1.4 Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal punktil – eesti kultuuri elujõulisus ; heaolu kasv ; ökoloogiine tasakaalustatus ; ühiskonna sidusus Jätkusuutlik VALITSEMINE- võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane ehk võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas Hea valitsemine on tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise tulemuslikkus näitabki kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Heaolu kasvab investeeringute pealt, s.t et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid panus heaolusse. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on Eestis mureks, sest rahvastik väheneb ja vananeb. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
Lubab analüüsida probleeme erinevatelt lähtekohtadelt. Demagoogika. EMOTSIOONID JA ÕPPIMINE Enesekäsitus kõik see, mida me teame või rvame teadvat iseendast Vastavalt Carl R. Rogersile (1951) väljendub meie suhtumine enesekäsitusse põhiliselt sõnaga kooskõlalisus (consistency). Enesetõhusus on veendumus, et teatud eesmärgid on meie poolt saavutatavad. Bandura (1977) väidab, et meie enesetõhususe ootused on määratud 5 omavahel seotud inormatsiooniga. Tulemuslik tegevuse sooritamine Kaasnev kogemus Sõnaline veenmine Emotsionaalne stimulatsioon Situatsioon Isiksuse jooned ja õpimotivatsioonid Termin isiksus tähendab suhteliselt stabiilseid, kooskõlalisi ja püsivaid käitumisstiile, mis iseloomustavad meist igaühte ja muudavad meid unikaalseks. Tajutavaid kooskõlalise käitumise tüüpe ja malle nimetatakse isiksuse joonteks. Ärevus ja õppimine
Kognitiivne eelarvamuslikkus, otsustatakse eelneva kogemuse põhjal, ei taheta otsustada kuna palju on tehtud, analoogia põhjal otsustamine, liiga väheste andmete põhjal otsustamine, kontrolli illusioon 5. Mis on kooridineerimise mõte ja sisu? Koordineerimise mõte on eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. Koordineerimise sisu: 7 ressursside tulemuslik juhtimine; otsustamisprotsessi efektiivsus; kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine; spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine; protseduuride lihtsustamine; rollide ja kohustuste tõhus jagamine. 6. Mis on kommunikatsioon? Teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 1. Mis on eestvedamine?
1 Osaleb erialastes aruteludes vähesel määral, esitab üksikuid mõtteid, argumente 1 8. Töös (praktilises tegevuses) õppimine, omandatud teadmiste ja oskuste töös rakendamine Juhendaj Praktikant 21 a Rakendab omandatud teadmisi ja oskusi töösituatsioonis analüüsivalt ja huviga, töös 3 õppimine tulemuslik, seostatud eesmärkidega 3 2 Tuleb hästi toime omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisega töösituatsioonis 2 Rakendab omandatud teadmisi ja oskusi ainult juhendamisel, töös õppimine vähene 1 1 Lisa 1. järg Praktika õpiväljundid (hindab ettevõttepoolne juhendaja)
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Kuidas ta räägib? sõnavara, lauseehitus, mida ta rääkimise ajal teeb. Tegelaskonna analüüs Kõik laval esinevad tegelased, kes erinevad üksteisest maailmavaate, karakteri või elukogemuse poolest. Sellest tekivad konfliktid, mis näidendit edasi viivad ning annab tegelastele võimaluse oma vaateid selgitada. Tegelaskonna analüüs aitab mõista üksiku tegelase olemust kui ka lavastuses kujutavat maailma. Levinumad tegelaskonna analüüsi võimalused: Sugupuu tulemuslik siis, kui näidendis on palju tegelasi, kelle suhted on keerukad. Aktantanalüüs rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud (peres tavaliselt kolm aktanti isa, ema, laps). Aktandi täitjaks on tavaliselt tegelane, samas ühte rolli võivad täita mitu tegelast või abstraktne jõud (saatus). Tuleb eristada subjekti (tavaliselt tegelane) ja objekti ( võib olla
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik.......................................................................................
- the book was read my the boy, eesti keeles pole sel juhul lihtsalt alust: raamatut loetakse; · personaal isikuline tegumood; · aktiiv lause pealiige on alus ehk subjekt; · passiv lause pealiige vastavalt keeletüübile: - nt mina olen olnud/olin/olen/olin olnud vangistatud. Aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. · lõpetatud / lõpetamata; · tulemuslik / mittetulemuslik; · punktuaalne / duratiivne; · progressiiv - näitab tegevuse kestvust: - laulMAS, rääkiMAS; singING, talkING Eitus näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaks on lauseõpetus.
vastunäidustatud või ei ole talutav. Pärast mania episoodi võib ravi jätkamist kaaluda nendel patsientidel, kes reageerisid ägeda mania ravis valproaadile. 16 Trileptal on näidustatud esimese rea epilepsiavastase ravimina monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega. Trileptal on näidustatud juhul, kui ravi teiste epilepsiavastaste ravimitega ei ole tulemuslik. Trieptal'i kasutataksepartsiaalsete epilepsiahoogude (lihtsad või komplekssed ja partsiaalsed sekundaarse generatsiooniga krambid) ja generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude korral täiskasvanutel ja lastel. Miks peab ravimeid vahetama? Kuna inimeste imuunsussüsteem muutub aja jooksul on vajalik ka vahetada ravimeid tugevamateks/nõrgemateks või siis vähendada/suurendada ravimi kogust.
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
tehtud, analoogia põhjal otsustamine, liiga väheste andmete põhjal otsustamine, kontrolli illusioon (illusioon, et juht otsustab kõik). 5. Mis on koordineerimise mõte ja sisu? Koordineerimise mõte on eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. Sisaldub kõigis teistes juhtimisfunktsioonides ja seob neid omavahel. Koordineerimise sisu: · ressursside tulemuslik juhtimine; · otsustamisprotsessi efektiivsus; · kattuvate ja raiskavate paralleelsete tegevuste ennetamine; · spetsiifiliste ja üldiste sihteesmärkide ühtsustamine; · protseduuride lihtsustamine; · rollide ja kohustuste tõhus jagamine. 6. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon Teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. Sisaldab suhtlemist sõnumi edastamine mingi suhtlemisviisi abil saajalt vastuvõtjale.
elundiniefektor). Refleksikaarel on järgmised osad: Retseptor/Sensor võtab vastu erutuse. Retseptorist liigub erutus mööda aferentseid/sensoorseid kiude (juhivad tundlikkust) keskusesse (enamasti KNS), Keskusest levib erutus mööda eferentseid/motoorseid/sekutoorseid kiude efektorisse. Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel. Et refleks oleks efektiivne, tulemuslik, selleks on vajalik ka tagasiside. Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta väga oluline. Keha asendi ja tasakaalu säilitamisega seotud refleksid: Keha asendi ja tasakaalu hoidmisel saadakse inimesel informatsiooni nelja erinevat laadi (nägemissensorid, puutetundlikkus, lihastelt-liigestelt-kõõlustelt lähtuvad ärritajad, sisekõrvasensorid).Refleksid lähtuvad sisekõrvasensoritest, sisekõrvasensorid saavad
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
programmide osutamine tänaste üksikteenuste kõrval. · Rehabilitatsiooniteenuse osutajate ja nende pädevuste selgem planeerimine. · Rehabilitatsiooniteenuse sisulise kvaliteedi, tulemuslikkuse ja järelevalve arendamine 02. novembril 2011.a viisime EPIKojas läbi rehabilitatsiooni- ja taastusravi teemalise ümarlaua, kus SoM tutvustas planeeritavaid tegevussuundi: Rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise otsene eesmärk on · Vajadusepõhine ja tulemuslik teenuse osutamine · Ressursside sihipärasem kasutamine, bürokraatia vähendamine (R plaanide kulu vähendamine, sisulise teenuse osutamise kasv) · Järjekordade vähendamine (selleks teenuse täpsem sihitamine, programmipõhine lähenemine, teenuse valik rehab eesmärgil) · Sihipärane ja planeeritud teenuse osutajate valik (sh kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine, järelevalve tõhustamine). 44
nimetan bioökoloogiliseks paradigmaks. Selle paradigma määratlevad omadused kõige värskemal kujul sisalduvad kahes järgmises väites: Väide 1. Eriti oma varastes arengu järkudes ja suurel määral läbi kogu elu leiab inimese areng aset üha keerukamate vastastikuste mõjutusprotsesside kaudu aktiivse areneva biopsühholoogilise inimorganismi ning tema vahetu ümbruse, isikute, esemete ja sümbolite vahel. Et olla tulemuslik, peab vastastikune mõjutus toimuma küllalt regulaarsel alusel pikkade ajavahemike jooksul. Selliseid mõjutuse kestvaid vorme vahetus ümbruses nimetatakse proksimaalprotsessideks. Näiteks proksimaalprotsesside kestvatest vormidest võib leida lapsevanema-lapse ja lapse-lapse tegevustes, rühmaviisilises või omaette mängimises, lugemises, uute oskuste õppimises, õpingutes, sportimises ja keerukate ülesannete täitmises (Bronfenbrenner 1996, lk 620).
saavad samuti ettevõtjateks. See suur hulk ettevõtjaid kindlustavad kapitali, ehk siis täpsemalt riskikapitali ja nõustuvad, et saavad oma investeeringult tulu või kasumit, mis ei ole ette kindlaks määratud vaid on võimaliku kuulutatud dividendimäära suhtes ebakindel ning olema valmis äärmuslikuks võimaluseks, et nad ei saa juhul, kui ettevõtte või projekti sooritus ei ole kaugeltki nii rahuldav ega tulemuslik, kui osakapitali rahaga toetanud inimesed lootsid, üldse dividende. (Ahmad 1980:39) Majanduskirjanduses on intressiteooria olnud alati väga problemaatiline ala. Piirtootliku lähenemise rakendamine ei ole intressi puhul väga kasulikuks osutunud. Intresside nõudmise, intressimäära ja kapitalifondide pakkumise põhjusi on üritatud keeruliselt seletada. Intressiteooria kõige muljetavaldavama käsitluse on andnud Austria majandusteadlane Bohm- Bawerk
o Teab või peaks täidma o Tegelikust vahetust riskist o Konkreetse inimese ohver · Juurdluse või uurimiskohustus. Kui inimene jääb surma siis riik peab uurida kõik asjaolud (miks ta suri kes vastutab jne) Kelly et al vs UK Tõhus juurdlus · Iseseisev. Juurdlejad ei tohi olla institutsionaalse seost nenedega keda nad uurivad. Praktiline iseseisvus - peab kontrollima kõiki tõendeid. · Tulemuslik. Riigil on kohustus anda usutav selgitus. · Kiirus · Läbipaistvus ARTIKKEL 3 PIINAMISE KEELD Seoses ART 8. Puudutab ka kehalist puutumatust. Nende vahel on hierarhia: 1. Kõige kõrgem on Piinamine. Kõige raskem kehaline väärkohtlemine Tahtlik, väga raske ja julm kannatus, Eesmärgipärane, Süstemaatilisus. 2. Ebainimlik kohtlemine või karistamine Vähem raskem
Inimressursside kontroll - valiku, koolituse, arendamise kontroll jne Ressursi kontroll müügi- ja turundusprognoosid, tootmisplaan, majandusprognoosid jne Finantsressursside kontroll rahavoogude kontroll Strateegiline kontroll kui Strateegiline kontroll kui tulemuslikud on äristrateegia ja selle alamstrateegia eesmärkide saavutamiseks, teostavad tippjuhid Taktikaline kontroll kui tulemuslik ja strateegiaga seotud on allüksuste tegevus, teostavad kesktasemejuhid. Operatsiooni kontroll ressursside tooteks ja teeuseks muutmise kontroll, näiteks kvaliteedi kontroll, teostavad esmatasandi juhid 4. Millised on seosed kontrollimise ja planeerimise vahel? Planeerimine on eesmärkide püstitamine tulevikuks, aga kontroll ongi saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 5. Millised on kontrolli läbiviimise etapid?
f. jmt 80. Siseturundus Siseturunduse ülesanne on kujundada eranditult kõigis ettevõtte töötajates klientidele orienteeritud hoiak. Siseturunduse all mõeldakse turundustoiminguid, millega mõjutatakse töötajaid nii, et need on motiveeritud tegema tööd parimal võimalikul viisil. Õnnestunud siseturunduse nähtavaks väljenduseks on töötajate rahulolu ja ühine püüdlemine ettevõtte eesmärkide ja kliendi rahuolu saavutamise poole. Siseturundus on turismiettevõttes tulemuslik siis, kui organisatsiooni struktuur on siseturundust toetav ning kui juhtkond mõistab, tähtsustab ja aktiivselt toetab siseturunduse tegevusi. Kui juhid on eestvedajateks töötajate suhtumiste ja teenindusvalmiduse juhtimisel ning kui ettevõttes juhitakse tõhusalt suhtlust e. kommunikatsiooni (kõik töötajad omavad asjakohast informatsiooni selleks, et nad oleksid võimelised täitma oma ülesandeid sise ja välisklientide teenindamisel).
Normaalne laps liigub oskuste arengu kiirteel keskmise kiirusega. Downi sündroomiga laps liigub sama teed mööda, omandades kasvades ja arenedes neidsamu oskusi. Kuna tema liigub aeglasemalt, jõuab ta igasse arengujärku normaalsest lapsest veidi vanemana ning peatub seal pisut pikemalt. Maksimaalne potentsiaal Arengut kontrollib aju. Downi sündroomiga laste aju ehitus erineb mõnevõrra normaalse lapse aju ehitusest. Seetõttu on uute oskuste omandamise protsess vähem tulemuslik. Praeguseks teame, et õige õpetamise korral arenevad Downi sündroomiga lapsed palju kiiremini, kui kunagi võimalikuks peeti, kuid normaalsete lastega nad sammu pidada siiski ei suuda. Eesmärgiks peaks olema Downi sündroomiga lapse maksimaalne areng vastavalt tema potentsiaalile; samas ei tohiks last üle tema võimete tagant sundida. Liigse stressi tagajarjel arenevad Downi sündroomiga lapsed pigem aeglasemalt, kui kiiremini. Seisakud ja edasiminekud
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Millis...
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadus...
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
· kaudne kõneviis on keeltes haruldane · tingiva kõneviisi tähendus varieerub keeleti · Tegumood e genus · aktiiv / passiiv · personaal / impersonaal (isikuline/umbisikuline) · alus ja öeldis vahetavad kohad · eesti keeles ei muutu aluse ja öeldise vorm: tehti kellegi poolt · Laad e aspekt · lõpetatud / lõpetamata (sündmuse enda sisemine olemus) · tulemuslik / mittetulemuslik · punktuaalne / duratiivne (hetkeline/kestev nt karjuma/karjatama) · progressiiv (-ing lõpuga tüpoloogiline, kestev tegevus laulmas ) · vene keeles eesliited · eesti keeles: objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, järelsõnad: ära, läbi (ühendverbi osad) · Eitus (millegi eitamine, maskeeritud, piiratud kasutusega, opositsioon keeles)
x Lisa- ja ületöötlemine mittevajaliku töö tegemine või operatsioonide kasutamine. x Viivitus/ootamine ajakaod tekivad, kui töötajad, operatsioonid või toodang on sunnitud ootama edasist tegevust, materjale, informatsiooni jne. x Mittevajalikud liigutused ja liikumised ebaratsionaalsed liigutused millegi ulatamiseks või käsitsemiseks ning need viitavad probleemidele töökorralduses ja/või töökeskkonnas. Kõikehõlmav tulemuslik hooldus e Total Productive Maintenance. TPMile on iseloomulik: x uuenduslik lähenemine seadmete hooldele, mis väldib seisakuid ja edendab operaatori iseseisvat igapäevast hooldust, millega kaasneb tööjõu ning seadmete täielikum kasutamine x töölistes peremehetunde loomine, et nad tunneksid end oma töökohal masinate omanikena ja et neile on antud võimalus läbi viia masinate esmast hooldust ning täiustamist
abil (alternatiivina vasikate maost ensüümide eraldamisele) kiirem ja odavam moodus. Transgeensed loomad: nt tõuomaduste parandamine (samas polnud väga edukas, kuna hiljem osutus, et nt transgeensetel lihasigadel esines mitmesuguseid tervisehäireid, steriilsust, maitseomadused kehvemad jms), teaduslikud uuringud ravimite testimiseks, hemofiiliahaigetele spetsiaalse piima tootmine, ALV- resistentsete kanade aretamine jne. Lisaks kloonimine, mis on tulemuslik olnud nt lammaste, hiirte ja kassidega. Sellest hoolimata on edukuse tõenäosus küllaltki väike, palju defekte. + Inimese kloonimine ja selle eetiline&bioloogiline problemaatika. Samas terapeutiline kloonimine alternatiivina organite siirdamisele, nt aju/seljaaju kahjustuste puhul. Ka siis jööb alati võimalus, et rakud ei diferentseeru soovitud suunas jne. 3. Geneetika väärkasutused. Kasutusele võetud mõiste eugeenika e tõutervishoid. Olemas nii negatiivne kui ka
ja ühesuguse konfliktikäitumise stiil ei viita tingimata sarnasustele isiksuse probleemides ja vajadustes. Samas aga on võimalik rääkida suundumustest, mis võivad aidata konkreetsetel juhtudel mõista, mis on konfliktikäitumise taga või kuidas isiksuslikud probleemid konfliktides avalduvad. 25 3.PINGEOLUKORDADEST KARJÄÄRINÕUSTAMISEL Selleks, et suhtlemine ja järelikult ka nõustamine oleks tulemuslik, tuleks siseneda nõustatava maailmapilti. Et teist inimest paremini mõista, oleks tarvis küsida nõustatava käest, kuidas ta ümbritsevat maailma näeb ja kogeb ning mis on tema jaoks oluline. Tihtipeale unustame selle ja kaldume arvama, et teame, mis on teise inimese jaoks hea ja mida ta peaks tegema. Kipume nõu andma oma maailmapildist lähtudes ning seetõttu kogeme mittemõistmist või isegi vastupanu. Ka sellistes olukordades peaksime suutma
teised olulised isikud. Millised on tesite oluliste inimeste ootsued. Nende kahe peamise teguri koosmõjul tuleb välja kavatsus. Ja kavatsusest kujuneb käitumine. Kui kavatsen lõpetada suitsetamist, on see seotud minu uskumisega suitsetamisesse. Terviseharjumuste muutmine 2 Planeeritud käitumise teooria (eelmise teooria täiendus) Selle teooria järgi eelneb käitumise muutmisele kontrolli tunnetus. See mõjutab käitumise muutmise kavatsust. Uskumus, et käitumise muutus on tulemuslik. Uskumus, et oodatavad tulemused on väärtuslikud. Normatiivsed uskumused. Kontrollitunnetus. Suhtumine käitumise muutusse. Subjektiivsed normid. Kontrollitunnetus saab mõjutada käitumist vaid juhul, kui see peegeldab realistlikku olukorda. Kui pereema otsustab,et tema hakkab õhtuti käima trennis (kui lapsed koju tulevad jms). See ei peegelda realistlikku olukorda. Teooria defineetib, et isiku uskumuse kohaselt on tal olemas kontroll oma käitumise üle kindlates
Füüsiliste vahendite kontroll – laoseis kvaliteedi kontroll jne Inimressursside kontroll - valiku, koolituse, arendamise kontroll jne Ressursi kontroll – müügi- ja turundusprognoosid, tootmisplaan, majandusprognoosid jne Finantsressursside kontroll – rahavoogude kontroll Strateegiline kontroll – kui Strateegiline kontroll – kui tulemuslikud on äristrateegia ja selle alamstrateegia eesmärkide saavutamiseks, teostavad tippjuhid Taktikaline kontroll – kui tulemuslik ja strateegiaga seotud on allüksuste tegevus, teostavad kesktasemejuhid. Operatsiooni kontroll – ressursside tooteks ja teeuseks muutmise kontroll, näiteks kvaliteedi kontroll, teostavad esmatasandi juhid 38. Millised on kontrollimise etapid? Eesmärkide ja standardite väljatöötamine, töötulemuste mõõtmine, tulemuste võrdlemine standarditega, korrektiivide sisseviimine.
Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused Essee TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises ...
Koolituse ja ressursside planeerimine on pidev ja paindlik. Koolitusplaan tehakse teatavaks kõikidele töötajatele infotunnis, intranetis ja jooksvalt meeldetuletustena. Ettevõtte koolituseelarve koostatakse koos ettevõtte üldise eelarvega järgmiseks aastaks. Koolituseelarvest kinnipidamist jälgivad kõik teenistuste ja osakondade juhid koostöös personalitöötajaga. 5. Koolituse korraldamine Koolituse korraldamise eesmärk on kokkulepitud koolituste tulemuslik realiseerimine. Koolitust korraldab personalitöötaja koos töökeskkonna voliniku, struktuuriüksuste ja osakondade juhtidega kinnitatud koolitusplaani alusel. Koolituse korraldamise käigus valmistatakse planeeritud koolitus ette, viiakse läbi ja kogutakse tagasisidet. Koolituse läbiviimine on kokkulepitud koolitusprogrammi tulemuslik realiseerimine ladusa korralduse abil. Koolituse ettevalmistamine sisaldab: koolitusvajaduse ja eesmärgi täpsustamist
kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61. Aspekt ehk laad: (lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne) . Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Tavaliselt seostub verbi afiksitega, abiverbidega. Aspekti liike: Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there.
Samuti on vajalik nõustada sellise lapse vanemat, teisi lähikondseid, aga ka näiteks väärkohtlejat, et ennetada selliste tegude kordumist. On tarvis tagada, et ohusituatsioonis olev laps avastataks varakult, et talle määrataks pädev abi ning et tagataks järelnõustmisteenuste kättesaadavus. Eelnevaga kaasnevalt peab tegema pingutusi, et taastada lapse normaalne, turvaline elu- ja arengukeskkond. Korraldada on vaja ka üldine tulemuslik ennetustegevus, et laps sellise kohtlemise ohvriks ei langeks. Eestis ei ole eriolukorras olevatele alaealistele tagatud eriline kaitse ja hooldus. Eelnevale on juhtinud tähelepanu ka Komitee oma kommentaaris 31. Ka Eesti siseriiklik regulatsioon alaealiste kriminaalmenetluse ning vabadusest ilmajäetud alaealiste (vangistatud, kui muul viisil vabadusest ilma jäetud alaealised (nt erikoolides viibivad lapsed)) osas ei vasta enamikus osas LÕKi ja ÜRO reeglite nõuetele
Arv ehk numerus singular/pluural/(duaal ...) Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU)
Kvantitatiivselt tähendab õiguse tulemuslikkus õigusnormide toime faktilise resultaadi suhet sotsiaalse eesmärgiga, mille saavutamiseks õigusnorm välja anti. Õiguse realiseerimine toimub õigusest kinnipidamise pikaajalisuse ja paljukordsuse kaudu. Tihti selle peale isegi ei mõelda. Objektiivne õigus ei tohigi tegelikult olla midagi pealesurutut. Ta peab olema ,,headuse ja õigluse kunst", kui siia lisandub täpsus ja kättesaadavus, võib see olla tulemuslik. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. õiguse ,,täpsus" Õiguse ,,täpsus" puudutab situatsiooni, elulisi asjaolusid, mida õigusega korrastatakse. Selline õiguse täpsus (arusaadavus) ei piirdu ainult võimaliku või vajaliku käitumisviisi kirjeldamisega. Õigusest peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg, mida õigusnormi abstraktiline faktiline koosseis enesega seob. Jutt on oodatava käitumise liigist
Tahtliku meeldejäämise tingimuseks on kordamine. · Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatud materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. St et ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause ja tegeletakse vahepeal muude asjadega. · Materjali korrastatus- Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Objektiivse korrastatuse puhul esitatakse materjal juba korrastatud kujul. Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist. Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimine
arendamisele ja väliskeskkonnast tulenevate võimaluste märkamisele ja ärakasutamisele. Samas teadvustada sisekeskkonast tulenevaid nõrkusi ja väliskeskkonnast lähtuvaid ohtusid. (SWOT) Strateegiat täiendab taktika, mis tähendab juhtimisalast operatsioonide valikut ja kasutamist vastavalt olukorrale. Ettevõte peab olema nii strateegiliselt efektiivne ehk eesmärgipärane kui ka taktikaliselt efektiivne ehk tulemuslik. Efektiivsus laiemas tähenduses on käsitletav kui strateegiline efektiivsus ehk eesmärgipärasus ehk mõjusus (effectiveness), mis näitab eesmärgi saavutamse astet. Efektiivsus kitsamas tähenduses on kui taktikaline efektiivsus ehk majanduslikkus ehk tõhusus (efficiency), mis on väljendatav suhetega: efektiivsus= eesmärk (tulemus) / vahendid (kulutused) Efektiivsuse kitsam käsitlus haarab ka tootlikkuse.
x Lisa- ja ületöötlemine mittevajaliku töö tegemine või operatsioonide kasutamine. x Viivitus/ootamine ajakaod tekivad, kui töötajad, operatsioonid või toodang on sunnitud ootama edasist tegevust, materjale, informatsiooni jne. x Mittevajalikud liigutused ja liikumised ebaratsionaalsed liigutused millegi ulatamiseks või käsitsemiseks ning need viitavad probleemidele töökorralduses ja/või töökeskkonnas. Kõikehõlmav tulemuslik hooldus e Total Productive Maintenance. TPMile on iseloomulik: x uuenduslik lähenemine seadmete hooldele, mis väldib seisakuid ja edendab operaatori iseseisvat igapäevast hooldust, millega kaasneb tööjõu ning seadmete täielikum kasutamine x töölistes peremehetunde loomine, et nad tunneksid end oma töökohal masinate omanikena ja et neile on antud võimalus läbi viia masinate esmast hooldust ning täiustamist
täielikku pühendumist ja kaasamist. See eeldab ka valdkondadevahelist käsitlust; valdkondadevahelise käsitluse puhul tuleks vajaduse korral kaasata agronoomia, veterinaarhügieeni, tootmise, mikrobioloogia, meditsiini, rahvatervise, toidutehnoloogia, keskkonnatervise, keemia ja inseneritöö valdkonna eriteadmisi. Toidukäitleja peaks enne HACCP kohaldamist rakendama oma ettevõttes vajalikud toiduhügieeninõuded. HACCP tulemuslik rakendamine eeldab juhtkonna pühendumist. Ohtude kindlaksmääramise, hindamise ning HACCP edasise kavandamise ja kohaldamise käigus tuleks arvestada toorme, koostisainete, toidu tootmise tavade mõju, tootmisprotsesside rolli ohtude ohjamisel, toote tõenäolist lõppkasutust, asjaomaseid tarbijarühmi ja toidu ohutusega seotud epidemioloogilisi tõendeid. HACCP eesmärk on keskenduda kontrollile kriitilistes kontrollpunktides (CCP). HACCPd
joogiautomaat, võhiklik kasutaja, lapse kohatu käitumine mingis situatsioonis. Korrektsioonimehanismide käivitajad, kas likvideerivad vea või kõrvaldavad sobimatu elemendi. Nt. lõhutud aknaklaas asendatakse uuega eesmärgiks on taastada käitumispaiga stabiilne seisund. Toimuvad tsükliliselt ja on omavahel seotud tagasiside kaudu korrektsioonitajude hindamine uus korrektsioon v parandus survesuuna muutmine. Kui see pole tulemuslik e käitumispaik väljub lubatu piirest, siis sureb antud käitumispaik välja. On dünaamilises seoses väliskk-ga. Sisenajate ja osalejate vahe. Inimese asend käitumispaigas. Inimest vaadeldakse olulised on välised reaktsioonid kk-a mõjudele ja teod, mis muudavad kk- aseisundit, tegevuse väline külg, millega toimub käitumispaiga selektsioon v mõju. Vahetuim ja tähtsaim kk-d. Käitumise ja käitumispaiga vahel on vastastikune tajutav seos. Õpilane A
Puusaliigese paigaldus – fikseerimine. Liigeskapsli tihenemine toimub sel juhul nn normaalasendis. Nihestuse püsimisel liigese ebastabiilsus süveneb, hilisem ravi komplitseeritud. Normasendi fikseerimine näidustatud lapse esimesel elupoolaastal - puusaliigeste fleksioon 90°, asendi fikseerimine ortopeediliste abivahenditega (Pavliku rihmad; Freika püksid; von Roseni lahas) Ravi kestvus nihestuse korral 3-4 kuud. Ravi ajal jälgimine nädalase intervalliga (UH, RÖ). Ravi on tulemuslik, kui puusanapp on paigaldunud ja liiges muutunud stabiilseks. Lastele üle 1-1,5 aasta kirurgiline ravi. Millised on puusaliigese arengulise nihestuse ennetamise põhimõtted? Esimene läbivaatus esimestel elupäevadel - Ortolani, Barlow testid positiivsed - ortopeedi kontrollile! 2 nädala vanusel Ortolani, Barlow testid negatiivsed, teised tunnused positiivsed. Perearsti/õe poolne puusaliigeste kontroll igakuisel lapse profülaktilisel läbivaatusel. NB! Riskirühma vastsündinud.
rakendatakse. Korras peavad olema teabesüsteem, juhtimisorganisatsioon ja rahastamis- mehhanismid. Meditsiinis ei piisa tervistumiseks ainuüksi retseptist. Retsept tuleb viia apteeki ja osta ravimid ning retsepti järgi tuleb ravida hoolikalt ja järjekindlalt. Seire ja hindamine. Need on poliitika elutsükli kaks tähtsat elementi. Tuleb küsida, kas poliitika on põhjendatud, eesmärgipärane ja tulemuslik, mis on seal ülearu ja kuidas olemas-olevat täiustada. Probleem saab alguse juba poliitika koostamisest. On tüüpiline, et poliiti-kasse ei kirjutata sisse selgeid kriteeriume, mille alusel tegevuse edukust hinnata. Püstitatud eesmärgid on enamasti väga üldised ja mõõdetamatud. Juhul kui kriteeriumid on poliitikasse sisse kirjutatud, ei nähta üldjuhul ette seda, kes peab sellised mõõtmised teostama ja keda tuleb mõõtmistulemustest informeerida. Ja
(tõendeid). Olles teatud osa arvamust toetavaid näiteid tähelepanelikult kuulanud, palub nõustaja kliendil tuua näiteid, mis räägivad tema väljendatud arvamusele vastu. Kõnealune Teise tasandi küsimuste esitamine on tulemuslik ja tõhus meetod, et koostöövaimus toimuva vestluse käigus inimese veendumusi uurida. küsitlusprotsess sarnaneb eespool kirjeldatud erandite leidmisele suunavate küsimustega (osas «Võimalusi rõhutavad küsitlusstrateegiad"). Igal lool on palju erinevaid tahke, mida saab täpsustada
Kui aga inimesi sureb rohkem kui sünnib, siis on loomulik iive negatiivne ja rahvastik kahaneb. Selleks, et rahvastiku juurdekasvu võrrelda teiste riikidega, arvutatakse piirkonnas elusalt sündinud laste arv 1000 elaniku kohta. Sündimust mõjutavad paljud tegurid. VAENE LÕUNA, RIKAS PÕHI Enamik kõrgelt arenenud maid asub maakera põhjaosas, kaugel ekvatoriaalsetest piirkondadest. Vähem arenenud maad asuvad lõuna pool. Enam arenenud maid iseloomustab kõrgetasemeline ja tulemuslik majandus, kvaliteetne arstiabi, kõrge haridustase. Enamui inimesi on kolinud linnasesse, vaid võike osa rahvastikust elab maal. Üha rohkem inimesi töötab kaubanduses, teeninduses. Tänapäevased sidevahendid on levinud. Vähem arenenud maad võivad olla väga erineval arengutasemel. Elanikkonnas on kõrgelt haritud inimeste kõrval ka täiesti kirjaoskamatuid. Rahvaarv kasvab kiiresti, arstiabi pole kättesaadav ning raskusi on toidu ja puhta vee hankinisega. Näljahäda
Viimastel aastakümnetel on Eestis kokku põrganud kaks erinevat "keelestrateegiat": ühelt poolt eestlaste pikaajaline keeleõppimise traditsioon, inimese harituse ja kultuursuse seostamine keeleoskusega ning teiselt poolt keeleõppeharjumuse puudumine suure osa muulaste puhul, nn vene keele sündroom (Saan vene keelega kõikjal hakkama, vene keelt peavad oskama kõik.). Muutused muulaste suhtumises on alles kujunemisjärgus ja seegi on täheldatav peamiselt kasvava põlvkonna arusaamades. 2. Tulemuslik keeleõpe saab alguse riigi selgest hariduspoliitilisest strateegiast ja taktikast Eesti riigi hariduspoliitiline strateegia ja taktika on eelkõige seadusandlike dokumentide ja meetmete pakett, mis määratleb horisontaalsed (tähtajalised) ja vertikaalsed (subordinaarsed) ülesanded ning nende täitmise korra ja aruandluse kõigil tasandeil: valitsus haridusminis- teerium maakond/linn vald/linnarajoon kool õpetaja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
