12 2 Sissejuhatus Tulemaa on Lõuna-Ameerikas. Seal asub lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare põhjaosa on tasane, lõunaosa mägine. Mägedes on okasmetsad, põhja pool rohtlad. Tulemaa on suurim saar Tulemaa saarestikus, mille pindala on 48 100 km². Saarestik koosneb mitmesajast saarest. Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. 3...
Tõrva Gümnaasium Aivo Kozlovskis 10b Tulemaa Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 2 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Avastamine...............................................................................................................4 3. Tulemaa....................................................................................................................5 4. Kaart.........................................................................................................................6 5. Pinnamood, majandus..............................................................................................7 6. Tulemaa rahvuspark.................................................................................................8 7...
• Tulemaa pindala - 48 100 km2 • Saarel elab 135 000 elanikku (2010. a andmetel). • Halduskeskus – Ushuaia • Ushuaia lõunapoolseim linn. http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa Tulemaa saarestik • Tulemaa saarestik on saarestik Lõuna-Ameerika mandri lõunatipu juures. • Hispaania keelne nimi – Tierra del Fuego • Tulemaa on tulemaa saarestiku peasaar. http://www.8thingstodo.com/wp-content/uploads/2013/02/Fierra-del- http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/tierradelfuego.htm fuego-Argentina.jpg Tulemaal on lähispolaarne kliimavööde • Suvi on jahe, jaanuaris 10...11 °C • Talv on pehme, juulis 0...2 °C • Aastane keskmine sademete hulk on 400...500 mm....
Chaco 16. Río Negro 5. Chubut 17. Salta 6. Córdoba 18. San Juan 7. Corrientes 19. San Luis 8. Entre Ríos 20. Santa Cruz 9. Formosa 21. Santa Fe 10. Jujuy 22. Santiago del Estero 11. La Pampa 23. Tulemaa 12. La Rioja 24. Tucumán Argentina provintsid. Kaardil ei ole näha Tulemaa provintsi alla arvatud nõudlusalasid (Argentina Antarktika ja Lõuna-Atlandi saared). Majandus Argentina on maailma suurim sojatootja. Kasutatakse valdavalt geneetiliselt muundatud organisme. Saadus müüakse USA firmadele. Argentina on maailma 5. veinitootja. Tänapäevane veinitööstus sai seal alguse 19...
San Antonio kapten Juan de Cartagena ja preester Sanchez de Reina, kes samuti mässu olid juhtinud, jäeti rannikule maha. 22. mail sõitis eelluurele saadetud Santiago karile ja uppus. Osa mehi tuli maad mööda teiste laevade juurde tagasi. Pärast 7-kuulist talvepeatust Puerto San Juliánis hakati oktoobris nelja laevaga edasi liikuma. 21. oktoobril 1520 jõudis ta neemeni, millele andis nime Cabo Vírgenes ('neitsite neem'). Magalhães oli esimene eurooplane, kes nägi Tulemaa saart ja andis sellele nime tõenäoliselt pärismaalaste paljude lõkete järgi. Concepción ja San Antonio saadeti luurele ja nad leidsid kauaotsitud väina. San Antoniol, kus olid kõige suuremad toiduvarud, tekkis mäss ja mehed otsustasid Hispaaniasse tagasi pöörduda. 28. novembril jõudis Magalhães 3 laevaga Vaiksesse ookeani ja nimetas läbitud väina, mis tänapäeval kannab Magalhãesi väina nime, Kõikide Pühakute väinaks (Estrecho de Todos Santos)...
Kelli Kiipus Klass:8.c Õpetaja:Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 2 · James Cook`I eluloost lk 3 · Tahitil lk 4 · Uus-Meremaa ja Austraalia ida-rannik lk 5 · Uued katsumused lk 6 · Pikk teekond koju lk 6 · Cook`I viimased aastad lk 7 · Kasutatud allikad lk 9 Cook´i meeskonna laev 2 Sissejuhatus: James Cook oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus- Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. C...
22. mail sõitis eelluurele saadetud Santiago karile ja uppus. Osa mehi tuli maad mööda teiste laevade juurde tagasi. Pärast 7-kuulist talvepeatust Puerto San Juliánis hakati oktoobris nelja laevaga edasi liikuma. 21. oktoobril 1520 jõudis ta neemeni, millele andis nime Cabo Vírgenes. Magalhães oli esimene eurooplane, kes nägi Tulemaa saart ja andis sellele nime tõenäoliselt pärismaalaste paljude lõkete järgi. Concepción ja San Antonio saadeti luurele ja nad leidsid kauaotsitud väina. San Antoniol, kus olid kõige suuremad toiduvarud, tekkis mäss ja mehed otsustasid Hispaaniasse tagasi pöörduda. 28. novembril jõudis Magalhães 3 laevaga Vaiksesse ookeani ja nimetas läbitud väina, mis tänapäeval kannab Magalhãesi väina nime, Kõikide Pühakute väinaks...
22. mail sõitis eelluurele saadetud Santiago karile ja uppus. Osa mehi tuli maad mööda teiste laevade juurde tagasi. Pärast 7-kuulist talvepeatust Puerto San Juliánis hakati oktoobris nelja laevaga edasi liikuma. 21. oktoobril 1520 jõudis ta neemeni, millele andis nime Cabo Vírgenes ('neitsite neem'). Magalhães oli esimene eurooplane, kes nägi Tulemaa saart ja andis sellele nime tõenäoliselt pärismaalaste paljude lõkete järgi. Concepción ja San Antonio saadeti luurele ja nad leidsid kauaotsitud väina. San Antoniol, kus olid kõige suuremad toiduvarud, tekkis mäss ja mehed otsustasid Hispaaniasse tagasi pöörduda. 28. novembril jõudis Magalhães 3 laevaga Vaiksesse ookeani ja nimetas läbitud väina, mis tänapäeval kannab Magalhãesi väina nime, Kõikide Pühakute väinaks (Estrecho de Todos Santos)...
Catamarca 16. Río Negro 4. Chaco 17. Salta 5. Chubut 18. San Juan 6. Córdoba 19. San Luis 7. Corrientes 20. Santa Cruz 8. Entre Ríos 21. Santa Fe 9. Formosa 22. Santiago del Estero 10. Jujuy 11. La Pampa 23. Tulemaa 12. La Rioja 24. Tucumán Fakte · Pealinn: Buenos Aires · Pindala: · Ajavöönd: maailmaaeg 3 Kokku 2 766 890 km2 · Üladomeen: .ar Maapinda 2 736 690 km2 · Maakood: 54 Vett 30 200 km2 · Populatsioon: 40 482 milj. Inimest · Kõrgeim punkt: 6 962 m Madalaim punkt: 43 m merepiirist · Asustustihedus: 14,6 in/km² ·...
Tegutsevad vulkaanid paiknevad geograafiliselt ebaühtlaselt.Vulkanismi esineb peamiselt litosfäärilaamadeäärealadel. Neil aladel suudab magma tungida läbi maakoore lõhede maapinnale. Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit: 1) Vaikse ookeani tulerõngas seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest Ameerika läänerannik Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus Guinea , Uus - Meremaa Kljutsi Fujiyama Kilauea Mauna Loa Krakatau purskas 1883.a.Sunda saarel Pinatubo St. Helens Popocatepetl Nevado del Ruiz Cotopaxi 2) Atlandi ookeani keskahelik Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd...
Lõuna pool muutub taimestik poolkõrbelisemaks, keskosa orgudele lähenedes aga üha rikkalikumaks. Aconcagua jõest lõuna pool leidub vahemerelist taimestikku läbisegi troopiliste liikidega. Lõuna pool, Bio Bio jõge kuni Chiloe saareni valdab tihe märg mets- loorberite, tammede, küpresside, lõunapöökide ja teiste puudega. Veel lõuna pool, Tulemaa lähedal, on ülekaalus antarktiliste taimeliikidega stepi moodi aasad. Loomastik 5 Tsiili geograafilise eraldatuse tõttu pole loomariik eriti mitmekesine, ent siingi leidub tüüpilisi Andide imetajaid- laamat, guanakot, vikunjat ja alpakat; ka puumasid, mitut liiki kohalikke hirvi ja palju linde. Päris lõunas elab rannikul ja saartel merielevantide ja hüljeste...
Tema veri leotas läbi terve universumi ja uputas kõik peale kahe hiiglase. Verest sai ookeanide ja järvede vesi, Ymiri kontidest moodustusid mäed ja lihast pinnas. Tema kolp moodustas taevakupli ning iidset tuled muutusid päikeseks ja tähtedeks. Taevavõlvi nurki seati üles hoidma neli tugevat kääbust Põhi, Lõuna, Ida ja Lääs -, tähtedeks aga puistasid jumalad sellele kuplile tulemaa Muspelli sädemeid. Päike ja Kuu pandi kaarikuisse, et nad lakkamatult teineteise järel üle taeva sõidaksid, kannul hirmuäratavad hundid Skoll (,,Vastikus") ja Hate (,,Vihkamine"), kes olid määratud aegade lõpus taevased valgusallikad nahka pistma. 20 Odin ja tema kaks venda jagasid universumi kolmeks. Jääkülmast Jotunheimist sai hiiglaste uus kodumaa. Asgard muutus jumalate riigiks...
Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks sellelaadsetest ettevõtmistest kujunes F. de Magalhaesi ekspeditsioon. 20. septembril 1519. aastal sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7....
Arenguks peaks sealset rahvast rohkem harima, rajama ülikoole. Argentiina turismimajandus 1. Kas Argentiina on tuntud turismimaa? Argentiina ei ole väga tuntud turismimaa. Maailma turismitabelis on Argentiina alles 117. kohal. 2. Arengueeldused. 1) Ilusad looduskaunid paigad 2) Suusakuurortid 3) Vaatamisväärsused 3. Kõige külastajaterohkemad kohad. 1) Iguachu 2) Tulemaa 3) Penitentes 4) Buenos Aires-Cathedral La Plata, Metropolitan Cathedral 4. Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu? Pakuvad küll(Argo Tours, EstTours, Germalo reisid) Pakutakse eespool mainitud kohtadesse (Igachu, Tulemaa, Buenos Aires) 5. Turismi olulisus Argentiina majanduses. Turismi osakaal on väike....
Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli monoteism. · Religiooni algpunktiks oli ürgilmutus(sellele viitavad müüdid) · See millest müüdid räägivad oli ürgmonoteism. ÜRGMONOTEISM Usuti 1 jumalasse nim. Ülijumal, seostati taevaga. Oli hea tahtlik looja, kes lõi kogu maailma. Kõigis (algtasemel)kultuurides on vihe sellele....
Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27...
septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu Magalhaesi nime), kuni viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Vahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka....
Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad saarte vahelises väinas, mis praegu kannab Magalhaesi nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et mingi võõras on saabunud. Nii andis Magalhaes sellele maale nimeks Tierra del Humo ehk suitsumaa. Keerukast Ameerika ja Tulemaa vahelisest väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti välja alles 1520. aasta novembri lõpul. Viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Ookeanil tegi Magalhaes märkimisväärse tähelepaneku - ta nägi taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene...
Drake oli osaline ka kartulitaime Euroopasse jõudmisel. Külastades inglaste kolooniaid Põhja-Ameerikas, tutvustas ta neile Lõuna- Ameerikast saadud kartulimugulaid, mis aitasid meeskonnal merel nälga leevendada. Kolonisaatorid saatsid kasvatatud kartulitaimed kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi. Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja-Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna- Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja Vaikset Ookeanit.Maailma kõige laiem väin(kuni 1120km),pikkus u.460km,suurim sügavus 5249m.Sageli tormine, lõunaosas talvel mäed, suvel jäämägesid.Väinas on jahe kliima. Puhuvad tugevad tormid,peamiselt läänest, väina läbib Läänetuulte hoovus.Nimetati F.Drake järgi, kes läbis väina 1578....
wikipedia.org). 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri saared - Shetlandi saared Stadlandi poolsaar (Norra) ( www.kalapeedia.ee/). Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit...