Peamised nõuded: hoone kande- kande- ja jä jäikussü ikussüsteemi osa, helipidavus: õhumü õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1 Helipidavuse näited Näide >R’w, dB Naaberruumid kostavad lä läbi <30 Normaalne vestlus kostab seinast 35… 35…40 läbi
Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokki hind jääb vahemikku 0,90 - 2,68. AEROC Classic plokid on valmistatud poorbetoonist kuivtihedusega 425 kg/m³ ja survetugevusega fb=3,0 N/mm² (3 MPa). Classic plokke toodetakse 5 erineva laiusega (300 mm; 250 mm; 200 mm; 150 mm; 100 mm). Kasutatakse hoone kandvate ja mittekandvate, sise- ja välisseinte ehitamiseks. Võrreldes teiste ehitusplokkidega (näiteks Fibo, Columbia) on AEROC Classic plokid alati kergemad (väiksem koormus vundamendile ja
lagunenud.Kui pürolüüsikihi all oleva puidu temperatuur tõuseb põlengu ajal 100 °C, hakkab puidus olev vesi aurustuma. Aur väljub avatud pooride, sõlmede ja teiste kergemini läbitavate avade kaudu. Puidu temperatuuri tõus peatub seniks, kuni kogu vesi on aurustunud. . A. Just Tulekindlalt puidust Ehitaja, 9(61), 2001 3. M. Riistop Tuleohutusest tulenevad piirangud puidust ehitamisel Ehitaja, 7- 8(83- 84), 2003 4. M. Riistop Ehitagem puidust Puuinfo, 2005/1 5. A. Just Puidu tulepüsivus Puuinfo 2005/2 6. A. Just Puitehitiste tulepüsivus Puuinfo 2006/1 Üheks puidu, kui konstruktsioonmaterjali puuduseks võib lugeda tema suhteliselt kerget süttivust ja põlevust. Erinevate puiduliikide tulepüsivus on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2 Puiduliikide tulepüsivus Klass Puiduliik Püsivad Tamm, lehis Keskmiselt püsivad Valge pöök, kask, saar Mittepüsivad Mänd, kuusk, haab, lepp, pöök Tabelist järeldub, et enamus tootmises suurt tähtsust omavatest puiduliikidest ole
.............................................................................................. 5 3.1 Õhumüraisolatsioon.......................................................................................................... 5 3.2 Seinte krohvimine............................................................................................................. 6 3.3 Mitme kihilised Aeroc seinad........................................................................................... 6 4. Tulepüsivus............................................................................................................................. 6 2 1. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali tihedusest ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad
hindamise rakendades selleks etteantud indeksmeetodit hoone 17 parameetri lõikes. 1. Objekti üldine iseloomustamine. Valmistamisaasta 2014 Aadress Suve tn 2, Tallinn Kasutamisotstarve Korterelamu Korruste arv 7 Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS Kaugus päästekomandost 2,1 km (Lilleküla) ja 2,3 (Kesklinna) Tulepüsivus TP1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 (väike) Korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid, uksega EI30 Kaugküte Pooltel korteril on rõdu Välisuks on lukus Pööning puudub 2. Hinnang saadud riskiindeksile: Riskiindeksi väärtus on 0,6065 (väga hea) (minimaalne riskiindeksi väärtus on 0, mis tähendab maksimaalset tulekindlust). Tabel 1 Parameetrite kirjeldus
õhku, siis kartong ei põle vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. Gyproc-kipsplaadid on klassifitseeritud tulepüsivusklassidesse ja konstruktsioonid tüpiseeritud: Gyproc OÜ juhend: "Sertifitseeritud Gyprockonstruktsioonid. Tulepüsivus." · Süttivustundlikusklass 1 · Tulelevikuklass 1 · Tulepüsivusaeg: 9 mm plaat 10 min. 13 mm plaat 15 min. 2x6 mm plaat 15 min. 2x13 mm plaat 30 min. 1x15 mm plaat 30 min. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni
(6) Lõigetes 3 ja 5 nimetatud nõudeid ei kohaldata lisas 1 toodud kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. Ehitise tuleohutuse määramine (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
(edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. 3. Ehitise tuleohutuse määramine (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
isoleerimisega ja lisakaitse rikkevoolukaitse abil. 1.5.4 Nõrkvool ja side Hoone sidevõrk ühendatakse krundi tänavapoolses osas paiknevas AS Elioni sidekapiga kasutades selleks samuti maasisest kaablit. Selle võib paigaldada paralleelselt elektrikaabliga. Täpsustada aga nende vahekaugus. Elamu nõrkvool koosneb televisiooniseadmest ja valvesignalisatsiionist. 1.5.5 Tulekaitse nõuded Elamu tulepüsivusklass on TP2. Ehitise kandekontruktsioonide tulepüsivus REI 240. Klaasustega kamina ees on plekk 700x1000. Kaugus põlevatest kandekonstruktsioonidest korstna välispinnani vähemalt 100. Katuselae peale asuvasse tühimikku pääseb esimese korruse esikus oleva luugi (EI 15) kaudu, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Pööningulae tulepüsivus EI 30. Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Pääs katusele tagatakse katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks
........................................ 3 Plaaditüübid ja struktuur..............................................................................4 Plaatide valmistamine..................................................................................4 Puhas ja kahjutu........................................................................................... 5 Plaatide vastupidavus.................................................................................. 5 Tulepüsivus................................................................................................... 5 OSB................................................................................................................. 6 Milline on OSB plaat?................................................................................... 7 KASUTAMINE:............................................................................................... 8 Omadused...................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitise tuleohutuse nõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus:
Just tsingikihi mass raual on kõige olulisem näitaja, kui argumendiks on katusekatte või -toote eluiga. 8. Millised peavad olema ohtlike vedelikega kokku puutuvate materjalide omadused? 9. Mis on tuletundlikkus? Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes mitte – süttida, – levitada tuld, – eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku. 10. Mis on tulepüsivus? Tulepüsivus on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju tingimustes ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja soojusisolatsioonivõime. 11. Mis on siseviimistlusmaterjalide kõige tähtsam üldine omadus? Siseviimistlusmaterjalid peavad olema ohutud inimese tervisele ja elule. 12. Miks ei saa alati öelda, et materjal on ohtlik? Ohtlike kemikaalide all mõeldakse inimeste toodetud sünteetilisi aineid, mida
· Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks omama küllaldast soojamahtuvust.see ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Tulekindlus · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise , pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · Liigitatakse:1)tulekindlateks (fire-proof) t`s=1580`C (sulamistemperatuur) · 2)raskelt sulavad (hard smelt) t`s=1350..1580`C · 3)kergelt sulavad t`s 1350`C Tulepüsivus · Tulepüsivus näitab kuidas materjal toimib tules ja sellejärgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks,raskeltsüttivateks ja süttivateks. · Mittepõlevad materjalid ei põle ega söestu.osa neist jääb peale tulekahju praktiliselt kasutamiskõlblikeks(suur osa praktiliselt ),osa aga muutuvad kasutamiskõlbmatuteks(teras,klaas jne.) · Raskeltsüttivad materjalid iseseisvalt ei põle,kuid söestuvad tuleb (TEP-plaadid,tulekiaitsega immutatud puit jne.).
Ehitusmaterjalide üldomadused. · Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumi...
8) stabiilsuse säilitamine konstantse temperatuuri tingimustes (tähis D); 9) stabiilsuse säilitamise kestus standardse aja/temperatuuri graafiku suhtes (tähis DH); 10) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud elektriventilaatorite toimimise aeg temperatuuri muutumise tingimustes (tähis F); 11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B). Nagu eeltoodud määratluse sisust selgub, tähendab tarindi tulepüsivus vastupanu tule toimele kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja
8) stabiilsuse säilitamine konstantse temperatuuri tingimustes (tähis D); 9) stabiilsuse säilitamise kestus standardse aja/temperatuuri graafiku suhtes (tähis DH); 10) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud elektriventilaatorite toimimise aeg temperatuuri muutumise tingimustes (tähis F); 11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B). Nagu eeltoodud määratluse sisust selgub, tähendab tarindi tulepüsivus vastupanu tule toimele kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja
........................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala püsivus..........................................................................................................................4 Õhumüraisolatsioon.....................................................................................................................4 Tulepüsivus..................................................................................................................................5 Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür..................................................................
Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. Gyproc-kipsplaadid on klassifitseeritud tulepüsivusklassidesse ja konstruktsioonid tüpiseeritud: Gyproc OÜ juhend: "Sertifitseeritud Gyprockonstruktsioonid. Tulepüsivus." · Süttivustundlikusklass 1 · Tulelevikuklass 1 · Tulepüsivusaeg: 9 mm plaat 10 min. 13 mm plaat 15 min. 2x6 mm plaat 15 min. 2x13 mm plaat 30 min. 1x15 mm plaat 30 min. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on vaheseinte karkassi samm 600 mm.
2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmaterjali puuduseks võib lugeda tema suhteliselt kerget süttivust ja põlevust. Puiduliikide tulepüsivus Klass Puiduliik Püsivad Tamm, lehis Keskmiselt püsivad Valge pöök, kask, saar Mittepüsivad Mänd, kuusk, haab, lepp, pöök Rahuldav tulepüsivus saavutatakse puidust ehitiste krohvimisega, pindade pealistamisega lehtmetalliga ja pindade katmisega laki või värviga, mis sisaldavad tulekindlaid komponente.
Konspekt Kipsseinte seletus Koostaja: Villu Valu Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: LE10 Sisukord Gyproc : •Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid •Plaatide tehnilised omadused •Plaaditüübid ja struktuur Lk3 •Kasutuskohad •Plaatide vastupidavus •Tulepüsivus Lk4 •Eritehnilised omadused •Heliisolatsiooni omadused •Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 ...
ÕPIMAPP Kipsseinad Koostaja: Marii-Eliis Peets Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: EV09 Sisukord Gyproc : · Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid · Plaatide tehnilised omadused · Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 · Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14
E-Betoonelement 9 Monteeritav rb. karkass Õõnespaneelid: paneelide kõrgus 150, 220, 265mm, 320, 400 mm; Sõltuvalt kõrgusest ja armeeringust sille kuni 7…15m; Konsoolpaneelid <3…4m; Avad, lõikamine; Tulepüsivus R90…R120; Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus >65-100mm, 19 Tartu Maja, E- Monteeritav rb. karkass Raudbetoonist siseseinad: kandvad siseseinad mittekandvad siseseinad jäigastavad siseseinad Valmistamistehnoloogia: kassettvormis valatud seinad (püstiasendis):
(majutusruumides ja hooldusasutustes alati); 26 13 Tuletõkkeuks Uks,mis vastab teatud tulepüsivusnõuetele ja on isesulguv ning riivistuv: tulepü tulepüsivusaeg peab olema pool tuletõkkepiirde nõutavast tulepü tulepüsivusajast. tulemüü tulemüüris ris peab tulepü tulepüsivus olema tulemüü tulemüüriga riga samast tulepü tulepüsivusklassist ja mittepõlevast materjalist. Tuletõkkeuks kinnitatakse tihedalt ja tugevalt ümbritsevate tarinditega. Ukse lengi ja ümbritseva ehitisosa vahelise prao tihendamiseks kasutatakse mittepõlevaid ehitusmaterjale (mitte tavalist polüuretaanvahtu). 27
· on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida, · on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg Tulepüsivusena käsitletakse ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande- ja soojusisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt konstruktsiooni kandevõimest, tihedusest ehk terviklikkusest ja soojus(sooja-)isolatsiooni võimest, kusjuures tulepüsivust väljendatakse minutites vastavalt 15, 30, 45, 60, 90, 120, 180 või 240 minutit. Tulepüsivusjaks nimetatakse aega minutites, mille jooksul ehitustarind peab täitma temale pandud tuleohutusnõudeid staatilise püsivuse ja tule ning suitsu tõkestamise suhtes, samuti ära hoidma temperatuuri tõusu tule suhtes vastaspinnal üle lubatud piiri
täiteaine - liiv, räbud, niiskel (5%) kivil. Kipskivid pimss, saepuru Tulekindlus mittepõlev; klass A ehitusmaterjal; vähendamaks sideainete Dekoratiivsed Tulepüsivus 1-kivi sein 120 min., ½ kivi sein 60 min. kulu ja kipstoodete elemendid Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; deformatiivsust pehmenemistemperatuur ca 1100...1200°C. armeering papp, manilla, takk, puitvill, õhumüra isolatsiooni indeks 1-kivi sein 56 dB, ½ kivi sein
tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas. Ehitise tuleohutuse määramine 1. Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. 2. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. 3. Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
..........8 5.6. Ladustamine...................................................................................................................................................8 5.6. Niiskuskindlus................................................................................................................................................8 5.7. Temperatuurist/niiskusest tingitud mahumuutused........................................................................................9 5.8. Tulepüsivus....................................................................................................................................................9 5.9. Kinnitamine rooplaadile.................................................................................................................................9 6. Pillirooplaadi tootjad Eestis.................................................................................................................................. 9 7. Kasutatud allikad ...
· Hea mürapidavus. · Suur mehhaniline tugevus. · Sirgjoonelised pinnad j a stabiilsed mõõtmed. · Müüritöödeks sobiv veeimavus. · Tihedus 1850. ..1950 kg/m3, kärgtellistel keskm. 1450 kg m3 · Survetugevus klassid M250 (25MPa) ja M150 (15 MPa) · Veeimavus 10-15% · Külmakindlus - > 50 tsüklit · Soojusjuhtivus 0,7.. .0,8 W/mK kuival kivil. 1.0 W/mK niiskel (5%) kivil. · Tulekindlus - mittepõlev: klass A ehitusmaterjal; · Tulepüsivus - 1-kivi sein 120 min., poole kivi sein 60 min. · Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; pehmenemis tempera tuur ca 1100... 1200°C. · õhumüra isolatsiooni indeks - 1-kivi sein 56 dB, Vi kivi sein 48 dB. Kips tooted Kipssideainest toodete koostis: · täiteaine - liiv, räbud. pimss, saepuru -vähendamaks sideainete kuluja kipstoodete deformatiivsust · armeering - papp. manilla, takk, puitvill, makulatuur, alumiiniumvõrk vähendamaks toodete haprust
· hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; · peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine 2. Tehnilisedandmed · Korruste arv -1 · Ehitusalune pind - 198,9 m2 · Üldpind - 167,8 m2 · Kasulik pind - 144,9 m2 · Abiruumide pind - 22,9 m2 · Elamu maht - 533,0 m3 · Hoone tulepüsivus - TP-2 · Hoone kõrgus -4m · Hoone pikkus -13,60 m · Hoone laius -14,05 m · Ehitise eluiga 40 aastat 3. Põhitarnid 4. Vundament a. Hoone rajatakse keramsiitplokkidest lintvundamendile. Vundamnedi aluseks on 200mm kruusapadja peale on valatud 150mm betooni. Vundament on fiboplokkides ning välisseinte all on raudbetoonist soojusatud sokkel 5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud
Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime · on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud · on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud
Süttimist põhjustavaks soojusallikaks võib olla säde, leek või lihtsalt piisavalt kõrge temperatuur. Ehitise tuleohutuse määravad: Ehitise kasutamisviis Korruste arv ja pindala Ehitise kõrgus 8 Tuletõkkesektsiooni pindala Kasutajate arv Põlemiskoormus Ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus Tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikus. Tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt klassidesse: I elamud ja eluruumid II majutushooned III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi IV suurte rahvahulkade kogunemishooned V ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles viibivad ruume tundvad isikud
SEINAD Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vaj...
· on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises · on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele · on arvestatud päästemeeskonna ohutust hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest ehitise tuleohutuse määravad ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus, ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus, tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikkus tulenevalt ehitise kasutamise otsatarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt · I elamus ja eluruumid · II majutushooned · III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi · IV suurte rahvahulkade kogenemishooned
spetsiaalset pulbrit. Termiline püsivus (60-70oC) on karastamata klaasil madalam kui karastatud klaasil (280 oC). Aknaklaas pehmeneb 530-560 oC juures. Ka valguse toimel tekib 11 klaasis pikaajaliselt muutusi, PbO sisaldava klaasi püsivus valguse suhtes on tunduvalt parem. Armeeritud klaasi ja klaasplokkide temperatuuripüsivus ületab aknaklaasi vastavad näitajad, samuti on nende tulepüsivus kõrgem. Klaasi vead. Klaasi vead võivad olla tema struktuuris (mullid, heterogeenne koostis) või tema pinna kvaliteedis (ebatasasus, lainelisus, värvi muutused), aga võivad ka olla tekkinud ekspluatatsioonis (kriimud). Ladustamisel märjaks saanud klaaslehtede pakkides võivad samuti tekkida klaasi muutused. Kuumalt vormitud klaasi liigid. · Lehtklaas. Lehtklaas on läbipaistev, värvitu. Karastatud või karastamata. Võivad olla varustatud sarrusega
Väikeplokkidest vaheseinad ehitatakse: * gaasbetoonist (Silbet, Aeroc) * keramsiitbetoonist (Fibo) Vaheseinad võib laduda Silbet'i väikeplokkidest (588x288x100 mm ja 600x380x100 mm) ning Aeroci 600x200x150 mm plokkidest. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest leiavad põhilliselt kasutust Fibo 100 mm plokid, tööstusehituses suuremate/kõrgemate seinte puhul ka 150 mm plokid: Mõõtmed mm Ploki kaal kg Soojajuhtivus Helipidavus dB Tulepüsivus W/mK 100x185x490 6 0,20 35 120min. 150x185x490 9 0,20 35 240min. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos
................................................................................................................................................... 4 Kasutuskohad........................................................................................................................................................4 Plaatide vastupidavus............................................................................................................................................4 Tulepüsivus...........................................................................................................................................................5 Heliisolatsiooni omadused....................................................................................................................................5 Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad........................................................................................................ 5 Karkassitüübid............
põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest tingitud pragude võrk, mis ei mõjuta materjali tugevusomadusi. Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vee aurustudes väheneb põlengu jooksul ka materjali mahukaal. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700 °C. Seejärel see langeb peaaegu sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Müüritise paksus (mm) Tulepüsivus 300 REI 240 375 REI 240 250 REI 241 200 REI 242 150 R 120; EI 240 100 EI 120 Tehnilised näitajad Toodete kaal Transpordi kaal AEROC toodete maksimaalne transpordi kaal tehasest väljastamisel on 1,3 kordne kuivtihedus (sisaldab ka aluse ja pakendi kaalu). Näiteks kuivtihedusega 450 kg/m³ väljakuivamata niiskusega AEROC toodete suurim transpordikaal on seega 600 kg/m³.
sõltuvad konstruktsiooni eluiga ja töökorrashoid. Üldiselt, mida paksem on kaitsekiht, seda turvalisem on olukord antud elemendile, korrosiooni kartav armatuur betooni sees on sügavamale rajatud ning kemikaalidele ja veele raskem kättesadav. Minu arust, see piirang on samuti väga tähtis, sest kui insener annab elemendile väiksema väärtuse, kui on ettenähtud standardi järgi, siis konstruktsioonis võivad tekkida ebasoovitatavad lagunemised, tulepüsivus jääb väiksemaks, see tähendab kandevõime avariiolukorras jääb liiga väikseks, tekib varisemisoht ning konstruktsioon muutub eluohtlikuks inimestele ja varale. Raudbetoonkonstruktsioonile esitatakse ka kandevõime nõuded. Kandevõime tagavad nii betoon kuid ka armatuur, mõlemad on arvutatavad Eurocode'i 2 järgi. Eesmärgiks on dimensionnerida selline terasarmatuur ja valida selline betooni klass, et
Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõtlik ülevaade silikaattoodete ajaloost, tegemisviisist ning valik erinevaid tooteid. Infot sain erinevatelt Eesti internetilehekülgedelt. Samas peab tunnistama, et silikaattoodete kohta väga palju materjale ei ole leida, mis on kummaline just seetõttu, et silikaattellis on väga populaarne ehitusmaterjal nii nõukogude ajast ning ka praegusel ajal väga kasutatav eriti meie ilmastikuolusid arvestades. Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Sak...
kasutusviiside (edaspidi ehitise kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. · § 4. Ehitise tuleohutuse määramine · (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. · (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. · (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
kasutusviis) loetelus II ja III kasutusviisiga ehitiste osas. § 4. Ehitise tuleohutuse määramine (1) Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. (2) Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. (3) Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast;
1) Krundi pind 3832,1 m2 2) Ehitisealune pind 539,3 m2 3) Täisehituse % 14% 4) Krundisiseste teede ja platside pindala 522,2 m2 5) Parkimiskohtade arv 10 6) Hoone tulepüsivus TP-1 10 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 3.1. Üldandmed Käesoleva tööga käsitletakse Valgu 5 (Valgu külas) uue koolimaja püstitamist. 3.2. Arhitektuuri lahendus 3.2.1. Hoone arhitektuuri üldkonseptsioon Koolimaja on kedriga ja pööninguga. Katus on lahendatud viilkatusena. Hoone koosneb kahest
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju.
· Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivused on toodud EVS 812-4:2011 tabelis 2 · Piirpindala konstruktsioon vaid A klassi ehitusmaterjal · Kasutusviiside järgi sektsioneeritud tarindeid võib arvesse võtta piirpindala järgi sektsioneerimisel juhul kui tarind vastab EVS 812-4:2011 tabel 2 antud väärtustele · Uksed, aknad jm avatäited ning tuletõkketarindit läbiva tehnosüsteemi tulepüsivuseag võib olla 50% tarindi nõutud tulepüsivusest. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus · Määratakse vastavalt VV määrusele nr 315. · Mööndused 1 korruselistes ehitustes (sh soojusisolatsioon vähemalt A2-s1,d0 ja hoone max laius 40m): TP2 hoones kandekonstruktsioonid R 15 1 tuleohuklassi puhul, kui konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0 klassi matejalist. 2 ja 3 tuleohuklassi puhul kui on hoones lisaks AKS TP1 hoones kandekonstruktsioonid R 15, kui konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0 ja hoones on AKS
· kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 5 1. Keramsiitplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Materjalide üldomadused Defineerida: · tulepüsivus · külmakindlus · hügroskoopsus · tulekindlus · tugevus Pilet 6 1. Kaarseinte ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Kipsplaatide liigid ja omadused · kasutusotstarve
· kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 5 1. Keramsiitplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Materjalide üldomadused Defineerida: · tulepüsivus · külmakindlus · hügroskoopsus · tulekindlus · tugevus Pilet 6 1. Kaarseinte ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Kipsplaatide liigid ja omadused · kasutusotstarve
8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid. 72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus aeg peab olema? tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast 74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, akna/luugi kaudu 75. TP-3 klassi hoone kandvatele konstruktsioonidele on ette nähtud järgmised tulepüsivusaja nõuded? Tuletõkkekonstruktsioonid pealmaakorrustel EI 120 EI 90 EI 60
Sisukord Sissejuhatus.................................................................... 2 1. Betooni iseloomustus.................................................3 2. Betoontellis..................................................................5 3.Telliste tüübid ja omadused........................................6 Sissejuhatus Betoonist valmistatakse tänapäeval majade vundamentide, kandepostide, silluste, vahelagede, kandvate seinte jms kõrval ka põrandaid, sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid. Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole sellest võite kohapeal luua nii samalaadse pinna ja vormi, mida võimaldavad ka teised materjalid, kuid ka sellise, mida muud materjalid ei ...
8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid. 72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus aeg peab olema? tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast 74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, akna/luugi kaudu 75. TP-3 klassi hoone kandvatele konstruktsioonidele on ette nähtud järgmised tulepüsivusaja nõuded? Tuletõkkekonstruktsioonid pealmaakorrustel EI 120 EI 90 EI 60
Lisaks õigusaktidega kehtestatud ja ametkondlikele ohutusnõuetele, normidele ja eeskirjadele kehtivad järgmised kokkulepitud ohutusnõuded, mille järgimine on kohustuslik. PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON Ettevõtted jaotatakse olenevalt tootmismahult järgmiselt: klass tootmismaht m³/ aastas ühes kindlustuskohas I üle 100 000 II 40 000 – 100 000 III alla 40 000 OHUTUSNÕUDED EHITUSLIK TULEOHUTUS Kandetarindite tulepüsivus ja tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise tarindid peavad vastama vähemalt TP2 (tuldtakistav) tulepüsivusklassi nõuetele kui kohaldatavad tuleohutusnõuded ei eelda kuulumist TP1 (tulepüsiv) tulepüsivusklassi. Tulepüsivusklassi TP2 kuuluvate ehitiste kandetarindite tulepüsivusaeg peab vastama klassi R30 nõuetele. Kandetarindite ehitusmaterjalina võib kasutada raudbetooni ja liimpuitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
