PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Praod – välimised (radiaalsed) ja sisemised (radiaalsed või ringpraod) Oksad – rikuvad struktuuri, nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust.
mis on varustatud kohtkindla redeliga · kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga · pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks luuk katuses korstna lähedal, mida saab kasutada ka korstna juurde pääsuks) · pööning on eraldi tuletõkkesektsioon, lae tulepüsivus on EJ -30, luugil EJ-15 Garaaz · majaga blokeeritud garaaz on eraldi tuletõkke sektsioon, seinte tulepüsivus EJ-30 min · elamusse sissepääsu uksel EJ-15; pääs garaazist elamusse toimub läbi lüüstamburi · garaazis ei tohi olla üle 20 l bensiini, garaazis peab olema tulekustuti · garaaz tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) Küttekolded
-tulepüsivus -helipidav - soojaisolatsiooni ja -külmakindluse näitajad head -ei karda niiskust ega kemikaale -ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase - ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmakindlus on plokkidel 50 tsüklit. Tänu plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Plokke võib kasutada : -kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel -tulemüüri ehitamisel. 5.8. AHJUPOTID Ahjupotid on tehtud puhtamatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata. Ahjupotte kasutatakse: - ahjude, pliitide ja soojamüüride väliskestaks. Ahjupotid ühendatakse omavahel elastsete plekk-klambritega, mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda
krohvide ja tasanduskihtide pragunemisohu vähendamiseks mittetolmuvate pindade saamiseks pindade tugevuse ja kulumiskindluse saamiseks krohvide või tasanduskihtide veetiheduse tõstmiseks pigmenteritud krohvi värvuse ergstamiseks uue betooni nakke parandamiseks vanaga kui vanale betoonile tahetaks eriti õhukest kihti peale valada Kuivkrohvplaadid kipsplaatide tulepüsivus aeg on : 6mm 7,5min 9mm 10 min 13mm 15 min 15mm 30 min www.knauf.ee Krohvitööd Fasaadi soojustamiseks õhukese kattekrohviga moodustatakse liittarindid, mis koosnevad: Fasaadile kleevitud või mehaaniliselt kinnitatud soojusisolotsiooni plaatidest Armeeringust Viimistluskiht Fasaadi soojustuse liitsüsteem koosneb seitsmest omavahel süsteemselt koos töötavast kihist: 1. Aluspind 2. Liimisegu 3. Isolatsioonmaterjalid 4
kaal Pi Omadus PiB mi 1 2 1 2 1 2 Rt= 5 Soojapidavus 28 5,14 5,75 0,97 0,87 27,16 24,36 [m²k/W] Kasutus- te =30 a 20 25 25 0,83 0,83 16,60 16,60 ohutus Tulepüsivus - - - - - - - - Helipidavus R=45[dB] 6 45,3 45,9 0,99 0,98 5,94 5,88 3 2 Tugevus K=30[MPa/(T/m ) ] 26 55,16 6,56 0,54 0,21 14,04 5,46 Hügieen 4 palli 8 4 4 1,0 1,0 8,00 8,00 Uudsus 3 palli 12 2 2 0
..................................................................... 101 11. TULEPÜSIVUS................................................................................................................................. 102 11.1 Materjali omaduste arvutussuurused tulekahjus ....................................................................... 102 11.2 Konstruktsiooni tulepüsivusarvutus............................................................................................ 103 11.3 Liidete tulepüsivus....................................................................................................................... 104 Päikeseenergia PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 3/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID Okaspuu siseehitus (kuusk) Lehtpuu siseehitus (tamm)
..80 cm kõrgusel. Räästasõlm jäigastatakse diagonaalsete jäikustugedega sammuga 2...2,5 m, mis võivad olla põikvaheseina sees. Elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Tuulesidemed selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge. Aitavad paremini katust kinni hoida. 29. Vahelagedele esitatavad nõuded · Tugevus (ei purune koormuste all) · Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse) · Tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) · Helipidavus · Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) · Ökonoomsus · Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele Õõnespaneel toetada mõlemast otsast tellis- või plokkmüüritisele vähemalt 12 cm ulatuses kogu laiuses. Ribipaneel Ribide ja õõnteta lamepaneel peavad toetuma kogu kontuuri ulatuses vähemalt 6 cm pikkuselt. 31
.....................................8 3.1.2. Normatiivsed koormused.........................................................................................8 3.1.3. Välispiirete maksimaalne soojajuhtivus..................................................................9 3.1.4. Piirete helipidavus....................................................................................................9 3.1.5. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus............................................................9 3.1.6. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid...........................................................10 3.2. Ehitusgeoloogia.................................................................................................................10 3.2.1. Üldist......................................................................................................................10 3.2.2
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. Õpilane Mairo Tikerberi, Autoriõigus: Mairo Tikerberi, 2010 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS E07A Risto Tamm Columbia kivist seinte ehitamine Lõputöö Juhendaja: Tõnu Tammesalu Haapsalu 2010 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor R.Tamm ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Õpperühm: ............................................................ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja T. Tammesalu............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeem...
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
.10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Tugevus (ei purune koormuste all) Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse) 6 Tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) Helipidavus Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) Ökonoomsus Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele Õõnespaneel toetada mõlemast otsast tellis- või plokkmüüritisele vähemalt 12 cm ulatuses kogu laiuses. Ribipaneel Ribide ja õõnteta lamepaneel peavad toetuma kogu kontuuri ulatuses vähemalt 6 cm pikkuselt.
xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13 C. Kokkuvõte 15 D. Kasutatud materjal 16 2 A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,E...
· Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt · teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid · mitmesuguseid betoonist katusekive · seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Columbia kivi survetugevus on 18-24MPa, tulepüsivus kuni 2h olenevalt ploki mõõtudest. · Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Plaadid on poolsulund- voodrilauale sarnase ristlõikega. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid
Ehitistele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuted kannab katuse, vahelage, jne koormust sisemine karkass või 1-peatükk- Üldsätted põikseinad. R/bkarkassi posti toetamine kannvundamenti 2-peatükk- Tulepüsivus ja-tunlikkus ning põlemiskoormus. 3-peatükk- Tulekahju ja selle ohu vältimine 4-peatükk- Evakuatsiooniteed ja- pääsud P.K moodustavad ruume(kõik seinad koos akende ja ustega, -plaatv.-valatakse kogu hoone alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte
Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon? Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud on tavaliselt 40-
PLASTNE VALUBETOON POLÜMEERBETOONID: Lisatakse polümeeri ,muudab betooni voolavamaks. TTP hoone seest ja väljast polümeerbetoonist. Olemus: sile, valge, käega katsudes pehme. RASKEBETOON: Omadused: Tugevus 28 päeva. Tõmbetugevus survetugevusest 815 korda väiksem. Mahumass 20002500 kg/m3. Poorsus 315 %. Vee imavus 28 %. Tulepüsivus tules ei kahjustu, aga tugevus langeb. BETOONI TRANSPORT: Keerlevates segistites, et ei toimuks tardumist. Mitte üle 1 tunni autosõitu. PAIGALDAMINE, HOOLDAMINE: Raketiste tegemine, valatakse betoon raketistesse, tihendatakse, vibreeritakse, silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest. Kvaliteet oleneb hooldusest. Spetsialistid hooldavad. Kinni kaetud betooni kasta 12 korda päevas 1015 päeva jooksul.
com/viewtopic.php?f=11&t=29925 (28.11.2011) 10. Põhiteadmised soojustamisest [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/P %C3%B5hiteadmised+soojustamisest/ (28.11.2011) 11. Niiskuskahjude vältimine [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/P %C3%B5hiteadmised+soojustamisest/Niiskuskahjude+v%C3%A4ltimine/ (28.11.2011) 12. Akustilised konstruktsioonid [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/P %C3%B5hiteadmised+soojustamisest/Akustilised+konstruktsioonid/ (28.11.2011) 13. Tulepüsivus [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/P %C3%B5hiteadmised+soojustamisest/Tulep%C3%BCsivus/ (28.11.2011) 14. 3D joonised Uus ehitus [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/3D+joonised/Uus%20ehitis/ (28.11.2011) 15. Soojustusexpert isoleerib katuseid puistevillaga (2011) [VIDEO] http://www.youtube.com/watch?v=nzkuxy-gXVw (28.11.2011) 16. Puistevillad [WWW] http://www.puistevill.com/?page_id=5 (28.11.2011) 17. Soojustamine puistevillaga [WWW] http://www.therm.ee/index
tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon, keramsiitbetoon, betoon),
Seda saab kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada. Karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) – • Termiline karastamine - Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500C-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 3000C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. • Keemiline karastamine - Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.
kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 37. BETOONKIVID Betoonkivide all mõistetakse üldiselt *teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI- kivid *mitmesuguseid betoonist katusekive *seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Columbia kivi survetugevus on 18-24MPa, tulepüsivus kuni 2h olenevalt ploki mõõtudest. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement-peentäitematerjal-värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril. UNI-kivid valmistatakse paksusega 60±3mm ja 80±3mm. Esimesed sobivad põhiliselt kõnniteede sillutamiseks, teised sõiduteedele. Tihedus 2100kg/m3, tugevus 3,5MPa
com Vt joonist 15.2.1. Sellel meetodil on võimalik klaasilehte armeerida, valmistada reljeefse pinnaga klaasi jms. Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500Cni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 300 0C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. · Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 34 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.
VAHELAED Vahelaeks nimetatakse konstruktsiooni, mis on ühele korrusele laeks ja teisele põrandaks. Vahelagede ülesandeks on vastu võtta koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne, ühtlasi ka tuulekoormisi töötades horisontaalse diafragmana. Hoone püsivuse ja jäikuse tagamiseks tuleb vahelaed ankurdada hoone kandeseinte külge. Nõuded vahelagedele: - tugevus (ei purune koormuste all) - jäikus (läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse) - tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) - helipidavus - soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) - ökonoomsus - esteetilisus Vahelaed, millele normaalolukorras satub rohkesti vett, peavad olema varustatud hüdro- isolatsiooniga ja äravooluga (põrandatrapiga). Soojustatud põrandas paigutatakse hüdro- isolatsioon soojustuse peale. Soojustus vahelaes peab paiknema suhteliselt aurutiheda kandetarindi (raudbetoonplaadi) suhtes jahedama keskkonna pool
või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi puhul). Sellel meetodil on võimalik klaasilehte armeerida, valmistada reljeefse pinnaga klaasi jne.. karastatud klaas- termiline karastamine- valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650 kraadini ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmise tõmbepinged. On püsivam temp muutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temp-ile, säilitab mehaanilised omadused 300 kraadi juures. Puruneb peeneteks kildudeks. On samuti kriimustatav nagu tavaline klaas. Lõigata ei saa. keemiline karastamine- klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4x. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Kasutatakse seal kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik. jääklaas- valmistatakse paksemast aknaklaasist
EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoodeks 9 Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine Eestis praegu kehtivad teraskonstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise standardid Projekteerimisstandard EVS 1993 koosneb järgmistest osadest: EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad EVS 1993-1-2 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-2: Tulepüsivus EVS 1993-1-3 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-3: Külmpainutatud õhukesed profiilid ja profiilplekk EVS 1993-1-4 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine EVS 1993-1-5 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-5: Lisanõuded põiksuunas koormamata tasapinnaliste plaatkonstruktsioonide projekteerimisesks EVS 1993-3-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 3-1: Tornid ja mastid EVS 1993-4-1 Teraskonstruktsioonid. Osa 4-1: Puistemahutid
Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3 "Teraskonstruktsioonid" koosseis on järgmine: - osa 1.1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad - osa 1.2: Teraskonstruktsioonid. Tulepüsivus - osa 1.3: Teraskonstruktsioonid. Külmpainutatud profiilid ja profiilplekk - osa 1.4: Roostevabast terasest konstruktsioonide projekteerimine - osa 1.5: Teraskonstruktsioonid. Lisanõuded põiksuunas koormamata tasapinnaliste plaatkonstruktsioonide projekteerimiseks - osa 1.6: Lisanõuded teraskoorikute projekteerimiseks - osa 1.7: Lisanõuded põiksuunas koormatud tasapinnaliste terasest
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel). · Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500C-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 3000C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. · Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal,
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
õnnetuse tekkimisest. 16. Laagri territooriumil või väljaspool seda (kuni 200 m kaugusel majutushoonetest) peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tähistatud veevaru (tuletõrjeveehoidla, - hüdrant või tulekustutusvee võtmiseks kohandatud looduslik veevõtukoht) või olema laagri sissesõidu juurde üles pandud lisateave (asukoha nimetus, kaugus laagrist ja liikumistee skeem) muu lähima tuletõrje veevõtukoha kohta. 17. Laagri majutushoonete tarindite tulepüsivus ja nende pinnakatted peavad vastama ehitise kasutusloa taotlemise hetkel kehtinud nõuetes (Eesti projekteerimisnormid (EPN 10.19) või Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruses nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) sisalduvatele ehituslikele tuleohutusnõuetele. 18. Laagri avamise ajaks peavad tähtaegselt olema täidetud ka tuleohutusjärelevalve ametniku poolt laagri kohta tehtud ettekirjutuses sisalduvad muud tuleohutus- meetmed
keerdastmetega trepp. Tihti osutus trepikoja pind allpool ümbritsevat maapinda olevaks. Hoonet ümbritsev maapinnas on tõusnud või maja vajunud. Vesi jookseb trepikotta sisse ning kahjustab treppide tugikonstruktsioone. Trepikoja tuleohutuse osa vaata peatükk 2.10 Tuleohutus lk. 86. Trepp on oluliseks osaks elamu evakuatsiooni lahendamisel ülemistelt korrustelt. Seetõttu on oluline, et trepi kandevõime ja trepikoja tuletõkketarindite tulepüsivus püsiks tulekahju tingimustes teatud aja: sõltuvalt tuleohutusklassist 30 või 60 minutit. Üldjuhul ei ole see puitkorterelamutes tagatud. 78 2.8 Avatäited 2.8.1 Akna lahendused Puitkorterelamutel oli ehitusjärgselt peamiselt kahe klaasiga aknad. Kuigi juba tollel ajal arutati ka kolme- ja ka neljaklaasiliste akende üle (Jürgenson 1940). Enamlevinud olid kahele poole avanevad aknad, aga esines ka aknaid, mille mõlemad raamid avanesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
